jump to navigation

Meiesarnased liikumised: A.N.S.W.E.R. 22. aprill 2007

Posted by Punane Hanrahan in Ameerika, kodanikeühiskond.
trackback

William Ramsey Clark on oluline ühiskonna- ja poliitikategelane. Ta oli president Lyndon Johnsoni ajal USA justiitsminister. Erilist tähelepanu aga pälvis ta kaitsjana Iraagi eksdiktaatori Saddam Husseini üle peetud kohtuprotsessil. Pideva töö eest turvalisema ja rahulikuma maailma nimel on ta saanud ka Gandhi rahupreemia.

Aga täna ei huvita meid kõik see, vaid hoopis tõik, et 14.septembril 2001. moodustati Ramsey Clarki eestvedamisel organisatsioon nimega A.N.S.W.E.R. – Act Now to Stop War and End Racism. Organisatsiooni asutamise tõukejõuks oli mõni päev varem toimunud koletu terrorirünnak New Yorgi kaksiktornidele. Clark oli ettenägelik mees ja sai aru, et rahva mõistetav reaktsioon terrorirünnakule võib paisuda ennenägematuks rassismilaineks, mis võib võtta isegi verised mõõtmed. Rahva hullumist, mida kindlasti teatud poliitilised jõud USA-s isikliku kasu huvides omaltpoolt veel soosivad, tuli vältida või vähemalt leevendada. Ning selleks moodustatigi A.N.S.W.E.R..

Juba mõned päevad hiljem, 29. septembril, korraldas A.N.S.W.E.R. esimese massimeeleavalduse “Sõja ja rassismi vastu”. Meeleavaldus oli eeskätt seotud koalitsioonivägede sissetungiga Afganistani. Pärast seda on A.N.S.W.E.R. korraldanud hulgaliselt meeleavaldusi, millest kõigist on osa võtnud sadu tuhandeid inimesi.

A.N.S.W.E.R. peab end eeskätt imperialismivastaseks liikumiseks. Selle täitevkomiteesse kuulub sotsialiste, marksiste, inimõiguslasi ja õige mitmete vasakliberaalsete suundumuste esindajaid. USA Idaranniku intellektuaalide, kes enamasti on oma vaateilt vasakliberaalsed, hulgas on A.N.S.W.E.R. tohutult populaarne. Veendusin selles ise, kui 2003. aasta sügisel USA-s viibisin. Häid sõnu öeldi selle organisatsiooni kohta nii Washingtonis kui New Yorgis ning ütlejate skaala oli küllaltki erinev: protestantlikest ja katoliiklikest kristlasist veendunud ateistideni, keemia emeriitprofessorist noorte kodanikeliikumise aktivistideni. Kiidusõnade lausujaid ühendas vaid see, et nad kõik mahuvad nimetuse “Idaranniku intellektuaal” alla, olles tegevad peamiselt akadeemilistes sfäärides ja kuuludes varanduslikult kõrgemasse keskklassi.

Et A.N.S.W.E.R-i ridadesse kuulub üsna palju kommuniste, on võhikud sellele organisatsioonile ette heitnud stalinistlikke vaateid. Nagu mulle USA-s aga selgitati (ja selgitajad ei olnud ise organisatsiooni liikmed), ei saa olla vääramat ettekujutust – tegu on läbinisti demokraatliku organisatsiooniga, mille ridadest ehk jah kahjuks leiab ka mõne stalinisti, kuid tooniandvad nad kindlasti ei ole. Suurimad USA-s toimunud sõjavastased meeleavaldused, mida me kõik kindlasti teleekraanidelt näinud oleme, on just A.N.S.W.E.R.-i korraldatud. Lisaks sõjavastasele tegevusele on liikumine silma paistnud aga ka palestiinlaste õiguste eest seismisega, samuti kaitsnud immigrantide õigusi ja sotsiaalse õigluse suurendamise eest USA-s.

Halba varju on liikumisele heitnud osade selle liikmete valjuhäälselt eitav suhtumine Iisraeli riiki kui sellisesse. Ametlikult on A.N.S.W.E.R. teatanud, et selle liikmeil puudub konsensus Iisraelisse suhtumises ja seda konsensust ka ei taodelda. Sellest hoolimata on A.N.S.W.E.R. langenud iseenesest õilsaid eesmärke taotleva, antisemitismi vastu võitleva tuntud organisatsiooni “Anti-Defamation League” terava kriitika alla, millest on kahju. Küll teeb liikumine tihedat koostööd Ameerika Muslimite Seltsiga.

A.N.S.W.E.R.-i ridadesse kuulub ka palju tuntud kultuuritegelasi, näiteks folklaulja Ani Di Franco.

Eestis ei ole võimalik midagi nii mastaapsest, kui A.N.S.W.E.R. organiseerida kasvõi juba meie riigi tunduvalt väiksemate mõõtmete tõttu. Siiski oleks see 8.Mai Liikumisele suur au, kui meil õnnestuks A.N.S.W.E.R.-i edu siinseile oludele vastavalt korrata.

Advertisements

Kommentaarid

1. Jake - 22. aprill 2007

natuke kriitikat ka selle ülistuslaulu peale:
http://www.nationalreview.com/10feb03/york021003.asp

2. Punane Hanrahan - 23. aprill 2007

Kahjuks on see suuresti tõsi A.N.S.W.E.R-i eelkäija WWP osas, samuti Ramsey Clarki isikliku tegevuse osas, aga kogu seda kriitikat ei saa nii otseselt A.N.S.W.E.R.-ga seostada. Kirjutan täna sellest veidi pikemalt.

3. oliver - 23. aprill 2007

Kui varem ühes kommentaaris lugesin, et ANSWER on teiega kõige sarnasem liikumine, sain ma šoki. Aga ainult kerge, sest teie tausta teades ja mõned tõeliselt kummastavad sõnavõtud valmistasid mind selleks ette.
Natuke ANSWERi taustast. Ramsey Clark on kõigest selle liikumise üks nägudest… võib isegi öelda, et reklaamnägu. Tuumik – enamik juhtfiguure oli loomise hetkel ja on ka praegu “Workers World Party” või mõne selle järglase (kommunistide rahutu hing) liikmed.
Workers World Party’st ei tahagi eriti pikalt rääkida (süda läheb pahaks). Piisab vast sellest, et tegemist on organisatsiooniga, mis kiitis heaks Praha kevade ja Ungari vastuhaku verise mahasurumise, kirjeldas Taevase Rahu väljaku massimõrva kui LAHINGUT, protestis Kuveidi vabastamise vastu, aga hõiskas kui NLiit tungis Afganistani…
Aga okei, arvestame siis võimalusega, et inimesed on võimelised täielikuks ümbersünniks või et tegelikult ikka ei juhi just need inimesed ANSWERit.

ANSWER ise on samuti huvitav organisatsioon. Nagu artikli autor juba kirjutas (respekt, et aus julges olla), peavad nii mõnedki organisatsioonid ANSWERit antisemitsimi õhutavaks ühenduseks. Ja kuigi juudid on juudiks olemisest kohati äri teinud, ei saa sellise “tähelepanu” osaliseks siiski igaüks.
Minu silmis muudavad ANSWERi “eriliseks” nende vaated illegaalse immigratsiooni suhtes. Nõutakse politseioperatsioonide, illegaalsete immigrantide väljasaatmise lõpetamist jne. Tõeliselt kummastav, eriti kui arvestada, kui tihedalt on illegaalne immigratsioon seotud narko- ja inimkaubandusega.
Aga mis kõige parem: ANSWER nimetab vabatahtlike piirivalvurite (“Minuteman” jt.) ühendusi RASSISTLIKEKS ja nõuab nende liidrite VANGISTAMIST. !?
Minutemanil ja tema sõsarorganisatsioonidel on väga hea üksteisemõistmine USA piirivalvega, liikmeskond koosneb eri rassist ja rahvusest USA kodanikest. Neil on üliranged reeglid, kuidas piiririkkujate tabamisel tegutseda (et vältida igasuguseid hilisemaid süüdistusi liigse vägivalla kasutamises vms). Nad on korduvalt rõhutanud, et ei talu oma ridades neonatse, teisi rassistlike vaadetega või muidu ebastabiilseid inimesi…

Ups, mis välja tuli. Ongi ju üsna sarnased liikumised…
Asutajad kommunistid või nn. õiged vasakpoolsed.
Kogu üldise mulina (mulin tähenduses laialivalguv, mittekonkreetne) – diskrimineerimine, rassism jne. kõrval sõditakse ka millegi konkreetsema vastu:
lahenduse otsimise vastu (surnud surnuaeda – piir tööle)
antakse (teadlikult või tahtmatult) lisajõudu vaenuõhtujatale-kurjategijatele (punafašistid/Vene propaganda – narkoparunid/orjapidajad) ja
diskrediteeritakse teatud jõude (demokraatliku riigi valitsus – seaduskuulekad ja aktiivsed kodanikud)
Rõhutan: teadlikult või tahtmatult

Minu poolt kõik.

4. Punane Hanrahan - 23. aprill 2007

Jah, ANSWER-i tausta ja liikmete, ka juhtliikmete osas on probleeme ja ma ei ole sealt paljugagi nõus.

AGA, täpselt samad probleemid on ka Iraagi invasiooniga seotud suurima rahualgatusega “Not In Our Name”. Ka selle algatajate hulgas oli WWP ja paljud teised kahtlase taustaga ja kahtlaste tegudega organisatsioonid. Sellest hoolimata aga ei peljanud lauset “Not In Our Name” omaks võtta väga paljud väga nimekad USA kultuuri- ja ühiskonnategelased. Ning “Not In Our Name” sai Iraagi sõja vastase hüüdlausena kuulsaks kogu maailmas. Kui ma õigesti mäletan, pealkirjastas koguni Mihkel Raud nõnda ühe oma Iraagi sõja vastase kolumni, või vähemalt tunnistas selle lause kolumni sees ka enda koht a käivaks.

Ehk siis: me ei saa vaadata ainult seda, kes on mingi organisatsiooni asutajate hulgas, vaid peame vaatama ka seda, millega tegeleb organisatsioon parasjagu ja millised on tema saavutused ning suhtumine sellesse praegu.

Nagu juba ütlesin, on ANSWER idaranniku intellektuaalseis ringkonnis tohutult populaarne. Veel enam kehtib see “Not In Our Name”‘i kohta.

(Arvan teadvat üht võimalikku vastuväidet: nimelt see, et intellektuaalid elavadki juba mingis akadeemilises vandlitornis ja üheltpoolt oma tundliku meele ja südametunnistuse pärast, teisalt aga puhtast edevusest, lasevad ennast igasugu kahtlasil fruktidel ära kasutada. Ning et see kehtib ühtviisi nii ANSWER-i, NION-i, kui 8.05 kohta. Laske aga käia. Väidet on lubatud vürtsitada avaldustega “nartsissistlikust eneseimetlusest”).

Igaks juhuks täpsustan oma suhtumist nii Budapesti sündmusisse, kui ka Tiananmeni veresauna. Mõlemal juhul oli suuresti tegu hoopis vasakpoolsed vs. vasakpoolsed sündmustega. Ja Ungari ülestõusu pean ma XX sajandi olulisimaks, tegelikult ja sisuliselt vasakpoolseks, sündmuseks üleüldse. Just Ungari ülestõusu ajal jõuti tegelikule ja sisulisele rahvavõimule kõige lähemale. Muidugi ei sobinud selline väljavaade ei N-Liidule, ega Lääne kapitalistidele ja ülestõus uputati verre.

Tiananmeni väljakul aga kohtusid Hiina režiimiga nii Hiina parem- kui ka vasakpoolsed teisitimõtlejad ja aktivistid.

Muuseas: ka näiteks Valgevenes kiusatakse kommuniste (neid, kes pole nõus Lukašenka režiimiga ja mõtlevad kommunismi all midagi muud) rängalt taga.

Aga igatahes: täna kirjutan “ülistuslaulu” asemele sama pika kirjutise kriitikast ANSWER-i aadressil ja sellest, mida sest kriitikast õppima peaks. Püsige lainel.

5. Oudekki - 23. aprill 2007

Ma tahaksin vastuolulise Ramsey Clarki kohta ühte asja lisada, kuigi Ramsey advokaaditegevus ja A.N.S.W.E.R on eriasjad.

Mõnikord mõned inimesed annavad hinnangu “oli Husseini kaitsja – järelikult pooldas/aitas/jne”. Teate, mina austan väga juriste, kes suudavad kaitsta seesuguseid inimesi. Sest on ilmne, et neid on vaja. Vaja just selle pärast, et kohtuprotsess jääks õiglaseks, mitte ei muutuks veritasuks ja kättemaksuks. Kaitsjata kohtuprotsess ei muuda meie maailma kuidagi paremaks või õiglasemaks.

Mis puutub A.N.S.W.E.Risse, siis mind teeb nende puhul just ettevaatlikuks suhtumine juutidesse ning seotus WWP-ga. Samas on neil tegutsemisviise, millest ma arvan, et ühel kodanikuliikumisel oleks mõtet õppida. See ei tähenda, et ma neid kõiki heaks kiidan või mingites asjades suisa vastupidisel meelel ei oleks. Aga mis mulle nende tegevuses meeldib on toosama mõttekäik, et meie maailm ei peaks põhinema veritasul ning see on A.N.S.W.E.R.i tegevustes näha ning seda me peaksime ka Eestis meeles pidama.

Minu arvates ei ole A.N.S.W.E.R meiega kõige sarnasem liikumine. Mina näen märgatavalt sarnasemana Lõuna-Euroopa kodanikeliikumisi, spontaanseid komiteesid, mingi üleskerkinud poliitilise probleemi lahendamiseks.

Aga “vabatahtlike piirivalvurite” osas on A.N.S.W.E.R-il kahjuks mõnikord rohkem õigus, kui pealt paistab. Aga nende tegevusest tuleks vist üks pikem jutt kirjutada.

6. araterl - 23. aprill 2007

Kohtus kaitsmine on adovkaadi töö. Mõnikord tundub see olevat prostitutsiooni üks erivorme aga nii see on. Nii nagu santehniku töö on teie fekaalides sobramine. Seega Husseini _kohtus_ kaitsmisele viitamine on demagoogia.

Oudekki:
“Aga mis mulle nende tegevuses meeldib on toosama mõttekäik” – üks väike nõuanne, et te seal mõelge enne kui sellelaadseid repliike ütlete, muidu kukute välja nagu Kalev Rebane, kes Ekspressi intervjuus mainis, et näe, natsionaalsotsialismis on ikka väga toredaid asju, sest Mein Kampfis mainitakse, et austa oma vanemaid jne.

Olemata answeroloog:
1) piisab ühest kahest väga negatiivsest seosest ja viide-eeskuju on kõlbmatu
2) piisab sellest, et olla mõistetamatult vastuoluline ja kuuluda krooniliste “aga tegelikult mõtlesime me hoopis seda-“-laste hulka ja viide-eeskuju on kõlbmatu.

8mai vaenlane number 2 on ka answeri teemadel sõna võtnud
http://infopartisan.blogspot.com/2007/04/8-mai-rhmitus-pandi-paika.html

7. analyytik - 23. aprill 2007

6. araterl – April 23, 2007
“1) piisab ühest kahest väga negatiivsest seosest ja viide-eeskuju on kõlbmatu
2) piisab sellest, et olla mõistetamatult vastuoluline ja kuuluda krooniliste “aga tegelikult mõtlesime me hoopis seda-”-laste hulka ja viide-eeskuju on kõlbmatu.”

Päris naljakaks kisub tegelt. Kõik on “kõlbmatu”! Kõik on “mõistetamatu”! Kõik on “vastuoluline”! Kõik on “krooniline”!
Tuleb püüda natside ja fašistidega “kompromiss” leida ja ühistele (ehk siis nende – ja ainult nende) seisukohtadele jõuda – vot siis olete “õiged eestlased”.

Kuu peale! Ma olen ikka elus päris mitmesuguseid inimesi näinud ja tõeliseid inimjätiseid ka paraku. Tundub et 8-5 seltskond neid viimatimainituid vist trehvanud ei ole. Eks sellest siis ilmselt see mõningane naiivsus. Aga teisest küljest soovin neile palju õnne muidugi. Mul on tõesti hea meel kui inimestel nii hästi on elus läinud, et nad sihukeste jätiste otsa pole sattunud.

Vaadake. Kui mingid kodanikud hulbivad kaelani peldiku kastis, ja neid on mitu. Ja ma olen üksi. Kas siis kompromiss oleks see kui ma ka sinna sisse hüppaks. Et “enamus” ju seal on?

Võib-olla. A ma isiklikult eelistaks võtta näiteks õlu ja minna parki või mere äärde jalutama. Ma ei kavatsgi üritada nendega peldikus mulistamise suhtes mingile konsensusele jõuda. Ja samuti ei leia ma, et ma peaksin mingile abstraktsele “enamuse” tahtmisele alluma. Seda enam, et on näha, et ega nad sealt pelkdikust välja ronida ei kavatsegi ja mind vägivaldselt sinna sisse tirida ei saagi.

Vaatasin seda kommentaaris 6. viidatud Infopartisani lugu ka.
“esmaspäev, 23. Aprill 2007, 8. mai rühmitus pandi paika!”

Sama rida. Täpselt sama rida kogu aeg. (Ma muidugi ei lugenud seda. Eriti ei lugenud.) Heakene küll. Artell! Too mulle ÜKS lugu neilt rahvuslastelt-eestlustelt. Ainult ÜKS lugu, mis ei oleks seesama jama kogu aeg. Üks värske idee. Ainult üks. Ma rahulduksin tõepoolest ainult ühega.
Nooo-jaaa. Aga siis peaks see tõesti värske ka olema. Vähemalt võiks olla.

8. Emigrant - 23. aprill 2007

Anti-Defamation League, nagu tavaliselt ei tee suurt vahet anti-zionismil ja anti-semitismil. Nende kriitika vòib leida siit:
http://www.adl.org/israel/answer.asp
Vòimas nimekiri. Anti-semitismi ikkagi ei ole. Loe veel:
http://www.counterpunch.org/brenner02192003.html
Nimelt marssis NY Neturei Karta ortodoksete juudite ryhmitus rahumeeli koos ANSWER-ga. Neturei Karta on nimelt veel kymme korda rohkem anti-zionistid, aga anti-semiitidega nad ikka samasse liigasse ei astu.

See sildistamine kriitika on yldiselt nòrgavòitu ja hambutu. Omal ajal said trotskstalinmaoistid WWP-st hakkama Milosevici “pooldamisega”, ikka US Valitsuse kiuste. No siis teatati, et tegu on anti-moslemitega…

Konkreetselt WWP probleem on mòtteviis “minu vaenlase vaenlane on minu sòber”.
ANSWERi (mis on ikkagi teine organisatsioon) peamine tugevus on rahvarinnete (Popular Front) organiseerimine & sòjavastane propaganda. See on nende peamine eesmàrk ja nad on selles on yhed kòvemad. Nii et Rebane-Kampf-vanemate austamine minu arust siin màngu ei tule.

Ma tean, et nàiteks Arni ei nòustu minuga siin sòjavastasuse punktis (Eustonistid etc.), aga Yhendriikide vàlispoliitikas on kòik viltu, mis veel olla saab. Kodusòdade korraldamise ajal diktaatoritest lahti saamine on kyll kena kòrval-produkt, aga isegi selles ei US liiga jàrjekindel.

Puhtalt provokatsiooniks siia lòppu:
Huvitav, et 230 aastat agressiivseid sise- ja vàlissòdu pipardatud rassismi ja genotsiidiga yhes suurimas demokraatlikus riigis ei ole veel demokraatiale halba varju hakkanud heitma.

9. Emigrant - 23. aprill 2007

Jake-le ja Oliverile veel niipalju:

National Review selle “artikli” “kriitika” “seisneb” vastaspoole hyydlausete “jutumàrgistamises”. Ning kaebleb, kuidas yks seltsimees olla teist seltsimeest seltsimeheks kutsunud. Avalikus kohas sealjuures.

Minuteman organisatsioonid (neid on erinevaid) on rassistlikud, mitmel puhul làbi imbunud valgeist ààrmuslasist. Ahjaa, kunagi oli olemas ka KluKluxKlan Border Watch, selle jàreltulijad suuresti ka tànased Minutemanid.
Peale selle: erinevalt nàiteks Naabrivalvest (kes tihedalt seotud politseiga) nad ei tee koostòòd piirivalvega, nad kutsuvad nad vàlja kui nad on kellegi tabanud. Teiseks nad on relvastatud. Huvitav kuidas yldsus vòtaks vastu teate, et ntx ND vòtab ette relvastatud patrullimise Lasnamàel ja politsei nad siis vòib-olla kutsuvad kohale, kui on midagi avastanud. Ja et nad on avanud internetis sellekohase vàrbamiskeskuse.
Pluss Minutemen kàivad mòòda osariike hirmu-kampaaniaid korraldamas juba kohal-viibivate immigrantide vastu.
http://www.counterpunch.org/jacobs03272006.html
Uurida vòib veel Wiki vastavat artiklit:
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Minuteman_Project_Inc.

10. Jüri Saar - 23. aprill 2007

Huvitav, mida peab Emigrant genotsiidiks ühes suurimas demokraatlikus riigis?

11. Emigrant - 23. aprill 2007

tàna saab kiireima blogitrykkali auhinna JS (eile oli jàlle araterl :) )
Tòsisemal toonil: pidasin silmas etnilist puhastust ja genotsiidi, mis viidi làbi ameerika pòliselanikega.
Aga tunnista ausalt yles, sa said ise ka kohe algul aru, millest ma rààkisin…

12. araterl - 23. aprill 2007

anly: “Tuleb püüda natside ja fašistidega “kompromiss” leida ja ühistele (ehk siis nende – ja ainult nende) seisukohtadele jõuda – vot siis olete “õiged eestlased”.”

No mida Sa halad. Me juba kõik teame siin ,et Sa kardad enda poolt natsideks ja fašistideks kujutatud inimestega suhelda. Sa pole suutnud tõestada, et sellised üldse olemas on ja Sa oled korduvalt kinnitanud, et Sa ei taha neist kuulda ega näha, veel vähem neid mõista või nendega mingit ühisosa leida. Ja seda Sa kardad, et Sa oma hala muutma pead, s.t. ümber veenduma, kasvõi küünemusta võrra.

Kui tahad konkreetselt ERL-i programmilisi seisukohti lugeda siis palun:
http://www.rahvuslikliikumine.ee/static_page.php?id=4
või nende avaldused
http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?cat=5
ja surfa seal niisama ringi ja loe ja uuri. On seal kõike ja ära ütle, et kõik on Sulle vastumeelt.

13. notsu - 23. aprill 2007

See demokraatiale halva varju heitmise jutt tuletas meelde Vikerkaare “genotsiidi või orjuse” artiklit.

14. analyytik - 23. aprill 2007

to: Artell
Väike segadus jälle vist.
Kui nüüd otse öelda, siis minu meelst ei ole kaugeltki mitte kõige suurem oht need pöetud peaga inimesed, kes aeg ajalt näiteks mitte-valgeid kimbutavad. Või niisama räuskavad. Muidugi võib nendega probleeme olla – eks seda ole nähtud ka. Näiteks kuidas pea külge tätoveeritud haakristiga tegelane ja mingid tema kambajõmmid baari segi peksid. Jaah. Tegelt ma ei näinud muidugi, kas ja palju just too haakristiga kodanik seal osales, ta oli selline mitte eriti suurt kasvu ka, nii et ma ei tahaks seda asja tema kraesse kirjutada vast isegi. Aga no igal juhul sedasorti seltskond see oli, kes seda mäsu seal tegi. Enne kui mingid turvamehed saabusid.

Ühesõnaga: see ei ole kõige olulisem. Palju karmim värk on see, et sedasorti mõttearendused kostavad poliitikute ja valitsuses olevate parteide poliitikute suust. Mis see Ojulandi jutt siis oli? “Me ei saa lubada…” See on ju selge vihje. Või see mitmemõtteline loosung “Vali kord”. Ma ei tea. Võib-olla paljud inimesed ei taju seda. Võib-olla nad ei tea ajalugu ja ei mõtle selle peale, et kuidas see Saksamaal algas.

No ja siis see tänane case. Saate aru, professorid arvavad midagi ja siis neid sõimatakse ja ähvardatakse. Terve internet oli seda täis.Ei tea küll öelda, mitu kommentaari praeguseks hetkeks on kogunenud. Vot see meelsus – see on probleem tegelikult.
Hüva. Ma saan aru, et Sulle on sellised peened tajumise asjad kuidagi… – kas siis kättesaamatud või ei oska või ei soovi Sa neile tähelepanu pöörata.

No ja siis see “Eesti asja” ajamise värk. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli sellest kunagi juttu ka. Ja ma formuleerisin isegi mingid küsimused. Probleem ühesõnaga selles, et see värk on kuidagi tühi ja õõnes ikka. Ehkki seal oleks jube pelju asju millega tuleks tegeleda. Tegelikult ka. Kogu see – ütleme siis rahvuslik-kultuuriline rida. A selle asemel aetakse mingit sellist “võitlemise” asja. Kuidagi abstraktesks jääb.

Selle peale ma siis ütlesin just, et too üks värkse idee. No mingi kirjutis, et ma loen ja vaatan, et – oo, tõepoolest, hea jutt ja väga oluline ja päevakohane ja vajalik jne. teema. (vt. komentaar 7., viimane lõik.)

Jaah. Ma ei mäleta, seda ühte oma juttu, kus ma selle asja kohta spetsiaalselt küsisin ja probleemi tõstatasin. Ma kopisin seda veel kahte kohta, seda ma mäletan. A see jäi nagu niisama. Ühesõnaga reaktsiooni ei olnud. Vaatan, ehk leian üles.

15. analyytik - 23. aprill 2007

Liidsin siis üles. Vist ikka oli see.

https://8mai.wordpress.com/2007/04/02/fasismi-14-punkti/#comments
82. araterl – April 3, 2007 (eelviimase lõigu lõpust)
“…eestluse mõisteid ja praktikat.”

Tõepoolest. Mis see müstiline “eestlus” ikka on? DEFINEERI! :)
Hüva. Mõed inimesed on eestlased – seda küll. Aga teised on jälle venalased ja taanlased näiteks. Me siis räägime siin eesti keelt. No ja siis. Mis edasi?

Ma saan aru, et see küsimuse ei ole vast kõige lihtsam, aga mis on ikka selle eestluse sisu? Milles see seisneb? Mis on selle “kolm komponenti” näiteks? Selle “spetsiifilised kvaliteedid”?

Muide, ärge nüüd keelest hakake rääkima jälle – see on selge ja seda ei vaidlusta keegi. Aga tõepoolest – “eestluse mõisted ja praktika”? Milline on “eestluse praktika”? Autode, motikate ja ATV-dega edasi-tagasi runnimine? Rullnoklus? “Tiblade” vaenamine? Igasuguse nänni kokku ostmine ja sellega uhkeldamine? Nn. anti-kommunism? Russofoobia?

Millised on need eestluse “iseloomulikud omadused”?
Mingid sellised omadused/tunnused, mis oleks omased ainult eestlastele. Hea küll – need ei peagi olema omased justnimelt AINULT eestlastele, aga siiski? Mingid sellised karakteristikud, mis ei oleks “sakste vana” – nagu Uku Masing kusagil ütles.
(Need on siis tõsised küsimused – vähemalt põhiosas)

Järgnev on lisatud: 24.04.2007
Ühesõnaga niisugused küsimused siis. Et miskid tegelased räägivad, et “rahvuslus” ja “eestlus” ja “iseolemine”. No ja siis veel mingid müstilised asjad nagu “enesemääramise tung” – vist oli nii, ma ükspäev kusagil märkasin. Ja niisugust sõnadega mängimist ja neist mida kummalisemate kombinatsioionide loomist – seda on ikka tõeliselt palju. Eks neid lehekülgi, kus neid rahvuslasi ringi luusib, neid on ikka teisi veel, peale selle siin.

Kena. Aga mis on kõigi nende mõistete sisu. Peale selle, et neid üksteisele tõsise näoga edasi rääkida. Hüva ma saan aru, et ca 1990., et siis oli see “juriidiline järjepidevus”. Siis oli sellel asjal vähemalt mingi põhjendus – no et riigi taastamine oleks kuidagi kavalam trikk kui riigi väljakuulutamine. Siis oli asjal selge sisu, isegi kui need mõisted mõnele inimesele kuidagi abstraktsed tundusid. No et “taastamine” andis justkui teatud eeliseid või nii.

Aga praegu? Mulle tundub, et see seltskond opereerib just niisuguste mingis mõttes õõnsate fraasidega, mis mitte midagi ei tähenda. Ja siis fabritseerib neid iga natukese aja tagant juurde ka. No tundub, et nad arvavad, et need on justkui mingid võlusõnad. Et kui neid kogu aeg korrutada, siis on kuidagi OK.

16. kalake - 23. aprill 2007

analyytik, eestlus ja eesti kultuur on kõik see mis toimub eesti kogukonnas. Eriti just eesti kultuur. See sisaldab ühes ajahetkes kõiki neid tõekspidamisi, väärtuseid mis sellel hetkel ühe või teise selle kogukonda kuuluva grupi juures on. See ei ole ainult Navitrolla, Arrak, Tammsaare, Kreutzwald, Kotli, Ernesaks, Baskin ja maausulised. See kui eesti populaarseim nimi oli aastal 1870 Antonie, 1930 Ants, 1995 Ken, siis ka see on eesti kultuur. Ka see on osa kultuurist kui eestlased ei pea viisakaks hilineda kokkulepitud kohtumisele.

Loe mõnda kultuuri definitsiooni.

Eestlus võiks olla siis selle eesti kultuuri mingi kangem derivaat.

17. analyytik - 23. aprill 2007

to: kalake
(Pagan võtaks, see Sinu kommentaar on jälle just seesama tühi ja õõnes jutt jälle.)

Kuidagi väga vaevaliselt jõuab minu mõte kohale. Ilgelt vaevaliselt kohe. Nojah. Ma ei tahaks ju midagi väga ette ka anda, siin kommentaariumis paistab ju rahvuslasi olevat küll ja veel.

Hüva. Võtame näituseks Tiibeti ja tiibetlased. Ilmselt oskab ka Eestis iga teine öelda (ooh! võib-olla siiski mitte iga teine muidugi) – aga üsna paljud oskavad öelda, et milline see spetsiifiliselt Tiibeti kultuur oleks. Mis on seal siis see “ostro natsionalnõi” värk.

A kuidas siis Eestis sellega jääb? Muidugi ju oli/on üht-teist. Aga pagan võtaks, see kaader siin ei fänna ju seda värki üldse tegelikult, ei tegele sellega, ei arenda seda! No ja kui siis keegi kuskil metsas fännab pisut, et a la suitsusaun jne., no siis keerab selle idülli kohe tuksi mingi kilomeetri-paari tagant öö läbi kostev diskotümps ja igasugu asjadega ringi põristavad kaagid.

No jah. Maausulised. Aga enamik eestlasi peab neid ju selgelt veidrikeks. Ja ausalt öeldes, tundub küll, et see seltskond on ise ka kuidagi suletud ja krambis. Tiibetis on (õigupoolest siis praegu, Hiina võimu all on see asi muidugi komplitseeritud) – aga oli vähemalt kogu see värk ikka kogu rahva asi. Hüva. Uued olud jne., ja ma saan aru muidugi. Aga ikkagi. Kui on ainult papist ja kipsist majad ja Jeep ja mingi TV-st tulev plöga – mis rahvuslikust kultuurist siis siin ikka nii väga pasundada.

Ühesõnaga. Kui kodanikud juba mingit sellist rahvuslikku rida tahavad ajada, siis miks mitte, aga siis ka ajagu – täie entusiasmiga jne. Ärgu aelegu venelaste kaela peal ainult ja ärgu vingugu. Venelased ei kujuta siin praegu mingit ohtu sellele Eesti kultuurile. Selles mõttes igal juhul kindlasti mitte, mida ma siin kirjeldasin. Oht on ikka selline globaalne massikultuur. Ja eelkõige see, et eestlased (mulle tundub küll, et massiivne enamus) ei fänna ise seda oma värki kohe sugugi. Vähemalt ei fänna küll nii palju kui võiks.

18. aarne veedla - 23. aprill 2007

Venelased ohtu ei kujutagi, ohtu kujutab Vene riigi tänane poliitika. Sealhulgas lõppematud katsed organiseerida venelastest üle maailma viies kolonn imperialistlike-šovinistlike loosungite all.

19. kalake - 24. aprill 2007

analyytik, selleks et me ikka ühest asjast räägiksime võiks kokkuleppida alustuseks kultuuri definitsioonis.
Äkki sa kirjeldad või püüad sõnastada kultuuri mõiste omade sõnadega?

20. Ramloff - 24. aprill 2007

kalake
Neid kultuuri ametlikke definitsioonegi on mitukümmend.
Paraku on inimesele omane defineerida asju iseendast lähtuvalt. Nii võiks ka ütelda: “ütle milline on sinu kultuuri definitsioon ja ma ütlen sulle, milline oled sa ise”.

Näiteks nii mõneski rahvuslaste foorumis on aeg-ajalt loovintelligentsi nimetatud vaat et rahvuse reeturiteks; üks naabrimees on mitmeid kordi ütelnud, et tema jaoks on kultuur eelkõige meeste solidaarsus ja mehemeel õllalaua või grillahju taga ja tavaline eesti pere kes elab tavalist eesti elu, sest just seal on rahvustunne kõige suurem; kolmanda jaoks on kultuur justnimelt võimalikult elitaarse ja rafineeritud kunsti loomine – kõik need määratlused eksisteerivad ja mingis mõttes on nad kõik õiged – aga õiged eelkõige selle inimese enda jaoks.

21. analyytik - 24. aprill 2007

to: kalake
Hüva. Prooviks siis veel korra. Loe seda minu märkust Tiibetiga seoses. Loe nii mitu korda kui vaja. Ja siis mõtle pisut. Mõtle veel.

Ausalt öeldes on mulle ikka päris üllatav, et see teema kuidagi vedu ei võta ja et vastuseks ikka sellist mittemidagiütlevat, et mite öelda tühja teksti tuleb. Või siis ei tule üldse mingit reaktsiooni. Kas siis asi on tõesti veel hullem kui ma oletasin?!

Teate, minu jaoks ei ole mingi kunst fabritseerida käigu pealt mitmeid ja mitmeid liine, kuidas ja kustkohast seda “tõelise Eesti rahvusliku kultuura värki” saaks ja tuleks edendada. Ma mõtlen seda nüüd täisesti tõsiselt muide.

Aga seda ma kogu aeg räägingi, et ma ei saa aru, miks siis need, kes ennast kangesti rahvuslasteks ja eestluse edandajateks peavad – et miks nad siis selle asjaga ei tegele. Vaid et selle asemel tuleb jälle mingi tobedus – “defineeri kultuur”!

22. kalake - 24. aprill 2007

Ramloff, täpselt nii ongi. Kultuur on laialivalguv mõiste. Kuid üldisemalt on kultuur just mis on omane teatud inimeste grupile. Ühised väärtused, normid, sootsiumi sisesed toime mehhanismid, struktuurid ja kultuuri objektid nagu kirjandus, arhitektuur jms.
Kultuuris esinevad veel subkultuurid mis on osa sellest üldisest kultuurist.
Kultuur on ka ajas muutuv ja teistelt kultuuridelt laenav ja mugandav. On massikultuur ja elitaar kultuur, mis mahuvad ka selle ühe ja sama üldisema kultuuri alla.

analyytik, ma palusin sul kirjaldada sinu arusaama kultuurist. Vastust ma ei saanud. Mis see siis on sinumeelest? Ja mis siis sellest lähtuvalt võik eesti kultuur olla? On see kartuli krõpse mugiv ja mehhiko seepi vahtiv koduperenaine või on see Jüri Arraku maalid? Või on see pühapäeval kirikus käimine?
On sul kodus mõne eesti kunstniku teos?

23. analyytik - 24. aprill 2007

to: kalake
Mina alustasin. Ja minu küsimus oli kõigepealt.
Mina ei patra mingitest sellistest asjadest nagu “eestluse mõisted ja praktika”. (Mis ei tähenda, et mul ei oleks selle Eesti kultuura värgi kohta mingeid oma kontseptsioone.)
Aga kuna siin sihukese jutuga peale lennati, siis ma küsisin. Vastust ei saanud. Kuni pole vastust, ei tule ka minu poolt midagi. Ja eks põhjus on nüüd ausalt öeldes pisut see ka, et see ei ole siin nagu põhiteema või nii. Ja nende asjade kirjeldamine/jutustamine, see on mahukas ja eks mul ole ikka muud ka teha.

A kultuuri definitsiooni loe kusagilt entsüklopeediast – ma arvan, et ma olen sellega nõus. Või ükskõik kust raamatust – kui see on mingi enam-vähem normaalne lähenemine, siis mul ilmselt vastuväiteid ei ole.

Ja mu küsimused/probleemipüstitus – ma arvan, et need on seal komm nr. 15 piisavalt selgelt välja toodud. Lõik 4 kuni 6 umbes.
Ja ma ei soovi mingit pikka juttu – lihtsalt mõned punktid/märksõnad, et mis see spetsiifiline “eestluse” värk siis oleks. Nende vingete rahvuslaste meelest niisiis.

24. kalake - 24. aprill 2007

vingete rahvuslaste kohapealt ei hakka mina sõna võtma. Kui soovid nende arvamust, siis mine näiteks rahvusliikumise foorumisse.

Et mis siis eestlastel on nii erilist?
On laulu- ja tantsupeod. On rahvariided, mida siis uhkusega kantakse. On traditsioonilised laulud mida lauldakse.

Aga loe näiteks see artikkel läbi. See arutleb eestluse ja eestlaste säilimise üle ja assimileerumisest ja kaasaja globaliseerumisest tingitud muutustest eestluses.

http://www.koolielu.ee/pages.php/020508,3511

25. analyytik - 24. aprill 2007

24. kalake – April 24, 2007
“Kui soovid nende arvamust, siis mine näiteks rahvusliikumise foorumisse.”

Kontekst – mingis ühes kohas vähemalt – oligi siis selline, et ma olen aru saanud, et Araterl on nendes foorumites püsikunde. No ja ma siis temale vist ütlesingi, et andku viide kasvõi ühele artiklile, mis oleks siis tõeliselt vägev värk, hea idee, värske visioon vms. No et ta järsku lihtsalt teab mõnda sellist. Vastut pole justkui märganud.
Ja ärge visake nüüd jälle mingit põhikirja, et: peaks, tuleks, võiks – edendada, arendada, toetada, kaitseda. Ma tean seda jura peast.

“Laulu- ja tantsupeod.”
Hüva. A kas nagu napiks ei jää kuidagi. Pealegi. Laulupidude värk on tegelt sakste vana. Herrnhut. Ikka ja jälle ainult Herrnhut. Muide. Sinna nahka see autentne värk suuresti läkski just.

“Rahvariided”
Sama asi. Peaaegu. Mõnes mõttes muidugi OK! Aga. See on jälle suuresti dekoratsioon siiski. Muidugi on mingeid tüüpe, kes asja justkui tõsisemalt võtavad – a la Viljandi Folk ja eriti siis need karvased seal. Need oleks nüüd küll see kaader, kes on nagu päris või nii. A mis seal Viljandis pidevalt pidi juhtuma. Et tulevad bemmiga rullnokad ja märsi-inimestele molli.

Nii et paluks järgmiseid punkte.
(Sorry, artikli lugemine jääb minu poolt pärastiseks, hetkel ei saa.)

26. analyytik - 24. aprill 2007

Kuulge.
Üks kummaline küsimus on tekkind.
Mis päritolu kogu see natsionalistlik ja konservatiivsuse eest võitlev kommentaatorite armee ka on?
Ega te järsku lõunaosariiklased ei ole?
Mingid a la Pölvast või kusagilt sealt?
South-Eastern Hicks?

Kuidagi väga tuttav tuleb see stiil ette. Ma nimelt tean ühte tüüpi, vist Põlva lähedalt pärit. Räägib juba ca 10 a ühte ja sama juttu koguaeg. Eh, 15 a vist juba. Nii palju kui mina kuulnud olen vähemalt. Väga sarnast juttu, nagu paljud siinsed kommentaatorid.

Ma algul pidin ikka täiesti hulluks minema, aga eks nüüd olen ära harjunud. Kas vastab tõele, et lõunaosariiklastel on mehhaanilised ajud?

27. kalake - 24. aprill 2007

analyytik, kellele on sin küsimus adresseeritud?

Mis päritolu kogu see natsionalistlik ja konservatiivsuse eest võitlev kommentaatorite armee ka on?

Et kui sa oled lõuna eestis kohanud rahvuslast siis ei tähenda see seda, et lõuna eestis elavad ainult rahvuslased.
Jääb su jutust mulje nagu oleks kusagil mingi organiseeritud kommentaatorite armee kellegi juhtimisel tagurlust propageerimas :D

Kuna sa ei viitsi isegi lingile klõpsata, siis teen kopi paste siia, aga ennem pahandan sinuga, kes sa sõitlesid siin teistega, et viitsi sinu pandud linke isegi vaadata.
—————————————————–
Kes on eestlane?
Näiteks üks elulugu: 51aastane mees, sündinud Rootsis, ema soomlane, isa eestlane, kodakondsus Rootsi ja Eesti, isamaa Eesti, emakeel soome, elanud Eestis ühe aasta. On suurepärane Eesti kultuuri, keele, poliitika, ajaloo ja rahvuse tundja. Töötanud aastaid soomerootsi keskkonnas, suhelnud tööl peamiselt rootsi keeles. Loeb iga päev internetist eesti lehti, jälgib Eesti poliitikat ja kultuuriuudiseid. Elab vaimselt eesti kultuuris, kuid tunneb hästi ka Soome ja Rootsi ühiskonda.

Teine näide: 44aastane naine, ema leedulanna, isa venelane, saabunud Eestisse 1950. aastail Leedust. Abikaasa eestlane. Kodune keel eesti, koolikeel oli vene keel, kuid kasvuümbrus ja tutvusringkond eestlased. Lapsed kasvatanud eestlasteks. On ägedalt uue migratsioonipumba käivitamise vastu. Pooldab sisserännu piiramist.

Kolmas näide: 65aastane mees. Venemaal sündinud, pärast Teist ilmasõda Eestisse saabunud, Eestis koolis käinud, venelane, eesti keelt praktiliselt ei oska. Kogu elu töötanud venekeelses kollektiivis, vaadanud vene telekanaleid ja kuulanud vene raadiot. Praegu pensionär, elab Tallinna südalinnas. On Eesti kodanik.

Neljas lugu: 25aastane neiu, vanemad venelased, venekeelse gümnaasiumi lõpetanud, õpib eesti- ja ingliskeelses erakõrgkoolis, loeb mitmes keeles aja- ja ilukirjandust, käib eesti kunstinäitustel ja teatrietendustel, kuulab eesti muusikat, loeb eesti, vene ja ingliskeelset ajakirjandust. Suhtleb iga päev mitmekeelses internetikeskkonnas.

Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs.

Olen kohanud kirglikke rahvuslasi, kes on Eestis viibinud õige vähe aega, kuid kes ometi vaimselt kuuluvad eesti kultuuri. On ka neid, kes on elanud kogu elu Eestis, kuid ei kuulu siia vaimselt. Rahvusse (kultuuri) kuulumise tunne kasvab pikkamööda, mitte üleöö.
See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega – assimilatsioon – võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni.

Avatud rahvuslus
Avatud rahvuslus tähendab kultuurilisel, keelelisel identiteedil põhinevat rahvuslust, mitte niivõrd geneetilist ehk veresuguluslikku rahvuslust, mida pole Eestis õieti kunagi olnudki. Mereäärse rahva läbikäimine kogu maailmaga on mõjunud meie verele ja keelele/kultuurile läbi sajandite (kolm kohalikku keelt, kultuurimõjud, keelelaenud, esimese öö õigus jne.).

Eerik-Niiles Kross esitas tänavu jaanuaris rahvusraamatukogus toimunud Isamaaliidu konverentsil “Eestluse elujõud” poleemilise ettekande, kus ta ütles rohkete näidete toel välja mõtte, et peaksime pidama eesti kultuuri ja identiteedi osaks ka kõigi muulaste siin, Eestis loodud väärtusi. Lisaksin omalt poolt: peaksime pidama eesti kultuuri osaks kogu maailmas eesti keeles ja meeles loodud või Eestiga seotud väärtusi.

Õnnelik eestlane olla saab igal pool, kuid ära ei ela sellest kuskil (parafraseerides Paul-Eerik Rummot, kes kunagi kirjutas, et luuletada ja armastada saab igal pool, kuid ära ei ela sellest kuskil).
Enesesse sulgujat ootab tänases avatud maailmas paratamatult vaimne ja veidi hiljem ka füüsiline surm. Kuna me ei suuda kohe ja kiiresti tõsta iivet, sünnitades juba täna kaks-kolm-neli korda rohkem lapsi, ehkki seda tuleb kõigi vahenditega soodustada, siis on märksa realistlikum pääsetee mõista ning käsitada rahvuslust avaramalt ja sallivamalt.

Vastavalt avardunud arusaamale tuleb ka tegutseda. Teisisõnu – teeme vanamoodsalt ning suletult mõjuva eestluse elusamaks ja ilusamaks, tugevamaks ja tuksuvamaks.
Võõras veri, mida oleme paratamatult saanud oma soontesse ja geenidesse sajandeid, on tegelikult teinud meid unikaalselt elujõuliseks. Võibolla siin peitubki meie sitkuse, vastupidavuse ja vastupanu saladus kõigile hädadele, katkudele ja võõrvägedele vaatamata.

Eestistamine toimub ja toimib
Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega.

Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende muulaste arv, kes oskavad vabalt eesti keelt. Ärme alahinda seda protsessi.

Venekeelsete noorte enamus vastab veendunult, kui endastmõistetav ja hädavajalik on osata Eestis eesti keelt. Eestikeelsetesse lasteaedadesse on nii suur tung, et üks Rootsist Eestisse kolinud pere oli sunnitud lasteaeda vahetama, sest muukeelsed lapsed olid eestikeelses rühmas liiga suures ülekaalus ja lapsed kippusid omavahel rääkima vene-eesti segakeeles, mitte selges eesti keeles.

Usun eesti rahva loovasse assimileerimisvõimesse seni, kuni me ise hindame vääriliselt oma keelt, kultuuri ja keskkonda – kui loome oma rahva vabaks arenguks maailma parimad tingimused just siin, Eestis. Maailm on värviline, mitte mustvalge. Eestlus on elus asi ja elab üle ilma rõõmsalt edasi vaid siis, kui Eesti riik ja Eesti valitsus tema eest hea seisab.

SIRJE KIIN

Allikas: Sirp 3.05.2002 Lisatud 13. mail 2002

28. araterl - 24. aprill 2007

Vahelduseks jälle väike meeldetuletus, et teadaolevalt ei ole analyytik kamai liige aga argumenteerib pigem nendelähedastelt positsioonidelt. Just for the fun of it.

Kultuuril on miski 127 definitsiooni. Kusagil vedeleb kolletunud kserokoopia artiklist kus tegeleti k definitsioonide taksonoomiaga.

Analüütiku küsimusepüstitusest ei saa päris hästi aru, et milleks talle see vastus – mis on kultuur või mis on eesti kultuur. Nii nagu kümnetest rahvuse definitsioonidest on hää kasutada seda, et see on identiteet etnose tasemel nii võiks öelda, et eesti kultuur on see inimtegevuse tulemus, millega saavad ennast identifitseerida eestlased. Tautoloogiline määratlus aga tihti kirjeldavad need asja kõige täpsemalt. Kvargid koosnevad iseendast ja kvarkidest.

Mis puudutab lõunaosariiklasi, siis nende puhul leiab tunduvalt tervemat suhtumist eestlusse. Tallinnlast on leotatud aastakümneid vene müras ja kommetes ning soomekeelses suminas. Lõuna-eestlane tundub kamaile kindlasti fašist aga tema võtab asju nii nagu nad on.

Aga kuidas see eesti kultuuri küsimus on seotud kamai peateemadega jääb ikkagi arusaamatuks.

29. analyytik - 24. aprill 2007

to: kalake
1. ma mainisin siis järgmist: (Sorry, artikli lugemine jääb minu poolt pärastiseks, hetkel ei saa.). Asi ei olnud viitsimises ja/või lingile klõpsamises seega.
2. lugesin artikli nüüd läbi
3. see ei haaku minu poolt räägitud jutuga, tõstatatud probleemidega, esitatud teemaga etc.
4. lootus, et Sa suudaks minu jutu mõttest aru saada, on praktiliselt kadunud
5. case closed (muud ei jää ju ilmselt üle)

To: araterl (“kuidas see eesti kultuuri küsimus on seotud…”)
1. see ei olegi seotud
2. me lihtsalt jälle kalakesega libastusime sinna teemasse, no nagu tavaliselt. rahvusluse asja ajajatega vesteldes ma libastun ikka teatud kohtadesse.
3. a kui on huvi siis vaata minu kommentaarid siinsamas nr. 15, 17, 23. olid vist need umbes. eks sellest ole mujal ka juttu olnud.

30. analyytik - 24. aprill 2007

28. araterl – April 24, 2007
“Analüütiku küsimusepüstitusest ei saa päris hästi aru, et milleks talle see vastus – mis on kultuur või mis on eesti kultuur.”

Prooviiks siis jälle.
Ühesõnaga: Mulle tundub, et need, kes räägivad juttu a la “Eesti asi” ja “rahvuslik värk” – et need peaksid kuidagi eriti fännama siis just seda samustki valdkonda. A probleem selles, et ei fänna ju.

Ma ei ütle nüüd, et kogu maa peaks olema nagu vabaõhumuuseum, aga no midagi võiks ju olla. Võiks olla palju rohkem kui praegu. No et lähed kuhugi piirkonda ja seal on ikka kohe näha, et “ostro natsionalnõi”. Et näiteks Saaremaal on kohalikuks külakõrtsis tõepoolest kohalik õlu ja kodanikud tolgendavad ringi mingite rahvarõiva motiividega värgid seljas.
(Selle viimase teema kohta on ju põhimõtteliselt vist isegi pretsedent olemas – Kihnu. Aga see on ju ca mõnikümmend inimest ilmselt – terve riigi peale. Vähe!)

Kas tuli selgemaks. Ma saan aru nii, et need kes räägivad, et rahvuslus ja eestluse edendamine – et need peaksid seda värki kuidagi ajama eelkõige. Et etno ja rahvuslikud kombed ja tavad jne.jne. Küsimus siis oligi, et mida sellest valdkonnast siis tähtsaks peetakse. A ei saadud justkui küsimusestki aru.

31. kalake - 24. aprill 2007

Analyytik, ma ei ole sellega nõus, et rahvuslus on ainult mingid iidsed kombed ja muuseumi eksponaadid. Ja veel eriti need kombed ja eksponaadid mida ei saa kellegi teise kultuuriga seostada. Et õiged eesti nimed on ainult Lembit, Õie, Tuule, jt.
Eesti on rohkem mõjutatud ümbritsevatest kultuuridest kui ükski teine koht. (iirlased ja juudid ehk välja arvata) Kuid ometi säilitavad eestlased oma identiteedi ja arenevad koos maailmaga. Nii on see olnud siiamaani. Eks me põeme ka igasugu lastehaiguseid nagu sa ise oled siin esile toonud. Lapsed uhkeldavad koolis uute asjadega ja neile pannakse veidraid mitte-eesti nimesid nagu Ken. Kuid 100 aastat tagasi pandi hoopis väga pikki saksapäraseid või prantsuse päraseid nimesid, sest siis tundus see piisavalt peen. Nagu Katariina Rosalie, Antonie Charlotte jne. Kuid ka see lastehaigus möödus.
Ja kes poleks lapsena uhkeldanud oma mingi uue asjaga!

Vene kroonus hakkasin enda jaoks ootamatult taga igatsema lihtsat eesti olustikku. Tahtsin lihtsalt minna naabrimehele külla (kellest ma väga lugu pidasin) ja lihtsalt rääkida maailmaasjadest ja tunda end mõnusalt. See kõik jäi selles läbini venenõuka keskkonnas puudu. See keskkond (kultuur) oli täiesti teine. Koguaeg oli tunne et miski on puudu.
Seda lihtsat ja kaasaegset eesti olustikku saab täpselt samamoodi nimetada eesti kultuuri osaks. Selleks et sellest aru saada, võid pikemaks ajaks ära sõita siit.
Ei pea tingimata murumütsiga tuljakut vihtuma, et ennast eestlasena tunda. Kõik need pisikesed olustiku nüansid ja suhtlemise nüansid on täpselt samuti kultuur mida sa igapäevaselt ei märka ja mis on ainuomane eestile.
Oluline ei ole otseselt mingi murumütsiga ringikäimise kohustuslikuks tegemine vaid enda eestlasena tunnetamisena. See on minu isiklik seisukoht muidugi. Kui sa mind rahvuslaseks pead, siis võibolla ka rahvuslase seisukoht.
Veel, olen eestis teinud asju, mida eestis varem pole tehtud ja tunnen selle üle väikest uhkustki. Kosmopoliidina poleks mul põhjust erilist uhkust tunda, sest neid asju on mujal maailmas varemgi tehtud. Kuid me pole muust maailmast kehvemad. Ja puust pole ka ;)


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: