Meedia sõnavabadus – mis piirini? 29. juuni 2007
Posted by marianna in diskrimineerimine, meedia.comments closed
Eile sõites kontorisse olin hingepõhjani vapustatud ühe Raadio Mania kommentaatori sõnadest. Kommentaator Andres Oja.
Jutuks tulid vargused, mida pannakse toime bussides ja trammides – röövitakse rahakotte ja mobiiltelefone, ka lastelt, ning kuidas vargaid ära tunda. Kiiduväärt ettevõtmine, alguses. Kuid see, mis vapustas oli teema arendus – selle jutu pealt kommentaator läks sujuvalt üle oma oletustele, mis rahvusest on enamus varastest. Jutu kokkuvõte oli, et integratsiooniprotsess on Eestis täielik mõttetus, ning tema maksumaksjana ei ole nõus maksma ühtki senti nende inimeste integreerimisele, kes on vargad või kes tänavatel karjusid “fashistid” ja “pidarastid”. Ning et kellelegi ei ole seda integratsiooni Eestis vaja.
Selline arutelu oli minu meelest täiesti kohatu, põhjendamatu ning solvav Eestis elavate vähemuste jaoks, keda julmalt ja valimatult võrdsustati avalikult varaste ja kurjategijatega. Mina ei ole nõus, et minu autosse tuleb avalikust meediakanalist muusikapalade vahelt selline alusetu ning solvav natsionalistlik jutt. See raadiojaam on minu jaoks out. Kuid pahameelt teeb see, et minu üksik boikott ei pane lõppu sarnastele kommentaaridele, mis alusetult teevad liiga kõigile Eestis elavatele vähemusvahvuste esindajatele, hoolimata nende eluviisist, ning õhutavad rahvuslikke pingeid ja lõhet ühiskonnas.
Olen kindel, et see juhtum ei ole ainus, kus avalikkuse ees – raadios, televisioonis, trükimeedias – päevast päeva esinevad inimesed võtavad sõna, mõtlemata oma sõnavõttude tagajärgedele: kas see kedagi teenimatult riivab ja keda see riivab. Tekkis mõte – tekitada “natsionalistlike meediakanalite”, või siis “ebademokraatlike meediakanalite” must nimekiri – foorum, kus inimesed saaksid anda edasi oma kogemusi ja tunnistusi juhtumitest. Et raadiojaam või ajaleht või telekanal, kes tolereerib oma avalike töötajate jutus selget natsionalistlikku ebaõiglust ja ebademokraatlikku poleemikat, teeniks ka vastavat reputatsiooni ja vastukaja avalikkuselt.
Meedia on äärmiselt tugev inimeste arvamuse mõjutusvahend, ning sellised juhtumid pööravad seda demokraatliku ja terviku ühiskonna vastu.
Eksperthinnang: lõimumine pärast aprillikriisi 28. juuni 2007
Posted by toimetus in ideed, poliitika, teised autorid.comments closed
Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel on valminud uuring, kus analüüsitakse aprillisündmuste põhjusi ja tagajärgi ning sõnastatakse soovitused, sh ka uude integratsioonistrateegiasse. Uuringu koostajateks on 6 Eesti juhtivat sotsiaalteadlast: Martin Ehala, Mati Heidmets, Leif Kalev, Aleksander Pulver, Rein Ruutsoo, Raivo Vetik. Avaldame siin uringu kokkuvõtte, allpool on ka lingid uuringu täistekstile.
Olukord
Aprillikriis tõi välja Eesti nõrgad kohad, pakkudes samal ajal ka uusi võimalusi edasiminekuks. Kriis näitas, et:
- Eestis püsib rahvuspõhine vastandumine 20. sajandi olulistes ajalooküsimustes, samuti pole üksmeelt eestivenelaste rolli ja staatuse kohta siinses ühiskonnas;
- Venemaa on aktiivselt huvitatud pingete suurenemisest Eestis ning toetab vastandumist enda käsutuses olevate vahenditega.
- Rahvussuhetest on saanud Eesti riikliku julgeoleku üks kesksemaid küsimusi.
Kriis lõi võimalused:
- Uuesti mõtestada Eesti rahvuspoliitilised huvid ja eesmärgid;
- Senisest tulemuslikumalt panustada lõimumisse ning selle kaudu Eesti strateegiliste sihtide, sealhulgas riikliku julgeoleku kindlustamisse.
Taust
Aprillikriisi soodustas viimastel aastatel ilmnenud paigalseis integratsioonivaldkonnas. Naturalisatsioonitempo on alates 2005. aastast oluliselt vähenenud, erimeelsused ajalooküsimustes on kasvanud, rahvusrühmade vastastikune häiritus on suurenenud. Eesti keele valdajate osakaal ei kasva, eestivenelaste hulgas domineerib rahulolematus lõimumispoliitikaga, eestlaste hulgas valitseb aga ükskõiksus selle eluvaldkonna suhtes. Ohumärgiks on asjaolu, et rahvusküsimustest saab järjest rohkem Eesti erakondade omavahelise võitluse vahend, mis suurendab Eesti manipuleeritavust. Arvamus, et pärast pronksööd on õhk puhas ja asjad korras, alahindab olukorra keerukust.
Soovitused
Lähtudes kujunenud arengutest ning arvestades nii teiste maade kogemusi kui ka Eestis läbiviidud uuringute tulemusi, esitame järgmised ettepanekud lõimumisprotsesside toetamiseks:
- Tunnistada probleemi ning tõsta selle lahendamine riiklikuks prioriteediks. Aprillikriisi varjatud pinnaseks oli aastatepikkune tegelikust olukorrast möödavaatamine. Eestis elava venekeelse kogukonna meelsus ja tulevik on tegelikult meie riigi üks peamisi ja keerukamaid julgeolekuküsimusi. Riigikogu ja valitsus peavad seda selgesõnaliselt tunnistama ning võtma poliitilise vastutuse lahenduste leidmise eest. See eeldab koalitsioonilepingus integratsiooniteemale keskse koha andmist ning kõigi Eesti tipp-poliitikute isiklikku ja püsivat panust lõimumise toetuseks. Senine projektipõhine tegevus peab asenduma kõiki poliitikavaldkondi läbiva kahepoolse protsessiga.
- Sõnastada selged rahvuspoliitilised eesmärgid. Eesti rahvuslik huvi pole ei assimilatsioon ega mitte-eestlaste lahkumine. Meie riigi stabiilsuse võti on selge identiteediga lojaalse eestivenelaste kogukonna tugevnemine Eestis. Eesmärgiks on vastastikust partnerlust väärtustavate hoiakute ning ühiste väärtuste kujundamine, mis hõlmab nii eestlasi kui ka teisi rahvusrühmi.
- Toetada eestivenelaste positiivse identiteedi kujunemist. Eestivenelased on kujunev kogukond, kelle poliitiline määratlus on eestlane ning etniline määratlus – eestivenelane. Paljud siinsed venelased ennast juba nii määratlevadki, sellesuunalist arengut tuleb nii moraalselt kui materiaalselt toetada. Kaasa tuleb aidata eestivene eliidi kujunemisele, sh avalike ülikoolide jõupingutustele eestivene noorte kaasamiseks eesti ülikoolidesse. Eriti oluline on venekeelsetele koolidele sobivate ajalooõpikute väljatöötamine, mis ühendaks eestivenelaste ajaloo Eesti ajalooga viisil, mis ei sunniks Eestis sündinud ja kasvanud inimesi end määratlema okupantidena. Toetus tärkavate eestivähemuste identiteetidele peaks väljenduma ka sõnakasutuses. Termini mitte-eestlased asemele tuleks eelistada termineid eestivenelased, eestiaserid, eestirootslased, eestisoomlased jne. Juhul, kui on vaja tähistada korraga kõiki vähemusi, siis kas eestimaalased, kaasmaalased või eestivähemused. Teeme ettepaneku luua valitsuse asjatundjate komisjon eestlasi ja vähemusi ühendavate rituaalide ja sümbolite kujundamiseks, eriti seoses II maailmasõja tähtpäevadega.
- Laiendada rahvustevahelise koostöö vorme. Eesti ja eestivene haritlased peaksid korraldama ühise tuleviku teemalise ümarlaua ning välja töötama ettepanekud pingete maandamiseks. Vabariigi Presidendil palume kaaluda võimalust kujundada rahvusvähemuste ümarlaud ühiste väärtuste ümarlauaks, kus eri rahvusrühmade esindajad püüdleksid konsensusele nii meid täna ühendavate väärtuste osas kui ka erinevate ajalookogemuste vastastikku austavaks lõimimiseks. Jõuliselt peaks koostöö edendamisel osalema Ühiskondliku Leppe liikumine, ÜLSA-lt ootame initsiatiivi eesti ja eestivene ühingute ja seltside kootöövõrgustiku loomiseks ning selle kaudu kodanikuühiskonna rolli suurendamiseks lõimumisprotsessis.
- Algatada võrdsete võimaluste audit. Selgitamaks ikka veel levivate diskrimineerimissüüdistuste tagamaid teeme õiguskantslerile ettepaneku algatada auditeerimisprotsess eesmärgiga analüüsida, kuivõrd on erinevate rahvusrühmade liikmetele Eestis tagatud võrdsed võimalused hariduse, tööhõive, tervishoiu ja teiste avalike teenuste valdkonnas. Audit oleks avalik protsess, mis julgustab inimesi oma muresid ja probleeme ausalt esitama. Auditi kaudu annab Eesti selge signaali, et meie riik väärtustab kõiki inimesi nende rahvusest sõltumatult ja astub reaalseid samme nende võrdväärse kohtlemise tagamiseks.
- Saavutada erakondade kokkulepe loobuda rahvuspopulismi kasutamisest valimisvõitluses. See on oluliseks ohuks Eesti julgeolekule, kuna loob Venemaale võimalusi Eesti ühiskonna destabiliseerimiseks.
Analüüside terviktekstid:
- Aprillikriisi põhjused ja tagajärjed. Prof Raivo Vetik, Tallinna Ülikool (ppt)
- Eesti rahvuslik julgeolek eeldab uut tunnustamiskultuuri. Prof Raivo Vetik, Tallinna Ülikool (pdf)
- Etnogenees Eestis. Prof Martin Ehala, Tallinna Ülikool (ppt)
- Etnogenees Eestis. Prof Martin Ehala, Tallinna Ülikool (pdf)
- Lõimumise dilemma. Prof. Mati Heidmets, Tallinna Ülikool (ppt)
- Rahvussuhete ja integratsioonipoliitika hetkeolukorra analüüs. Prof. Mati Heidmets, Tallinna Ülikool (pdf)
- Aprillikriisi õppetunnid: kodanikuühiskond ja lõimumine. Prof Rein Ruutsoo, Tallinna Ülikool (pdf)
- Rahvussuhete ja integratsioonipoliitika hetkeolukorra analüüs: psühholoogi pilk. Prof. Aleksander Pulver, Tallinna Ülikool (pdf)
- Rahvussuhete ja integratsioonipoliitika hetkeolukorra analüüs. Leif Kalev, Tallinna Ülikool (pdf)
