jump to navigation

Diskrimineerimisest. Näidetega. 28. märts 2007

Posted by Kati in diskrimineerimine, tegemistest.
trackback

Jasmiin palus konkreetseid ja pronkssõduriga seondumatuid diskrimineerimisnäiteid rahvuse alusel.

Mõned, nagu mina neid tean, siis siin:

I

Mu venelannast ülikoolikaaslane on tark ja tubli tüdruk, teda peeti akadeemilselt üheks andekamaks meist. Ta eesti keel oli ja on väga hea. Ta tahtis väga saada tööle ühte meie ministeeriumi. Teda, ehkki ta oli muudest kandidaatidest peajagu üle, ei tahetud tükk aega tööle võtta, sest ta on ju venelane ja tal on Venemaal sugulased. Äkki ta siis on meie riigile potentsiaalselt ohtlik.

II

Kortermaja, kus elavad eestlased ja venelased. Korteriühistu esimees teatab, et venkudega tema maja kütteplaane üldse ei aruta, sest need on nii ehk naa harjunud oma kodus vatijopedega istuma.

III

Väikelinna vene poisid (vabandust, tegelikult ukraina poisid) teevad enesele maja ees ühe nurgakese korda. panevad pingi püsti, istutavad lilligi. Naabrinaine kommenteerib. “Nüüd tegid endale joomakoha, ega need venelased muud ei oska ju, kui lagastada.”

IV

Veel üks väikelinn, seekord konkreetselt Paldiski. Peatub minu ja Arni ees auto ja seal olijad küsivad vene keeles kohalike vaatamisväärsuste kohta. Kui me omavahel eesti keeles paar lauset vahetame, avastakse silmad imestusest: “Oih, te räägite siis eesti keelt vä?” Ei ole ilus arvata, et seal linnas on inimesed umbvenekeelsed. Sest nad pole. Venelased ka mitte.

Ehk siis, ma ei arva, et Eesti riik massiliselt kedagi diskrimineerib aga mõned eestlased oma suhtumisega kaude küll, nagu eelnevast ka näha.

Ja tegelikult, kui juba diskrimineerimisest jutt, siis venelased venelasteks, rahvused rahvusteks, aga kui mu kolleeg, muidu tark inimene, tõsiselt kuulutab, et pärilike haigustega inimesed ei peaks lapsi saama. Näiteks tugevate miinusprillidega inimestel peaks küll riik poegimise keelama. Siis…

… ma “tänan”, ta keelas just praegu minu tulevased lapsed.

Ka sedasorti mõtted on diskrimineerivad ja andke andeks, üsna sinna natsi-ideoloogide kanti, või mis?

Advertisements

Kommentaarid

1. MM - 28. märts 2007

I – väga kahetsusväärne. Tõesti. Kohe raske uskuda. Aga kas sa kuulsid sellest ministeeriumist, et teda tööle võtta ei tahetud?
Igal juhul, kui see on tõsi, siis see ON diskrimineerimine.
II – tavaline mats. Leitav igas riigis. Iga rahvuse hulgas.
III – väike hing. samuti liik, keda võib leida igal pool maailmas.
IV – vot sellest ma ei saanud aru? Kas venelased diskrimineerisid sind? Või kes? Ja millega?

2. DUHH - 28. märts 2007

Pole asi nii hull ühtegi, osa näiteid kvalifitseerub pigem eelarvamuste (III, IV) või lolluse (I, kolleeg) alla.

3. notsu - 28. märts 2007

Sellele ministeeriumijuhtumile peaks saama isegi kohtuga läheneda, kui viitsimist oleks… või võeti ta lõpuks ikkagi tööle?
Eraisikute vahelist suhtlemist saab muidugi reguleerima hakata alles drastilisematel juhtudel – või siis saavad seda reguleerida teised eraisikud vastukaalu pakkudes. Hospitality Clubi foorumis oli viimasel kuul üleval arutelu, kus keegi belglane küsis, kas Belgia on rassistlik riik. Nimelt oli kaks või kolm pruutpaari keeldunud end ühel ametnikul paari panna laskmast, sest ta oli nende jaoks liiga mustanahaline (Belgia kodanik enesestki mõista, riigiteenistuja ikkagi). Pruutpaare ei saanud omakorda ametlikult keelata keeldumast, aga täiesti omal initsiatiivil läks pärast seda mitu paari ja laskis ennast ekstra sellel ametnikul paari panna, et talle oma poolehoidu näidata. Samamoodi toetavalt saaks siis II ja III juhul reageerida teised ühistu liikmed või teised naabrid.

4. rojukene - 28. märts 2007

Vastukaaluks võiks muidugi ka küllaga näiteid tuua. Kõik on ometigi äärmiselt suhteline ja puhtalt näidete varal on keeruline öelda, kes keda siis õigupoolest rohkem diskrimineerib…

Näiteks see, et mees sõidab rahulikult Tallinna trammis ning kui ta keeldub oma sõbraga eesti keeles rääkimise lõpetamist, sest see ei meeldi tema taga istuvale venelasele, saab ta peksa. Või et kõik, kes kannavad sini-must-valge lipukesega bomberit, on raudselt viimse kui üheni neonatsid ja seega äärmiselt halvad ja rumalad inimesed, parem oleks neile igaks juhuks kitli peale anda (soovitav vahekord ~5 tüüpi ühe naise vastu). Või see, et vähemalt Tallinnas on keeruline saada head töökohta, kui ei ole soravat vene keele oskust. See, et arst (!!!) ei oska eesti keelt ega saa aru, mis mul viga on, kui talle oma tervisliku seisundi kohta kaebused eesti keeles esitan.

Muuseas, kui Sinu poolt toodud esimese näite tütarlaps tahtis kandideerida näiteks Kaitseministeeriumisse, siis on sellisel foobial teatav alus isegi olemas, kuigi inimlikul tasandil tundub see tõepoolest karjuva ebaõiglusena. Üldiselt aga olen ma MM-ga täiesti nõus. Lisaks aga ainult seda, et need diskrimineerijad on aga tõenäoliselt kujundanud oma arvamuse puhtalt isikliku elukogemuse põhjal, kuna nad on ilmselt kokku puutunud vaid vene rahvuse rumalamate esindajatega.

Ei plaani järjekordset sõnasõda pidama hakata, kuid mu meelest lähenete asjadele siiski kuidagi üheülbaliselt – eestlased on pahad, sest diskrimineerivad paisid venelasi… Haritud ja mõistlikud inimesed saavad alati omavahel asjad suurema kärata aetud ning selleks pole tarvis ei pori loopida ega vahekohtunikke otsida. Jällegi – ma suhtlen venelastega meeleldi, kui nad vähemalt üritavad eesti keelt rääkida. Kui eksivad, siis aitan ja pole mingit probleemi. Küll aga tekib probleem sellest, kui mingi tüüp kõigepealt rögistab, sülitab maha ja siis loiult vene keeles suitsu nuiab ning kui ma jagada ei soovi, kukub rusikatega vehkima. Keerake, kurat, ise teine põsk sellises olukorras ette, kui see teile õige tundub, aga mina kuulun samuti nende vastikute inimeste hulka, kes parema meelega nii ebameeldivat kontingenti oma kodumaal ei näeks. Elementaarne viisakus kaasinimese vastu, ahoi?

Neile, kellel pikema kommentaari algus enne vastu karjuma hakkamist meelest läheb, kordan isiklikul tasandil rünnakute ennetamiseks üle – olen kohanud palju haritud venelasi ja mitmeidki eksootilisemate rahvuste esindajaid, kellega on äärmiselt meeldiv suhelda. Seda, kusjuures, enamasti Tartus. Tallinnas on aga pigem just see nõmedam osa, kes tunneb ennast julgelt, kuna neid on palju ühes kohas koos.

5. jake - 28. märts 2007

Jama on selles, et need 8.mai liikujatest antifashistid ei taha tunnistada, et eestlased suhtuvad 90% juhtudel väga hästi venelastesse, kes on ära õppinud eesti keele.
samuti ka seda et fakt – 85% kriminaalkurjategijatest eestis on venelased

6. Oudekki - 28. märts 2007

Mulle aga meeldiks, kui seda keeleoskuse alusel tahetud/mittetahetud venelasteks jagamine ära lõpeks. See ei tähenda, et näiteks inimesed võiksid eesti keelt oskamata riigiasutustes tööd saada. Aga kui inimene tahab vaikselt omaette töötada, leiab ainult vene keelt osates siin tööd ja armastab seda riiki, no miks mitte. (Ega ainult eesti keelt osates on ju ka nagunii raske tööd saada. Isegi koristajalt nõuavad mõned kohad Tallinnas kolme keele oskust suhtlustasandil)

7. jake - 28. märts 2007

Muide, anecdotal evidence.
Läksin eelmine nädal Pedasse väitlust kuulama
“Kas Eesti peaks kuulutama Venemaale propagandasõja”.
Ei leidnud aulat üles. Küsisin koristaja käest, eesti keeles. Vahtis mulle lolli näoga otsa. ei osand vene keeles öelda ka “aula”.
Läksin II korrusele, mingi nooremapoolne daam istus ja oli süvenenud raamatusse. üritasin küsida samamoodi, “kus on aula” kus on see suur ruum kus toimuvad koosolekud. mitte muhvigi ei saanud ta aru.

8. jake - 28. märts 2007

ahjaa, ja ütles et “govorite po-russki”

9. sirje - 28. märts 2007

“Aula”, hea nali! Uues majas on igal korrusel siuke “Aula”
Sa oleks võinud ju vene keeles ka küsida, igale küsimusele polegi vastust. Tallinna Ülikoolis on mitu maja ja sinu mõistes “aulaid”, ma ei tea mitu.

10. jake - 28. märts 2007
11. ants - 29. märts 2007

Kui ma elan kusagil maal, kus kõneldakse selle maa keeles, siis pean loomulikuks õppida ära ka selle maa keel. Ja minu arvates need, kes seda teha ei taha, ei pea lugu nii sellest maast kui ka rahvast, kes seal elab.

12. Hei - 29. märts 2007

Mina ka üritan õppida selle maa keelt, kus elan. Aga mina olen väga tark. On inimesi, kes ei suuda . Keelelised vaimsed võimed ei tohiks siiski olla inimesse suhtumise aluseks. Inimene võib muidu olla väga tubli. Ntx Californias elab palju USA tõelisi patrioote, kes oskavad ainult hispaania keelt.

13. araterl - 29. märts 2007

Postitust lugedes tundub, et übervõrdõiguslikkusel ja natsismil polegi ju väga palju vahet?

14. araterl - 29. märts 2007

Diskrimineerimisega võitlemine ei ole
– kuulujuttude peale ohhetamine
– oletatava diskrimineerimise peale ohhetamine ja sellest mitteteatamine kuhu vaja
– ise diskrimineeriva olukorra pealtnägijana saba jalge vahele tõmbamine
– igasuguste olmeliste situatsioonide, mis lähtuvad praktilisest mõistusest ja otstarbekusest diskrimineerimiseks kuulutamine

I
See punkt on ilmselt lihtsalt kellegi emotsionaalne kaagutus. Eesti riigametis mingi udu tõttu tööle võtmata ei jäeta. Kui sellised ametlikud kaalutlused on avalikuks saanud, siis pole tegemist mitte diskrimineerimisega vaid andmekaitseseaduse rikkumisega
II
Tavalist rumalust ja kehva lastetuba ei maksa diskrimineerimisega segi ajada. Pole välistatud, et tegemist oli lihtsalt jämedakoelise naljaga
III
Loomulikult peab usku olema aga tõenäosuslikult võib väita, et koridori kuseja ja köögis naabrimehe pussitaja on pigem venelane kui eestlane. Mis teha
IV
See neljas juhtum pole küll kusagilt otsast diskrimineerimisega seotud. Ärge üle pingutage.

Parim viis oma pärilike haiguste foobset kolleegi veel sügavamale oma arusaamadesse suunata on süüdistada teda diskrimineerivas mõtteviisis. See on ju loogiline, et ravimatute pärilike haiguste levimine ei ole just positiivne nähtus. Iseasi kas kehv nägemine on nii jube probleem. Pigem on selle teema lahendus, et määratletud ringi pärilike haigustega inimestele makstakse kinni kehaväline viljastamine ning doonormunarakud/sperma ja inimesele on valikuvabadus. Praegu sellel pärilike haigustega inimesel ei ole ja ainult mittediskrimineeriva suhtumise nõudlemine hoiab teda edasi plindris.

Jälle pean tõdema: übervõrdõiguslikkusel ja natsismil ei ole mingit vahet.

Ei tea, kas Sirjele näiteks tulevikus ka tohib öelda, et ta oli Valimisstuudios seksikas? Äkki on diskrimineeriv? Kas Lisettet musitada ja kallistada tohib? Aga Oudekkit?

15. a-muri - 29. märts 2007

Töölevõtmisest – teeninduse osakaal kõigist töövõimalustest on viimasel kümnel aastal oluliselt suurenenud ja suureneb veelgi. Teenindusettevõtte – kaupluse, juuksurisalongi vms primaarne ülesanne on klienditeenindus. Kuna suur osa klientidest eelistab teenindajaga suhelda nt vene keeles, on mõneti elementaarne, et teenindaja saab vene keelest vähemasti aru ja oskab vastata. Seetõttu on ilmne, et kahest muidu võrdsest kandidaadist eelistan mina seda, kes oskab vene keelt. Sellise oskuse, mida on võimalik omandada, puudumine, ei ole alus väiteks, et diskrimineeritakse. Mind ei lasta, kööginuga peos, opituppa inimesi lõikama, ja õigesti tehakse, kiunugu ma palju tahan. Omanda oskus ja probleeme ei ole. Diskrimineerimiseks läheb asi siis, kui inimest asjassepuutumatu ja temast endast vähesõltuva tunnuse alusel välja praagitakse või tema õigusi piiratakse. Iga elus ettetuleva ebameeldivuse, ebaviisakuse või solvangu liigitamine diskrimineerimiseks õhutab hüsteeriat, annab kondi hambusse neile, kes usuvad, et sääskedest elevante tehakse – tehaksegi ju! – ja lõpuks naeruvääristatakse kogu diskussioon anekdootlikesse lugudesse stiilis “kui jaburad need võrdse kohtlemise pooldajad ikka on, neile ei tohi mantlit selga aidata ja eesti keeles keelatakse sõna “neeger” ära.”

St korteriühistu esimees võib õllelaua taga oma ülbet plöra edasi ajada, aga kui ta jätab osad korteriomanikud, nimelt muulased, teavitamata või arutelule kutsumata, siis on tegu diskrimineerimisega. Ministeeriumi juhtumit ei tea kommenteerida, aga kui äraütlemine ka tuleb, on asjaosalise esimene mõte alati see, et keelduti ebaõiglaselt. Tõestada seda pole paraku igakord väga lihtne ja toodud situatsioon on ilmselgelt liiga üldine selleks, et seda hinnata kui diskrimineerimisjuhtumit. Reageerime, aga ärme ka üle reageerime. Inimeste mõtlemist ei saa tsenseerida, seda võib püüda suunata, aga tsenseerida ei saa. Ja mis vahet on selles, mis keeles minu poole pöördutakse, selles ma ka vastan. Kui tahab, siis võib ju üks eestlane teisega vene või inglise või minupärast ladina keeles rääkida, mis selles halba on? Kui inimene eeldas, et te pigemini eelistate vene keeles suhelda, siis oleks olnud teie asi viga parandada, mina siin küll mingit diskrimineerimist tuvastada ei suuda.

Ergo – on tagumine aeg teha selge vahe matslikkuse (mistahes meelse ja keelse) ning ebavõrdse kohtlemise vahele, muidu ei saa asjast asja.

16. Kati - 29. märts 2007

ma ju ütlesin ka kohe sissekandes, et neid juhtumeid ei saa kindlasti pidada mingiks riiklikuks diskrimineerimiseks.

ja, jah, te võite neid ju ka pisiasjadeks nimetada, ainult need pisiasjad koos mõnede teiste pisasjadega, nagu see, et mõned mehed armastavad ss-sümboolikas ringi jalutada ja mõned teised jälle otsesõnu arutada, et hitler tegi palju head jms, loovad väljastpoolt vaatajaile meist üsna ebameeldiva pildi, mille taustal on üsna kerge mingit diskrimineerimise juttu ajada.

selline matslus lihtsalt on magus kont hambu just kõige kurjemale vene meediale ja, minu arvates, me ei peaks seda konti neile pakkuma.

17. Kati - 29. märts 2007

araterl, kuidas see suudlemine ja kallistamine nüüd asjasse puutub?
ma olen vist väga rumal, aga ma ei saa sellest jutust mitte muhvigi aru.

18. Maike - 29. märts 2007

“Töölevõtmisest – teeninduse osakaal kõigist töövõimalustest on viimasel kümnel aastal oluliselt suurenenud ja suureneb veelgi. Teenindusettevõtte – kaupluse, juuksurisalongi vms primaarne ülesanne on klienditeenindus. Kuna suur osa klientidest eelistab teenindajaga suhelda nt vene keeles, on mõneti elementaarne, et teenindaja saab vene keelest vähemasti aru ja oskab vastata. Seetõttu on ilmne, et kahest muidu võrdsest kandidaadist eelistan mina seda, kes oskab vene keelt. Sellise oskuse, mida on võimalik omandada, puudumine, ei ole alus väiteks, et diskrimineeritakse.”

Samahästi ei diskrimineerita ju neid ainult vene keelt kõnelevaid inimesi, keda nende eesti keele puudulikkuse tõttu tööle ei võeta või pole diskriminereerimene see, et nad töötavad nt madalapalgalistematel ametikohtadel seetõttu. Ja kui on töökohti, kus saab vaid vene keelegama hakkama – tore, peaasi, et see seda tõesti ikka tähendab – so tegemist pole sellise teenindusasutusega, kuhu ka eestlasel asja on ja mina või keegi teine ei pea vene keelt nendega purssima (järsku pole mina nii tark ja andekas, et kõiki keeli osata?)

19. hei - 29. märts 2007

to Araterl
Mis suudlemistõbi sul on? Ma arvan, et üldiselt naised ei hooli mõtetute meeste musidest. Ja mees, kes ei saa ilma sexšovinismita, on mõtetu.

20. a-muri - 29. märts 2007

Maike – ei pahmitsemisest ole kasu. Mu ktoodud näites, nagu teenindustöös on oluline see, et eesti keelt, so riigikeelt peab oskama, see on elementaarne ja seda nõuab seadus. Aga kui mul on valida, kas võtta tööle eestlane, kes vene keelt ei oska, või venelane, kes eesti keelt oskab, siis muidugi saab töö see, kel kaks keelt suus. Keeled ON õpitavad nagu ka paljud muud kutsetöös omased asjad ja kui inimesel puuduvad need oskused, millega ta teatud ametikohal töötada saaks, siis tema palkamata jätmise puhul pole tegu diskrimineerimisega, vaid sellega, et inimene kandideerib sinna, kuhu tema oskused ei vasta. Kui töökoht eeldab keele valdamist, siis nii ongi ja kui võtta sinna inimene, kes nõuetele ei vasta, siis hakkavad diskrimineerimise üle kurtma need, kes vastavad – miks meie pidime töölesaamisel seda, teist või kolmandat oskama, tema aga mitte? Teenindusettevõte võib kehtestada keelenõudeid oma töötajatele, mitte aga klientidele ja vene keel kui kasutatavuselt eesti keele järel järgmine keel on tänane objektiivne reaalsus.

Mida kasinamad on oskused, seda madalam on palk, üldistes joontes on see nii. Keeleoskus on paraku ka oskus ja puuduv oskus tähendab madalamat palka. Firma, kus mina töötan ja kus on üldiselt väga palju mitte-eestlasi, korraldas algaastail tasuta eesti keele kursusi oma töötajatele, see oli siis, kui keelenõuded kehtestati. Lisaks korraldati ja korraldatakse vist mõnel pool praegugi keelekursusi riigi raha eest. Kõik soovijad, kes meil siis töötasid, said õppida ja täna me ei näe enam kursuste rahastamise järele vajadust, kuna tööjõuturult on vastavaid inimesi leida. Keeleoskuse nõuded on kehtestatud ametijuhendites, need ei olene kellegi suvast. Samal ametikohal töötavate töötajate põhipalgad on võrdsed ja tulemuspalk sõltub töötulemusest, mitte keeleoskusest (mis muidugi võib olla müügitöös üks parema tulemuse saavutamise eeldus). On ka selliseid ametikohti, jah, kus keelenõuet ei ole, nemad otseselt klientidega ei suhtle ja neist on osad ka madalapalgalised, aga mitte kõik – nt tehnilised spetsialistid võivad teenida klienditeenindajatest palju rohkem, keeleoskust ei nõuta, küll aga kutseoskusi, mis väga spetsiifilised. Aga õpitavad.

Kui inimene ei ole nii tark ja andekas, et olla kirurg või lendur, siis peab ta olema poemüüja või taksojuht või koristaja või puudelõhkuja või veel keegi, mitte aga halama, et teda diskrimineeritakse, kui ei lubata lennukit juhtida. Keeleoskus ei ole nahavärv, mida ei ole võimalik muuta, või sugu, või rahvus. Keeleoskuse ja rahvuse vahele ei saa ega tohi võrdusmärki panna. Keeleoskuse puudumine saab olla ja isegi peab olema teatud puhkudel nõutav ja selle puudumine takistuseks inimese töölevõtmisel, rahvus aga mitte.

Veelkord, tehkem asjadel vahet ja ärgem tegelgem puderkapsaanlusega, kui kasutada Arni asjalikku uudissõna.

21. araterl - 29. märts 2007

Taaskord põhjus faktiviiteid küsida:
ss-sümboolikas ringi jalutada ja mõned teised jälle otsesõnu arutada, et hitler tegi palju head

Ja näed omad selgitavad omadele:
araterl, kuidas see suudlemine ja kallistamine nüüd asjasse puutub?
ja vastus
Mis suudlemistõbi sul on? Ma arvan, et üldiselt naised ei hooli mõtetute meeste musidest. Ja mees, kes ei saa ilma sexšovinismita, on mõtetu.

Ühesõnaga sex ja šovinism. Nats, fašist, parempoolne olen juba kuulnud. Ootan lisa. hei-d ei ole üritanud suudelda, et millest selline ennastunustav mure?

Kõige parem lahendus on ikkagi näiteks homoseksuaalne (meeldivad inimesed kusjuures) või androgüünne, impotentsile-frigiidsusele toetuv, emotsioonivaba, sootu ühiskond. Võrdõiguslikkus praktikas. Usun, et võrdõiguslastel on selle eesmärgi saavutamiseks ka oma eugeenikaprogramm kusagil juba alustatud. Omal initsiatiivil järglaste saamine saab olema ka keelatud.

22. Maike - 29. märts 2007

Ma küll ei tea sõna “pahmitsemine” tähendust (kui see on eesti keelne sõna, siis ei oska eesti keeltki piisavalt), Tegelikult tahtsin ju ka lihtsalt viidata sellele, et puhtalt keeleoskuse (oskamatuse) pärast kellegi tööle (mitte)võtmine EI OLE diskrimineerimine – ükskõik, mis keelest me räägime. Vene, eesti või hiina keelest, vahet pole. Vahel tahetakse ju seda ka diskrimineerimiseks liigitada, tore, et siin aru saadakse, et see seda mitte teps pole.

Viimane lõik oli lihtsalt selle kohta, et mina kliendina tahan Eestis eesti keeles oma asjad aetud saada… See oli sellele, kes enne halas, et kõik pole teps mitte keeleliselt andekad.

23. Appi, mind ka diskrimineeriti. Räigelt. « Wildikas- ma ei kavatsegi suureks saada. - 29. märts 2007

[…] 29, 2007 · Filed under Päevakaja Kaheksanda mai liikumine oma apokalüptilist kurjust päevavalgele tirivate näidetega diskrimineerimisest tuletas mulle midagi meelde. Ilmselt oli minu selekteeriv mälu selle jõletu kogemuse alla […]

24. Jüri - 30. märts 2007

Täiesti mõttetud ja rumalad näited…
Vene tibike oli teistest kandidaatidest peajagu üle??? kes seda hindas nii kas ta ise???või sina????
Olen ise ettevõtja ja tean, et mingi kandidaat ise kyll ei saa öelda, et ta oli peajagu üle kellestki!!! Ja mis siis on kui töövõtjale ei meeldi venelane sisi lihstalt ei võta tööle ja kõik samamoodi olen kuulnud, et paljud vene firmad ei võta eestlaseid tööle..so?? äkki vähem vingumist tundub juba mingi neegrite demagoogiaga , et kõik valged on süüdi minu viletsas elus!!?? Ja see vene poiste näide oih sry ukraina omade aga whateva ausaltöeldes ju?! Keskmine vene poiss on joodik , narkomaan ja pätt kui ei usu mine jaluta lasnamäel või koplis..sealt ka sellised arvamused mida ei saa kyll pahaks panna, sest selle pildi on venelased endast ise kujundanud!!

25. mauno - 30. märts 2007

Mina ettevõtjana võtan just teenindus valdkonda kindlasti tööle eestlase kes ei räägi vene keelt, mis on kasulik just nimelt integratsiooni jaoks…enamus kohtades ju venku räägib vene keeles ja tal polegi vaja eesti keelt kasutada..niiet kasulik ka temale saab eesti keelt ükskord harjutama hakata

26. Janek - 30. märts 2007

Kahjuks on sissekanne süüdimatu oma “naised saunas rääkisid” tasemega. Mäletan kuidas Tiit Madissoni naine esines Kahvli saates seoses homoparaadil muna(de) loopimisega. Jutt läks ühel hetkel selle peale, et teda ei võeta kuskil tööle, sest ta olevat Madissoni naine (kuigi perenimi on tal teine). Siis rääkis ta sellest kuidas telefonis on pidevalt krabin (KAPO kuulavat pealt), mis vähegi tehnilise taustaga inimese jaoks tundub ülijabur (need asjad ei käi niimoodi). Ja lolli juttu jätkus kauemaks. Tulles tagasi esialgse väite ja sissekandes toodus esimese näite juurde, siis tolle naise jutt oli nii jaburalt paranoiline, et firmajuhina ei võtaks teda ise ka tööle.

Äärmiselt mugav on ju enda probleemides teisi süüdistada. Küll olen ilus, tark, kena, aga alati on mingi vandenõu MINU vastu.

Muideks on venelasel praktikas kergem tööd leida, kui ta oskab nii vene kui ka eesti keelt. Lollid näited, mis tunduvad väljaimetud. Andku asi kohtusse!

27. jake - 30. märts 2007

EPLs oli üks hea kommentaar:

Oma möödunudnädalases raadiokommentaaris rääkis Ivan Makarov ühest tuttavast vene perekonnast, kellel on 5 miljonit maksev maja, mitu luksusautot, edukas firma, pere käib puhkamas kõikjal üle maakera, aga ometi on nad sügavalt veendunud, et neid Eestis diskrimineeritakse. Kui Makarov hea tuttavana nendega vaidlema kipub, vihastavad nad kohutavalt ja viimase argumendina lüüakse lauale vene ajalehed: loe siit, isegi lehed kirjutavad, et meid diskrimineeritakse!

28. Janek - 29. juuni 2007

Ja mida ütlevad siinsed selle kohta, et pidin just äsja poes vaidlema selle üle, et mind teenindataks (soovitati Selverisse minna, aga too asub ca 10 min kaugusel). Tagantjärele mõtlen, et müüja rääkis tugeva aktsendiga Eesti keelt. Äkki oli probleem rahvuses? Diskrimineeriti?!?!

29. Kristjan - 29. juuni 2007

Janek, tundes Sinu kommentaaride tooni ei ole vist tegu väga meeldiva isiksusega, noh, mitte et su isikul midagi viga oleks, lihtsalt on probleeme inimestevahelise suhtlemisega. Nii et mina küll ei imesta, kui Sul paluti lahkelt kuhugi mujale poodi minna, konkurentide töötajatele närvidele käima… 10 min jooks ka abiks rahunemiseks.

Sõnaga, take it easy :)


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: