Kaheksanda Mai Liikumine toetab: professorite pöördumine 23. aprill 2007
Posted by Oudekki in ideed, teised autorid.trackback
Avalik kiri kaitseministrile
Ettepanek Eesti Vabariigi kaitseministrile seoses Tõnismäe mälestusmärgiga
Austatud hr kaitseminister!
Eesti valitsus on otsustanud alustada töid Tõnismäe mälestusmärgi ümbruses ning andnud Teile volitused sellekohaste otsuste langetamiseks. Selle kirjaga tahavad allakirjutanud juhtida Teie tähelepanu mälestusmärgi ümberpaigutamisega seotud riskidele ning pakkuda koostööd nende analüüsil ja võimalikul maandamisel.
Esimene risk on seotud Eesti strateegiliste huvidega. Oleme seisukohal, et mälestusmärgi teisaldamine võib küll leevendada 9. maiga seotud päevaprobleeme, kuid on tõsine riskifaktor Eesti pikaajaliste huvide seisukohalt. Eesti pikaajalised huvid on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus. Pronkssõduri teisaldamine kahjustab mõlemat. Juba täna on mälestusmärgist saanud väga oluline Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites, paraku valdavalt iroonilises võtmes. Eestile on kleebitud natsiriigi silt, meie tõsiseltvõetavus on saanud tagasilöögi. Kohalikku ellu on pronksmehe saaga toonud nii avalikud kähmlused kui ka ulatusliku rahvustevahelise arveteklaarimise elektroonilistes suhtluskanalites.
Teine risk on seotud ebarealistlike ootustega mälestusmärgi ümberpaigutamise tagajärgede osas. Lootus, et selle abil on võimalik vähendada erimeelsusi või kehtestada ajaloolist õiglust, pole meie arvates põhjendatud. Probleem pole ju pronkssõduri asukohas, vaid väga erinevates, mitmes punktis vastandlikes ajalookäsitlustes. Ka eestlaste seas on 20. sajandil toimunu osas seinast seina arusaamu. Iseenda ajalooga äraleppimine on pikk ja raske töö, mis seisab Eestil alles ees. Sõduri nihutamine ei aita sellele kaasa, vaid kahjustab tõsiselt Eesti ühiskonna integratsiooniprotsessi ning loob piinlikke olukordi kõigile, kellel tuleb maailmale seda otsust selgitada.
Ülalkirjeldatud riskide leevendamiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas tagasipöördumine Lennart Meri kunagise idee juurde kujundada, peale säilmete identifitseerimist ja väärikat ümbermatmist, Tõnismäele kõigi II maailmasõja ohvrite mälestuspaik. Käesoleva kirjaga soovime väljendada oma valmisolekut osaleda nii probleemide analüüsil kui ka ühises tegevuses nende lahendamisel.
Lugupidamisega,
Raul Eamets, TÜ professor
Martin Ehala, TLÜ professor
Mati Heidmets, TLÜ professor
Tiit Hennoste, Helsinki Ülikooli õppejõud
Mati Hint, TLÜ emeriitprofessor
Rainer Kattel, TTÜ professor
Aleksander Pulver, TLÜ professor
Rein Ruutsoo, TLÜ professor
Jüri Talvet, TÜ professor
Peeter Torop, TÜ professor
Rein Veidemann, TLÜ professor
Raivo Vetik, TLÜ professor
Kommentaarid
Sorry comments are closed for this entry
Kaheksanda Mai Liikumine 
Mul tekib ikka imelikke ideid aeg-ajalt. Aga no kui fantaasia on üle keskmise, siis ikka juhtub. Nii, et seda võib võtta ka nii mitte-just-väga-tõsiselt.
Mul ükspäev tekkis miski assotsiatsioon. Et kunagi oli sihuke asi nagu “Kohtumine Elbel” või midagi sellist. No ja siis seal Kaarli puiesteel võiks ju midagi sarnast teha. Et siis ühes rivis eestlased ja teises venelased ja suruvad teineteisel kätt. Rivi siis Kaarli kirikust kuni Vabadussambani näiteks. “Kohtumine Kaarli Puiesteel.” Päris lõbus oleks ju. Ja pilti saaks ja värki. Mida siis välismaale ka tutvustada.
No ja kui juba selline esinduslik professorite seltskond, siis leiaks ehk venelaste seast ka sama palju ja sama auväärseid. Ma ei tea, siin kusagil mainiti, et – Aleksander Astrov oli vist selle mehe nimi. Ma ei tea küll, kas ta on ka professor ameti poolest, aga ega see nii tähtis ka pole. No ja leiaks ehk veel kümmekond sellist lugupeetud Vene inimest.
Professorid siis esiplaanil ja siis kõik teised, kes soovivad ja kes arvavad, et see va rahvuste vahelise vaenu kütmine, et see ei ole ehk ikka kõige targem tegu.
Vaatasin veidi ajalehtede ja DELFI kommentaare selle professorite kirja peale. Ilmselt pole põhjust hakata rääkima, mis seal toimus.
Professorid. Ja-jah. Ja venelased. Aga kas ainult?
Teate, see ei ole enam venelaste küsimus. Ja ammugi mitte Pronkssõduri küsimus. See on Eesti küsimus. See on küsimus sellest, kas siin maal on inimesel õigus oma seisukohtadele ja arvamustele. Ja kas inimesel on õigus seda välja öelda. Kas see riik ja see valitsus kavatseb garanteerida kodanikuõigused ja inimõigused – üldse igasugused õigused? Kõikidele inimestele.
Jah. Eile sõimati ja ähvardati venelasi. Täna sõimatakse ja ähvardatakse professoreid. Keda sõimatakse ja ähvardatakse homme? Ülehomme? See on tegelik küsimus.
Kas Eesti riik ja valitsus kavatsbki jääda joonuduma Jüri Liimi, Jüri Böhmi ja teiste nendesarnaste järgi. Kas tõesti? Ja milline see riik siis olema hakkab? Kuu aja pärast? Aasta pärast?
Kas valituse jaoks on oluline see, mida ütlevad DELFIS läbustavad, ropendavad ja ähvardavad jõhkardid? Kas selle seltskonna järgi kujundataksegi meie riigi sise- ja välispoliitikat?
Mida arvab valitsus professorite seisukohavõtust? Kas sellega arvestatakse? Kas seda ignoreeritakse? Kui sellega ei kavatseta arvestada, siis kellega valitsus üldse veel arvestab?
See on mõtlemise koht. See on mõtlemise koht paljudele. Nii nendele professoritele, kes seekord veel alla ei kirjutanud, kui ka dotsentidele, lektoritele, üliõpilastele. Paljudele intelligentidele, haritlastele…
Miks ainult neile?
Oma arvamus ja seisukoht poliitilistes küsimustes võib olla ja kindlasti ka on paljude teistegi elukutsete esindajatel. Ja mitte ainult poliitika suhtes, aga ka ajaloo, kunsti, kirjanduse – mille iganes suhtes. Mis nendest arvamustest saab? Kuu aja pärast? Aasta pärast?
Kas samas vaimus jätkates varsti enam üldse midagi arvata tohib? Sest ikka ju leidub mõni “patrioot”, kellele see ehk ei meeldi ja kes arvab endal täieliku õiguse olevat arvaja läbi sõimat ja teda ähvadada. Esialgu ähvardada. Aga mis edaspidi juhtuma hakkab?
Keerulised küsimused. Kahtlemata. Aga eks igaüks peab nüüd küll ise otsustama, millist Eestit ta ikkagi tahab. Ja siis ka vastavalt tegutsema. Varsti pidi mingisuguseid meeleavaldusi toimima. Miks mitte. Meeleavaldused on ju üks võimalik viis, kuidas oma häält kuuldavaks teha. Ja meeleavaldused ei ole Eestis keelatud. Veel mitte. Nii et igaüks saab otsustada.
MILLIST EESTIT TAHAD SINA?
Professorid on armetult hiljaks jäänud oma avaldamistega.
Täiesti konkreetse teema väliselt, et pakuks 8mai blogis avaldamiseks ühe oma üllitise
http://eesti.wordpress.com/2007/02/05/pronkssodurist-kolmanda-kandi-pealt/
et kui sobib, siis toimetan ta natuke loetavamasse vormi.
Esiteks on tõesti liiga hiline.
Teiseks, sellest kirjast ei piisa.
Allakirjutanud aduvad, et PS mahavõtmine ei ole hea idee (mis on iseenesest õige), ent ei oska põhjendada, miks.
Sestap kardan, et avaldus on nagu hane selga vesi. Vastast ei pane see oma seisukohti muutma, vaid allakirjutanud liigitatakse pigem argade või äraostetute hulka.
Pronkssõdur – skulptuur, mida karistatakse valusa mineviku eest
Autor: Juta Kivimäe, Tõnu Virve
Eesti Päevaleht, 23. aprill 2007
http://www.epl.ee/artikkel/383004
Analüütik, mine p****, kuradi oinas! Kas ma nüüd ähvardasin sind või? Kui siin Eestis keegi pronkssõduri teemal midagi ähvardab, siis on see Venemaa, Notshnoi Dozor või venekeelne Delfi. Aga selle peale hoiad sa moka maas, raisk.
ja mis määgimine “kas porfessoritega ei arvestata”. Et kui teatud tüüpide tahtmise järgi ei tehta, siis riik on kohe fashistlik.
Kurat, ülejäänud 8mai tüüpide asju on teinekord täitsa huvitav lugeda, aga see Anaal-lüütiku iba on ikka kuradi õudne vingumine. Aga noh tal on õigus oma arvamusele nii blogs kui Eestis jääb ka edaspidi hoolimata fashismi ja vereimejate nägemisest oma kõikjal oma skisofreenilises maailmaspils ja mul on õigus temasuguse “kasuliku idioodi” üle irvitamisele, right?
Aga pronkssõdur läheb, vot selle püsimajäämist sa sõnavabadusega võrdsustada ei saa, ükskõik kui meeleheitlikult sa propagandist ka ei ürita.
Jah, mul olid trükivead, tean. Aru peaksid mõttest ikka saama, ma loodan vähemalt.
Jake
Soovitan analyytiku muremõtteid lüüsida läbi absurdiprisma, Päris muhe lugemine ju. Selline, ütleks et igavikuhõngulise murdeea savist monument. Etanoolist kaitsekraaviga.
Eestlased teisaldaks pronkssõduri, venelased mitte
Autor: Urmet Kook
Eesti Päevaleht, 25. aprill 2007
http://www.epl.ee/artikkel/383323
EDGAR SAVISAAR: Andrus Ansipi pronksi needmine
Eesti Päevaleht, 25. aprill 2007
http://www.epl.ee/arvamus/383317
Savisaar: rahvas pooldab pronksmeest
http://www.DELFI.ee, 25. aprill 2007 13:09
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=15659659
Teadlane: tuleb arvestada ka Eesti venelasi
http://www.DELFI.ee, 25. aprill 2007 10:21
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=15658017
Teadlane: pronkssõduri probleemi peab lahendama mõistusega
etv24, 25.04.2007 08:18
http://www.etv24.ee/index.php?0573838
Savisaar: otsust Tõnismäe monumendi teisaldamiseks ei ole
25.04.2007 13:00, Rando Tooming, PM online
http://www.postimees.ee/250407/esileht/siseuudised/tallinn/257136.php
Oh seda siirast vene hinge, mis kaitseb fashismivastast suurt sümbolit pronkssõdurit kõigest 80 krooni eest tunnis
http://www.postimees.ee/260407/esileht/siseuudised/257263.php