jump to navigation

Mille jaoks on vaja NATOt? 10. aprill 2007

Posted by Manjana in ajalugu, Euroopa, ideed.
trackback

NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon nagu teada, on sõjaväeline allianss, mis alustas 1949. aastal Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli NATO loomise eesmärk selge – Ameerika Ühendriigid vajasid sõjalist blokki, mis vastanduks Nõukogude Liidule ja niinimetatud kommunismiohule. Kuna Nõukogude Liitu kuulus üks kuuendik maailmast ja palju erinevaid rahvusriike, pidi ka NATO kujutama endast erinevate riikide ühendust. Just hiljuti oli lõppenud Teine Maailmasõda ja seepärast kuulusid NATO asutajariikide hulka peale USA ja Kanada ka Lääne-Euroopa riigid, aga mitte Lääne-Saksamaa, keda igaks juhuks sõjaliselt enam tõusta lasta ei soovitud.

Peale asutamist toimus esimene NATO laienemine 1952. aastal Kreeka ja Türgi näol. Huvitav on siin juures nende kahe riigi tolleaaegne ebastabiilne õhkkond, kus Kreeka oli just väljunud kodusõjast, mille võitsid parempoolsed jõud ja arvatakse, et ka selle sõja võidu taga oli Ameerika majanduslik toetus. Konkreetne Ameerika tugi oli aga nn Trumani doktriin, mille otsene ülesanne oli 1947. aastal toetada Kreekat ja Türgit rahaliselt, et NSVL neis riikides enda sõjaväebaase ei looks. Seega – algselt oli NATO ainuke eesmärk luua vastujõudu maailmas laienevale kommunismiohule ja selle hirmu taga oli peamiselt USA.

Täpselt sarnane mure oli ka Saksamaal, millest pool oli läinud idablokki ja läänepool jäänud kapitalistlikuks. Nii lubati 1955. aastal NATOga liituda ka Lääne-Saksamaal. Saksamaal on sotsiaaldemokraadid väga vähe valitsuses olnud, nii et poliitilise võimu koha pealt oli NATOsse saamine lihtsalt loomulik jätk konservatiivsele poliitikale. Järgmisena NATOsse astunud Hispaania peaminister oli aga sel ajal hoopiski sotsialist. Seega NATO idee olla konservatiivide ühendus, hakkas muutuma juba 1982. aastal. Ning kui lõpuks kukkus kokku NSV Liit ja paljud Ida-Euroopa riigid, seal hulgas ka Eesti, NATO liikmeteks said, oli NATO esialgne põhiline idee, vastanduda Ida-Euroopale, kadunud, sest idablokist ei kuulu NATOsse vaid SRÜ riigid.

Ametlikult ei ole NATOl ja Venemaal enam ammu mingit vastuseisu. Juba 1996. aastal alustati Venemaaga läbirääkimisi suhte arendamiseks ja need suhted on päris kenasti ka toiminud. Kosovo kriisi ajal oli väikeseid arusaamatusi, aga pärast on suhted NATO ja Venemaa vahel väga soojad olnud. Ka Lääne-Euroopal pole erilist vajadust Venemaaga tüli norida, sest Venemaa nafta- ja gaasivarud on endiselt eurooplastele vajalikud ja majandussidemed on parim vahend sõjaliste konfliktide ära hoidmiseks tänapäeva arenenud riikides.

Mille tarbeks on siis NATOt üldse tänapäeval vaja? Kui otsest vaenlast ei ole, tuleb ta välja mõelda, sest militaarne organisatsioon vajab vaenlast või muidu pole seda organisatsiooni vaja. Ajutiselt on pakkunud rahuldust Lähis-Ida „rahumissioonid”, kuid ka nende pidamine on rahva silmis aina rohkem kriitikat leidnud.

Tegelikult jääb mulje, et NATOl on identiteedikriis ja ainuke, kes seda organisatsiooni tegelikult vajab, on sõjatööstus. Kuna NATO tegevus leiab pidevalt kriitikat rahva hulgas ja sõjatööstusel on vaja oma toodangut kuskil kasutada, siis jääb mulje, et NATO põhiliseks vaenlaseks ongi USA ja Lääne-Euroopa enda rahvas, kes mõistab NATO tegevuse hukka ja millele ei reageerita.

Advertisements

Kommentaarid

1. Punane Hanrahan - 10. aprill 2007

Muuhulgas, ka sõjatööstusele pole NATO-t eriti vaja, sest EL-i enda ühised kiirreageerimisjõud (mida tihtipeale NATO-le vastandatakse), vajavad justkui ka relvi. Samuti igasugused ÜRO missioonid (mis ei pea sugugi alati NATO egiidi all olema) jne. Ei sõjatööstus NATO puudumisest juba kängu.

Aga paraku ainuke inimene, kes sulle siin tõsiseltvõetavalt vastu vaielda suudaks, on Jörgen Siil. Kardan juba ette, et ülejäänud oponendid kipuvad lihtsalt jama ajama. Aga Jörgen siia meiega vaidlema ilmselt ei tule:(

2. kalake - 10. aprill 2007

Nonii, kõik peale Jörgen Siili on siis mömmid ja “meie” oleme ülejäänutest kõige targemad. Fashism?

3. kalake - 10. aprill 2007

Me teame täpselt mis juhtus 1939 Rahvaste liidus. Mussolini tegi mis tahtis, ignoreeris kõiki hoiatusi ning Itaalia visati Rahvaste liidust välja. Sama juhtus Nõukogude Liiduga. Ja oligi kõik.
Kõikvõimalikud diktaatorid võisid ilma probleemideta ignoreerida Rahvaste liitu ja teiste Rahvaste liitu kuuluvate rahvaste huve.
Ma arvan, et NATO liikmeid ei ole võimalik nii lihtsalt ignoreerida.

On olnud alati nii, et sõjalise jõu suhtes eksisteerib paratamatu respekt.
NATO on ühtlasi tema liikmete stabiilsuse garantiiks. Kogu piirkonna garantiiks.
Tõelise võimsuse annab NATO’le just USA osalus.
Kahjuks on nii, et sõnad peavad olema tagatud relvade jõuga.
Just totaal hävituslik hirm hoidis külma sõja ajal konfliktide vallandamise soovi suvalisel osapoolel miinimumis.
Inimloomus pole muutunud ja see reegel kehtib endiselt.

Et mille jaoks on NATO’t tänapäeval vaja? Endiselt piirkonna stabiilsuse hoidmiseks. Võibolla pole tarvis enam tuuma arsenali sellises mahus…
Täpselt samal põhjusel on Rootsil tarvis oma armeed, mis on moodne ja efektiivne. Et kellelgi kusagil mõttesegi ei tuleks…

4. oliver - 10. aprill 2007

Esiteks
“algselt oli NATO ainuke eesmärk luua vastujõudu maailmas laienevale kommunismiohule”
ja
“oli NATO esialgne põhiline idee, vastanduda Ida-Euroopale”???
Ilus.

Teiseks
Jääb arusaamatuks, miks “kommunismioht” on kursiivkirjas. Kas sellepärast, et NLiidu, Punahiina ja teiste hullude levitatav kommunism polnud ikka see õige kommunism? Kommunism (see mis ka silma paistis) elaski tollel ajal ainult sellises vormis – nälg, surm ja häving… seega oli tegu KOMMUNISMIGA, mis oli OHUKS kogu maailmale. Ups, mis kokku tuli?

Miks seda NATOt vaja on?
Aeg on näidanud, et igasugused tugevad majandussidemed, kõikvõimalikud sõprus-ja koostöölepingud, rahupaktid jne on kriisiolukorras väärt vähem kui rull ühekihilist WC-paberit.
Püsib lootus (mille sünnitas külm sõda), et NATO on midagi muud.

5. sirje - 10. aprill 2007

Oliver.
Aga, kelle sõda kelle vastu? Milline NATOsse kuuluv riik hakkab teise NATOssekuuluva riigiga sõdima? Peale selle on veel Euroopa Liit, mis algselt sai ka kokku pandud selleks, et majandussidemeid luua ja mis on tõestanud, et näiteks Prantsusmaa-Inglismaa-Saksmaa enam ei taha üksteisega sõdida sõjalises mõttes.

Vaevalt USA ka näiteks Hiinaga sõdida tahab, peaaegu kogu nende tootmine toimub seal. Kes kelle vastu on jätkuv küsimus?

6. oliver - 10. aprill 2007

Mul on nii pikad juhtmed, et alles nüüd taipan küsida: mida kuradit?
Miks see heietus siin on? Mis ühendab pronkssõdurit ja diskrimineerimisvastast võitlust NATOga? Ei leia mingit lüli.
Või siiski… ka teistele pronksmehe pärast südant valutavatele inimestele – konkreetsemalt pean silmas kohalike punafašisite – meeldib NATOst ja USAst “rääkida” (s.t. vihata).
Nende jaoks on NATO absoluutne vastand paradiisile nimega NLiit (või mingile muule Suur-Isamaa vormile), Malt Laali muinasjuttude toetaja jne. Muide, nii Laalile, AnSSipile kui Klounile (viimasel ajal kutsutakse sageli nii Vabariigi Presidenti) meeldib NATO – vot sellise jubeda monstrumiga on meil NATO näol tegemist…

Probleem on selles, et selliseid nõrku lülisid/varjundeid tekib juba liiga palju…

7. sirje - 10. aprill 2007

Pronkssõduriga toimuv on vägivald, ksenofoobia on vägivald ja NATO ja NSV Liit oli/on samuti. Miks need teemad ei sobi, sobivad ju?
Laari, Ansipi ja Ilvese nimede mõnitamine on ka vägivald, moraalne vägivald.

8. oliver - 10. aprill 2007

Sirje
Mulle meeldib, kuidas kommentaari on küll alustatud minu nimega, aga oodatud vastukaja jääb tulemata…

Kelle sõda kelle vastu?
Ma ei saa aru, mis vahet seal on? Kalakese kommentaaris oli juba kõik öeldud: “stabiilsuse garantii – et kellelgi kusagil mõttesegi ei tuleks…”
Kui hetkel otsest kõrvetavat ohtu ei ole, saadame seltskonna laiali? Palun vabandust, aga nii mõtlevad ju lapsed, kellel veel ohutunnetust välja pole arenenud ja tuleviku mõiste segaseks jääb.

Hetkel otsest ohtu küll ei ole, aga kui rääkida suurimast VÕIMALIKUST ohust, ei saa üle ega ümber Venemaast. See on koht, kus veerand inimestest pooldab Žirkat ja Zuganovit (sõna otseses mõttes vägivaldsed hullud), ligi pool EKSIMATU (valimikomisjoni sõltumatu juhi hinnang) Putini parteid… + vaadake uuesti üle teema, kus arutati fašismi tunnuste üle… Ei viitsi sama teemat otsast peale nämmutama hakata.
Palun säästke mind kraaksatustest stiilis “aga miks oli jälle vaja Venemaa sisse tuua?” – Vastasin küsimusele.

9. sirje - 10. aprill 2007

Mitu Oliveri siin korraga kirjutab? Jääb mulje, et hetkel 2.
Antud hetkel tundub mulle, et anonüümsus kommenteerimisel on korraga hea ja halb. Ma ei taha vastata, kui pole selge, kellega ma räägin.

10. araterl - 10. aprill 2007

Kommunismiohu lähtekoht Venemaa ei ole kuhugi kadunud. Suurvene šovinismile toetuv imperialism omab lihtsalt natuke teistsugust inkarnatsiooni. Venemaa, sõltumata värvist on irratsionaalne agressiivne tuumariik. Vahet pole mis -ism seal valitseb. Hetkel siis tugevat fašismi sugemetega riigikapitalism. Sellest seisukohast pole NATO vajaduses erilist kahtlust.

NATO venesõbralikkust võib mitut moodi tõlgendada. Samavõrra võib ka väita, et koostöö vastasega on ka meetod toda kontrolli all hoida. NATO eesmärk on olla tasakaalustav jõud opponentidele aga samas on NATO eesmärk ka vältida sõdu oma liikmete vahel. Kui Sirje nüüd EL-i eelajaloo ette võtaks siis EL-i algne idee oli siiski sõdade vältimine Euroopas.

Ühtse riikidevahelise turu loomine (vasakpoolsetele vist väga ebameeldiv idee, nagu kogu globaliseerumine aga nendele vasakpoolsetele siin siiski sümpaatne idee) sai EL-i praktiliseks väljundiks. Samas me näeme kuidas EL on kujunenud impotentseks jututoaks nagu ÜRO. NATO on selles komplektis konkreetne asju balanksis hoidev jõud.

Venemaa liit(u)mine NATO-ga on vaat et tõenäolisem sündmus kui EL-iga. Ja siinkohal on olulin NATO liikmetevahelise ründe keelu printsiip.

NATO ja Venemaa konfliktid Kosovoga ei piirdu. Seal väljendus Venemaa erapoolikus lihtsalt kõige ehedamal kujul. Olukordi, kus Venemaa otsib konfrontatsiooni on kümneid – Serbia toetamine, Iraagi ja Iraani abistamine, Hamasi toetamine, Põhja-Korea toetamine jne jne.

No ja viimane lõik on lapsik paranoia ja vandenõuteooria.

“Tegelikult jääb mulje, et NATOl on identiteedikriis ja ainuke, kes seda organisatsiooni tegelikult vajab, on sõjatööstus. Kuna NATO tegevus leiab pidevalt kriitikat rahva hulgas ja sõjatööstusel on vaja oma toodangut kuskil kasutada, siis jääb mulje, et NATO põhiliseks vaenlaseks ongi USA ja Lääne-Euroopa enda rahvas, kes mõistab NATO tegevuse hukka ja millele ei reageerita.”

– Milles NATO identiteedikriis väljendub?
– Sõjatööstus vajab rohkem USA valitsust ja regionaalseid konflikte
– pidev kriitika rahva hulgas, Lääne-Euroopa rahvas, eks mõistab NATO tegevuse hukka – paluks sellele väitele ka mingeid arvulisi, uurimustel, mitte emotsionaalsetel hõisetel põhinevaid andmeid.

NATO on ka oluline komponent Eesti julgeolekustrateegias. Loomulikult Sirje nägemuses pole Eestile vaja ei NATO, EL-i liikmelisust ega oma sõjaväge. Üldse võiks me kuuluda NSVL-i, vabandust, Venemaa koosseisu ja kiiremini unustada natsionalistliku eesti keele ja kultuuri.

Tõesti, kuni selle blogipostituseni tundus kamai mingi üsna ülla ja ilusa ettevõtmisena. Käesoleva teksti puhul tekib aga mitmeid küsimusi nagu näiteks:
– Kas tegemist on kamai konsensusliku seisukohaga või Sirje isikliku arvamusega (isemõtleja blogis toodu arenduse/kordusega)?
– Kui tegemist on Sirje isikliku arvamusega kamai egiidi all ja teised liikmed sellega ei nõustu, siis kui tõsiselt üldse saab kamai blogis avaldatut võtta?
– Kas selle süüdimatust patsfismist nõretava postitusega ei kvalifitseeru kamai mitte Vasakpartei reinkarnatsiooniks?

Vahepeal on ikka kerge olla ilma süümepiinadeta nats, parempoolne ja “ülejäänud jama ajav opponent”. Parem siis juba see kui vastutustundetu überõiguslane.

11. valker - 10. aprill 2007

5. sirje – April 10, 2007

“Milline NATOsse kuuluv riik hakkab teise NATOssekuuluva riigiga sõdima?”

On ju üldteada, et Türgi ning Kreeka pole viimase 50 aasta jooksul (pidevatele kriisihetkedele vaatamata) reaalse sõjani jõudnud vaid tänu ühisele “nato katusele”.

12. oliver - 10. aprill 2007

Sirje on asetanud enda (ja Oliveri) väljapääsmatusse olukorda…

Oliver, keda tunnen, muudab oma kõnemaneeri ja stiili vastavalt a) vajadusele b) meeleolule c) väsimusastmele. Suudab kirjutada ühe kommnentaari Raplast ja järgmise Torontost.
Kas see Oliver on üks või on teda mitu? Kas mina olengi Oliver? Kui olen, siis kuidas Sirje seda uskuma panna?
Aga äkki olen ma hoopis Sirje? Kui nii, siis kas peaksin endale vastama? Vist peaks, sest mida rohkem kommentaare, seda uhkem!
Re vera, cara mea, mea nil refert.

13. Oudekki - 11. aprill 2007

Natukene selgituseks, teemaväliselt. Kaheksandal Mai Liikumisel puudub ametlik konsensuslik seisukoht NATO eksisteerimise vajalikkuse kohta, sest me ei ole tundud vajadust niisugust luua. Kaheksanda Mai Liikumisel on konsensuslikud seisukohad antifašismi suhtes.

See aga ei tähenda, et NATO ja tema mõjujõud ei oleks teema, millel pole vaja arutada, kindlasti on. Me peame oluliseks kõikvõimalikke arutelusid Eesti tuleviku üle ning Eestil on NATOga mingi kokkupuude. Seega ma loodan, et see diskussioon läheb siin NATO hea – NATO halb tasemest natuke kaugemale. Sirje pakub välja, et NATO-l on liigse laienemise ja muutunud maailma olukorras identiteedikriis. Mis sellega siis nüüd peale hakata?

Sirje on väga tõsine inimene ja teda tuleb väga tõsiselt võtta, välja arvatud siis kui ta nalja teeb. See kehtib suuremal või vähemal määral meie kõigi kohta :)

14. Serial K - 11. aprill 2007

Et mille tarbeks on siis NATOt üldse tänapäeval vaja?

meil või? tead, see kõlab kuidagi äraleierdatult, aga meil on naaberriik, mida valitsevad kgb-lased ja mis triivib vaikselt fašismi suunas. doh.

15. araterl - 11. aprill 2007

“Sirje on väga tõsine inimene ja teda tuleb väga tõsiselt võtta, välja arvatud siis kui ta nalja teeb.”

Isikliku meelerahu huvides ma siis kujutan ette, et Sirje tegi nalja.

16. nipitiri - 11. aprill 2007

mis puutub usasse ja ta relvatööstusesse üldiselt
siis öeldakse, et kõige kasulikum on aeg-ajalt mõni väike võidukas sõda
ja saab jälle mõttetute küsimusteta sõjatööstust/-teadust arendada
*
aga NATO on põhimõtteliselt siiski LEPING mumeelest

17. analyytik - 11. aprill 2007

Teemaväline!
Kahe Prantsuse gigandi heitluse võib võita kolmas
EPL,10. aprill 2007, autor: Heiki Suurkask
http://www.epl.ee/artikkel/381375

to: Sirje (Ma siis adresseerin selle Sulle, kuna oletan, et Sa ehk tead neist asjadest midagi rohkem.)

Päris huvitav oli lugeda, et Prantsusmaal on kogunisti veerand presidendikandidaatidest trotskistid. Ega ausalt öeldes ei teagi, mis tegelased need sellised võiksid olla. Ja toetajaid paistab neil kamba peale olevat mistki 6% näiteks. Mõelgem pisut – see tähendab siis, et Prantsismaal on MITU MILJONIT trotskisti. Umbes.
(Pagan küll, kes need trotskistid ikka on. Kas mingid nagu maoistid vä? Et nagu see “Sädelev Tee”, mis oli kusagil Lõuna-Ameerikas?)

No ühesõnaga: ma olen ikka Eesti inimese kohta suhteliselt informeeritud kodanik, aga ikka tekib hulk küsimusi. Nii et kui on ette sattunud mõni selline ingliskeelne uudis nende Prantsusmaa kandidaatide kohta, siis võiks minu meelest selle siis kuhugi üles panna. Võib-olla koguni eraldi loona – st. kus on antud ports viiteid erinevatele selleteemalistele artiklitele. No et kui on juhtumisi ette sattunud.

Muide. Ma ühe korra kuulsin juhuslikult raadiaost, et on selline presidendikandidaat nagu Olivier Besancenot. Pidi töötama posteljonina rikaste linnaosas. Ja siis see EPL lugu on ESIMENE kord, kus ma nägin Eesti ajakirjanduses artiklit, kus teda ka mainitakse.

18. sirje - 11. aprill 2007

Mina tean sealt seltkonnast ainult Marie-George Buffet, kes on Prantsuse KP esinaine ja kommunist. Trotskism on mulle pisut võõram maa ja olen seda tasapisi enda jaoks uurinud, aga kuna ma pole ühtegi inimest jutuotsale saanud, kes end trotskistiks tunnistaks, siis täpsemalt ei tea ma midagi.

Kuna Ségolène Royali peetakse prantsuse tingimustes suhteliselt parempoolseks sotsdemmiks, siis igasugused muud vasakpoolsed, keda on seal karjade kaupa, teda ei toeta.

Sotsialistid nimetavad üldjuhul trotskistideks noid, kes on sellised pisut vanamoodsamad ja äkilisemad. Neil on mingi rida pideva (permanent) revolutsiooniga.

Oudekki vast teab midagi Itaalia trostkistidest. Itaalias ja Prantsusmaal peaks neid kõige rohkem olema, kui demokraatlikest riikidest rääkida. Kuubas peaks vist ka riigi põhiideoloogia troskism olema, kuigi arvestades riigi flirti “kapitalistidega”, ei pruugi see ka enam eriti kehtiv olla.

19. sirje - 11. aprill 2007

Aga kui nüüd NATO ja USA ning Euroopa juurde tagasi tulla, siis L’Humanité in English on kirjutanud sellise nupu:
The US Army in Europe

20. Oudekki - 11. aprill 2007

Mis ma Itaalia trotsikistidest ikka ütlen, Rifondazione vähemustiib, kellest osa on nüüd parteist lahkunud.

Enam-vähem mõistlikku teavet ja viiteid trotsikismi kohta võib leida vastavast entsüklopeediast.

21. Oudekki - 11. aprill 2007

Serial K, küsimus mida ma esitasin ei ole niivõrd, miks Eestile on NATOt vaja, vaid miks kõigile lepinguosalistele või maailmale seda vaja peaks olema. Sest vaevalt, et suur hulk riike NATO-t ainult seepärast tahavad alal hoida võik peaksid alal hoidma, et Eestit (või Baltimaid) Venemaa rünnaku eest kaitsta :)

22. analyytik - 11. aprill 2007

Thanks!
Ma tahtsingi lihtsalt tähelepanu juhtida, et maailmas toimub ikka igasugu põnevaid asju. Erinevalt Eestis, kus laamendavad mingid absoluutse kolkluse näidiseksemplarid.

Ja kui siis arvad nii kasvõi möödaminnes, et Eestis võiks ka midagi olla, ükskõik mida, näiteks kasvõi see “mingi rida pideva (permanent) revolutsiooniga”, siis lendab momentaalselt kohale terve pilv valitseva režiimi tallalakkujaid ja isehakanud natsiideolooge, kes kukuvad karjuma et EI! EI! Et Eestis pole midagi sellist vaja ja see on paha-paha ja kõik see muu niisuguste harimatute inimeste ila veel takkapihta.

23. Kiki - 11. aprill 2007

Analyytik on ikka paras lilleke kesk p*samerd :D
Aitäh, et tulid meile, kolkamatsidele teadmiste sädet tooma!

24. araterl - 11. aprill 2007

“terve pilv valitseva režiimi tallalakkujaid ja isehakanud natsiideolooge”

naeran ikka veel nii, et tilk püksis :)))))) anaalpersistentne solvent. Ah ma nii rohkem omaette… :DDD kõõks! kõõks!

25. Janek - 11. aprill 2007

Hihi, mind sõimati ka vist. Analyytik, oled ka paras nats kuna kasutad suhtlemiseks eesti keelt.

26. Roll - 11. aprill 2007

ma arvaks siis punaterrori sõbra Analüütiku meeleheaks niimoodi möödaminnes “natslikult”, et esimene põnev trotskist, kes eestisse tekib, tuleks trotskistlike massimõrvade vältimiseks preventatiivselt kõrraldada :)

27. araterl - 11. aprill 2007

Ka päris ülevaatlik lugemine
http://en.wikipedia.org/wiki/Trotskyism

28. analyytik - 11. aprill 2007

Otsisin pisut, et kuidas siis Eesti ajakirjandust siinse maanurga rahvast ka valgustab. Näiteks selle kohta, mis Prantsuse maal toimumas. Otsingusõnadeks siis: Olivier Besancenot.
Postimees ei andnud ühtegi vastust, Õhtulehes paari rida olid, aga mitte just kõige värskemad.

23.03.2002
“Valimistel osaleb kolm trotskisti
Olivier Besancenot, 27aastane postiljon, kes toob kirju Pariisi luksusrajooni elanikele, propageerib neljapäevalist töönädalat ja kanepi legaliseerimist.
Tema on üks kolmest presidendiks pürgivast trotskistist. Teine neist – revolutsioonile õhutav vasakpoliitik Arlette Laguiller on arvamusküsitlustes kogunud 10% toetuse.”

22.04.2002
“Huvitavaim presidendikandidaat on kahtlemata 27aastane kirjakandja Olivier Besancenot. Ta on purupunane ning loodab rajada Prantsusmaale tööliste paradiisi. “Kogu võim proletariaadile!” on tema valimisloosung.”

Mõneti ehk “lihtsa eestlase” jaoks ebaoluline teema. Võib-olla küll. Mõneti. Aga PÕHILINE on siiski see, et Eesti ajakirjandus räägib maailma asjadest ikka väga piiratud vaatenurgast. Ja kuna sihuke värk on kestnud aastaid ja enne seda veel aastakümneid, siis pole muidugi mõista ime, et kodanikud mitte midagi ei tea. Pehmelt öeldes.

Aga see kõik võtab ju ka Eesti rahvalt ja riigilt võimaluse midagi teist moodi korraldada. Saate aru, kõik toimub ainult nii nagu klike teatab. Ja muid võimalusi ei ole. Neid lihtsalt EI OLE OLEMAS. Sest klike ju ütleb nii.

Aga õnneks on maailmast ka teistsuguseid näiteid. (Ja seda siia kopeerides on mul hea meel, et see vähemalt veidi käesoleva teemaga kokku käib – et USA ja raketid – eks see ole NATO ka veidi.)

KRISTER PARIS: Läbi õlleklaasi terendab raketikilp
EPL, 10. aprill 2007, Autor: Krister Paris
http://www.epl.ee/artikkel/381358

“Tšehhi avalik arvamus püsib väga tihedal suhtlusel kaasmaalastega, teisisõnu igaõhtusel kannukummutamisel teiste rahvuskaaslaste seltsis, kus üksipulgi võetakse läbi kõik maailma asjad uuest pesupulbrist Aafrika näljahädani välja.”

Päris huvitav mu meelst. Ja kas pole just selles lõigus kirjeldatud asja, mis Eestis puudub. Nii et rohkem õllekates istumist seltsimehed!
See Tšehhi jutt on tervikuna lugemist väärt, mide, mitte ainult tsiteeritud lõik.)

Jaah: Tolle prantslase kohta ka veel. Ma keelt küll ei oska, aga videosid niisama ka huvitava vaadata.
http://besancenot2007.org/

29. Janek - 11. aprill 2007

PH samastas end siin narodnikega. Loodetavasti ei vii need ohtlikud tendentsid tulevikus meie riigijuhtide füüsilise hävitamiseni. Või soovib juba praegu keegi KaMai liikmetest tõsimeeli saada “märtriks”?

30. ants - 11. aprill 2007

DDD Kiki on ikka kihvt – kahe jalaga maas!!

31. kyssa - 11. aprill 2007

mix on tsensureeritud vahepeal siin blogis olnud art mille nimi oli “vaikselt seisvad monumendid” vms?

32. valker - 11. aprill 2007

paralyytik

Tänan minagi metropoli hõngu maaletoomise eest. :)

33. valker - 11. aprill 2007

analyytik

Mis Sa kostad, Analyytik, kas Orwelli Jüri oli “Loomade farmi” kirjutades a) valitseva režiimi tallalakkuja, b) isehakanud natsiideoloog või c) lihtsalt harimatu inime ning kolkamees?

34. sirje - 11. aprill 2007

valker
Orwell oli kommunist ja Loomade farm on paroodia venemaa revolutsiooni teemadel. Seal 2 peamiselt vastandunud tüüpi olid Stalin ja Trotski. Natsismiga pole stalinismile vastandumises küll mingit pistmist. Trotski aga just Stalinile vastanduski.

Valker, millest sinu arvates Loomade farmis räägiti?

35. araterl - 11. aprill 2007

Seda, et Orwell oli kommunist loen ja kuulen küll esimest korda. Vasakpoolne küll aga ko-ko-ommunist küll mitte.

36. Punane Hanrahan - 11. aprill 2007

Janek, täspsustan – ma ei samastanud end siin narodnikega. Ma viitasin siin sellele, et ma olen end juba aastaid ja valjuhäälselt igal pool narodnikega samastanud ja samastan edasi.

Aga et midagi ka teema kohta öelda, siis: ma ei ole Sirjega päriselt nõus, aga üldiselt mulle kõnealune teema pinget ei paku, sestap olen siin vait.

Kuid tuletaksin meelde, et esimese Iraagi sõja vastase meeleavalduse korraldas 2004 aastal [Heauusilm] peamiselt minu enda initsiatiivil ja organiseerimisel. Vaadates seda, mis siin praegu toimub, imestan ma sügavalt, kuidas tollane üritus netiavarustes nii vähe vastukaja leidis. Kui praegu on “antikamaiidid” haljaste mõõkadega väljas, siis tollal “antiheauusilmlasi” ei jäänud mitte ühtegi ette. Tõesti, keegi ei tulnud õiendama. Tundub, et aeg on muutnud.

Üldse oleks huvitav teada saada, miks [Heauusilm] mida ma siiski mitmes mõttes 8.Mai Liikumise eelkäijaks pean, pidevalt kõigil hambus ei olnud? Ja miks praegu vähemalt selle blogi kommenteerijaile tundub, nagu oleks 8.Mai liikumine eestikeelses seltskonnas midagi enneolematut (tõesti, tõesti: sarnased ideed on olnud üleval [Heauusilmas], osaliselt Prussakovi nimelises Rattaühingus (sealne seltskond jaguneb üsna teravalt poliitiliseks ja apoliitiliseks tiivaks, vähemalt jagunes mõni aeg tagasi)).

Ehk siis: praegu 8.Mai Liikumises osalevad inimesed on sarnaseid ideid avalikult välja öelnud juba aastaid, erinevate liikumiste raames. Aga siinseid kommentaare vaadates tundub küll, et kommentaatorite meelest võttis mingi seltskond kätte, läks poole tunniga hulluks, tegi 8.Mai Liikumise ja ei kavatsegi maa peale tagasi tulla:)

Ehk siis: kui me kellegi meelest hulluks läksime, juhtus see juba aastaid tagasi. Ning kõik need aastad pole me oma hullust varjanud vaid oleme seda vabalt ja valjuhäälselt mitmel pool väljendanud. Organiseeritult, kusjuures. Miks siis nüüd äkki ärgatakse, nagu oleks kepp sipelgapessa pistetud ja hakatakse rääkima “ohtlikest tendensidest”?

Aga ühest asjast on kahju. Siinse sissekande kommentaarides hakkab AR lahkuma oma senisest “advocatus diaboli” rollist. Tegelikult on igale liikumisele “advocatus diabolit” vaja, sest selline tegelane juhib tõepoolest edukalt tähelepanu võimalikele veakohtadele. Kuid nüüd on AR-i vastuvaidlemislust kadunud. Ma ei oska öelda, mis asemele on tulnud, aga igatahes mitte enam see. Kurb.

37. Punane Hanrahan - 11. aprill 2007

Ütleks muuseas välja ka selle ehk ebameeldiva tõsiasja, et igal EV kodanikul on õigus suhtuda NATO-sse täpselt nii, nagu ta ise tahab ja meie seadused ei kohusta kedagi NATO-t palavalt armastama. Ühtlasi pole keelatud isegi NATO-vastane agitatsioonitegevus. Sestap pole mõtet Sirjele turja hüpata stiilis “aga kuidas sa üldse julgesid midagi sellist kirjutada?”.

Kordan taas, ma pole Sirjega ei siin, ega ka mitmes teises küsimuses sugugi tingimatult ühel nõul. See aga ei tähenda, et mingid teemad peaks tabuteemad olema.

38. Punane Hanrahan - 11. aprill 2007

Orwelli osas on AR-l muuseas õigus, tahtsin ise sedasama öelda. Orwell oli stiilipuhas sotsialist. Sealjuures marksist küll (“Loomade farmi” Majori prototüüp on Karl Marx), aga mitte kommunist. Noh, üsna minu masti mees järelikult – sestap ta mulle nii sümpaatne ongi:)

39. Punane Hanrahan - 11. aprill 2007

AR, muuseas miks sa enam mind kommenteerimas ei käi? Kas minu blogi teemad on su jaoks igavaks muutunud? Tunnen sust puudust, tõsiselt (just sellesama advocatus diaboli asja pärast).

40. valker - 11. aprill 2007

Sirje

Ei nõua just suurt jõupingutust nägemaks selles igasuguse (vasak-vasak) revolutsiooni paroodiat. Pigem vastupidi- tänaselt lugejalt nõuab meeleheitlikku naiivsust ja mõttelaiskust selle taandamine kõigest NL-le.
Ilus ja universaalne kirjeldus inimloomusest.

Peegel kommunismi võimalikkusse uskujatele.

Et iga uus rühmitus või kommuun võib ju mõelda, et meie nii ei tee, oleme paremad jne, aga paraku on inimloomus suht universaalne kraam.
See ei tähenda, et “hea ning ilusa” poole pole mõtet püüelda, vaid, et poliitiliselt (ja väliselt) kehtestatuna pöördub see alati enda vastu.

Ainus loogiline lahend on muuta inimloomust, ning alustada (ja lõpetada) saab IKKA JA AINULT iseendast.
Seda, et sellest ka ümbrus muutub, pole vaja ilmselt lisada.

U selline sõnum siis minu jaoks.

41. Punane Hanrahan - 11. aprill 2007

Jajah Valker – muuda, muuda iseennast, unusta ühiskondlik ebaõiglus ja mis peamine, lase ennast ja teisi ekspluateerida. Ära kunagi astu välja näiteks nälja või lesknaiste rõhumise vastu, sest muuta tuleb ju iseennast:)

Oleme juba kuulnud seda juttu, oleme, oleme:)

(Millega ma ei taha öelda, nagu oleks iseenda muutmine mõttetu tegevus).

42. sirje - 11. aprill 2007

Sealsamas inglisekeelses trotskismi artiklis vikipeedias (millele ar vihjas) on kirjas see Orwelli loomade farmi seletus ka. (Orwelli nimetasin ma kommunistiks kiusu pärast). Seal viki artiklis on kirjutatud, et Napoleon oli Stalin ja Lumepall oli Trotski. Kuna ma lugesin seda raamatud nõuka ajal ja NSV Liidus Trotskist (positiivselt) ei räägitud, siis polnud mul aimugi, mida kirjanik täpselt silmas pidas.

43. Oudekki - 11. aprill 2007

Nojah, Valker, see on tüüpiline sotsialistlik tõlgendus Orwellist – süsteem on hea, aga inimesed korruptiivsed. Võib-olla Orwellil midagi sellelaadset mõttes oligi, kui ta oma NSVL-i ja tolles riigis viljeldud kommunismi paroodiat kirja pani.

Aga mina kahtlen inimloomuse muutmise võimalikkust. Väärtusi on võimalik muuta, kui nende üle arutleda – teatud piirini, aga inimene on mingit laadi olend ja sellega tuleb leppida. Seepärast ongi eriti oluline arutada, kuidas me täpselt olemasolevas reaalsuses nii koos toimime, et kõigil oleks võimalikult hea. Ning sellepärast on oluline kõnelda, kui midagi ühiskonnas häirib ja sellepärast on oluline ka oma (põhi)mõtete eest välja astumine ja nende teatavaks tegemine. Vastasel korral jäävad paljud vajadused ühistegevuses tähele panemata, mõned kannatavad ja nendel kannatustel on viimaks kõiki puudutavad tagajärjed.

Inimeste väärtused ja tegutsemisviisid muidugi kujunevad vastastikmõjus ühiskonnaga, aga reegleid peab ikka ja jälle tegema. Eestis ju hakatuseks prooviti elu korraldada peaaegu mitte mingeid reegleid omades ja siis nähti, et peale ausate ärimeeste tekib järsku maffia ka ning maffiaga turg hakkama ei saa. Ei ole vaja sinna tagasi minna :P

Ühiskondlike reeglite muutmine ja nende üle arutlemine on aga normaalne demokraatia osa. Demokraatia ei ole ainult hääletamine. Demokraatia on arutelu.

44. lo - 11. aprill 2007

Ahsoo. Võinii. Nagu Valkeri jutust saaks välja lugeda kuidagi arutelu vastu olemist. Millest ma olen valesti aru saanud, kui mulle tundub, et siin blogis on aktiiv hoolega just arutelu tapmisega tegelenud? Võiksin muidugi kopeerida siia liikmete kuldlauseid, mille alla oleks palju sobilikum olnud lahti rullida loosung “Demokraatia on arutelu”, aga kisub ehk väga aruteluks ja lõpuks tuleb keegi jälle kahjatsema, et lollpäid pikalt saata ei saa. Ja ootuspäraselt sellise nn argumendiga lõppevat arutelu ei viitsi pidamagi hakata, ime küll.

45. Oudekki - 11. aprill 2007

Kallis lo – rahu! Valkerile oli adresseeritud ainult see Orwelli tòlgendamise jutt. Muu oli inspireeritud tema sissekandest, mis soovitas eelkòige inimloomust muuta. Mina oponeerisin sellele mòttele, sest ma arvan, et inimloomust ei ole vòimalik muuta, kyll aga làbi arutelu yhistoimise reegleid.

Aga seda, et demokraatia on arutelu, kiputakse tihti paljudes pikaajalise totalitaarse kogemusega riikides àra unustama. Vòib-olla selle pàrast, et vòimalus vabalt valida tundub iseenesest juba nii heana, et kòik muud demokraatiaaspektid jààvad kahe silma vahele. Mònikord igasugustes teistes riikides ka eksole, aga neis mainitutes torkab see aspekt eriti silma.

Ja seega tuleb vanadest vigadest òppida ja vajadusel vanu struktuure ringi mòelda. Kas NATO on juba vana struktuur vòi tal on mingi vajalik ja asjakohane koht maailmas (mitte Eesti jaoks vaid just teiste riikide jaoks)?

46. lo - 11. aprill 2007

Tema sissekanne oligi raamatu sõnumist. Viimane lause näitas, et algusest lõpuni, Valker parandagu mind. Ja Orwelli tõi ta mängu justnimelt punktis, kus sildistamisele suundudes üritati arutelu killida. Et sealt jutt teisale suundus, isegi kahju mõneti, sest hea ühistoimimise reegel oleks alustuseks kasvõi siin väikses ringis vältida bravuuritsemist oma vaadete selgitamisest kõrvale hiilimiseks.

47. valker - 11. aprill 2007

“Nojah, Valker, see on tüüpiline sotsialistlik tõlgendus Orwellist – süsteem on hea, aga inimesed korruptiivsed. …”

Eks seda tõlgendust võib muidugi igasugu -ismide alla mahutada. See mida seal aga küll polnud, on vähimgi viide “süsteemi headusele”. (Mõtlen ikka enda tõlgenduse kirjeldust, mitte Orwelli kirjapandut.).

Ei, ma ei samasta üldjuhul millegi headust selle kasulikkusega, kuid ühiskondlike teooriate puhul küll. Head puud tunneb viljast, riigikorra teoreetilisi aluseid nende rakendamise praktikast. Ükskõik kui ilusad või jõhkrad nad paberil ka välja ei näe.
Aga kui juba ilusate utoopiate valda minna, siis valgustunud isevalitseja alamana oma väikseid asju ajada oleks seltsimeestega kodu mängimisest tunduvalt sümpaatsem väljavaade.

48. valker - 12. aprill 2007

Jah, Oudekki, usk inimloomuse muutmise võimalikkusse eeldab võimatu võimalikkust. Sul ei jäägi muud üle, kui selles kahelda.

Tahaks ka kahelda. Kahtlen kõiksugu ennast “teiste õiguste eest seisjatena” esitavate, kuid tähelepanust toituvate rühmituste siiruses. Kodanikealgatusel tekkinud ühendused, mis oma tundlikku sotsiaalset närvi nõrkade, abitute ja tõrjutute reaalseks aitamiseks suunavad, on ju igati teretulnud ning vajalikud. Hädavajalikud. Aga seal on üks õrn piir, kus ilusast üritusest kasvab ideoloogilis-poliitiline, võimule püüdlev organisatsioon.
Lihast ja luust nõrgad ning abitud muutuvad kärtsuks embleemiks T-särgil. Võimule püüdlemist põhjendatakse “siis saab rohkem ära teha” jutuga, mis 95-l juhul 100-st on puhas pulli sitt. Selge häma või enesepettus.

Et miks see kõik siia puutub? Tekkis üks uitmõte, et siinne “vaba kodanikeühendus” on ühe “vägavaba erakonna” eelkäija, mis kasutab üht ilusat kevadist maikuu päeva ning kõike sellega seonduvat hüppelauana maeiteamilleks. Ei, ega see paha pole. Nii need asjad ju käivadki.

Ehk tahate sellest arutada?

49. ants - 12. aprill 2007

“Küll nemad võivad ometigi,” ütleb Oskar Luts oma “Kevades” kommenteerides Lible ja Mari nääklemisi. “, … neile anna ju leivakott juurde, muidu jäävad … nälga.”
Katsugem hetkeks aeg maha võtta ja vahepeal asja vaadata natuke ka teise nurga alt – huumoriga, sest eks see 8.ml kõige oma kommentaaridega ‘ideoloogiaküsimustes’ või ju ka isegi natuke naljakas näida, või paista nii nagu Kлyб вecёлых и нaхoдшивых, kui keegi seda veel mäletab – excusez-moi!
Ja nii luban endale siinkohal natuke tsiteerida Heinet, et oleks ehk pisutki “kultuurilist lõõgastust” tõsiste teemade kõrval:

“Sie saßen und tranken am Teetisch
und sprachen von Liebe viel.
Die Herren, die waren ästetisch,
die Damen von zarten Gefühl.

“Die Liebe muß sein platonisch”,
der dürre Hofrat sprach.
Die Hofrätin lächelt ironisch,
Und dennoch seufzet sie: “Ach!”

Der Domherr öffnet den Mund weit:
“Die Liebe sei nicht zu roh,
sie schadet sonst der Gesundheit.”
Das Fräulein lispelt: “Wieso?”

Die Gräfin spricht wehmütig:
“Die Liebe ist eine Passion!”
Und präsentieret gütig
die Tasse dem Herren Baron.
………. ………. ……..


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: