“Avalikud liikumised on ühiskonna tasakaalustamiseks vajalikud. Ühiskond toimib siis, kui eri grupid saavad häält teha ja neid võetakse võrdselt kuulda. Kui ühiskonda suunab vaid kitsas grupp inimesi, kellel on raha ja selle abil saadud poliitilist toetust ning oskus kõike juriidiliselt korrektselt teha – see ühiskond ei toimi, või kui toimib, siis me ei tahaks seal elada.
Me hakkame kodanikuühiskonnast alles siis aru saama, kui tuulegeneraator meie aia taha tuleb. Aga ei tohi vaadata nagu lambuke, kui on terve mõistusega näha, et pakutavad lahendused on ühiskonnale kahjulikud, vaid tuleb häält teha ja ühiselt rumalusi takistada.”

Ei tea, kas Maire Josing teeb ka Moskvaga koostööd, kui nüüd Ivi Masso tüüpi sildistamist eeskujuks võtta!

Pre­si­den­di ot­sus sea­dust uues­ti aru­ta­da tu­gev­dab mit­te ai­nult ava­tud ko­da­ni­kuühis­kon­da ko­dus, vaid ka Ees­ti po­sit­sioo­ni Eu­roo­pa ja maail­ma de­mok­raat­li­ke rah­vas­te hul­gas.

Lgp preili Loone, sildistamist kasutad siin sina. Üle- ja möödainterpreteerides Masso jutust ilmselgelt valikuliselt välja võetud mõtteid.

Praeguses kontekstis nähtub ju üpris selgelt, et sa valetad Masso artikli mõtet “refereerides”. Kas kogu see artikkel oli nüüd selleks, et Massole “ära panna”?

Oudekki: viitan sellele, kui palju ühte aspekti rõhutatakse ja kui palju teist, tervikuna. Seda, mis on üldine järeldus, mis on olulisem kui teine.

Mis pistmist on hädakaitsel sellega, mis Sa kirjutasid Muuli seisukohtadest – “seadustada omakohus koos surmanuhtluse õigusega”

Oudekki: kui sa seda lauset hästi loed, siis sa saad aru, et tegemist on üleskutsega inimesi ilma kohtuotsuseta maha lasta, kuigi su enda elule ei ole otsest ohtu – ehkki seadust tõesti rikutakse. Surma sai woodstocki lähedal keegi teine. Umbes poolteist-kaks tundi enne seda surma olin seal juures ja nägin, mis toimus, seda hädakaitse juttu ei ole vaja kõnelda

See on vale ja laim. Muuli ei rääkinud selles saates sõnagi ei surmanuhtlusest ega omakohtu seadustamisest. Isegi kaudselt mitte. Ja “teatud meeleavaldajate” all mainis ta märatsevaid ja laamendavaid globaliseerumisvastaseid, mitte lihtsalt meeleavaldajaid.

Oudekki: “kui inimesi saab hakata ähvardama selle alusel, milline on nende seksuaalne orientatsioon või hinnang mingisugusele ajaloosündmusele, siis see avab ukse ka väljapressimistele ja reetmistele”

Siinkohal oleks paslik mainida, et nn. demokraatlikke Lääne-Euroopa riike puudutab see probleem oluliselt rohkem kui Eestit. Eestis võib tõepoolest seni veel kõige üle arutleda, ka erinevate ajaloosündmuste üle. Osades Euroopa riikides lõppeb see näiteks vanglakaristusega. Kahtlemata kuulub Eesti selles mõttes Euroopa liberaalsemate riikide hulka.

Oudekki: Muuli ütles, viidates “hädakaitsele”: “mitte midagi imelikku ei oleks olnud selles kui Woodstocki baari kaitsjad oleksid ka püstoli haaranud ja maha lasknud sissetungijad”.Teatud meeleavaldajad olid ja globaliseerumisvastased ja ükski Euroopa seadus ei luba neid praegu ilmselgetel põhjustel vaeseomaks peksta.

Selle pöördelise 2009. aasta alguses otsustas Eesti Vabariigi kohus, et ilma tõenditeta ei saa kedagi süüdi mõista.

Nii on. Aga see ei tähenda, nagu nimetet mehed oleksid olnud puhtad poisid. Samamoodi süüdistad sina peaministrit, ilma tõenditeta, ei tohiks olla raske taibata, miks selline asjade käik rahvale ei meeldinud. Muidugi, õiglane oleks olnud kohut mõista kõigi üle, kes sel ööl vägivallaakti toime panid. Ja ei maksa siinkohal rääkida reaktsioonist mingile kuju äravimisele. Õnnetult surma saanud Ganin näiteks oli küll viimane, kes seal midagi avaldas, rääkimata siis lihtsalt laamendajatest. Kui aga süüdimõistmine ilmselge kuriteo eest osutub võimatuks, on midagi seadustes ikka viltu. Kahjuks ei jaga ma su seisukohta, et seadusetegijad seda vihaga tegema hakkasid. Aga kindlasti ei olnud meeleavaldajate huvid neil seda tehes meeles. Pigem soov edaspidi kohtupidamist hõlbustada.
Mis laimu puutub, siis ei maksa siin leheküljel küll pikalt targutada, tembeldamist lendab mõlemal suunal. Ja ei ole vaja ka väga põdeda sel teemal, kui üks loll jõuab rohkem küsida kui üheksa tarka vastata, siis jõuab ta rohkem lollusi ka suust välja ajada, aga tark ei pea kõigest jamast ka välja tegema. Kes avalikult vaeseomaks peksmist soovib toob sellega endale vähemalt sama palju kahju kui anonüümsetele pekstavatele. Iivo Masso arvustas minu jaoks pigem poliitilist korrektsust, mida me “õigesti sõnastatud seadusega” loome. Ja mille kätte me ükskord sureme.

Sügise üle elamiseks muidugi tuleb valmistuda, aga siingi kerkib demokraatia taustal üles mitu võimlaust: kas õigem on oma töötute ja vaesuses virelevate eest hoolitseda või tänaval meelt avaldada, kuni vanemad nälga surevad? Kui asi selleni läheb, mida peaks tegema? Ja kuidas hiljem siis oma südametunnistusega edasi elada? Veidrikud naabrid on üldjuhul kahjutud või naljakadki, aga kui me viisakalt tolereerime 9 mai võidupüha tähistamist riigis, millele se tähendas okupatsiooni, siis võiks kujundada traditsiooniks ka 2 veebruaril Vene saatkonna väravate sini-must-valgeks värvimise. Rahumeelne meelsusavaldus. Või kunst, kuidas võtta.

Oudekki: just-just, edaspidist kohtupidamist hõlbustada, et tõendeid enam küsima ei peaks…. :P Aga kui vanemad kipuvad surema valitsuse otsuste tõttu, siis on viimane aeg minna ja nõuda, et nemad tuleksid ja su vanematele annaksid võimaluse mittesurra. Neil on selline kohustus, nimelt.