jump to navigation

Et ajaloost ei saaks ühishauda 28. märts 2007

Posted by Oudekki in ajalugu, Euroopa, monument.
trackback

1992. aastal otsustas Saksamaa kolida oma parlament taas Berliini ja taastada Reichstagi hoone, luues sellest uue ühendatud Saksamaa sümboli. Seda tööd paluti juhtima sir Norman Foster: üks maailma nimekamaid arhitekte – kelle juhtimisel taasloodi Reichstag uue Berliini sümbolina. Sellena, milles on ühendatud nii linna ida- kui lääneosa ajalugu (ma armastan Berliini, teate).

Tööde käigus leidis sir Foster vene sõdurite poolt tehtud graffiti, küllalt karmide sõnadega, muuhulgas midagi niisugust nagu “sakslased, te hakkate nüüd meie sitta sööma!”.

Kõik Saksamaa poliitilised parteid nõustusid, et see graffiti tuleb säilitada ja katta pärast restaureerimist klaasiga.

Miks?

Sest sakslased otsustasid, et tulevastele põlvedele on väga oluline teada, mis juhtus ja miks, ning et ajalugu ei tule mingis muus valguses püüda näidata, vaid seda tuleb respekteerida.

Ma arvan, et praegu on Saksamaa suhted Venemaaga kõigist Euroopa riikidest kõige paremad. Jah, mitte selle žesti pärast, aga see avas tee uutele mõtteviisidele, kus ajalugu jäetakse ajalooks ning sellel ei lasta mõjutada uute suhete loomist.

Keset Hiroshimat on alles varemed sellesama sõja ühest kõige kohutavamast otsusest, mille paraku tegi hoopis USA. Ning Moskva lähistel on Saksa tankid. Itaalias on Mussolini poolt püstitatud monumente. See kõik on ajalugu, mis on olnud, ning selle hävitamine hävitab meid kõiki.

Meil on pronkssõdur. Ja meenutagu ta kellele mida – küüditatuid või gaasikambris põletatuid või seda, kuidas üks diktaator endale kuuli pähe ajas. Peaasi, et ta meenutab meile meie ajalugu nagu see oli ning me respekteerime seda, mitte ei püüa mõningat minevikku diskrimineerivalt maha kanda ja nimetusse ajaloohauda matta.

Advertisements

Kommentaarid

1. juss - 28. märts 2007

Oskad sa kommenteerida, kas ka Venemaal või Itaalias käivad natsid paraade pidamas ja kohalike üle irvitamas? Või kas ka Berliinis on punalipud üleval ja kistakse rahva käest rahvuslippe?

Asi ei olegi selles monumendis ega ajaloo varjamises.

2. Oudekki - 28. märts 2007

Venemaal ja Saksamaal käivad neod küll paraade pidamas, venemaa natsid teevad hullemaidki tempe. Saksamaal arutati pärast jalgpalli MM-i, et äkki nad läksid ikka ise oma rahvuslippude lehvitamisega liiale ja teinekord ei tohiks nii teha.

Itaalias on punalippudega lehvitamine täiesti tavaline, seal on kommunistid valitsuses – ning paraku ka fašismikaldujad olemas. Kuigi “fašism” on seal halvamaiguline termin. Kuigi Alessandra Mussolini ütles küll rahumeeli “Meglio fascista che frocio” (parem fašist kui gay).

Probleeme on igal pool. Küsimus on ikkagi avalikus suhtumises.

3. Poputaja - 28. märts 2007

Ma ei saa hästi aru. Te räägite, et ajalugu ei tohiks unustada ja prügikasti kanda. Kas aga püüd alal hoida valesti käsitletud ajalugu ei ole üks kindel meetod tegeliku ajaloo unustamiseks ja prügikasti kandmiseks?

Kas saab vabastamiseks pidada seda, kui üks võõrvõim ajab jõuga välja teise võõrvõimu ja jääb ise jõuga valitsema? Seda saab nimetada diktatuuri asendamiseks või vahetamiseks. Vabastamiseks seda nimetada on minu arvates lausa kole. Vägistav.

See oleks midagi sarnast kui inimesel on pahaloomuline vähkkasvaja näiteks jalas. Siis saab inimene samale jalale gangreeni. Ja juhtub nii, et gangreen tapab vähirakud.
Kui gangreeni ei ravita, siis tapab see ka inimese. Kas oleks mõistlik rääkida, et gangreen vabastas inimese vähist?

Vabastamine oleks see olnud siis, kui Vene armee oleks ajanud Saksa armee välja ja oleks seejärel taandunud oma kodumaale.

4. Punane Hanrahan - 28. märts 2007

Vabandust, Poputaja, aga kus me oleme rääkinud vabastamisest?

Vaata nüüd tähelepanelikumalt: MEIE ei kõnele MITTE KUSAGIL midagi TALLINNA VABASTAMISEST. Absoluutselt mitte. Meie kõneleme siiski võidust natsismi üle üldiselt.

5. Poputaja - 28. märts 2007

Te soovite ausamba säilimist jne?
Ausammas räägib vabastamisest.

Millest ma nüüd siis valesti aru olen saanud?

6. Oudekki - 28. märts 2007

Soovitan lugeda meie manifesti :-)

“Vene väkke mobiliseeritud ja seal hukkunud eesti sõdurid väärivad meenutamist ja vajavad mälestusmärki; sellena pronkssõdur püstitati, kuigi Stalin ei lubanud sellest avalikult rääkida.”

7. sirje - 28. märts 2007

Ma loodan, et nüüd andmiseks ei lähe, aga tuletame meelde, kuidas need valitsused siin Eestis 20. sajandi esimesel poolel käisid.

Kõigepealt oli meil Eesti Vabariik, demokraatlik palju parteisid ja ilus puha, ainult kommunistid olid keelatud ja pandi vangi.

12.03.1934 kuulutas Päts välja kaitseseisukorra, kuna Vapsid hakkasid natse mängima. Oktoobris saatis Päts parlamendi laiali ja hakkas valitsema nii nagu talle meeldis. 28. septembril 1939 tegi Päts Venemaaga baaside lepingu, mida ta rahvale reklaamis kui toredat asja. 21. juunil 1940 olid Eestis meeleavaldused, mille tulemusena saime uue peaministri Varese. Üks ebademokraatlik kord vahetus teisega. Uus valitsus otsustas liituda NSV Liiduga.

Vahepeal oli alganud sõda. Siis vahepeal oli siin saksa okupatsioon, siis lasid sakslased jalga, kuna sõda oli kaotatud. Olukorda kasutasid eestlased ja Uluots nimetas 18. septembril 1944 ametisse uue O.Tiefi valitsuse (ilma valimisteta) . 22. septembril 1944 paar tundi enne Punaarmee saabumist lasi Tiefi valitsus Tallinnast jalga ja mõnel õnnestus paadiga välismaale saada.

Nõukogude Eesti taastas oma viimase olukorra.

Kogu moos – 1 ebademokraatlik vahetus teisega, see kolmandaga ja kui too jalga lasi, tuli teine tagasi.

Selline pisike ajalookursus. Või millisest ajaloost Teie räägite?

8. jake - 28. märts 2007

oh jumal küll.
kas te olete kõik juba Notsnoi Dozori liikmed ka?
Lähete kuju relvaga kaitsma?
kas tõesti arvate, kui see kuju praegu jääb, siis probleemid lahenevad? ja venelased hakkavad eestlasi palavalt armastama.
kas keegi teist oli 24nda, laupäeva õhtul kesklinnas jalutamas? oli tore??? võiks olla veel selliseid õhtuid?

Sirje kas sul häbi ei ole panna võrdusmärki Pätsi rezhiimi ja Zdanovi reziimi vahele??? Pätsi rezhiim ei küüditanud kümneid tuhandeid eestlasi! aga muidugi…lihtsalt 2 ebademokraatlikku rezhiimi…

9. MB - 28. märts 2007

Poputaja – aga miks ei võiks rääkida ka Tallinna vabastamisest?

Saksa okupatsioon oli – oli.
Oli samasugune nagu mujalgi Euroopas – oli.
Saksa okupatsioonist saime lahti – saime.
Tänu kellele sellest lahti saime – mitte niisama heast peast, aga tänu neile 50 tuhandele, kes selle nimel hukkusid.

Miks ei võiks seda tähistada, või mitte austada neid 50 tuhandet, kes selle nimel elu andsid? Keegi NEIST, nende oma maad kaitsma mobiliseeritud meestest, ei tulnud ju siia hirmsa tahtmisega eestlaste vastu sõdida, Eestit anastada või Tiefi valitsust kukutada. Usun et kõik nad oleks heameelega ära koju läinud, või kasvõi ülepea Eesti piirilt kõrvale keeranud, kui neilt oleks küsitud. Et Saksa okupatsiooni lõppemine Eesti jaoks veel vabadust kaasa ei toonud, pole ju NENDE süü, vaid Stalini. Täielik vabadus saabus Eesti jaoks 1991 ning otse loomulikult tasub märkimist-meelespidamist ka Nõukogude okupatsiooni lõpp. Jutt käib siiski Saksa okupatsiooni lõpust, millest ka kellelgi kahju pole.

10. Poputaja - 28. märts 2007

To Oudekki:

Teie räägite sellest uuest sildist seal kujul.

Sümbolite, kohtade, hoonete, tähtpäevade jne ümbernimetamiste ajalugu on väga pikk maailma ajaloos.
Näiteks siis kristlik kirik nimetas ümber paljud nn “paganlikud” pühakohad, nimetas need enda omadeks. Et inimeste mälust pesta see, milleks need olid loodud. Sest keelamine ei viinud tulemuseni. Ümbernimetamine tõesti on väga tihti viinud tulemuseni.

Aga kas ka see pole just see mille vastu see artikkel siin võitleb? Et ei unustataks ajalugu? Kas see pole silmakirjalik? Paljuski just selline tegevus tekitabki viha inimestes.

Pealegi need märatsejatest piketeerijad peavad seda seal just vabastajate mälestusmärgiks mis ta sisuliselt ka on seal.

11. Poputaja - 28. märts 2007

To March:

Sellest ma juba kirjutasin. See ei ole vabastamine. See on diktatuuri vahetamine.

Selle vastu, et aga luua ilus ja korralik mälestusmärk kõigile langenuile, mis tahes rahvusest, ei ole mul mitte midagi. Pigem vastupidi. Ma oleksin kõigiti abiks ja toeks.

12. jake - 28. märts 2007

MB – aga siis oleks aus panna mälestusmärk ka Wehrmachtile, kes päästis Eesti 1941. aastal Nõukogude okupatsioonist, kas pole nii.
Vastan su demagoogitsemisele samaga.

13. Poputaja - 28. märts 2007

To MB:

Jah, olekski kohutavalt tore, kui ei pandaks Stalinit ja fašismi võitmist ühe patta”. NENDE poolt (nagu kirjutad). Aga reaalsus on, et pannakse. Jälgi vene meediat, piisab kui kohalikkugi.

14. Oudekki - 28. märts 2007

Jake: kui meil oleks 1941. pandud mälestusmärk saksa vägedele, siis me võitleksime selle mitteteisaldamise pärast samuti. Sest see on ajalugu. Kui me praegu paneme neile mälestussamba, siis on sellel juba teine tähendus…

15. Poputaja - 28. märts 2007

To March:

Üks mu mõttelõngadest oli ka selline, et sama loogika ja ajaloolise õigluse kohaselt peaks natsidele ausamba tegema :)

16. Poputaja - 28. märts 2007

To sirje:

Ah, et selline originaalne lähenemine. Te võiksite selle kuidagi koondada ja silmatorkavamale kohale sel lehel riputada. Saate ju ise ka aru, et see pole tavapärane suhtumine neisse sündmustesse (tegi Päts Venemaaga baaside lepingu jne). Teie manifest ei sisalda kuvandit Eesti ajaloost. Aga vaja oleks – pilt kohe selgem. Miks
mitte selgust?

17. jake - 28. märts 2007

Oudekki, see mälestusmärk oleks ammu hävitatud, nii et probleem on teoreetiline. Fakt on see, et ei Venemaa ega kohalikud äärmusvenelased ei aktsepteeri memoriaali, kui sinna lisanduks saksa munder.

18. MB - 28. märts 2007

Jake: “..aga siis oleks aus panna mälestusmärk ka Wehrmachtile, kes päästis Eesti 1941. aastal Nõukogude okupatsioonist, kas pole nii.”
Mina poleks vastu, kui see kellelegi oluline on. Aga eelistaksin mälestusmärki laulva revolutsiooni kangelastele, või kasvõi Reaganile, kes päästsid Eesti Nõukogude okupatsioonist 1987-1991.

Poputaja: “Jah, olekski kohutavalt tore, kui ei pandaks Stalinit ja fašismi võitmist ühe patta”. NENDE poolt (nagu kirjutad). Aga reaalsus on, et pannakse.”
Mina nii ei arva. Olen päris kindel, et valdav enamus ei pane. Pole taasiseseisvuse ajal näinud ühtegi Stalini pilti pronkssõduri ümber. Kui probleem oleks tõesti selles, et liigselt ja asjatult võrdsustatakse Stalinit ja sõja võitu, siis heameelega aitaks kaasa selle lahendamisele.

19. araterl - 28. märts 2007

Aga eelistaksin mälestusmärki laulva revolutsiooni kangelastele, või kasvõi Reaganile, kes päästsid Eesti Nõukogude okupatsioonist 1987-1991.

Väga õige, nii teemegi. Võttes eeskuju Krakowi linnast, kes punavallutajate monumendi maha võtavad ja selle asemele Ronald Reagani monumendi püstitavad.

20. jake - 28. märts 2007

irw. vot see lastaks küll trotüüliga õhku ma kardan, niisugust mõnitamist NSVL austajad välja ei kannata.

21. mr.Costello - 28. märts 2007

Poputaja, fookusest lähed välja. Kaheksanda Mai Liikumise peaeesmärk pole minevikku vaadata. Liikumine on loodud, et juhtida tähelepanu Eesti ühiskonnas pead tõstvale natsismile, rassismile ja muudele sarnastele vihkamisilmingutele.

Miks siis Pronkssõdur? Lihtsalt sellepärast, et Tõnismäel toimuv on Eesti ühiskonnale tuntuim ja teadaolevam viha toitmise üritus, mille valguses unustatakse ära või vaikitakse maha 8. mai ajalooline tähendus. Aga usun, et liikumine jätkab ka peale 8. maid ning korraldab aktsioone põgenike toetuseks, rassismi vastu jne jne.

Meeldetuletuseks kopeerin siia esimese lõigu alamlehelt “meist”:

Kaheksanda Mai Liikumine on vaba kodanikeühendus, keda seob soov näha Eesti tulevikku demkraatliku mittediskrimineeriva riigina, kus vähemustel on turvaline ja muretu elada ja nad saavad olla meie riigi patriootideks.

Edasi loe juba ise.

22. Poputaja - 28. märts 2007

To mr. Costello :

Selle algpostituse esimene nimisõna siin on “ajalugu”

Eesmärk pole minevikku vaadata, aga teie lehel on päris palju minevikku käsitletud. Seesinanegi postitus viitab juba pealkirjas ajaloole.

Pealegi, no kuulge, see on juba täielik absurd! Kes ja kus püüab maha vaikida või ära unustada, et võideti natslik Saksamaa (8. mai) ?
Selle üle isegi ei arutleta.

Kes üritab maha vaikida fašismi üle saavutatud võitu?
Näiteid palun.

23. Poputaja - 28. märts 2007

Mingi sümboli, näiteks selle kuju ümbernimetamine ei anna iial tulemust enne kui on surnud inimesed kellele see kuju haiget teeb. Ja kui on surnud ka nende lapsed. Kui ühiskonnas domineerivaks muutub põlvkond kus on punase terrori käes kannatanute lapselapsed, siis hakkaks ümbernimetamine avaldama mõju. Ümbernimetamist on läbi ajaloo edukalt kasutatud ajupesuna nagu ma ka juba kirjutasin, aga see nõuab mitme põlvkonna vahetust. Võidakse pulsikaotuseni seletada, et NÜÜD tähistab see kuju vaid langenuid ja võitu natside üle, aga väga suur osa inimesi kelle elavad või mitte väga ammu surnud punase terrori ohvrid mäletavad seda kuju nii nagu ta loodi. Ja selline katse kuju ümber nimetada ja osade vene rahvusest äärmuslaste provokatsioonid vaid valavad soola nende haavadele.

Nii, et kordan oma mõtet, katsed kuju ümber nimetada ja selle eest seista ja seda õigustada ilmselt vaid süvendavad seda nähtust mille vastu Teie üritate võidelda. Kuigi Teie taotletav soov on kena ja üllas.

24. Hei - 29. märts 2007

Ei tasu ära unustada, et Eestis elavad ka inimesed, kell lähedased tapeti fashistide poolt.
Mis puutub kuju püstitamise aega, siis paljud tallinlased ju teadid, et see on kaval nõks meie poolt. Võimud soovisid heroilist kuju. Eestlasid tegid langetatud peaga leinava sõduri (kultuuriringkondades sosistati ja räägiti sellest palju ja teema liikus ka rahva seas ringi). Alguses ei tahetud ametnike poolt seda üldse vastu võtta. Aljoshaks muutus see alles Breznevi ajal. Siis hakkasid igasugused pärgade vedamised jms.

25. ants - 29. märts 2007

Ma ei suuda aru saada miks kumab siin läbi, et hirmsasti püütakse eestlasi natsideks tembeldada (Vene meedia leivanumber) – peab kommunismi kuritegelikuks, järelikult nats.
Pronkssõdur on seisnud kogu taasiseseisuse aja ja keegi pole selle üle eriti muretsenud. Kui 9 mail selle juures tahetakse meenutada möödunut, võtta isegi pits viina, no las olla. See on nende õigus, kes sakslaste vastu sõdisid ja võitsid. Aga kui seal hakatakse mõnitama ja ähvardama minu rahvast, siis see mulle enam ei meeldi. Teiselt poolt on võtnud mõni rahvusradikaal (Jüri Liim) endale õiguse küsimus omal kombel lahendada, kusjuures ta ei saa aru, et ta tegelikult on ‘Notshnoi Dosori’ parim liitlane. Igal asjal on oma piir.

26. rein - 29. märts 2007

kui juba läks vanade asjade meenutamiseks, siis nsvl purustas järjekindlalt nl lõpus liimi taastatud kautla monumendi. kes tahab süviti minna, otsige “kautla”, ehk saate ka teada, miks erna retkel osalevad hiina, kuid mitte vene sõjardid


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: