jump to navigation

Pisut homofoobiast 15. mai 2007

Posted by Manjana in ajalugu, diskrimineerimine, foobiad.
trackback

17. maiPsühhiaater George Weinberg tutvustas väljendit „homofoobia” esmakordselt 1972. aastal oma artiklis „Ühiskond ja terve homoseksuaal.” Sellest sai alguse ka teistmoodi suhtumine homoseksuaalsusesse ja gayde vastastesse stigmadesse. See ei ole mitte homoseksuaalsete inimeste „probleem”, vaid heteroseksuaalsete inimeste, kes on ebatolerantsed gay-meeste ja lesbide vastu. Homofoobia stigmad võiks jaotada tinglikult kolmeks:
Seksuaalne stigma – ühised teadmised sellest, et ühiskond reageerib negatiivselt igale mitteheteroseksuaalsele käitumisele, identiteeti, suhtesse või kogukonda;
Heteroseksism – kultuuriline ideoloogia, mis kinnistab seksuaalset stigmat;
Seksuaalne eelarvamus – negatiivsed isiklikud arvamused, mis seonduvad seksuaalse orientatsiooniga.

Millised muudatused toimusid peale homofoobia teadvustamist? 1973. aastal deklareeris Ameerika Psühhiaatrite Liit, et seksuaalne orientatsioon oma soole ei ole seotud psühholoogilise patoloogiaga nagu seda oli arvatud alates 1952. aastast, kui ta oli kirjas kui haigus. Weinberg leidis, et kui inimesel homoseksuaalsete inimeste läheduses tekivad tugevad negatiivsed reaktsioonid, siis seda võib kirjeldada kui foobiat: „See hirm homoseksuaalsete vastu on nagu hirm nakatuda, hirm, et see vähendab nende asjade tähtsust, mis on talle olulised – kodu ja perekond. See on religioosne hirm, mis võib viia raskele brutaalsele käitumisele, nagu seda hirm tihtipeale teeb.”

Psühhiaater leidis, et homofoobial on tugev seos meeste soorolli identiteediga. Mehed üldjuhul ei soovi teist meest emmata või suudelda, naistel seda probleemi teiste naistega ei ole. Meestelt oodatakse, et nad ei väljendaks hellust teiste meeste suhtes, naised võivad seda omavahel teha. Mehed ei tohiks näha, et mõni mees näeb hea välja, naised võivad teiste naiste füüsilist välimust vabalt kiita. Paljud isad tunnevad, et nad ei tohiks oma poegi kallistada ja suudelda, emad võivad seda tütarde või poegadega ilma probleemideta teha. Arvatakse, et ka pikaaegsed sõbrad ei peaks diivanil lähestikku istuma, naised võivad süüdimatult üksteise lähedal istuda. Ühiskonnas kehtivad soorollid on tihedalt seotud homofoobiaga ja eelkõige on see probleem just meestel.

20. sajandi lõpupoole defineeriti ära ka sellised mõisted nagu lesbofoobia, bifoobia, transfoobia ja ka heterofoobia. Vahemärkusena võiks lisada, et sõna „homofoobia” on ka varem kasutatud ja 1920ndatel tähendas ta hirmu meeste vastu. Homofoobia üle on olnud erinevaid arutelusid. Näiteks 1997. aastal arutati ka teemal, et kas homofoobia võib väljendada meeste hirmu selle pärast, et teine mees ei esine piisavalt maskuliinselt. Sarnasust on leitud ka kahe foobia, ksenofoobia ja homofoobia, vahel. Ksenofoobia, nagu me teame, on individuaalne ja kultuuriline hirm võõramaalaste ja või teiste rahvuste vastu. 1950ndatel olid ka sellised inimesed, kes olid progay aktivistid ja hüüdsid ennast homofiilideks.

Mida tähendab foobia? Foobia on reaktsioon mingi konkreetse objekti vastu. See on irratsionaalne ja patsiendi hinnang pole objektiivselt põhjendatud. Sellega kaasnevad ebameeldivad psühholoogilised sümptomid, mis segavad foobilise inimese tavaelu. Ei saa öelda, et inimeste reaktsioon, kes paaniliselt kardavad madusid ja nende, kes on homofoobsed, oleks täiesti sarnased, aga põhimõtteliselt on see kattuv: ma-panen-silmad-kinni-ma-ei taha-seda-kuulda-ma-ei-taha-seda-näha-ma-löön-su-maha-reaktsioon. Need reaktsioonid ei pruugi ka kõigil ühesugused olla. Näiteks võib mõnel esineda see ka hirmuna, et äkki keegi peab mind homoks. Meditsiiniteadlased ei ole leidnud piisavalt empiirilist materjali, et homofoobi kohta võiks öelda, et ta on psüühiliselt haige inimene. Samuti nagu enne ei olnud ka sellist materjali homode haigeks pidamisele.

Homofoobia ja sellega kaasnevad eelarvamused ja seisukohad on psühholoogilised konstruktsioonid, mis nagu teisedki eelarvamused on inimeste peades ning neid ei saa otseselt uurida. See väljendub alles käitumises ja sõnalistes väljendustes. See võib väljenduda ka inimese näoilmes või hääletoonis, kui rääkida vastaval teemal. Seega on sotsiaalteadlastel, psühholoogidel ja psühhiaatritel veel palju võimalusi seda teemat uurida ja lahti seletada.

Antud jutu kirjutamisel on kasutatud materjale Gregory M. Hereki artiklist “Beyond “Homophobia”: Thinking About Sexual Prejudice and Stigma in the Twenty-First Century”, mis ilmus aprill 2004 ajakirjas “Sexuality Research & Social Policy.”

Advertisements

Kommentaarid

1. Janek - 15. mai 2007

Tore katse KaMai kriitikuid kahvlisse võtta, sest nagu üks vasakpoolne mulle südamest ütles, siis käib fashism ja homofoobia käsikäes. Eestlased on teadagi…

Sellegipoolest ei saa aru, miks peab sellist geneetilist häiret ühiskonnas populariseerima. — “Meditsiiniteadlased ei ole leidnud piisavalt empiirilist materjali, et homofoobi kohta võiks öelda, et ta on psüühiliselt haige inimene.”. Kahju, homofoobikud võiks kõik kinnimajja panna. :)

2. Serial K - 15. mai 2007

tore, et KM on mingi asjalikuma teema leidnud skulptuursete probleemide ja antifašismi vahelduseks.
aga mis otsast on heteroseksuaalsus ideoloogia? möh?

3. sirje - 15. mai 2007

Originaalis oli see kirjas nii: “heterosexism – the cultural ideology that perpetuates sexual stigma” Äkki peaks tõlkima “heteroseksism”?
Ok, parandan ära.

4. Erin - 15. mai 2007

See,mida nimetatakse homofoobiaks, on Eesti oludes vaid end rahvusena ohustatuna tundva loomulik kaitsereaktsioon. Pange tähele, et mida viletsamaks lähevad meie iibenäitajad, seda tugevamaks muutub vastuseis kõikidele seksuaalsetele erinevustele, nii et homod peaksid ka võitlema suurema iibe pärast, siis jäätaks ka neid rahule.

5. sirje - 15. mai 2007

Janek, ma alguses leidsin raamatu “Sexuality and German Fascism”, aga leidsin, et see läheks pisut liiga spetsiifiliseks. Sa võid seda lugeda siit: http://www.amazon.ca/Sexuality-German-Fascism-Dagmar-Herzog/dp/1571816526

6. Janek - 15. mai 2007

Kusjuures Eesti on täielik homoparadiis võrreldes meie maismaanaabritega — proovi sa paraadi korraldada Lätis või Venemaal. Vot.

Poolas visatakse veel äkki kividega surnuks.

7. Serial K - 15. mai 2007

Janek, ma alguses leidsin raamatu “Sexuality and German Fascism”, aga leidsin, et see läheks pisut liiga spetsiifiliseks.

soovitan selles kontekstis ka Wilhelm Reichi “Fašismi massipsühholoogiat”

8. mr.Costello - 15. mai 2007

Erin, ma kahjuks ei saanud aru, mida sa oma kommentaariga öelda tahtsid? Kas seda, et me peaksime Eestis lokkavat homofoobiat, sallimatust teiste rahvuste suhtes jms nähtusi loomulikuna võtma sellepärast, et need on ohustatud liigi (eestlaste) loomulikud kaitsereaktsioonid? Ja kui liik satub veel suuremasse hädaohtu, siis kas peaksime tolereerima ka liigi ohustajate kividega surnuksviskamist, mida paistab pooldavat Janek? Ehk siis kustmaalt peaks sinu arvates jooksma eetiline piir humanismi ning (õigustatud) olelusvõitluse vahel?

P.S. Absoluutselt no offence, ma lihtsalt tahaks sinu arvamust teada. Võib-olla sain sust üldse valesti aru.

9. araterl - 15. mai 2007

Homofoobia Eesti versioonile ei ole vaja mingit erilist selgitust, see on kõige tavalisem homophobia trivialis ehk siis baseerub juba loomariigist pärit teistsugustevõõrastamisele ning tavalisele harimatusele. Pean kõiki natiskütte kurvastama, et ma ei ole homofoob.

Häirib:
a) hüsteeria, mida otsast hakkas kostello juba pritsima
b) valed meetodid gayaktivistide poolt selle võõristuse ületamisel (lõputu kaitsepositsioon ning õigustamine ja ülereageerimised TallinnPride näol)

10. MB - 15. mai 2007

“(lõputu kaitsepositsioon ning õigustamine ja ülereageerimised TallinnPride näol)”
Mida sa silmas pead?

11. Rupert - 15. mai 2007

Sa Sirje mine käi tööl ja tee midagi kodumaa hyvanguks selmet igasugu pseudo-psyhholoogilisi kapsaid lugeda ja neid siis inimeste irriteerimiseks kommenteerida. Aeg oleks ISE MOTLEMA HAKATA

12. araterl - 15. mai 2007

MB: ““(lõputu kaitsepositsioon ning õigustamine ja ülereageerimised TallinnPride näol)”
Mida sa silmas pead?”

Mul on lihtsalt selline tunne, et homofoobiast jagusaamiseks kasutatakse liiga palju lähenemist “kõik kiusavad meid” ja “oi, meie oleme ka inimesed” jms sellist haledat lähenemist, selmet
a) toetuda kiretule faktoloogiale, teaduslikkusele (populaarses vormis)
b) tuua rohkem normaalsust, tavalisust, business as usual lähenemist homoseksuaalsusesse (nt liiga paljud tuntud homoseksuaalid suhtuvad sellesse ise ka kui millessegi varjamisväärsesse)

TallinnPride – see on üks hele ja ärritav sähvatus kogu gayõigusluse maastikul. Ok, mina võin ju aru saada, et sellised need üritused ongi aga vaesed nahapead, kes on meil ka ju “vähemus” – agressiivsetest homofoobidest ajuinvaliidid, nende jaoks on see sellel vaikusefoonil väga räme väljalöök. Ilmselgelt ärritav ja üldse mitte puhtalt gayorientatsiooniga (on ka transvestiite jms). Kogu ülejäänud homofoobiaga võitlemine käiks ülejäänud ajal justkui pimedas ja teki all. No viimase kuu-paari jooksul, kus on sel teemal juttu olnud?

Et siis midagi sellist. Mõte ilmselt kumab läbi, sõnastu sai sussa-pussa.

13. Jurgen - 15. mai 2007

No milleks homo teema tuua, kulla sóbrakesed see segab asja. Olete 8. mai liikujad, antifaśistid, milleks homo?

14. Janek - 15. mai 2007

mr. Costello pritsib tavapäraselt vasakhüsteerilist tatti — vassistid! vassistid! Costello ideaalühiskond pole jätkusuutlik.

“Ja kui liik satub veel suuremasse hädaohtu, siis kas peaksime tolereerima ka liigi ohustajate kividega surnuksviskamist, mida paistab pooldavat Janek?”

Pole kuskil seda väitnud. Tegu oli pilkega sealse süvavalt katoliiklik-rahvusliku valitsemise pihta (riigi populaarseima raadiokanali sisu olla puhas usuvärk, missad ja regulaarsed hüüded stiilis “poolakad on aaria rass”).

15. Janek - 15. mai 2007

Jurgen, vastasin esimese kommentaari esimese lausega su küsimuse ära. :)

16. luize - 15. mai 2007

mina saan sellest nii aru, et fashistid on ühtlasi ka homofoobid.

17. Trash - 15. mai 2007

ja kuna eestlased on fašistid, siis järelikult ka homofoobid. Simple juttu!

18. notsu - 15. mai 2007

Ega keegi ei keela ju tegelikult värvikaid mittehomoüritusi korraldada – näiteks sambakarnevali näol. Ei tea, kas siin tuleb põhjamaiselt protestantistlik hoiak segama – korralikul inimesel ei kõlba värviliselt riides käia ja ringi tantsida, eriti meesterahval. Ühesõnaga, paradofoobia.

Aga mis puutub meeste kallistamis- ja puudutamisõigusse, siis paljud lõunamaised kultuurid annavad meestele vaba voli üksteist emmata ja suudelda, olles samas väga homofoobsed. Nii et asi ei saa olla ainult selles.

19. sirje - 15. mai 2007

notsu. Too autor lähtus suuremas osas Põhja-Ameerika ühiskonnast ja mulle tundub, et see kallistamise asi kehtib Eesti meeste kohta ka.

20. Jurgen - 15. mai 2007

Faśist on homofoob, olgu! A antifaśist on homo? See kindlasti mitte! Mina jaoks see idee solvab.

21. mr.Costello - 15. mai 2007

Selge Janek, sa ei tahtnud oma kommentaariga midagi väita. Tegemist oli tavalise sodikommentaariga siis jälle.

22. valker - 15. mai 2007

Ärge tulge rääkima, et see ollivuudi grotesk või peen kolliloome olema, kui onuseid onusi enamasti just natsiatribuutikaga “fašismi vastu võitlemas” näidatakse.

23. Wild - 15. mai 2007

Keegi võiks nüüd seda ka mainida, kuidas homod homofoobide foobia all kannatavad või raskemal juhul homofoobe lausa vihkavad.

24. araterl - 15. mai 2007

Homofobobofoobia!

Muvvame Vhäbi!

25. hei - 15. mai 2007

Noh, Eestis on homofoobia ohvriks saanud vähemalt kaks inimelu. Mäletate seda õnnetut matemaatikaõpetajat, kelle suurim hirm oli , et teda peetakse homoks. Lapsed peilisid kuidagi välja, et õpetaja läheb kohutavalt närvi, kui kuuleb sõna “pede”. Eks nad siis õrritasid teda, kes rohkem, kes vähem, kes üldse mitte, aga õpetaja muutus laste suhtes ebaadekvaatselt argessiivseks. Lugu päädis õpetaja vallandamisega. Aineõpetajana oli see inimene muide väga tubli ja tal oli doktoritöö tegemisel. Ka inimesena on ta suhteliselt sümpaatne. Mängib hästi klaverit, tunneb muusika kõrgkultuuri ja süvakirjandust olles juba kolmanda põlve intelligent (50 aastaste eestlaste seas polegi see väga tavaline). Mida aga need lapsed ega ka lapsevanemad ei teadnud, oli see, et see õnnetu homofoob oli umbes 15 aastat tagasi tapnud kaks inimest, kes olid teda homoks sõimanud. Veider on see, et muidu igati normaalne mees kaotab igasuguse loogilise mõtlemise niipea, kui jutt tuleb homodest. Ja kui talle seoses kooliskandaaliga soovitati tagasi tõmbuda ja mõtelda oma pattudele, siis vastas ta, et see noor perekond, kelle ta tappis, oli oma surma ära teeninud.

26. valker - 15. mai 2007

Kliiniline psühholoogia ja (miks mitte ka) etümoloogia teevad miskipärast “foobial” ja “antipaatial” üsna selget vahet. Igal pinnal ja asendis.
Omonduse asjus kipub aga see piir nagu vähe nihkes olema. Et mitte öelda – piiri polegi, kuna pole miskit eristada.

Ega see mind muidu vaevagi, tahtsin vaid veits “”analyytikut” panna.”

27. hei - 15. mai 2007

Muuseas, selle eelneva loo kirjutasin ma juhtimaks tähelepanu sellele, et foobia võib olla haiguslik ja siin ei aita mingid seletused ega targutamised. Muidu igati normaalsel inimesel on kiiks ja sellega pole midagi peale hakta. Ja sama lugu võib olla ka mõne russofoobi või fashismifoobiga. Nad näevad oma tonti igal pool ja loogika ei aita. See võimalus ei anna aga muidugi alust iga teisitimõtleja sildistama hakkamiseks.

28. hm - 15. mai 2007

No kuule, kulla valker! Foobia ja antipaatia omavad ju väga vähest ühisosa. Vähestel meist on foobiad aga antipaatiad on vast pea igaühel.

29. valker - 15. mai 2007

hm

Paraku kiputakse “teatud” antipaatiaid üheselt foobiale taandama, sellega seletama.

30. hm - 15. mai 2007

Sul on õigus, valker, tõesti kiputakse. Ma arvan, et vägagi tolerantsetele inimestele on teatud asjad antipaatsed aga nad võtavad olukorda mõistusega , stiilis, ela ise ja lase ka teistel elada. Ntx paljud inimesed, kes suhtuvad homodesse tolerantselt ja kellel on isegi sõpru homode seas ei tahaks iigal näha, et nende laps oleks gay.

31. MM - 15. mai 2007

Kuule, hei, see on natuke kuulujutu moodi lugu sul sellest toredast aineõpetajast. Juhtumisi elasid minu vanemad temaga koos selles saatuslikus ühiselamus. Ja nendel õnnetutel inimestel (kelle laps selle mehe tõttu orvuks jäi) ei olnud muud süüd, kui nad sattusid skisofreenikuga, ühes majas elama.
Sa kasutad ühe haige inimese lugu mingi imeliku asja tõestamiseks ära. Haigus on haigus. Ja mul on hea meel, et see inimene ei tööta õpetajana.

32. araterl - 15. mai 2007

hei: “siis vastas ta, et see noor perekond, kelle ta tappis, oli oma surma ära teeninud.” – selle asja nimi pole mitte homoseksuaalsus vaid psühhopatoloogia. Ootame siis põnevusega pedofiili poolset kaksikmõrva.

“Ja sama lugu võib olla ka mõne russofoobi või fashismifoobiga” – enamus sõnade russofoobia või homofoobia kasutamise juhtudest on kliinilise psühhiaatria mõistes liialdused. Foobia kui psüühikahäire on täpselt määratletud ja uuritud temaatika. Aga noh lootusetu on hakata seda sõnakasutust ümber muutma.

33. valker - 15. mai 2007

et parem klaustro peos, kui agoraa katusel

34. sirje - 15. mai 2007

Tegelikult oli see tekst, millest ma lühikokkuvõtte tegin, 19 lehekülge pikk. Seal räägiti ka sellest, et mõnikord on homofoobia koos mõne psüühilise haigusega ja palju muudki. Kel huvi, võib selle terve teksti ka internetist leida. Samuti on too autor rohkem vastavateemalisi töid kirjutanud.
Aga ma küll ei tea, et mõni foobia oleks väga hästi uuritud. Araterl, tuletame nüüd meelde, et suuremale jaole päris psüühikahäiretele ei ole ei korralikke põhjuseid, ega ka ravi välja mõeldud. Rahustid ei ole ravi. Või on sul teada hea meetod kuidas näiteks madude kartust ravida. Ma olen ka dokfilme kõrgusekartuse ja lennuhirmu välja harjutamisest näinud. Homofoobia puhul töötab ilmselt kasuks aeg, sest alles see oli, kui homo oli kriminaal ja haige, inimesed lihtsalt ei suuda nii kiirelt oma sisseharjunud tõekspidamisi muuta. Sa ju ka ei suudle ühtegi oma meessoost sõpra tervituseks (kaine peaga)?

35. Janek - 15. mai 2007

Kuidas ravida fashismifoobiat? Positiivne teavitamine aitab? Ravimatu?

36. sirje - 15. mai 2007

Janek, see pole antud hetkel teema. Oma terviseprobleemidega võid pöörduda http://www.arst.ee seal on foorum ja arstid vastavad küsimustele. Kui väga vaevab, võid ka perearsti poole pöörduda.

37. hei - 15. mai 2007

to MM
Ei ole kuulujutt. Sinu vanemad ju võisid elada kus iganes, see pole oluline. Ma tunnen seda inimest isiklikult . Ja haige on ta loomulikult, seda ma ju väitsingi. Ja haiguse _sümptomiks_ (mitte põhjuseks) on meeletu ning mõistuse kontrollile mitte alluv homofoobia.

38. hm - 15. mai 2007

Heh, loodame, et Janek siis iga lause peale, kus fashismist juttu on kohe nuga ei haara ja ei kuku tapmisega tõestama, et tema pole fashist :). Aga eks neid ülitundlikke ikka leidub, kes tühjast tüli teevad.

39. araterl - 15. mai 2007

Sirje, toon Su nüüd jälle loogikateedele tagasi. Ütlesin:
“Foobia kui psüühikahäire on täpselt määratletud ja uuritud temaatika.” ehk siis see mis ASI ta on on täpselt määratletud ja enamus homohirmust ei ole psühhiaatria mõttes foobia vaid võõristus, vihkamine vms. Uuritud on võib-olla liiga üldine aga kindlasti ei tähenda vaimse häire hea määratletavus, et tema kohta on ilmtingmata ravi olemas. Foobiate tekkemehanismid ei ole ka väga täpselt teada. Eksogeensed foobiad on tõesti harjutamisega leevendatavad ja ravimid olid vist sinna kuhugi antidepressantide mitte rahustite hulka kuuluvad. Aga selge see, et see homovastasuse mood ei vaja mitte märulipolitsei prozacikahureid vaid infot ja selgitamist.

Kuna “homofoobe” on (loodetavasti) vähe ja homosid on ka vähe, äkki siis transpordiks järgmise TallinnPride’i Filtri teele? Riigi julgeoleku huvides või nii?

“Kui väga vaevab, võid ka perearsti poole pöörduda”
AR: Võib ka peaarsti poole

Janek: “Kuidas ravida fashismifoobiat? Positiivne teavitamine aitab? Ravimatu?”
AR: Parim ravi – nagu kõõmagagi – giljotiin. Soovitavalt suitsiidi vormis.

40. notsu - 15. mai 2007

Kallistamise asi on jah Põhja-Ameerika ja Eesti kultuuris sarnane, mõlemal protestantlik taust ikkagi. Aga minu arust on see kallistamistõrge homofoobiast eraldiseisev hoiak, mida ma oma kommentaariga öelda tahtsingi.

41. mirri - 16. mai 2007

Araterlil on foobia asjus muidugi õigus. Foobia on _meditsiinis_ tõesti määratletud mõiste ja Hei ju kirjeldas meile ühte kurba foobiast (meditsiinilises mõttes) tingitud lugu.
Aga seda sõna kasutatakse väljaspool meditsiini natuke lõdvemalt. Nii on ju paljude mõiststega, mis asjasse puutuvas teaduses on teisiti defineeritud kui tavakasutuses. Ka viljatud vestlused teemal fashism , rahvus, jms on tingitud paljuski sellest, et me ei suuda oma tavakasutusest loobuda (aju pole selleks küllalt treenitud) ja räägime igaüks oma “rikutuse tasemel”.

Arutluses võib ju alati kokku leppida tavakasutusest erineva kitsama arusaama asjast ja vaadata, mis selle mõistega siis saab. Pärast võib teha teistsuguse kitsenduse ja siis jälle uurida, mis oleks. Vestlus oleks ju loovam kui tühi kaagutamine, kuidas ikka on see JUMALIK määratlus.

Koolist peaksite ju kõik mäletama paralleelsuse aksioomi sisse võtmisest või välja jätmisest tingitud erinevate geomeetriate olemasolu.
Ja tavaline geomeetria selgitab ühtesid asju maailmas aga Riemanni geomeetria teisi.
Oluline on seejuures meeles pidada, millise geomeetria raames me räägime.
Nii ka siin, saame ju kokku leppida, et me ei mõista foobiat mitte _nii_ vaid hoopis _naa_ ja siis räägime, palju on meis endis või kelleski teises mingi asja suhtes _selliselt määratud _ foobiat.
Kunagi tudengina elasin korteris mille akna all oli spordiplats , kus poisikesed mängisid jalgpalli. Tookord ei tulnud televiisorist veel eriti jalgpalli. Seega mängureeglid polnud niiväga teada. Ja ma mäletan, et enamuse ajast käis platsil hirmus kisa reeglite üle. Sportlikku mängu oli väga vähe.
Ka praegu on mu akna all spordiplats ja lapsed mängivad jalgpalli. Mäng on tõesti sportlik ja kisa on enamuses ilusate soorituste järgselt. Eks röökimist on ka selle üle, kas reegleid rikuti aga reeglite endi üle pole.

42. araterl - 16. mai 2007

Ühesõnaga, see homokartus Eestis põhineb rumalusel mis seisneb järgmistes väärarusaamades:
– homoseksuaalsus on haigus
– homoseksuaalsus on ravitav
– homoseksuaalid peavadki oma kalduvust salajas hoidma ja halvimal juhul ühiskonnast isoleerida
– homoseksualism on “ebanormaalne”: seks on mõeldud ainult vastassugupoolega, vaginaalsel teel, järglaste saamiseks
– homoseksualism on nakkav: propaganda ja homoseksuaalide aktiivsus võib kelle iganes muuta homoseksuaaliks
– kuna on nakkav ja ei ole mõeldud järglaste saamisele, siis paneb põntsu eesti rahva iibele
– homoseksuaalid on vägivaldsed ligitikkujad. Tulevad ja käperdavad ja on pealetükkivad
– homoseksuaalid on pedofiilid. See seisukoht toetub tihti rääkijate isikliklikele või “kuuldud” kogemusele hoopis pedofiilidega. Pedofiilia ja homoseksuaalsuse seos on nõrk
– homokooselude seadusandliku reguleerimisega saabub “maailma lõpp”
– homopaaridele lapsendatutest saavad erenditeta homod ja rikutud psüühikaga lapsed

võib-olla on midagi veel.

Ärge nüüd vastu hakake vaidlema, mina nii ei arva aga olen sel teemal parajaid lahinguid pidanud. Muidugi siis kui kellelgi on huvitavat infot või allikaid nende väidete kummutamiseks tasuks teada anda.

43. Janek - 16. mai 2007

Tore nimekiri, ei usu ka neid väiteid kuid mõne väikese märkuse teeks siiski. Propaganda abil on võimalik väikest protsendi “nakatada” (st tegelikult mitte). Trendivärk, teadagi. Selliste arv ei tohiks eriti suur olla ehk mingit mõju iibele pole. Lapsel võiks siiski ideaaljuhul olla isa-ema peremudel, sest siis on tal hilisemas pereelus ehk lihtsam (soorollid ja värki). Homoparaadid käivad küll veidi pinda, aga eks kehtib see paljude erinevate asjade kohta — skinnid, anti-fa hüsteerikud, hardkoor feministid jne.

44. mirri - 16. mai 2007

Mul on tunne, et Araterl on tõesti vist kogu homokartuse skaala ilusasti kirja pannud. Aga millega sa, Araterl, ise nõus ei ole? Oma loeteluga? Või väidad sa lihtsalt seda, et ei ole homopelglik?
.

45. priitp - 16. mai 2007

12. araterl

“Mul on lihtsalt selline tunne, et homofoobiast jagusaamiseks kasutatakse liiga palju lähenemist “kõik kiusavad meid” ja “oi, meie oleme ka inimesed” jms sellist haledat lähenemist, selmet
a) toetuda kiretule faktoloogiale, teaduslikkusele (populaarses vormis)”

Eks seda teadust ole tehtud igasugust, queer theory’ga alates ja geigeenidega lõpetades. Võta nüüd kinni, millest tavaline inimene aru saab ja millist juttu kuulda võtab. Bioloogiale rõhumine lõpeb kardetavasti Srandbergi laadis homode ravimisega…

“b) tuua rohkem normaalsust, tavalisust, business as usual lähenemist homoseksuaalsusesse (nt liiga paljud tuntud homoseksuaalid suhtuvad sellesse ise ka kui millessegi varjamisväärsesse)”

Arvatakse, et kui keegi mainekas avaliku elu tegelane kapist välja tuleb, siis muudab see ühiskonda homode suhtes sallivamaks. Iseasi kes see võiks olla. Vanema põlvkonna tegelased on oma seksuaalsete eelistuste suhtes märksa vähem avatud kui noored, nt Ravalepiku põlvond. Kuni noored ennast üles töötavad, läheb muidugi aega.

46. mr.Costello - 16. mai 2007

Araterli nimekirja võiks lisada ka Janeki poolt kirja pandud väärarusaama, et homovärk on trendivärk.

Off-topic küsimus Janekile – miks soorollid head (sinu arvates lausa ideaalsed) on? Kas selleks, et ühiskonna mudel jääks aastatuhandeteks samaks? Pilti ka: http://www.pcpinball.com/history/screenshots/fantastic-evolution.gif

47. Erin - 16. mai 2007

Costello.
Said päris õigesti aru. Homofoobia on bioloogilise liigi või ohustatud rahva loomulik kaitsereaktsioon homoseksuaaluse suhtes, mis on suurimate inimkonna ja eesti rahva kestmist ohustavate faktorite seas. Homoseksualist on parasiitorganism. Tarbib iibesse oma panuse andvate inimeste resursse ise liigile ja rahvale vajalikke järglasi andmata. Muu panus seda puudust ei kompenseeri.
Kehtib ka kõigi muude lastetute või vähelapseliste kohta.

48. notsu - 16. mai 2007

Kuulge, bioloogilise liigi ja ohustatud rahva kaitsjad, äkki mõtleksite ka sellele, et kõige paremini levivad homoseksuaalsust kandvad geenid just siis, kui homod peavad oma sättumuse varjamiseks hoolega lapsi tegema.

49. sirje - 16. mai 2007

Ma ei ole küll statistikat teinud, aga ma võin pea anda, et kõige rohkem homoseksuaalseid lapsi on heteroseksuaalsetel vanematel. Nii, et see pole “pärilik haigus” või “geeniviga”. Igatahes mitte rohkem kui see, et mõned sünnivad naissoost ja mõned meessoost. Mõni aeg tagasi arvati (ja mõned arvavad ka nüüd), et naised on kohe sünnilt rumalamad, seega puudega. Ma kohe kuidagi ei tahaks nõustuda :)
Selle järgi, kas keegi saab lapsi või mitte, küll inimesi parasiitideks jaotada ei saa. Ma tean mitmeid homosid, kes on lapsi saanud ja mitmeid heteroid, kes neid pole saanud. Laste saamise fakt iseenesest pole üldse mingi näitaja (või on näitaja meditsiinilises mõttes – paljud ei saa lapsi, kuna nad on füüsiliselt haiged ja see ei ole just eriti meeldiv neile inimestele). Või kui juba labaseks minna, kas siis ei peaks laste saamise juures peale kvantiteedi ka kvaliteeti hindama?

50. notsu - 16. mai 2007

Mingit geneetilist seost seal ikka kahtlustatakse. Suvalisel heteroseksuaalil võib olla homoseksuaalseid esivanemaid just tänu sallimatule ühiskonnale, nii et heteroseksuaalsete vanemate homolapsed ei tõesta seda, et geneetiline seos puuduks.
Kas keegi mäletab, mis USA uurimus see oli, kust tuli välja, et tegelikult on enamik inimesi üldse biseksuaalid ja puhtaid homosid või heteroid on marginaalselt vähe?

51. hei - 16. mai 2007

No laste saamise oluliseks pidamise ja homodesse suhtumise vahel on tegelt nõrk korrelatsioon. Kui homo on tõesti homo ja mitte biseksuaal , siis ta lapsi ei saa. Seega on kama kaks, kas me suhtume halvasti või hästi, lapsi ei tule. (No kunstviljastamine muidugi on…).

Kuna seksi eesmärgiks ei ole laste saamine vaid mõnu , mis alusel me keelame osadel oma kaaskodanikest seda mõnu saada? Nad ju ei ahista kedagi.
Kuna aga meie toidupoodide ajakirjade letis ilutsevad ajakirjad suurte pealkirjadega stiilis:” 99 fakti seksimisest, mida võiksid teada”, siis on küll väga silmakirjalik ütelda, et seks samasoolisega on kuidagi vähem loomulik ja vähem sigimisega seotud kui seks erinevast soost inimeste vahel. Üks lõbu kõik.

52. priitp - 16. mai 2007

47. Erin

“Homofoobia on bioloogilise liigi või ohustatud rahva loomulik kaitsereaktsioon homoseksuaaluse suhtes”

Samahästi võib väita, et homoseksuaalsus on bioloogilise liigi kaitsereaktsioon ülerahvastatuse vastu. Katseliselt on kindlaks tehtud, et rottidel tekivad homoseksuaalsed suhted just üleasustuse korral.

53. araterl - 16. mai 2007

Homoseksuaalsuses nakatumine/trendivärk ei ole nüüd päris olematu sündmus. Seda on täheldatud näiteks NY gaycommunitys. Lihtsalt on sedatüüpi seksuaalselt vabameelseid või ka otsapidi biseksuaalseid tüüpe, kes coolis seltskonnas aktsepteeritud olemise hinnaga mängivad ennast päris gay-de pähe välja. Asja paneb paika see, et nad ei suuda eriti kaua mängida / teeselda. Varem või hiljem selgub, et nad on siiski tavalised heteroseksuaalid, kes tunnevad end seal kõige mugavamalt. Või siis libisevad gayde hulgas mitte eriti hinnas olevasse biseksuaalide kategooriasse.

Eksogeenne ehk siis väliskeskkonnast tingitud homoseksuaalsus on saranane teema – ilma bioloogilis-geneetilise sättumuseta inimesest võib saada lihtsalt homoseksuaal juhul kui ta normaalse või pigem tavalisest kõrgema seksuaalsusega ja soovaliku võimalus puudub nt meeste puhul vanglad (kus see on tihti küll mittevabatahtlik aga on ka vastupidiseid näiteid), sõjavägi, naftaplatvormid, traditsioonilistes kultuurides nt hooajalised karjastekülad mägedes jms. Naiste, kelle seksuaalsus on lihtsalt teistmoodi konstrueeritud kui meestel, puhul on eksogeense homoseksuaalsuse põhjuseks nö meestekartuse, meestepettumuse või naises-õrnuse-leidmise erinevad vormid.

Normaalse seksuaalsusega inimene lihtsalt vajab seksuaalset rahuldust ja kui kaaslased on sellise seksuaalse eksperimendi nõus kaasa tegema, siis why not. Ja tuleb välja igasuguseid huvitavaid teemasid nagu näiteks, samasoolised suudavad teineteist hulga kosmilisemalt rahuldada, kuna nad lihtsalt tunnevad oma soo eripärasid. Üks huvitav teema mis paneb paljud mõtlema on see, et heteroseksuaalset anaalseksi on (USA uurimuse järgi) praktiseerinud kolmandik nii mehi kui naisi ja pole harvad juhud kui naised orgasmi saavadki ainult anaalühtes. Kõik see muudab homo- ja heteroseksuaalsuse piirid tunduvalt hägusamaks ja maailm, selgub et on üsna värviline.

Isa-ema peremudeli kohta võiks analoogiliselt küsida: kui palju on näiteks Eestis neid peresid, kus reaalselt ON olemas nii ema kui isa? Kui palju on neid kus need ema ja isa reaalselt TÄIDAVAD oma vanemlikke kohustusi nii pedagoogilises mõttes kui ka soorollieeskujudena? Potentsiaalne homopaaride lapsendamise või muul viisil lapse saamissoovide hulk on niivõrd marginaalne, et kui seal ka soorollinduses miskit viltu läheb, siis joodikust isa peksta oleva hoolimatu ema on komplektis tunduvalt ohtlikum. Ei ole viidet käepärast aga homopaaride laste sooliste eelistuste jaotus on samad mis heteropaaride lastel.

mirri: “Aga millega sa, Araterl, ise nõus ei ole? Oma loeteluga? Või väidad sa lihtsalt seda, et ei ole homopelglik?” – oma nimekirjaga ei ole nõus, homopelglik ei ole ja minu poolt tõstatatud probleeme käsitles priitp
https://8mai.wordpress.com/2007/05/15/pisut-homofoobiast/#comment-2620
ja siit vastuseks priitp-le:
– see teadus on üsna paika loksunud. On eksogeenne (vt eespool) ja endogeenne. Endogeenne on geneetilis-bioloogiliselt determineeritud ja sinna pole midagi parata. Ravi on giljotiin.
– ma ei väida, et see minu poolt pakutud meetod homoseksuaalsuse nö normaalsete asjade hulka toomiseks just kõige parem oleks aga mõelda tuleks just selles suunas. Mina olen hetero, Sina oled gay. Ok, ma tean, et Sina mind tahaks aga mina Sinuga väga ei taha aga muidu saame ju hästi läbi. End of story.

Ja see Erini jutt: “Homofoobia on bioloogilise liigi või ohustatud rahva loomulik kaitsereaktsioon homoseksuaaluse suhtes, mis on suurimate inimkonna ja eesti rahva kestmist ohustavate faktorite seas. Homoseksualist on parasiitorganism. Tarbib iibesse oma panuse andvate inimeste resursse ise liigile ja rahvale vajalikke järglasi andmata. Muu panus seda puudust ei kompenseeri.
Kehtib ka kõigi muude lastetute või vähelapseliste kohta.”

on minu arvates tõeliselt rumal jutt. Et kui täpsemalt öelda, siis ta on jah rumalusest tingitud kaitsereaktsioon aga iibe probleemi lahendab muu kui homofoobia. Homo toodab majanduslikku väärtust samamoodi nagu hetero. Jutt mingist parasiitorganismist jms on lapsik. Keelame siis lisaks veel ka ära nauding pärast seksimise, anaal-, oraalseksi ja mastrubeerimise. Seadustame sundabiellumise ja kohustusliku lastesaamise etc etc.

54. Janek - 16. mai 2007

Lähtun eeldusest, et homondus on suuresti geneetiline värk. Tegelikult peaks see olema põhimõtteliselt ka meie luteri kiriku seisukoht (st ravimatu nähtus). Selles valguses on salahomondus hullem, sest määravad geenid võivad kanduda edasi (tegu pole must-valge nähtusega, seksuaalsuse skaala näib tunduvalt laiem). Ülepopulatsiooni teooriast pole varem kuulnud kuid tundub huvitav. Poiste-tüdrukute sünnitõenäosusi on ka minu teada uuritud ja leitud seaduspärasusi (a la miks mõnel paaril kipuvad tulema ainult poisid või tüdrukud, kokkuvõttes muidugi pooleks).

55. priitp - 16. mai 2007

Kui ma õigesti mäletan, siis oli üleasustatuse mõjudest juttu selles raamatus: http://www.amazon.co.uk/Biological-Exuberance-Homosexuality-Natural-Diversity/dp/1861971826/ref=sr_1_2/203-7584674-2715151?ie=UTF8&s=books&qid=1179341709&sr=8-2
Praegu seda käepärast ei ole, nii et ei saa üle kontrollida.

Salahomondus on umbes sama hull asi nagu vasakukäelisus, punapäisus või sinised silmad. St muarust ei ole selles midagi jubedat. Iseasi on see, kuidas ühe lapsevanema kalduvused peres valitsevat õhkkonda mõjutavad. Ma tean kahte perekonda, kus pereisale meeldivad mehed, mõlemates valitsev õhkkond on üsna vastik ja normaalsusest kaugel. Sellist asja lähedaste eest pikalt varjata on samahästi kui võimatu ja kui see pooljuhuslikult välja tuleb, siis tagajärjed ei ole eriti meeldivad…

56. priitp - 16. mai 2007

Ah jaa, business as usual’i kohta on Ancientboyl kena kommentaar: http://ancientboy.blogspot.com/2007_03_01_archive.html
Reimo Metsaga tehtud intervjuu tasub muidugi ka lugemist :)

57. Jarek - 17. mai 2007

Kui te tahate vähegi, et ka normaalsed inimesed teist lugu peaks jätke see pedede ja muude värdjate kaitsmine

58. araterl - 17. mai 2007

Aga kes on muud värdjad?

59. Kiki - 17. mai 2007

Geneetikast.

Nii palju, kui ma ühte 2005. aasta ülevaateartiklit sirvisin, ei olegi küsimus mitte niivõrd selles, et kuskil genoomis istuks miski kuri gay-geen, vaid rohkem selles, mis toimub raseduse ajal lootega ema organismis. Põhilised teooriad on seotud:
1)androgeenide (meessuguhormoonide) hulgaga, millele arenev loode on raseduse ajal eksponeeritud (selle mõju on selgemini nähtav naissoost homoseksuaalide puhul);
2)meeste puhul on olemas selline huvitav hüpotees, mis näeb olulise seksuaalse orientatsiooni mõjutajana seda, mitu vanemat venda mees-homoseksuaalil on. Nimelt, poisslapse loode eritab ema organismi muuhulgas ka ühte meessoole spetsiifilist antigeeni. Sellele vastuseks teeb ema organism muidugi vastavat antikeha. Mida rohkem poisslapsi ema oma elu jooksul kannab, seda rohkem koguneb ka seda antikeha. Lõpuks võib see hakata pärssima protsesse, mis on vajalikud meestele tüüpilise seksuaalsete eelistuste tekkimiseks.

Nii palju, kui mina aru sain, ei ole eriti tõepõhja all hirmul, et seksuaalne eelistus oleks elu jooksul õpitav ja homodele kasvatada antavast lapsest sirguks ilmtingimata ka homo. Suures osas otsustatakse asi ära ikkagi looteeas. Ja ema organismi eripärade kaasabil.

Tegelt teema täitsa huvitav… uurin edasi :)

Pühendatud mirrile, kes kurtis, et minult tuleb ainult roppu sõimu ja ei midagi analüütilist. Püüan ennast parandada.

Alandlikult teie Kiki, Tartu nats.

60. nipitiri - 17. mai 2007

kuule, Kiki, äkki jääb Sul edasi uurides ette ka selline jutt
olevat leitud
et homomeeste õed olevat keskmisest paljulapselisemad
ma kusagilt paar aastat tagasi silmasin
aga ei pööranud eriti tähelepanu

*

looduslik kompensatsioonimehhanismus selline?
kui asjal tõsi taga
siis saaks niimoodi väidelda nendega
kes oma homofoobsust
rahvuse väljasuremise murega seovad

61. notsu - 17. mai 2007

See vanemate vendade värk on huvitav, ainult et ma tunnen ühte homomeest, kelle vend on samuti homo. Ja korra Tartu geiklubis tantsimas käies kohtusin õe-vennaga, mõlemad homoseksuaalsed. Mis jätab minusugusele naiivile ikkagi mulje, et tegemist on salakavala geeniga. Sest kodune kasvatus on mõlemal komplektil olnud traditsiooniline, mis tekitab kõvasti probleeme vanematega suhtlemisel: need on küll suht sallivad ja ei hakanud last kodust välja ajama sellepärast, et see on homo, aga kui juba mõlemad lapsed ja ise tahaks ikka lapselapsi… Kahest vennast üks minuteada varjab oma sättumust, õe-venna kohta ma ei tea, kas nad on mõlemad kapist väljas.

62. araterl - 17. mai 2007

Kiki, aga lingid, viited, allikad?

Või peab selleks kohtingule kutsuma?

63. Kiki - 17. mai 2007

Araterl,
kule peab vist jah :) Artikli link on ise siin, aga ma siiralt kahtlen, kas ta väljaspool Tartu Ülikooli võrku ka kättesaadav on. Samas võin meilile saata, kui tahad.

64. araterl - 17. mai 2007

email on siis selline jamie1045 ät gmail.com

65. luize - 17. mai 2007

aga kus on Tartus geiklubi?

66. notsu - 17. mai 2007

See on selline mitteametlik klubi, maideagi kohe, ühest küljest võiks seda reklaamida, kui kellelgi huvi on, aga kuna ta teisest küljest on isetegevuslik ja isetekkeline, siis ei ole neil raha turvamehi palgata ja seetõttu ma natuke kõhklen, kas seda veebi peal avalikult promoda. Siin käib küll homosõbralikke inimesi, aga paraku võib minu antud koordinaate lugema sattuda ka mõni kuri tegelane. Selle klubi diskoriks-turvameheks käivad kaks minu head heterotuttavat, mõlemad õrnad tütarlapsed ja kui mõni tige kapp sisse ujuks, ei saaks nad võib-olla hakkama.
Siinse blogi autorid ilmselt näevad minu meiliaadressi, te võite seda ju luize-sugustele mitteagressiivsetele küsijatele edastada.

67. Wild - 17. mai 2007

Irw, 57. kommentaar on lahe.
“Tule taevas appi” ja kaitse mind selliselt normaalsete inimeste lugupidamise eest.

68. sirje - 24. mai 2007

Leidsin europarlamendi lehelt dokumendi, mis sellel teemal on vastu võetud. muuseas on seal ka märgitud, et euroopas võiks tähistada 17. mai homofoobia vastase päevana http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=MOTION&reference=P6-RC-2007-0167&language=ET

69. taavet - 26. mai 2007

Ohhoijaa, seksuaalvähemuste vastu pole mul midagi ja suhtun neisse täiesti tolerantselt. Kuid kas teile ei tundu,et slogan/sõnum “17 mai-homofoobia vastane päev” kõlab vähe pentsikult ja on kergelt juba yle vindi? Loogiline järg oleks siis juba “21 juuni-homofoobia vastaste vastane päev”. Teeks siis juba lihtsalt “17 mai-igasuguste asjade vastane päev”. Siis saavad kõik rõõmsalt üheskoos millegi vastu olla. Mina protestiksin liiga pimedate ja pikkade talveõhtute vastu. Minu elukaaslane kardab madusid ja kõrgust, ka temal on õigus saada madude ja kõrgusevastane vaba päev!
Minarust elame suhtkoht tolerantses ühiskonnas ja homofoobia ei ole kindlasti hetkel üks kõrvetavamaid valupunkte. Pigem on tegemist ühest meie ühiskonda kummitavast pseudoprobleemist. Seksuaalvähemusse kuuluvaid inimesi tuleks võtta eelkõige kui tavalisi, normaalseid inimesi ja mitte pidada neid mingiteks friikideks, kes ei suuda ise oma õiguste eest seista.

70. mr.Costello - 26. mai 2007

Taavet:

Seksuaalvähemusse kuuluvaid inimesi tuleks võtta eelkõige kui tavalisi, normaalseid inimesi ja mitte pidada neid mingiteks friikideks, kes ei suuda ise oma õiguste eest seista.

Väga eluterve suhtumine! Kui kõik oleksid sinusugused inimesed, siis poleks sellist päeva tõesti vaja!

71. Kas Eesti suhtub gayparaadi nii nagu Venemaa? « Kaheksanda Mai Liikumine - 10. august 2007

[…] Homofoobiast olen ma varem kirjutanud siin ja seal on ka disskussioon sel […]


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: