jump to navigation

Üks rahvas, üks riik. I osa 21. mai 2007

Posted by Oudekki in ajalugu, Euroopa, II MS, rahvuslus või natsism?, tõlkelood.
trackback

Austraalia politoloog Heather Rae kirjeldab ühte huvitavat riigiehitamise strateegiat, mida ta nimetab patoloogiliseks homogenisatsiooniks. Püüan sellest terminist ja niisugustest poliitikatest siin blogis anda kolme sissekande kaudu ülevaate ning seejärel arutleda, kuidas see mõiste seostub Eestiga. Kirjutamisel olen kasutanud Heather Rae raamatut “State Identities and Homogenisation of Peoples” ja Ernst Gellneri raamatut “Nations and Nationalism”

Heather Rae tähistab terminiga “patoloogiline homogenisatsioon” riigiloojate erinevaid strateegiaid legitimeerimaks omaenda autoriteeti [authority] ja tähtsustamaks riigi ühtsust läbi avalikult homogeniseeritud elanikkonna loomise. Need strateegiad ulatuvad katsetest mitte seadustada vähemusgruppide kodanikuõigusi sunnitud assimileerimise, väljasaatmise ja hävitamiseni. Nende strateegiate tagajärjed sihtgrupi inimestele on muidugi erinevad, kuid lõpp-eesmärk on sedalaadi tegutsemisel ühine: luua “homogeenne” elanikkond antud riigi piirides. Patoloogilise homogenisatsiooni ja sellega kaasnevate väljajätmiste, genotsiidide ja massimõrvade taga on seega just riigiloomisprotsess [process of state building] [Rae, lk. 5, lk. 51]

Rae osutab, et riikide eliidid toetuvad suveräänsusprintsiibile õigustamaks oma positsiooni riikide korporatiivsete identiteetide määrtlemiseks. Samas tõlgitsetakse suveräänsust nii teoorias kui praktikas mitte ainult mittesekkumisprintsiibina vaid ka tunnustamisprintsiibina – reaalses maailmas on oluline ka valitsuste legitiimseks pidamine teiste riikide poolt. See on kaasa toonud rahvusvahelise kogukonna koostoimimise põhi­mõtete otsingud, mis piiraksid suverääni legitiimset tegutsemissfääri nii riigisiseses kui rahvusvahelises valdkonnas.

Üks riigi keskseid legitimeerimispõhimõtteid tänapäevases rahvusvahelises süsteemis on natsionalism. Kasutan siin Ernst Gellneri määratlust, mille kohaselt natsionalism on “peamiselt poliitiline põhimõte, mille kohaselt poliitiline ja rahvuslik [national] ühik peaksid olema kongruentsed”. Seega ei saaks natsionalismi ja rahvuse põhimõtted tänasel kujul eksisteerida ilma riigita. Riigis, mis ei esinda mingit kindlat rahvusgruppi, annab natsionalism riigiehitajatele [state builders] mõjukad vahendid määratlemaks korporatiivne identiteet ja uue riigi piirid ning legitimeerida omaenda valitsus.

Homogeense kollektiivse identiteedi loomiseks on kasutatud erinevaid poliitikaid. Näiteks on üheks vähemusgrupi assimileerimisvõtteks sunnitud religioonimuutus, viies inimeste massilise lahkumiseni senisest asumiskohast. 17. sajandi lõpu Prantsusmaal põgenesid prantsuse protestandid oma kodumaalt, sest nende religioon muudeti ebaseaduslikuks. See oli ka „valik“, mis anti Hispaania juutidele 15. sajandil – paljud muutusid kristlasteks, aga need, kes soovisid jääda juutideks, aeti riigist välja.

20. sajandil on riigi tehnoloogiline ja bürokraatlik võime märkimisväärselt suurenenud ja aina enm on kasutatud homogenisatsiooni patoloogilistel eesmärkidel massimõrvu ja genotsiidi. Rahvuslikul [national] ajastul on sunniviisiline „ümbermuutmine“ [conversion] peaaegu mittemõeldav, sest identifikatsioon on seotud rassi või etnosega, mida indiviid ei saa muuta. Armeenia genotsiidi puhul 1915-16 oli juhtumeid, kus armeenia kristlased võtsid omaks islamiusu, et surma vältida (eriti lapsed, kes viidi moslemiperekondadesse), aga seda võimalust pakuti vähestele, kuna usuline ja rahvuslik kriteerium olid tihedalt seotud. [Rae lk. 6, lk. 221]

Enne 1900. aastat ei teadnud enamus Anatoolia türklasi oma erilisest “türgi” identiteedist, mis oleks olnud erinev Ottomani impeeriumi või islami identiteedist. Lisaks olid märgatavalt olulisemad lokaalsed identiteedid: sugulus, küla või regioon. Rahvuslikud autorid nagu Ziya Golkap, kasutasid ära impeeriumi peamist religioosset identiteeti – moslemi ideniteeti – et luua natsionalismi vool, mis muundas islami religioosse identiteedi rahvuslikuks „Anatoolial kui isamaal“ põhinevaks identiteediks. Seda kasutas 1908 aasta revolutsioonil võimule tulnud uus poliitiline grupp Noor-Türgid. Hiljem arenes sellest grupist välja Liidu ja Progressi komitee (CUP, the Committee of Union and Progress), mis võttis 1913 aasta riigipöördel võimu. Noor-Türgi režiim seadis eesmärgiks konstrueerida ratsionaliseeritud modernne riik kui türgi rahva riik. Niisuguses kohas ei olnud mingit kohta armeenlastele ja nood tuli „deporteerida“. See deporteerimine kõrbetesse, kui enamik ohverid suri, kombineerituna süstemaatiliste massihukkamistega, oli 20. sajandi esimeseks genotsiidiks. [Rae, lk. 221-222]

Kuigi Entente‘i jõud proovisid Esimese maailmasõja ajal veenda CUPi lõpetamaks armeenlaste deportat­siooni, andis CUP vaid välja formaalse deportatsioonikäsu – armeenlased kuulutati ohuks julgeolekule – ja hävitamisprogramm kulges vaibumatult. Veel enam, valitsus kuulutas, et nende tegevus on riigi „siseasi“. See oli küll vastuolus arenevate inimõiguslike normidega, kuid täielikult kooskõlas traditsioonilise rahvusvahelise õigusega, mille kohaselt riigil oli täielik vabadus oma kodanike kohtlemisel.

Pärast sõda tuli võimule Mustafa Kemali natsionalistlik režiim ja Ottomani Impeerium lagunes lõplikult. Kemali režiim väitis, et Türgi riik ei ole eelnevate kuritegude eest vastutav. Kemali režiim jätkas rahvusriigi loomist patoloogilise homogenisatsiooni meetoditel, saates välja üle ühe miljoni kreeklase. Mitte-türklasest moslemid, nagu näiteks kurdid, määrati assimileerimisele, mille vastu nood 1925. aastal mässama hakkasid. Nende pidev vastuseis viis massimõrvadeni 1930.-40. aastatel. [Rae, lk. 229-230]

Seega interpreteeriti õigust suveräänsusele kui midagi, mis annab valitsustele täieliku võimu [authority] kodanike üle ja riigiloojatele [state-builders] õiguse määratleda riigi korporatiivne identiteet patoloogiliste meetodite, kaasa arvatud genotsiidi abil. Kuigi selleks ajaks oli rahvusvaheline üldsus jõudnud ühisele arusaamale, et genotsiid ja massideportatsioon ei ole moraalselt aktsepteeritavad, takerdus selle arusaama sisseviimine rahvusvahelisse õigusse. Kuid võib ütelda, et just armeenlaste genotsiid Türgis andis tausta massideportatsiooni sõjakuriteoks ja inimsusevastaseks kuriteoks nimetamisel Nürnbergi protsessil. Samas ei tohi unustada, et kuigi tunti õudust massihukkamiste ja -deporatsioonide üle, aktsepteeriti vaikimisi homogeense populatsiooni „loogikat“, mille kohaselt homogeenne riik on eelistatav heterogeensele, sest esimene on stabiilsem.

Järgmises osas vaatlen Kosovo müüdi juhtumit

Advertisements

Kommentaarid

1. valker - 22. mai 2007

Tõlkeküssi jätaks seekord aia auku.

Küll aga räägiks “parempoolse” kõhu mõnuga sellest, mis juhtub, kui “vasakpoolne” käsi ajamuinakat monopoliseerima hakkab.

Noh, õnnetusi ju ikka juhtub. A mõni õnnetus polegi niiväga “õnnetus”.

Nimelt mindi tänavu kreekas poliitkorrektiga tiba liiale. Pehmelt öeldes. Põhikooli õpikuis seisab mustvalges trükis, et Smürna linna rahvas uputas ja põletas end ise ää. Rahvaste sõpruse märgiks.

Järgmine aasta korjatakse see tarkus trükist, kuid tänavu jääb letti.

Järg on armeenia käes. Sõpruse märgiks. :)

2. valker - 22. mai 2007

Sirje, kas EW vasakutel on lepinguvärk kukuee või sünaspismossiga?

Sirje vastab: Sünaspismosega, kreeka kommunistid on päris hirmsad.

3. Indrek - 22. mai 2007

Suur tänu, Oudekki, et pakud asjalikku ja kiretut teavet poliitilisest mõttest. Soovitan kõigile rahulikku süvenemist, sest on ju tegemist poliitilise mõttekultuuri suurkujude tööde refereerimisega. Ernst Gellneri töödest on minu meelest vist ka Akadeemias kirjutatud. Praegune manalamees Ernst Gellner on tõsiteadusliku üldsuse poolt korduvalt tituleeritud maailma sotsiaalantropoloogiks nr1.

4. valker - 22. mai 2007

Indrek

Referaat mai äss.

Kui juba rõvedaks läks, mingu edasi – milles see Gellneri härra sotsioloogias-kultuurantropoloogias siis niiväga hiilgab, (Väljaarvat vabamajanduse kriitika) ?

5. araterl - 22. mai 2007

Nüüd on aru saada kust tuleb Oudekki rahvofoobia. Lugedes paksu raamatut, kus loetakse üles kogu maailmaajaloo rahvuspõhimõttel sooritatud sigadused võib vägagi tunduda, et “rahvuste ja rahvustunde puudumine oleks vist hea”. Aga sellega on nagu tulirelva või mikrolaineahjuga – kui ikka suvalise elusolendi pihta ei sihi või koera ei kuivata, siis on suht ohutu ja pigem kasulik asi.

Et kas on mingi seos ka Eestiga? Kus need eestlased siin viimati deporteerisid ja tapsid muulasi? Ja kas mitte muulaste esindatud riigivõim sellega mitte ei tegelenud?

6. mirri - 22. mai 2007

Kui imik hakkab sümfooniakontserdil kisama, tuleb ta välja viia. Kui inimene, kes ei suuda aru saada elementaarsest argumentatsioonist ja vastab märkusele, et tuleks eristada “mõistet” ja “terminit” : “who cares”, siis pole sellel inimesel asja teaduslike tekstide juurde.

Mõnikord tasub suu pidada ja mõtelda.

7. Oudekki - 22. mai 2007

AR, seos Eestiga tuleb, kas sa sissejuhatust lugesid? Kõik ei mahu ühte sissekandesse ja ma ei saa arutada millegi seost Eestiga, enne kui ma sellest “millestki” ei ole kirjutanud. Aga küll jõuan sellest ka kirjutada, seni olete ju ometi vabad neid seoseid ise ka looma.

Tundub, et ka Gellneri teooriad vajavad rohkem tutvustamist. Eks ma üritan seda jõudumööda teha.

8. Kolm uduõrna lehma mind rindadega riivavad, tunnen püssirohu lõhna, mind terroristid piiravad - 22. mai 2007

Tore lugemine. Samas natukene selline n.ö akadeemiline, ehk vaatlev, sünteesiv, neutraalne, prille katsuv, köhatav, natuke dotseeriv üldhariv referaadi formaadis kirjutis. Iseäranis selle kirjutise tõlgendamine nõuab oskust. Siinkohal tasub tõmmata paralleele Piibliga – mõni loeb seda kui külmkapi manuaali ja leiab, et vereülekanne ei ole Jumalale meelepärane või näiteks laupäeviti ei tohi ennast sügada, teine tuletab sealt midagi üldhumanistlikku, kolmas eitab kõike jne. Ärge nüüd tulege ütlema, et Gellneri-onu kirjutas oma tükid Eestis rakendamiseks tol ajal veel sündimata 8.mail liikumise tõlgenduste valguses. Tegelikult usu müügiks kõlbab kõik mis konteksti sobib, olgu need siis Gellneri-onu kirjutised, faktid maailams toimunust (chicken crossed the road), kellegi tunded või siis koolimaja pilt. Kui ikka usk on tugev saab sellele kinnitust igalt poolt. Tõesõna, kiiritatakse, ma nägin ühte kahtlase kohvriga meest eile, see jälle tõestab, mida vaja.

9. Oudekki - 22. mai 2007

Nõus, seda teksti ei tohiks mingil juhul võtta nagu piiblit “nii on”, nagu ühtegi teksti ei tohiks võtta. Muuhulgas, see konkreetne tekst refereerib enam Rae’d kui Gellnerit. Aga Gellner tundis eesti rahvuslust küllalt põhjalikult küll, eksole.
Seega ootaks konstruktiivset kriitikat mõistestiku suhtes ning selle kasutamisvõimaluste suhtes. See, miks see mõistestik on siia valitud või kuidas see suhestub kirjutaja isikuga ei aita meid arutelus kuhugi. Info korras, see tekst ei ole valitud mingi teesi tõestamiseks. See on valitud, sest niisugune konseptsioon tundub riikidest ja rahvusvahelisest poliitikast kõneldes oluline
Kas “patoloogilise homogenisatsiooni” mõiste tundub mingeid reaalseid poliitikaid tähistav? Kas Eestis on mingeid sedalaadi poliitikaid olnud? Genotsiid on lihtsalt üks äärmuslik vorm, kas mitteäärmuslikke võtteid samade põhjendustega on kasutatud? Kas natsionalism toob paratamatult kaasa patoloogilise homogenisatsiooni? Kas rahvuslus toob? Kas kõik riigid maailmas on neid meetodeid kasutanud? Kas patoloogilise homogenisatsiooni mingeid vorme peaks rahvusvaheline üldsus piirama? Millisel moel?

10. araterl - 22. mai 2007

See, et võimuritele, misiganes võimu otsas nad ka ei istuks, on see oligarhia, riigiaparaat, sõjavägi või vaimuvägi, on rahvamasside kaasatõmbamiseks või enda kasuks ässitamiseks vaja mingi siduv ideoloogia ja propaganda välja pakkuda, mis juhtumisi võib olla ka etnose põhine natsionalism on ju ilmselge.

Kanaarilinnuna kiren põhjusel, et seni on sellised tagasihoidlikud akadeemilised introduktsioonid päädinud samade autor/refereerijate vahendusel kogu eesti rahva või siis teatud orientatsioonide inimeste fašismi ja diskriminatsioonisüüdistustega.

Nii, et kaitsen vähemusi.

Vähemuste eest.

11. mr.Costello - 22. mai 2007

Mulle see kirjutis meeldis, tõsiselt. Pani mõtlema. Ootan järge ning eriti seoseid Eestiga. Alles peale seda avaldaks põhjalikumalt arvamust.
Erinevalt valkerist ei jätaks tõlke küsimust aiaauku. Oudekki, miks sa tõlkisid esimeses lõigus authority autoriteediks ja hijem, allpool, võimuks? Minu meelest on mõlemal juhul tegemsit võimuga. Ja Entente…? Mulle õpetati koolis, et oli Antant ning ka vikipeedia pakub sellise tõlke: http://et.wikipedia.org/wiki/Antant
Araterl Kaheksanda Mai Liikumise valvekoerana kargas millegipärast kohe Oudekkile kõrisse, haistes kirjutaja kosmolitismi. Huvitav, miks? Kas kosmopolitsim on üks neist ohtlikest äärmustest jälle? Mulle hakkab üha enam tunduma, et Araterlile meeldimiseks pead olema tsentrist või paiknema suvalise gaussi kõvera tipus ning ajama ümmargust juttu…
Edit minut hiljem. “Vähemuste eest” – lubage naerda. :-D

12. ants - 22. mai 2007

Oh hoidku! Ikka naerma ajate küll, kallid kamaiidid! Anna aga minna, Costello!

13. Janek - 22. mai 2007

Loodan, et Euroopa Liit saab oma põhiseadusega kiiremas korras valmis kuid jääb üks suur-suur probleem: eurooplaste nõrk ühisidentiteet. Noh, erinevad keeled ja värki. Lahendusena tuleks kehtestada üks riigikeel ja korraldada üks kultuurirevolutsioon (Hiina ja “nõukogude inimese” loomise vigu saab vältida). Tagurlik elemendi puhul võib tekkida vajadus kasutada trastilisemaid meetmeid.

Ei, tegelikult tuleks asja laiendada kogu maailmale, sest siis jäävad need rahvuslikud genotsiidid ära. Juhi rolli sobiks ilusti Vene Föderatsioon, sest kes veel sobiks maailma päästma kui mitte nemad? Know-how ka olemas.

***

Oot, sissekande mõte on selles, et rahvus on paha-paha, sest selle alusel on tehtud genotsiide? Ja kuna meil on tendentsid teatud suunas, siis on kamaiitidel hirm, et eestlased hakkavad teisi rahvaid gaasitama ve?

14. sirje - 22. mai 2007

Janek, vastupidi. Sissekande mõte oli, et rahvus on väga hea ja seepärast ei peaks tema kallal genotsiidi tegema.
Euroopa Liidus on erinevate keeltega ju enam-vähem. Eesti pole suutnud isegi tõlkide kohti ära täita, nii et näiteks prantslased õpivad eesti keelt, et soojale kohale tõlgiks tööle saada :)
Kuigi jah, eestlased võiksid ju natuke rohkem ikka keeli osata, sest läbi tõlkide pole vestlus just teab mis asi. Lootus, et kõiki inimesi on võimalik ühte keelt rääkima vägistada, no nii naiivne ei saa isegi sina, Janek, olla.
Milleks sulle ühisidentiteet? Ikka kisub sinna kanti, et tahaks kõik enda rumala näo järgi ümber vormida? Sa ei suuda isegi meiega sarnase identiteedi juuri leida, mis siis veel lääne-eurooplastest rääkida :)

15. valker - 22. mai 2007

Patoloogiline homogenisatsioon – kõlab ikka ilgelt šefilt, aga äkki räägiks eesti keeli.
Pathos-logos-homo-genos. Neil kõigil ilusad maakeelsed vasted olemas.

/kui te just šeffi välka nalja ei tee

16. ants - 22. mai 2007

Lubage veelkord kriitikat 8.ml suhtes. Kui ainult Sirje seda jälle ära ei kustuta! Kriitika tuleb terav.
1.Teie. seisukohad on erapoolikud. Te toote välja ainult need kõikvõimalikud arvamused (artiklid), mis teie seisukohtadega kokku langevad, kes arvab teisiti, selle jätate välja või lihtsalt ignoreerite. (Sarnasus vene meediaga). Ja kui keegi teiega nõus ei ole, teid kritiseerib, ütlete teda halvustades, et ta on lihtsalt rumal inimene (Janek – 13)
2. Rääkides mittemõistmisest, eestlaste ‘marurahvuslusest’, fashismist, vene kogukonna huvide mittearvestamisest, ei puuduta te ühegi sõnaga, mida ootavad eestlased endi mõistmiseks vene poolelt. Nii lähete te mööda Klenski, Zarenkovi jt. räigest laimust eestlaste aadressil. (Klenski – sümpaatne inimene ja arvestatav partner!). Seetõttu esindate tegelikult vaid üht väikest (vabandage – iseend imetlevat) kildkonda nii eestlaste kui ka venelaste kogukonnast.
3. Mulle on senini jäänud arusaamatuks, mis on teie eesmärk. Mida te tahate? Too teie manifest ei ütle oma üldsõnalisuses ju midagi. Usun, et saate ise ka aru, et ‘Hakkame nüüd heaks’, paneme akendele küünlad põlema jne. on lihtsalt lapsik mõte midagi oluliselt muuta.
4. Kogu teie jutt on üks suur demagoogiline show ja targutamine, oma tarkuse, milles keegi ei kahtle, näitamine, ilma ühegi KONKREETSE ettepanekuta – mida teha. Rahvasuu ütleb selle kohta (vabandage mind jälle) – teate seda lugu põrsast, kes ei tuhninud? (“Kärss …” jne).
5. Araterlil on õigus kui ta kord ütles: “Kas siin on nüüd mingi lasteaed lahti või?”

17. Emigrant - 22. mai 2007

Ants:
1)Poolt valides saadaksegi erapoolikuks. Kui Sul on hàid nàiteid, mis vastavad (kritiseerivad) tsiteeritud tekstidele lase tulla, kui ei, siis vaata ringi, loe ja kui ikka veel huvi pakub naase uute nàidetega. Vastata mingile kriitikale saab ainult, siis kui kriitikat on. Janek 13. … no ei ole kriitikat. Tema kysimusele postituse kohta Sirje vastas.

2)Mida ootavad eestlased venelastelt kuuleme niigi iga pàev. Sellest siin rààkida ei saa, sest siis kuulutatakse see “rahvasuuks” ja “saunajutuks”. Kyll aga vòime arutada sellest mààrast, millega valitsus/erinevad parteid pyyavad seda eestlaste “ootust” muuta, intensifitseerida ja identifitseerida. Vòime arutada, kes keda provotseeris ja KAS (pseudo)rahvuslike tunnete òhutamine on mòistlik. Sinna suunda vist Oudekki sihtis.
Ahjaa, meeles vòime ka pidada, et Eesti riigi sisepoliitikas on eestlust ròhutav poliitika absoluutsel jòupositsioonil.

3) ruumi loomine, kus asjade yle arutada on iseenesest juba vààrtus. Arvestades mitmeid eesti hysteerilisi parembloogijaid vàrskendav vààrtus. arutledes selginevad enda ja teiste mòtted. Muidugi, kui piisavas koguses nàrvilisi kisakòrisid sekka hyppab, siis on pisut raskem. Ma ei rààgi sinust.

4) “ilma ettepanekuteta” = “kàrss kàrnas maa kylmanud”??? Ma vist ei saanud aru… Mis asja sa ajad?

5) no pagan. mine siis koos Araterliga oma 3ndasse klassi tagasi ja àra tule teiste liivakasti tallama :)

18. Emigrant - 22. mai 2007

Valker:
nii “patoloogiline” kui “homogeniseerima” on juba 1976. aasta Oigekeelsussònastikus olemas:
http://www.eki.ee/cgi-bin/qs76.cgi?sona=patoloogiline
http://www.eki.ee/cgi-bin/qs76.cgi?sona=homogeniseerima

Samad sònad eksisteerivad samal kujul ka 2006. aasta sònastikus:
http://www.eki.ee/dict/qs2006/

19. mr.Costello - 22. mai 2007

Ants, tänan Teid postituse eest. Paraku pean tunnistama, et olen Teie seisukohtadega Teie varasemate kommentaaride kaudu juba tuttav ning need ei sisalda konstruktiivset kriitikat. Kui suudaksite oma kommentaaris kirja pandud viis teravalt kriitilist seisukohta konstruktiivses vormis ning solvangutevabalt ümber sõnastada, siis oleks selline kriitika vägagi oodatud.
Siiski puudutate Te juba ka oma praeguses kommentaaris üht teemat, millega me lähiajal tegeleme – see on meie manifest. Ma ei saa küll nõustuda Teie seisukohaga, et meie manifest on üldsõnaline ja mittemidagiütlev (vaadake võrdluseks näiteks Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna manifesti), kuid manifest vajab tõepoolest peale aprillisündmuseid ümberkirjutamist.

Edu teile konstruktiivse kriitika tegemisel! Ning kui te leiate, et mõni meie tegemine on kiiduväärt, siis ärge ka kiidusõnu meie aadressil kokku hoidke! :)

20. Oudekki - 22. mai 2007

Tõlkest.
“Autoriteedi” ja “võimu” kasutamise probleem tuleb inglise keelest. Sõnade authority ja power kasutamine on seal väga problemaatiline. Need on tähenduslikult erinevad mõisted, mida mõnikord kasutatakse sünonüümidena – mina ei pea viimast õigeks.
Mis see erisus on? Tüüpmääratluste kohaselt on power ehk siis võim, võime luua, või panustada millegi loomisse, mille tulem üksteist või teisi märgatavalt mõjutab. Authority ehk siis autoriteet on pigem õigus nõuda ja saada allumist, üldjuhul siis saavutatud vastastikuse tunnustamise kaudu.
Eesti keeles on mõlema tähenduse vasteks pigem “võim”. Kui mul on tunne, et see autoriteedi-tähendus on autoril prevalveeriv, siis tõlgin autoriteediks, muidu võimuks, kuid selguse mõttes toon alati välja originaalsõna. Omaenda mõtete puhul samamoodi. Autoriteet omab eesti keeles ju ka veel mingit kõrvaltähendust, mida seal inglise keeles ei ole, mis haarab selle alluvuse, aga mis on natukene ka nagu “eeskuju”. Seega, kui keegi pakuks välja hea vaste sõnale “authority” oleks eesti keel jälle natukene rikkam.

Mulle koolis õpetati Entente ja seda, et kõiki sõnu võib kirjutada nagu originaalis, ainult kursiivi tuleks panna.

21. uurija - 22. mai 2007

Teate. Mina isiklikult ei hakka alguses lugemagi ühtegi teksti, mis on nii öelda kolmes osas ja mis siis esitatakse umbes 2-3 lk. korraga. Kõigepealt ma lihtsalt ootan ära, kui ilmuvad KÕIK osad ja alles siis loen läbi ja vaatan, kas midagi arvata või mitte.

Kuna pole käesolevat juttu eriti lugenud (pisut vist vaatasin, seda nüüd küll), siis ei tea muidugi, aga ma kujutan küll ette, et kui võtaks näiteks internetist või kusagilt ajakirjast mingi ca 10 lk. artikli, siis loeks kolmandiku läbi ja hakkaks “arvama”. Mis siis välja tuleks? Mingi täielik jama uskuge või mitte. Sest artiklil on ikka mingi sissejuhatus ja väide ja tõestuskäik ja järeldused või umbes nii. See on TERVIK! Või siis vähemalt peaks olema. Ja mingi jupi kohta midagi arvata – sorry, aga see on mõttetu ajaraiskamine.

22. Oudekki - 22. mai 2007

Aitäh tagasiside eest.

Blogi kui meediumi omapära tõttu olen seni pidanud mõistlikuks artiklite pikkust piirata ja pikemaid mõtteavaldusi mitmeks lühikeseks teha. Selle sissekande eesmärk on tutvustada mõistet ning lühidalt ühte riiki, kus mõistega seotud poliitikad võtsid äärmusliku vormi. Nende kahe asja üle võibki edasi arutleda. Niisugune lähenemine meeldib mulle isiklikult seepärast, et saab erinevatele osadele tähelepanu juhtida ja vestlust kitsamal teemal hoida. Seepärast arvan, et ei ole mõtetu ajaraiskamine. Aga loomulikult võib oodata ja vaadata, kuidas asi lõpeb ja alles siis arvamust avaldada, see on väga tervitatav.

23. uurija - 22. mai 2007

Tomgram: Chalmers Johnson, Ending the Empire.
Evil Empire
Is Imperial Liquidation Possible for America?
By Chalmers Johnson
http://www.tomdispatch.com/index.mhtml?pid=194902

Ma toon siis näiteks ühe täiesti juhusliku artikli, mida ma pole ise lugenud, kuid mulle on küll jäänud mulje, et sellele leheküljel olevad kirjutised on üldiselt piisavalt head.

No nii. Aga kas nüüd oleks võimalik kuidagi ette kujutada, et ma loeksin sellest kusagil mõned leheküljed ja et siis peaks tekkima mingi arusaam või nii. Ei teki! Või õigupoolest on muidugi üks võimalus – artikkel on jama või mulle selgelt mitte huvi pakkuv ja ma seda edasi ei loe. Sellist asja saab otsustada küll. Aga kui on tegemist huvitava ja olulise looga, siis pole midagi teha – see tuleb lõpuni lugeda. Sest vastasel juhul oleks minu arusaam selgelt poolik ja kogu lugu.

Muide, see tomdispatch.com ON KA BLOGI! Nii palju kui mina asjadest aru saan. Või vähemalt on see blogi-laadne lehekülg.

24. Oudekki - 22. mai 2007

Uurija, küll siia tekivad ülejäänud osad ka ja siis saadki otsustada. Kannatust! Ja edasiste lugejate jaoks need ongi kogu aeg olemas.

25. uurija - 22. mai 2007

Vot kiusaks nüüd siiski edasi!

Mis see jupitamine on? See on lugejate alahindamine! Kui Sa eeldad, et “lihtsal Eesti inimesel” jätkub keskendumisvõimet ainult 3000 või max. 5000 tähemärgi jaoks, siis muidugi. Aga siis ongi tulemuseks sellised “arvajad”, nagu neid siis karjade kaupa ringi tolkneb. Kui see Sind rahuldab, siis jah. Aga minu meelest on see suht kurb siiski. Ja ma ei saa enam aru, mis selle ettevõtmise mõte siis oleks. Sellisel juhul võiks ju hoopis Õhtulehte lugeda. Seal juba inimest liiga pikkade ja keeruliste juttudega ei vaenata.

Nii et jah. Kui siinse lehekülje eesmärk on inimesi harida ja neile igasuguseid ühiskondlik-poliitilisi teemasid tutvustada, siis tuleks asjale ikka professionaalsemalt läheneda – pole midagi parata.

Lisa Oudekkilt: Kaheksanda Mai Liikumise praegune otsus on, et blogisissekanne on maksimaalselt 2 A4 lehekülge 12-punktilist kirja ühese reavahega. Rahva tungival nõudmisel saab seda ikka muuta. Kõigil kellel on soovi, et sissekanded oleksid pikemad, aga neid oleks harvem ning kes on nõus 10 A4 lk sissekannetega, andke mulle märku oudekki[at]gmail.com Jupitamise põhjus on ka see, et kirjutamine võtab aega, eksole.

26. ants - 22. mai 2007

Jah, aga ikkagi ei kuulnud ma ühtegi KONKREETSET mõtet, mida siis TEGELIKULT teha tuleks!!! Vene keel teiseks riigikeeleks? Eesti kodakondsus kõigile, kes siin elavad ja seda soovivad? Veel midagi?

27. sirje - 22. mai 2007

Vaata, Ants, enne kui hakata midagi konkreetset ja radikaalset ette võtma, peab olema ühiskonnas tekkinud disskussioon, kus probleemi erinevad küljed läbi arutatakse ja mingile konsensusele jõutakse. Diskussioon muideks on selline arutelu vorm, kus inimestel on erinevad seisukohad ja üksteist täiendades ja parandades jõutakse parimale võimalikule tulemusele, mis osapooli rahuldada võiks. Antud hetkel räägime siin suhteliselt ühepoolselt, sest ühtegi vastuargumenti, peale selle, et keegi käib lasteaias, pole tulnud. On kaks võimalust, kas vastuargumente pole, või on “lasteaialapsed” sellega siin täitsa nõus, aga nad ei taha seda kohe välja öelda, sest kõigepealt peab moe pärast vastu vaidlema.

28. mr.Costello - 22. mai 2007

Oudekki, aitäh seletuste eest. Kas selles esimeses lõigus ei sobiks “authority” vasteks “mõjuvõim”? Sest nagu sa ise ütlesid, “autoriteedil” on selline “eeskuju” maik man – autoriteet on keegi, kes on usaldusväärne, pädev ja kompetentne. Aga kindlasti ei tahtnud sa seda seal esimeses lõigus rõhutada. :)

29. uurija - 22. mai 2007

to: Oudekki

OK! Küsimus on ikka eelkõige loos kui sellises. Kui keegi kirjutab ühe loo ja see on hea lugu ja juhtumisi 10-15 A4, siis milles probleem. Sest eks tavaliselt ole niikuinii mingi 1-5 A4. Nojah, kui on juba kümneid lehekülgi, eks siis tuleks muidugi mõelda, mis edasi saab. Aga vaevalt, et see probleem nüüd iga nädal tekiks.

Nii et mu meelest mingit 2 A4 piirangut nüüd küll vaja poleks. Või üldse mingit piirangut. Kui on pikk siis on pikk ja kui lühem, siis lühem. Ja niisugune asi ka veel, et kui keegi on teinud tõesti ühe pika ja põhjaliku loo, et need võiks siis kuhugi eraldi lahtrisse panna – et neid oleks võimalik ka hiljem suht lihtsamalt üles leida. Nii öelda “väärtkirjanduse” lahter siis.

30. valker - 22. mai 2007

27. sirje – May 22, 2007

Vastuargument eeldaks justkui mingit argumenti, või mis?

Ma oma väikse peaga olen aru saand, et siin vaid Ar neid esitab. Nii vastu, kui poolt.

Te olete vaid soodsa keskkonna loojad, ei muud.

31. uurija - 22. mai 2007

28. mr.Costello – May 22, 2007
“Kas selles esimeses lõigus ei sobiks “authority” vasteks “mõjuvõim”?”

Selle sõnaga (“authority”) tekib probleeme jah, ma olen ka tähele pannud. Mul hetkel ei ole üksikasjad meeles ja ei oska näiteid tuua, aga mingil puhul tuli vist pähe isegi selline versioon nagu “ülemvõim”. No et selline “autoritaarne” või nii. Aga jah, ei mäleta praegu.

“Sest nagu sa ise ütlesid, “autoriteedil” on selline “eeskuju” maik man – autoriteet on keegi, kes on usaldusväärne, pädev ja kompetentne.”

Vot jah, mul oli ka mingi niisugune tekst, et tundus, et see ei olnud “eeskuju”, vaid pigem selline jõhkram variant – just selline autoritaarne või autokraatlik või midagi sellist. No et teised on selle “võimu all” siis või nii.

32. tasane - 22. mai 2007

Vaata, uurija, inimesi on igasuguseid. Mulle meeldivad asjad väikestes annustes. Mõnikord istun pool ööd ühe lausega. Ja ka stuudiumipäevilt mäletan, et osa kursavendi armastas pärast iga loenut koos istuda ja rääkida, mis nad kuuldust arvavad. Teine osa aga teatas, et nad hakkavad arvama pärast kursuse lõppu.
Antud juhul meeldib mulle Oudekki lähenemine. Aga kellelgi pole raske lugeda tekste pärast ja koos.
Ja üldse ei peaks vist alati sekkuma autori tegevustesse. Öhkkond oleks meeldivam.

33. uurija - 22. mai 2007

20. Oudekki – May 22, 2007
“Tüüpmääratluste kohaselt on power ehk siis võim, võime luua, või panustada millegi loomisse, mille tulem üksteist või teisi märgatavalt mõjutab. Authority ehk siis autoriteet on pigem õigus nõuda ja saada allumist, üldjuhul siis saavutatud vastastikuse tunnustamise kaudu.”

See “power” – see oleks mõnikord “vägi” ka näiteks. “Vägi” haakuks siin tsitaadis toodud selgitusega ka päris hästi. Aga ega “vägi” jälle alati ei sobi, selge see. Eriti just nendes poliitilistes juttudes. Eesti keeles see “vägi” läheb vähe sinna müstika poolele kohati. Või vähemalt filosoofilis-religioosseks. No ja selline looduslähedane “ürgne vägi” muidugi. See jah, ei klapi jälle poliitilisse konteksti.

34. uurija - 22. mai 2007

AUTHORITY

to have authority over – (kellegi üle) mõjuvõimu omama

Siis on veel sellised sõnad ka nagu “voli” ja “meelevald”, kuid eks need on praegusel ajal jälle pisut nagu vanamoodsad. Et selline piibellik kopituse lõhn küljes.

authoritative – käskiv, sundiv, vali … autoritatiivne

Tundub küll nii, et oluline aspekt selle “authority” puhul on just see võim kellegi üle. Ehk siis ühiskondlik-poliitilises kontekstis just see, et mingi inimene (või inimeste rühm) on nii öelda “valitsev” ja teised on siis “alluvad” või “allutatud” või kuidagi nii.

35. valker - 22. mai 2007

PROOVIKS SEEKORD ILMA BÄNNITA, st olen korrektsem.

18. Emigrant – May 22, 2007

“nii “patoloogiline” kui “homogeniseerima” on juba 1976. aasta Oigekeelsussònastikus olemas:”

76-l juba?

Mis vahe on õieti õigekeelsussõnastikul ja ortograafialeksikonil?

36. Jake - 22. mai 2007

Sirje, vastuargumente millele? Mis on need argumendid, millega sina välja oled tulnud, ah?

37. sirje - 22. mai 2007

Mina olen autoriga nõus. mina ei tõstata teema all teisi probleeme. Kas sina, Jake, oled ka nõus?

38. mr.Costello - 22. mai 2007

Valker kirjutas:
Ma oma väikse peaga olen aru saand, et siin vaid Ar neid [argumente] esitab.

Pole nõus. Araterli “argumendid” on siiamaani ükskõik millise teema kohta olnud järgmised:
1. Nähtus on Eestis olemas, kuid väike.
2. Seetõttu pole mõtet sellega tegeleda.
3. Tegelege parem sama nähtusega Venemaal, seal on see suurem.

Otse loomulikult on ta ennast palju ilukõnelisemalt väljendanud, kuid mõte on sama.

39. araterl - 22. mai 2007

Costello, Sinu plaat hakkab ka ära tüütama ja sisu on umbes selline, et “mul on õigus sellepärast, et araterl-il ei ole õigus”. Praegu käib jutt nimel teemal rahvuslus ja selle positiivsus või negatiivsus.

Võta vaevaks järgida omaenda blogi reegleid, mis sest et näpud sügelevad. Aga eks isiku kallale minnakse ikka siis kui argumendid otsas.

40. priitp - 22. mai 2007

Et siis argumendid. Oudekki kirjutas oma päeviku kommentaariumis, miks AR@ERL’i argumendid ei päde.Kas tõesti peab hakkama seda siia kopeerima?

41. sirje - 22. mai 2007

Araterl, ei ole teema, et kas rahvuslus hea või paha. Jutt käib ikka sellest, kuidas mõnede arvates on aint nende rahvus hea ja kõik teised, kes ei meeldi, lähevad hävitamisele. Araterl, sa ka mingi NSV Liidu venestamise poliitika pooldaja vä?

42. araterl - 22. mai 2007

“Et siis argumendid. Oudekki kirjutas oma päeviku kommentaariumis, miks AR@ERL’i argumendid ei päde.Kas tõesti peab hakkama seda siia kopeerima?”

Mäletamist mööda lõppesid tal argumendid otsa ja siis tuli esimene osa kolmeosalisest tõlkereferaadist.

43. araterl - 22. mai 2007

Eks igaüks otsusta ise. priitp abi ei ole sealjuures teretulnud.

http://www.haloscan.com/comments/oudekki/Parem_ja_vasak/

44. priitp - 22. mai 2007

cut’n’paste

Mina väidan
– X tekitab ühiskonnas konflikte.

AR järeldab sellest
– X ja ainult X tekitab ühiskonnas knflikte ja näitab selle ümberlükkamiseks, et on ka teisi asju, mis konflikte tekitavad.

Kui hoolikalt vaadata, siis tema algjäreldus ei kehti, seega tõestus on ebarelevantne.

45. araterl - 22. mai 2007

Sirje:
“kuidas mõnede arvates on aint nende rahvus hea ja kõik teised, kes ei meeldi, lähevad hävitamisele”
Väga tore teoreetiline heietus. Eestlaste puhul pole selle manitsusega eriti midagi teha. Idanaabri juures juba igapäevane praktika ning eestlaste rullimine venelaste mõju alla on ka paljude siinsete venelaste siiras soov.

Sirje vastab: Räägi mulle ka, milline venelane meie valitsuses või riigikogus või üldse on esinenud sõnavõtuga, et hakkame eestlasi Eestimaal venestama? Või kuidas sulle selline mõte tuli?

46. araterl - 22. mai 2007

priidukesel ikka ebarelevantselt sügeleb
“X võib olla osadel juhtudel konfliktide põhjuseks aga ta on nii raskelt kontrollitav ja reaalelus ka möödapääsmatu, et sellel põhjal mingit juhitavat poliitikat üles ehitada või kuulutada, et pange see rahvuslus omale õige p…rrrivaatsfääri, ei ole realistlik. “Davaite zhit’ druzhno” ei ole realistlik poliitika.”
Sirje kurjustab: Jube ebaviisakas kommentaar :( Tundub, et siin on suur segadus teemal, mis on poliitika (politics). Mina näiteks arvan, et meil valitsustel on olnud ainult väga vähene arv poliitikaid, kus nad on teinud plaani ja täitnud seatud eesmärgid ja kõik sedatüüpi poliitikad on olnud Maailmapanga täpsete juhiste järgi tehtud (pensionireform näiteks). Ülejäänud poliitikad, mida meil on siin üritatud teha, on olnud poolikud ja eesmärgistamata, seepärast pole olnud võimalust ka eesmärkide täitmist kontrollida. Muideks – mis peaks olema eesti rahvusluse poliitika eesmärk, kui “rahvuslus” eesmärgiks võtta? Kas keegi on kuskil uurinud, kuidas rahvas oma identiteeti võiks säilitada? Mina tean varianti, et selle üks vahendeid on kõrghariduse tugev riigipoolne rahastatus. Lipuga vehkimine igatahes rahvust säilitada küll ei aita ja etniliste mitte-eestlaste kottimine ka mitte

47. priitp - 22. mai 2007

araterl: priidukesel ikka ebarelevantselt sügeleb

Ma võin ka sind pannilabidaga sodomeerida, kui vajadust on. Ma loodan, et sellist vajadust siiski ei ole.

Ja mis puutub loogikasse, siis uurib loogika mõtlemise kõige fundamentalsemaid aspekte. Nii et kui kellegi teooria läheb loogikaga vastuollu, siis võiks ikkagi veidi reflekteerida sellel teemal, milles see vastuolu on, ja miks seesinatsne mõtlemine loogikaga ikkagi vastuollu läheb.

48. Hubbil - 22. mai 2007

Turgi riik loodi Ottomani impeeriumi varemetele. Riigi loojad tegid oma parima selles mottes, et nad kaitsesid niipalju kui voimalik eelnevate sajandite Ottomani vallutusi, kuid sajandi alguse neile ebasoodsatel poliitilistel tingimustel, ei saanud nad liita Turgiga koiki turgi hoimude alasid. Turgi hoimud on nii etnilised turklased kui ka turgi kultuuri ja keele omaks votnud teised rahvad, nende hulgas ka kaks soome-ugri hoimu.

Ottomanide impeerium oli klassikaline permanentselt laienev impeerium. Hetkel on maailmas ainult uks impeerium ja domineeriv kultuur, angloameerika oma (ootan sisinaid selle vaite kohta). Ottomanid toid maailma kultuuri vaga palju, nende kultuur laenas vaga palju oma vallutatud rahvastelt ja loi omaenda suureparase korgkultuuri, teadlaste, kunstnike, kasitooliste ja teistega.

Ottomanide impeeriumi ekspansioon jooksis liiva slaavlaste ja kreeklaste parast. Territooriumil leidus ainult oma viha valja valamiseks armeenlasi, kes olid jaanud Turgi territooriumile varasema Ottomani ekspansiooni kaigus. Maailma pealinna, kultuuri ja kaubanduse pealinna, koige rikkama linna planeedil, Konstantinoopoli langedes ottomanide katte 1453 oli see kreeka ja oigeusu kultuuri having, Ida-Rooma impeerium oli kreekakeelne kultuuriliselt ja oigeusklik. Konstantinoopoli kaupmeeste enamik olid, kui mu malu ei peta, armeenlased ja juudid. Kreeklased sunniti Turgist lahkuma hiljem, juudid aga on suures osas paasenud tagakiusamisest. Turgi ja Iisraeli vahel on praegu soojad suhted, palju tahtsust omistatakse sellele, et II maailmasoja ajal olid ainult Turgi ja Bulgaaria riigid, kus juute ei tapetud.

Mis on Turgil uhist Eestiga? Ma arvan, et palju. Nii Eesti kui ka Turgi on Venemaa naabrid. Turgi loodi peale Ottomanide impeeriumi lagunemist, mis toimus suures osas Balkani sodade tagajarjel 1912-13. Serbia iseseisvuslased said peale mitmesaja aastast voitlust oma tahtmise ja ka kannatasid selle eest vastavalt. Prantsusmaa ja Venemaa abita ei oleks see olnud voimalik. Nii Eestis kui ka Turgis loodi rahvusriik. Turgi natsionalistid tegid seda genotsiidi ja massdeporteerimiste teel, Eesti olukord seda ei noudnud, peale kullaltki lagunenud tervise ja moraaliga valgekaartlaste lahkumist. See ei tahenda, et EV-s poleks olnud karistussalku, kes surusid maha teisitimotlemist, eriti kui see tuli voorkeelsete hulgast. Vanausuliste (vist 18) ilma kohtuta mahalaskmise eest noudsid ka parlamendi osad fraktsioonid aru, aga see summutati.

Tanapaeval rahvusriike enam ei ole, see jai 20. sajandi unistuseks. Eesti astus roomsalt EU-sse 1. mail 2004, andes sellega ara osa oma suveraansusest vabatahtlikult. Kas kellegil on vahimatki kahtlust, et majanduslikult oitsvas Eestis (mis juhtub ehk 10 aasta parast) poleks voortoolisi, ulikooliprofessoreid, restoranipidajaid, majaabilisi etc? Saab ennast kaitsta seadustega, aga immigrantide surve on uletamatu. Ma arvan, et unistus Eestist, kus koik on eestlased, on soovunelm.

Eesti Reformipartei on oma nina pistnud nuud kaugemale oma traditsioonilisest majandusprogrammist, hakates tegelema rahvustevaheliste suhetega. Selle pohjust ei ole vaja kaugelt otsida. Parempoolsed natsionalistlikud parteid on kaotamas oma poolehoidu. Vaadake Res Publica ja Isamaaliidu saatust. Kui nad ei oleks uhinenud, poleks nad paasenud parlamenti. Ja need on molemad endised peaministriparteid. Pronkssoduri araviimine oli otseselt suunatud vaenu ohutamisele rahvaste vahel, mitte niisama labaselt, vaid selleks, et antagoniseerida venekeelseid elanikke. Aastatepikkuse antagoniseerimise poliitikal on ainult uks eesmark, ja see on see, et voimalikult vahe teisitikonelejaid otsustaks votta endale Eesti kodakondsuse. Rahvuslike parteide haalte arv kannatab, you see. Miks Unzip hakkas majanduse asemel tegelema rahvustevaheliste suhetega, mis on selgelt ule tema voimete, saab seletada ainult sellega, et ta on kitsarinnaline tartlane, kelle karjeristlik tagapohi on sovjeti aegades. Ma ei ole Tartu vastane per se, olles elanud seal ule oma sunni, vaid nn. Tartu vaimu vastane. Unzip ei tea vist Tartu vaimust ka midagi, aga jumal sellega.

Eestlased peaksid olema tanulikud oma esivanemate tarkusele, mis on neid hoidnud sooritamast sarnaseid kuritegusid (mastaapi silmas pidades) teiste rahvuste suhtes, kui tegid latlased ja leedulased 20. sajandi esimesel poolel. Ma pean silmas siin juutide ja slaavlaste havitamist II MS ajal (ka I MS segaduste perioodil). Korvalepoige, ma olen raakinud kolme mehega, kes teenisid Klooga laagris. Nad vaidavad uhest suust, et sakslased saatsid eestlastest teenistujad laagrist minema, ennem kui nad votsid ette juutide massihukkamise. Eestlastele kui alamatele jaeti ulesandeks laipade poletamine, millega saksa harrased ei tahtnud tegeleda. Osa laipu oli veel poletamata, kui Punaarmee joudis Kloogale. Kas eestlane on nuud suust puhas, et hukati suutuid? Tolgendamise asi.

Kollaboratsionism sakslastega oli, paistab, et naturaalne tunne paljudele II MS ajal. Venemaa koige suurem patt oli luhikeseks jaanud venestamispoliitika al 19. saj lopust (mis impeerium poleks proovinud oma alamaid muuta sarnasteks pudulojusteks) ja seda tundsid rohkem ebaoiglusena alles tekkiv eesti intelligentide seltskond. Veel suurem viha tekkis bolshevike vastu, kes terroriseerisid elanikke 1917-18 ja 39-41, see oli juba seotud vagivallaga, mahalaskmiste ja vangistustega. Kiiresti unustati tollal viha sakslaste vastu, millele tegelikult kerkiski EV 1918. Bolshevike juhtfiguurid olid enamikus mittevenelased.

Ma olen lugenud uhe briti autori raamatut, kus ta analuusib V. Lenini kuju. Olles 20. sajandi figuure, kellel oli maailma sundmustele suur moju, tekitas see analuus minu jaoks teatud lobu. Nimelt joudis autor jareldusele, et Lenin oli uhelt poolt juut (antisemiitlik vaide, eks ole) ja teiselt poolt soome-ugrilane, esimeselt poolt sai ta paranduseks voimuiha, ja kulma kalkuleeriva moistuse, teiselt, see on soome-ugri poolelt julmuse ja kattemaksuiha. Aga see on ainult autori arvamus. Hoiatan, et ma pole ajaloolane ja ei tee markmeid, kus ma midagi olen lugenud. Minu jaoks votaks vaga palju aega, et ules kaevata allikas.

Vist mitte vaga paljud eestlased ei ole tundnud huvi selle vastu, mis oli Saksa Reichi plaan Ida-Euroopas. Reichi peaideoloog oli tallinlane Alfred Rosenberg, kelle sudames polnud eestlaste jaoks kull pehmet kohta. Kogu 3 Balti riigi pluss Valgevene kohta oli ette nahtud uks ulikool, saksakeelne. See ulikool oleks olnud kull Tartus. Vorreldes Venemaaga oli Ostlandis lubatud siiski rohkem, kohalikud voisid elada ka linnades, mis poleks olnud lubatud Venemaal, seega, eestlane oleks saanud olla advokaat, arst, kasitooline.

Pardon, pikk jutt, loodan, et teema nagu rahvusriigi loomine sai siiski minu poolt puudutatud. Ootan huviga jargmist osa, mis lubaduse jargi on Kosovo. Hoiatan ette, olen seda teemat jalginud ule 10 aasta ja surun maha julmalt koik teisitiarvajad, hoidke ennast eemal faktuaalsete vigade tegemise eest. Olen jargmised paar paeva kull reisil ;)

49. Hubbil - 22. mai 2007

Remark, ma pole haaletanud kellegi poolt 20 aastat, keegi vist utles, et ma olen 20 aastane, et ei maleta ajalugu :)

50. araterl - 23. mai 2007

Sirje:
Ära ole rahvuslikult piiratud. Küsimus ei ole selles, et mõni Eesti vene poliitik midagi halvasti teeks vaid ca kolmandik Eesti venelastest realiseerib venelaste kui selliste šovinistlikku ekspansioonipoliitikat. Huvitav kuidas selliste küsimuste käsitlemisel “vasakpoolsetel” globaalne mõõde unarusse jääb ja hakkab peale rahvuslik-riiklik suskimine.
Ma ei leia et Eesti riik peaks lisaks veel kuidagi mingit erilist rahvuslikku asja ajama aga hariduse, kultuuri ja iibe finantseerimine proportsionaalselt meie rikkuse kasvuga oleks täiesti piisav. Teadlik venelaste kottimise poliitika on ilmselt Sinu peas. Mina ei näe, et sellega väga teadlikult ja sihipäraselt tegeletakse.
Kommentaar Oudekkile oli selline nagu ta oli põhjusel, et Oudekki arusaamade järgi on rahvustunne ja rahvuste olemasolu üks peamisi kurjuse allikaid siin maailmas ja üritan teda ümber veenda.

Lisandus Oudekkilt: see on isiklik teema, millest võib rääkida minu enda blogis. Aga rahvustunne ei ole kindlasti peamine kurjuse allikas siin maailmas. Pace!

Sirje küsib veelkord: Kõigepealt Sa väitsid, et meil toimub eestis venestamine ja mu küsimusele vastasid, et keegi pole seda teinud. On siis Eestis praegu venestamine või pole? Sinu järgmisest lausest ma järeldan, et eestis EI peaks EESTI rahvuse säilimise küsimustega tegelema. Seega võiks teha nii nagu Aaviksoo Tartus tahtis, et kaotame ära eestikeelse doktoriõppe ja asendame selle inglisekeelsega. Kas nii? Et venestamist siiski ei toimu, ja eesti rahvuse säilitamise asemel peaks hoopis inglise keelele üle minema? Või mida sa mõtled?

51. mr.Costello - 23. mai 2007

Janek:
Tohoh natsikütt Costello kustutas teisest teemast vähemalt 7 kommentaari ära. Polnud mingisugust sõimu või spämmi.

Ei, sõimu ei olnud. Spämm ehk asjasse (Kaheksanda Mai Liikumisse) mittepuutuv video oli.
Edaspidised Kaheksanda Mai Liikumisega mitteseonduvad kommentaarid kustutatakse samuti ning nende kommentaaride postitajaid hoiatatakse. Jätkuvalt hoiatusi ignoreerivad ja spämmivad kommentaatorid lisatakse spämmifiltrisse ning neilt avaldatakse vaid teemakohased kommentaarid.

52. araterl - 23. mai 2007

Oudekki:
Siinse kolmeosalise tõlke puhul näen, et tegemist on loogilise jätkuga Sinu blogis pooleli jäänud arutelu kohta. Tegemist ei ole Sinu isikliku teemaga kuna nii Sirje kui Costello arvavad, et eestlased on liiga rahvuslikud, rahvuslus on paha ja seetõttu tehakse siinsetele venelastele liiga.

Siin
https://8mai.wordpress.com/2007/05/18/mida-te-naete/#comment-2812
jäi ka miski mõte pooleli.

53. araterl - 23. mai 2007

“Edaspidised Kaheksanda Mai Liikumisega mitteseonduvad kommentaarid kustutatakse samuti ning nende kommentaaride postitajaid hoiatatakse. Jätkuvalt hoiatusi ignoreerivad ja spämmivad kommentaatorid lisatakse spämmifiltrisse ning neilt avaldatakse vaid teemakohased kommentaarid.”
Kahtlustan, et see ei jää viimaseks tsensuurireegliks. Nagu igas foorumis/blogis kohane kus võetakse nõuks tsenseerida, oleks Teil mõistlik koostada korrektne reeglistik. Tagantjärgi reeglite kehtestamine või nende kusagil tagatoas hoidmine ei jäta teist just korrektset muljet.

Costello: Me oleme püüdnud nii palju kui võimalik kommentaare avaldada. Paraku näitavad mõned kommentaatorid üles sihilikku pahatahtlikkust mõnede meie liikmete parteilise kuuluvuse ning maailmavaatega seonduvalt ning ei taha mõista, et nende asjade vahele ei saa võrdusmärki tõmmata.
Mis puudutab ettepanekut koostada korrektne reeglistik, siis on see teretulnud. Kui tahad meid selles osas aidata, meili palun mõnele meie liikmele. Samuti oleks abiks info selle kohta, kuidas reeglistik iga artikli kommentaariboksi ees nähtavale kohale seada – mina kahjuks WordPressis sellist lahendust ei tea.

54. Janek - 23. mai 2007

Costello: Mitteasjakohane kommentaar kustutatud. Kuna kommentaator Janek ei reageerinud korduvatele hoiatustele, siis edaspidi käivad tema kommentaarid moderaatori pilgu alt läbi.

55. jorss - 23. mai 2007

54. Janek – May 23, 2007
“Costello: Mitteasjakohane kommentaar kustutatud. Kuna kommentaator Janek ei reageerinud korduvatele hoiatustele, siis edaspidi käivad tema kommentaarid moderaatori pilgu alt läbi.”

No ütle nüid!
Lõpuks hakkavad isegi Kaheksanda Mai Liikumise blogipidajad aru saama, et nendega, kes sihilikult ja pahatahtlikult siin oma natsionalistlik-fašistlikku ideoloogiat ajamas, liikumise algatajaid halvustamas ja vestlust segamas käivad, et nende jaoks on arvuti küljes üks nupp olemas.

Loodetavasti tehakse varsti asi klaariks ka järgnevatega: Ants, Vanavõitu, Araterl, Jake, Valker. See nimekiri ei ole ilmselt täielik, aga sissejuhatuseks võiks neile lihtsalt blokeeringu peale panna ja vaadata kuidas siis asjad edasi arenevad. Niisuguste tegelastega “mõistlikult rääkimine” ei anna igal juhul mingit tulemust. Seda ei tõesta mulle küll mitte keegi.

56. kalake - 23. mai 2007

Ei tea, kuhu lüütik on kadund, kas ka ära tsenseeritud?

57. analyytik - 24. mai 2007

analüütik to kalake
Põle ma kadund kuhugi.
Ilmun just siin parajaste välja, et öelda, et ka kalakese võiks siit kommentaariumist kustutada. Külmalt. Plats puhtaks!

58. araterl - 29. mai 2007

Kuna integratsiooniteemadel on palju ühekülgset ja idealistlikku udutamist, siis panin kirja mõned lihtsad ja keerulisemad printsiibid, millest lähtudes võiks asjaga tegeleda
http://eesti.wordpress.com/2007/05/29/tegeliku-integratsioonprogrammi-hakatis/

Costello: kustutasin copy-paste, kuna viide on olemas. Huvilised võivad ülalolevalt lingilt Araterli blogisse siseneda ning sealt neid mõtteid lugeda ning kommenteerida.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: