jump to navigation

Äkki on korruptsioon ka minevikupärand? 6. juuni 2007

Posted by Manjana in Euroopa, kapitalism, majandus, tõlkelood.
trackback

Lesli Holmes, kes on tuntud kui kauaaegne postkommunistlike riikide korruptsiooni uurija, on püüdnud välja selgitada millist mõju omab korruptsioon demokraatiale. Holmes uuris oma raamatus „Rotten States? Corruption, Post-Communism, and Neoliberalism”  Bulgaariat, Ungarit, Poolat, Venemaad ja ka Hiinat ja leidis nende riikide korruptsioonis sarnaseid jooni.

Holmes määratleb korruptsiooni kui erinevate riigiametnike ja poliitikute tegusid, mis on vastuolus nii seadustega ja väljenduvad ka kodanike arvamustes. Ühena meetoditest kasutas ta oma uuringutes meediavaatlust, kus on kirjeldatud nii kõrgel tasemel ja täie teadlikkusega sooritatud konkreetseid kui ka väidetavalt teostatud juhtumeid. Ta võtab kokku madalamal astmel tehtava korruptsiooni vormid, nnagu näiteks liikluspolitsei altkäemaksud.

Holmes leiab, et korruptsioon õõnestab demokraatiat ja selle kõrvaltoimed on nii ühiskondlikud kui ka sotsiaalsed. Holmes rõhutab just demokraatliku süsteemi legitiimsuse laostumist ja selle tulemusel üldist riigi nõrgenemist. Holmsi töödes on näha kui suur protsent inimesi peavad omavahel seotuks valitsusasutuste usalduslikkust ja demokraatlike institutsioonide legitiimsust vastavalt sellele, kuidas nad tajuvad korruptsiooni.

Peamiseks korruptsiooni põhjustavaks faktoriks peab Holmes neoliberalismi – poliitikaid, mis kutsuvad riigi osalust minimaliseerima. Ta väidab, et neoliberalism viib endiste sotsialistlike majandussüsteemide, poliitikate ja institutsioonide ümberstruktureerimisele. Postkommunistlikud riigid teevad pidevalt reforme, nagu privatiseerimine, ilma sobivate kultuurinormidele vastavate regulatsioonimehhanismideta, mis sätestaks otsustamisele eetilised nõuded ja suurendavad seega võimalusi korruptsiooniks. Suhe reformide ja korruptsiooni vahel on kahepoolne ja korrumpeerumise praktika tõkestab mingil määral ka järgnevaid reforme. Protsess mõjub inflatsioonile, töötusele ja sissetulekute ebavõrdsusele. Tulemuseks on ebakindlus sotsiaalses ja majanduslikus mõttes, väiksem rahva usaldus riiklike asutuste suhtes ja ambivalentsus majandusturgude suhtes.

Põhilised poliitikad, mida postkommunistlikud riigid oma neoliberaalse muutumise ajal teevad on Thatcherism ja Reaganism. Neoliberalism neis riikides ei anna poliitikutele teisi võimalusi peale radikaalsete reformide. Selles mõttes suurendab rajasõltuvus eelnevatest reformidest võimalusi uuteks korruptiivseteks tegudeks ja vähendab riigi võimet sellega võidelda. Samas ei ole õige neoliberalismi ainult noomida, kuna see on üks efektiivsemaid meetodeid totalitaarse riigi pärandist üle saamiseks. Holmes ei soovita mitte reformide tagasi pööramist, vaid soovitab pigem tugevdada demokraatlikku otsustusmehhanismi ja –protsessi. Neil riikidel on piisavalt võimalusi, et muuta otsustamine läbipaistvamaks ja kaasata avalikkust protsessidesse. Rahvusvahelise üldsusel on toetav roll, mis tähendab nii hukkamõistu kui ka autasusid nagu ligipääs turgudele ja finantsabile.

Holmes leiab, et neoliberalistlikud reformid peavad olema fokuseeritud demokraatlike institutsioonide tugevdamisele. On võimalik oletada, et madalamal tasemel toimunud korruptsioonitehinguid ei pea rahvas riigi alustalasid õõnestavaks, vaid põhjendab seda hoopis näiteks isikute isiklike vajaduste rahuldamise tarvidusega. Holmesi kriitikud on leidnud, et autor on leidnud liiga vähe tõendeid, et seondada neoliberalismi kõrgemal tasemel tehtud otsustega.

Advertisements

Kommentaarid

1. Janek - 6. juuni 2007

Holmes uuris valesid riike. Miks pole seal näiteks Eestit või Sloveeniat? Alguses kirjeldatutest on Bulgaaria, Venemaa ja Poola väga halvad näited.

Eriti idiootne on autori väide, et “peamiseks korruptsiooni põhjustavaks faktoriks peab Holmes neoliberalismi – poliitikaid, mis kutsuvad riigi osalust minimaliseerima”. Vastupidi! Mida paksem on riik ja võimsam bürokraatia seda rohkem on võimalusi korruptsiooniks. Erastamise edukus olenes täiesti sellest kui ausad inimesed said võimule. Eestis tõmbusid/hoiti tippkommunistid eemale ja see aitas asjale ka palju kaasa ERINEVALT mõnest teisest post-kommunistlikust riigist, kus on nüüd olukord eriti hull.

Eestis on kõige hullem korruptsioon hetkel kohalikes omavalitsustes (looduskaitse, kinnisvaraarendus jne.). Ja see tähendab, et asi on põhimõtteliselt juuritud ülemistelt tasemetelt välja (KAPO prioriteet on kõrged riigiametnikud).

Muideks, Eestis vähendati ka politseis levivat korruptsiooni isikkoosseisu vähendamisega. Oli palju kirumist, aga nüüd ei pea iga suvaline turist erinevalt lõuna ja idanaabritest politseile iga nurga peal andamit maksma.

2. Jake - 6. juuni 2007

Noh mis puutub neoliberalismi kui korruptsiooni, siis tuues sama näidet uuesti: kui Tshiilis olid politseil ja piirivalvel tagasihoidlik masinapark ning tavainimestel täitsa korralikud autod, siis Peruus oli vastupidi.
Ja kummas riigis valitses “neoliberalistlik terror”? :)

3. mina - 6. juuni 2007

Imekombel on see teos ka minule hiljuti kätte sattunud.

Kommentaariks, et mulle isiklikult säärase valimi nimetamine ning seeläbi üldistamine tähenduslikult post-kommunistlikuks (miks muidu see artikkel ka siia, postkommunistlikusse Eestisse, lükitud sai), ei meeldi.

Oleks meeldiv, kui postkommunistlike riikide kõrvalt paneks võrdsel alusel võrdlusesse ka muid “üleminekuühiskondi”. Ma panen oma munad panti, et ka nende korruptsioonis on sarnaseid jooni.

4. mina - 6. juuni 2007

Muidugi eelnev postitus ei vabanda kuidagi korruptsiooni – korruptandid tuleb sellegipoolest panna midagi ühiskondlikult kasulikku tegema – homoparaade korraldama näiteks.

5. sirje - 6. juuni 2007

Eesti on palju halvem riik uurimiseks kui Poola lihtsal põhjusel – siin on liiga väike rahvaarv. Väikese rahvaarvuga riigis on keeruline üldistusi teha. Selleks, et uuringu võiks 95% lugeda adekvaatseks lugeda peaks uuritama 1000 erinevat objekti või nähtust. Juhul kui uuritakse väiksemat arvu, siis väheneb ka usaldusväärsus. Nii palju andmeanalüüsist.

Kui artiklis klikkida selle Holmesi nime, siis seal on näha, mida ta enne uurinud on. Kui klikkida raamatu nime, siis saate amazoni, kus saab samuti vaadata mida ta veel on kirjutanud. Tal on ka teisi raamatuid, mis seotud kas siis postkommunistlike riikide või korruptsiooniga. Nendest saab siis vastuseid teistele küsimustele.

6. araterl - 6. juuni 2007

Täitsa külmaks jätab see Holmesi jutt. Valimid ja üldistused… Postkommunistlikkuse ja korruptsiooni korrelatsiooni neoliberalismiga uurida kõlab küll ebateadusena. Eestis on korruptsioonil konkreetsed kommunismi ja neoliberalismi välised põhjused ja üldtasemel võime tõdeda, et oleme üks madalama korruptiivsusega riike Ida-Euroopas ja isegi maailmas.

7. Janek - 6. juuni 2007

Uurisin Holmes kohta ja pettusin veidi — politoloog!

“Eesti on palju halvem riik uurimiseks kui Poola lihtsal põhjusel – siin on liiga väike rahvaarv. Väikese rahvaarvuga riigis on keeruline üldistusi teha.”

Aga Poola põhjal võib teha üldistusi Eesti kohta? Võrreldem kasvõi nende kahe riigi majanduskasvu või tööpuudust. Nagu öö ja päev!

Eesti eesrindlikus korruptsiooniga võitlemisel post-kommunistlike maade hulgas tuleb ikkagi edukamast enesepuhastamisest ja erastamisprotsessist. Ja millised riigifirmad korstnasse läksid? Peaasjalikult meenub küll Tiit Vähi ja Silmet…

8. Hubbil - 6. juuni 2007

Raamatu sissejuhatus on siin:

http://eprints.infodiv.unimelb.edu.au/archive/00002060/01/Holmes_-_Rotten_States_small.pdf

Janek, kas toesti-toesti elab Eesti juba uhe jalaga tulevikus, “Ja see tähendab, et asi on põhimõtteliselt juuritud ülemistelt tasemetelt välja (KAPO prioriteet on kõrged riigiametnikud)”.

Oled sa lihtsalt sinisilmne voi tootad KAPO-s voi molemad korraga?

9. vesi veskile - 7. juuni 2007

te seda juba kuulsite et homod hiina restost kinga said !thke nyyd kabe lugu diskrimineeriti ju!

Costello: See on teemaväline kommentaar! Homofoobiat käsitlev lugu on siin. Palun edaspidi selleteemalist arutelu jätkata seal.

10. araterl - 7. juuni 2007

Huvilistele teadmiseks, et sünnitasin valmis üllitise nimega
“Post-Multikulturaalne Eesti”
http://eesti.wordpress.com/2007/06/07/post-multikulturaalne-eesti/

Loodetavasti pakub huvi nii mõnelegi siinsele autorile ja kommentaatorile

11. Oudekki - 8. juuni 2007

Ma arvan, et üks osa korruptiivsuse sarnasusest on siiski seos NSVL-iga, mis minu arvates lagunes väga palju ka just korruptsiooni tõttu. Aga see on ühine kogemus, mis nende riikide poliitikutel on. Selle kogemuse taustal on neoliberalismil arvatavasti oma tugev mõju korruptsioonile küll.

12. Janek - 8. juuni 2007

“NSVL-iga, mis minu arvates lagunes väga palju ka just korruptsiooni tõttu.”

Tõsi, aga mingi ideoloogia süüdistamine tänases korruptsioonis on lausidiootsus. Korruptsioon jätkunuks igasuguse ideoloogia puhul (vt kasvõi keskaegset rooma-katoliku kirikut). Kordan veel kord üle: 1) plats puhtaks ehk vanad peerud minema ja noored rikkumata asemele (tehtud!) 2) riigi õhendamine, et oleks vähem mida varastada (tehtud!).

“Oled sa lihtsalt sinisilmne voi tootad KAPO-s voi molemad korraga?”

Seda tuleb vaadelda mingi taustsüsteemi suhtes. Maailma riikidest on korruptsiooni tajus Soome esimesel ja meie umbes kahekümnendal ehk meil on hea eeskuju Põhjas. Post-kommunistlikest on Eesti ikka kaugel ees. Samas sellistes TOP riikides käib asi varjatumalt ja osavamalt, et kahtlustada ja tõestada on veelgi raskem.

13. mina - 15. juuni 2007

Ideoloogia süüdistamine korruptsioonis on ehk iseenesest vale, aga kindlasti on korruptsioon lahutamatult seotud riigikorra, mentaliteedi ja kultuuriga.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: