jump to navigation

Mis toimub Birmas või on see hoopis Myanmar? 30. september 2007

Posted by Manjana in Aasia, ajalugu, meeleavaldused.
trackback
Esmaspäeval, 1. oktoobril, kell 16:00 korraldab liikumine Punamust Toompea lossi ees solidaarsusaktsiooni, näitamaks toetust Birma inimestele ja nõudmaks, et Eesti valitsus mõistaks hukka Myanmari valitseva sõjeväelise hunta. Kutsume kõiki osalema!

Birma ajaloost

Birma riik loodi kuningas Anawrahta poolt 1057 aastal, juhtivaks usundiks on Theravada budism. 19. sajandil kolonialiseeriti Birma Briti võimude poolt ja Birma viimane kuningas saadeti Indiasse pagendusse, kus ta ka suri. Birmast sai Briti India osa. Teise maailmasõja käigus okupeeris Birma Jaapan, kuid pärast sõja lõppu vallutasid britid selle tagasi. 1948 saavutas Birma iseseisvuse. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on Birmat alates aastast 1962 valitsenud sõjaväelised režiimid. Nende riigikorda kutsutakse “sotsialism Birma moodi.” 18. oktoobril 1965 andis Revolutsiooninõukogu välja seaduse, millega kõik ettevõtted riigistati.

1974. ja 1988. aastal üritati valitsust kukatada. 1988 tulid tuhanded tudengid, kontoritöötajad ja mungad tänavale,Aung nõudes demokraatlikku reformi. Nende liidriks tõusis Birma vabadusvõitluse kangelase kindral Aung San’i tütar Aung San Suu Kyi, kes Mahatma Gandhi ja Martin Luther Kingi vägivallatutest meetoditest inspireerituna korraldas kogu maal kõnekoosolekuid ja väljaastumisi ning nõudis rahumeelset üleminekut demokraatiale ja vabasid valimisi. Septembris 1988 surus sõjavägi meeleavaldused brutaalselt maha ja seda aastat jäid tähistama tuhanded surnud.

1990. aastal kuulutas militaarne hunta välja esimesed demokraatlikud valimised üle 30 aasta. Aung San Suu Kyi juhitav opositsiooniline Rahvuslik Liiga Demokraatia eest (NLD) võitis need ülekaalukalt – kuigi liider ise on koduarestis ja osalemisest diskvalifitseeritud. Valimistulemused kuulutati kehtetuks ja valitsev hunta jäi võimule.

1991 sai Aung San Suu Kyi Nobeli rahupreemia oma pühendumuse eest rahumeelsele muutusele. Nobeli preemia komitee tolleaegne juht Francis Sejested nimetas naist “väljapaistvaks näiteks võimutute võimust”. Birmalastele on Aung San Suu Kyi jätkuvalt vabaduse, demokraatia ja rahu sümbol, vaatamata asjaolule, et naine on 1988. aastast saadik peaaegu pidevalt koduarestis olnud.

2005. aasta 6. novembril alustas Birmat karmilt valitsev ülemkindrali Than Shwe pealinna kolimist Yangonist mägede ja džungliga piiratud Pyinmanasse riigi keskosas. Esimestele ümberasujatele üheksast ministeeriumist teatati vaid kaks päeva varem, et nad oma asjad pakiks. Uus pealinn pühitseti ametlikult sisse 2006 aasta veebruaris 12 000-mehelise sõjaväeparaadiga ning nimetati Naypyidaw’ks (loe: nebjidoo) – mis tõlkes tähendab kuninglikku linna.

Militaarrežiimi regionaalseks julgeolekuohuks kuulutades õnnestus Ameerika Ühendriikidel 2006 aasta septembris esimest korda Birma küsimus ÜRO Julgeolekunõukogus tõstatada. Paljud Birma elanikud said sellest värsket lootust, et president Bush saadab väed Birmasse ja kõrvaldab vihatud kindralid, nii nagu ta tegi Saddam Husseiniga.

Ameerika kallaletung arvatakse olevat ka üks põhjusi, miks ülemkindral Than Shwe – kellele kuulub riiki pankrotti viiva Naypyidaw’ idee – pealinna riigi sisemusse kolis ja kindlustas.

Stseenid Birma sõjaväelise režiimi tegelikkusest annavad ainet 2008. aastal kinodesse jõudvale Sylvester Stallone’i uuele filmile «Rambo IV: Pearl of the Cobra». Filmis nõustub Bangkokis elav Rambo päästma misjonärid, kes jäävad kadunuks Birma džunglis karenitest sõjapõgenikele humanitaarabi ja varustust jagades. Sadistlikud Birma armee sõdurid on nad vangistanud.

Valitsevat militaarvõimu on nimetatud kleptokraatiaks: nad ignoreerivad riigi nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid probleeme. Riigi vanglates hoitakse poliitilistel põhjustel üle 1300 kodaniku, ida- ja lääneosa džunglites toimub nii kristlike, budistlike kui islamiusuliste vähemusrahvuste genotsiid. Samas on Birma on üks armastatud turismisihtkohti – aga sealsete tavaelanike kasutusse ei jõua peaaegu midagi turismist tulenevatest hüvedest.

Riigi nimest

Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune sõjaväeline juhtkond, kes 18. juunil 1989 kuulutas riigi ingliskeelseks nimeks Union of Myanmar. Opositsioon uut nime siiani ei kasuta. ÜRO on nimemuutust tunnustanud. Euroopa Liit pooldab ükskõik kumma nime kasutamist. Mõned riigid, sealhulgas USA ja Suurbritannia kasutavad riigi endist nime (inglise keeles Burma), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime “Myanmar”, sidumata seda toetusega praegusele režiimile. Eestikeelne põhinimi oli vahepeal “Myanmar”, alates 2006. aasta suvest jälle “Birma”.

2007 aasta sündmused

Kui 1988 aastal rahvaülestõus vägivaldselt maha suruti, kadusid sealt ka massimeeleavaldused. Demokraatlikud jõud kohtasid aina suurenevaid piiranguid oma tööle – aga ka vaesus ja inimõiguste rikkumised üha süvenesid. 2007 aastal süüdistas ka tavaliselt neutraalne Rahvusvaheline Punane Rist Birma valitsust oma kodanike õiguste piiramises.

15. augustil 2007 tõstis Birma valitsus kahekordselt bensiini ja diislihinda (ja viiekordselt kompresseeritud gaasi hinda, mida kasutavad bussid) ning see sai viimaseks piisaks vaesuses elava rahva karikas. Esialgu tuli tänavatele vaid 400 inimese ringis, kellest kümned kohe arreteeriti. Buda mungad, kelle staatus ühiskonnas on väga kõrgelt hinnatud, sekkusid 5. septembril, kui võimud kasutasid karmi jõudu, et laiali peksta Pakokku rahumeelne meeleavaldus. Vähemalt kolm pühameest sai viga, mungad andsid valitsusele aega vabandamiseks 17. septembrini, kuid loomulikult mingit vabandust ei tulnud. Mungad loobusid oma religioossetest toimingutest ja tulid märgatavalt suuremate massidena tänavale – praegu on protestimas kümned tuhanded mungad. Nendega liitusid suured rahvahulgad ning protestijate arv riigi suurima linna tänavatel kerkis 100 000ni – proteste aga surutakse jätkuvalt vägivaldselt maha. Korravalvurid andsid Yangoni kesklinnas demonstrantidele 10 minutit aega, et laiali minna, lubades vastasel juhul meeleavaldajad maha lasta.

27. septembril hukkus Birmas Jaapani ajakirjanik Kenji Nagai. Videolõik tema tapmisest algab kaadritega sellest, kuidas sõdurid ja märulipolitsienikud jälitavad põgenevaid demonstrante. Üks kiivriga sõdur lükkab pikali Nagai. Selili lamav Birma tv piltmees hoiab oma kaamerat veel pea kohal, kui kõlab lask – videol on näha, kuidas Nagai ees seisev mees teda oma relvaga sihib. Pärast lasku läheb sõdur ära – ta jätkab demonstrantide taga ajamist.

Birma valitsus piirab karmilt meediat, e-maili, mobiili ja tavatelefoniga on sealt teavet saada peaaegu võimatu. Politsei jälitab kaamerate ja telefonidega inimesi, rahvusvahelised kõned on häiritud, opositsiooni telefoniliinid on häiritud ja katkestatud, samuti blokeeriti Birma internetilehed (sh blogid), mis sisaldasid teavet ja fotosid valitsuse tegevus kohta. Birma valitsus süüdistab võõrmeediat hävingu õhutamises ja väidab, et internet on häiritud seetõttu, et veealune internetikaabel on saanud vigastada.

30. septembri Päevaleht kirjutab, et kolonel Hla Win otsustas Birmast pageda siis, kui sai käsu tappa üle saja munga. Hla Win sai käsu viia oma alluvad kahte kloostrit ründama. Mungad oleks tulnud maha lasta ja laibad džunglisse viia. Hla Win ei tahtnud korraldusele alluda ja põgenes. Praegu on geriljasõduritelt abi saanud Hla Win Birma ja Tai vahelisel piirialal, kus ta kohtas Norra ajakirjanikku Hans-Joachim Schildet, kes Wini loo maailmale vahendas.

Maailma reageeringud

Europarlament tahab Birma munkade kaitseks Hiina olümpiat boikottida 28.09.2007
Bush kutsus üles avaldama survet Birma valitsusele 27.09.2007
Venemaa ja Hiina peavad Birmas toimuvat riigi siseasjaks 27.09.2007
BBC kokkuvõte: mida maailm arvab 28.09.2007
Piltides: Birma meeleavalduste mahasurumine 29.09.2007

Kasutatud andmeid Vikipeediast ja ajakirjandusest. Artiklit täiendas ka Oudekki.

Täiendus

Vaata Toompeal toimunud solidaarsusaktsiooni videot Päevalehest : http://www.epl.ee/video/402200

Advertisements

Kommentaarid

1. analyytik - 1. oktoober 2007

Parasjagu segane värk selle Birmaga niisiis.

1. ‘sõjeväeline hunta’ – ?
2. ‘sotsialism Birma moodi’ – ?
3. ‘1990. aastal kuulutas militaarne hunta välja esimesed demokraatlikud valimised üle 30 aasta’ … ‘Valimistulemused kuulutati kehtetuks ja valitsev hunta jäi võimule.’ – milleks siis üldse valimised korraldati?
4. ‘riigi ja linna nime muutmine’ – milleks?
5. ’15. augustil 2007 tõstis Birma valitsus kahekordselt bensiini ja diislihinda (ja viiekordselt kompresseeritud gaasi hinda)’ – mingi järjekordne jama, sest minu teada on seal riigis gaasi ju palju?
6. ‘sajad tuhanded mungad ja ca 90% elanikest budistid’ – kuidas hunta ja budism kokku sobib?
7. ‘üks parajalt popp ja Nobeli preemia saanud opositsioonitegelane, keda siis koduarestis hoitakse. a samas see munkade demo käis ka tema juures, nii palju kui ma uudistest lugesin, ja ta sai vist isegi sõna seal’ – ühesõnaga, jälle mingi kummaline seis.
8. ‘mungad on väga auväärsed ja elanikkonna poolt lugupeetud, a samas jälle valitsuväed ründasid munkasid’ – kas jälle justkui tegutsemine oma edu vastaselt?

Täielik komplott, pole midagi öelda.
Ma olen küll aegade jooksul igasuguste asjade vastu huvi tundnud ja lugenud, a praegu pean küll tunnistama, et ega ma hetkel sellest värgist seal suuremat sotti ei saa. Et mis jama seal on ja kuidas see asi võiks edasi kulgeda.
No ja see valitsus- maeitea, justnagu totakad oleksid vä?

2. analyytik - 1. oktoober 2007

Burmese monks become spiritual warriors
The Toronto Star/Canada, Sep 29, 2007 04:30 AM
Olivia Ward, FOREIGN AFFAIRS REPORTER
http://www.thestar.com/News/World/article/261787

3. naljakas küll - 1. oktoober 2007

Heh. kas punamust pold sama seltskond kes protestis Bushi vastu kui ta Eestis käis? Kuidas siis nüüd nii, USA ja Bushiga samal pool “rindejoont”?

4. Oudekki - 1. oktoober 2007

Mõnikord võib isegi see juhtuda, et Bush kogemata õiget asja ajab. Ega siis tema toetuse pärast saa oma ideid muuta.

5. analyytik - 1. oktoober 2007

Kuda demo läks kah?

6. Hubbil - 2. oktoober 2007

Sealkandis on ka teine hunta, Pakistanis. Alles hiljaaegu tegi see maatasa madrase, surma sai palju. Louna-Korea hunta valitses kuni 1988 (ka nende kaed on verised), Tais on hunta praegu. Ladina-Ameerikast joudis hunta nimi ka inglise keelde, see oli lihtne, sest koik need huntad olid otseselt voi kaudselt ameeriklaste sunnitised.

Birma hunta on nuud joudnud uudistesse ja Washingtoni radariekraanile. Suureparane voimalus naidata ennast hea onuna, kes siiski ei aktsepteeri huntat ja sellega kaasnevat demokraatia piiramist. Ehkki viimasel ajal on Birmas kanda kinnitanud rahvusvahelised korporatsioonid, on nende huvides ainult loodusvarade ekspluateerimine ja tavainimeseni jouab joukus raskelt. Sellel massul on eelkoige majanduslikud pohjused, nagu vois uudistest valja lugeda.

Eks ole seal Birmas koige toenaolisem ikkagi majanduse avamine valiskapitalile ja tulevikus kiire majanduslik tous Louna-Korea stsenaariumi jargi. Ehk ka moned USA sojavaebaasid nagu ikka, kui India voi Hiina just vaga kovasti ei protesteeri oma tagaoue tungimise parast.

USA-l on valismaal 737 baasi ja see number kasvab iga aastaga. Birma on stareteegiliselt vaga tahtsal asukohal:
http://www.saag.org/%5Cpapers24%5Cpaper2316.html

Birma on kasutamata loodusressursside poolest rikas, mille peale on tema energianaljas naabrid juba pooranud oma silmad:
http://freeburmacoalition.blogspot.com/2005/02/burmamyanmar-as-brothel-of-natural.html

Kosilasi peale hunta elimineerimist saab tal olema palju ja hunta on peagi lainud.

7. Kriku - 5. oktoober 2007

Birmas toimuv on muidugi jube, aga meeleavaldusel oleks rohkem mõtet, kui see toimuks lähima Birma saatkonna ees. Kardetavasti Toompeal meele avaldamise fakt ühegi Birma rezhiimi ametnikuni ei jõua.

8. Jake - 6. oktoober 2007

Muide, mis arvavad kamaiidid * sellest, et Holland loobus poliitiku Ayaan Hirsi Ali kaitsmisest, keda islamifashistid tappa on ähvardanud? Need tüübid teatavasti viivad oma ähvardusi ellu ka.
Tema kaitseks vist ei viitsi keegi meeleavaldust korraldada, eks ole?

Sirje: *meie kohta ei kasuta sellist sõna, sest me oleme öelnud, et see meile ei meeldi.

9. tema pühadus - 7. oktoober 2007

Ja Tiibet? Sellest pole k…..d sõnagi poetanud. Kas moodsad on ainult päevakajalised teemad ja kohad kus ebaõiglus aastakümneid on kestnud on off-topic?

PS Jääb muidugi ka võimalus, et kuna Hiina on kommunistlik, siis on kogu tema tegevus õigustatud.

Priitp: Mis siis nüüd tegema peaks? Kas Birma asjus silma kinni pigistama, kuna Tiibetis on inimesed aastakümneid ebaõigluse käes kannatanud?

10. püma tehadus - 7. oktoober 2007

Peaks ilmselt astuma välja ka baskide, kataloonlaste, bretoonide ja korsiklaste kaitseks, nõudma Põhja-Iirimaa okupatsiooni lõpetamist, võitlema Põhja-Rootsist, Norrast ja Soomest koosneva Saami riigi väljakuulutamist ja vähemalt territoriaalautonoomiat ca mõnesajale veel allesolevale rahvale Vene Föderatsioonis.

Aga ei saa, sest need demokraatiapüüdlused on seotud rahvusega ja rahvus on saatanast. Järelikult võib olla edasi ebademokraatlik ja represseeriv.

PS Birmas on ka inimesed aastakümneid ebaõigluse käes kannatanud. See, et seda alles nüüd tähele pannakse tähendab, et 8M liikumise liikmed on ka kaasaegse meedia lapsed.

11. sirje - 8. oktoober 2007

Ja-jah. See on 1 naljakas võte, mida aeg-ajalt kasutatakse. Ma vist kirjutasin kunagi artikli sõdurite iraaki saatmisest vms., mille peale keegi kommenteeris, aga miks sa venemaa kaubanduspiirangutest ei kirjuta, tema meelest on too hoopis olulisem teema.

Hiina “kommunismist” oli juttu muideks paar artiklit tagasi. Ma pole kuulnud, et hiina käiks tiibeti munki taga ajamas ja vangi panemas, või on?

Muideks saami riigi ideed kuulsin ma ühe soome poisi käest, kes kuulub vasemmistoliitosse ja Sin Fein on samuti europarlamendi nn. kommunistide fraktsioonis, seega pole võimatu, et siin “Pühast Rahvuslusest” juttu tehakse.

Siiski huvitav oleks teada, milline rahvus see saatanast on või kust selline mõte pärineb?

Samuti oleks huvitav teada, kuidas on omavahel seotud demokraatia ja 10 kommis mainitud territoriaalautonoomia? Et kas meil on juba Setumaal tehtud rahvahääletus teemal Setu Vabariik? On see kindel, et me setude demokraatiapüüdlusi alla ei suru, et ei võimalda neile territoriaalautonoomiat?

See võiks olla küll “unistusteriik”, mis asuks igast küljest Venemaaga ümbritsetult.

12. Kriku - 9. oktoober 2007

Jutt oli pigem ikka sellest, et te kirjutate väga hea meelega Iraagist, aga mitte sõnagi Tshetsheeniast… Aga see üldiselt siiski ei tähenda, et Iraagist või Birmast ei peaks kirjutama. Lihtsalt on oluline sündmusi nende õiges kontekstis kujutada. Sama lugu on Hiroshima & Nagasakiga, mida kujutatakse tihti mingi enneolematu ja ainulaadse tragöödiana. Tegelikult see muidugi nii ei olnud, Tokyo pommitamisel tavapommidega hukkus kardetavasti rohkem inimesi, kui Hiroshimas.

13. luize - 9. oktoober 2007

Vat ei tea, kas kommentaari kommenteerimine läheb siin õige asjana kirja, aga väide, et Hiina pole Tiibeti munkasid taga ajanud ja vangi pannud on pehmelt öeldes kummastav. Ja Dalai Laama elab ka paguluses sellepärast, et talle lihtsalt meeldib Indias rohkem?

Sirje: See ei olnud väide, see oli küsimus ja ma ei tea mis on vastus. Tegelt ma ka ei teadnud, et dalai laama indias elab.

14. Hubbil - 10. oktoober 2007

Dalai laamasid on rohkem kui uks, Hiinas olev on Hiina valitsuse kollaborant, Indias eksiilis olev, see kes ka Tallinnas kais ja uleuldse palju reisib, elab Indias. Nii on ka Tiibeti munkade kogukond ilmselt lohestunud. Pole siiski ammu sellel teemal lugenud, vaga kauge maa ja subjekt.

15. Hubbil - 10. oktoober 2007

Hiinas valiti siiski ainult Panchen laama, minu viga. Nobelist Dalai laama on arvamusel, et jargmine Dalai laama sunnib valjaspool Hiinat, huvitav fakt. Eesti on ka ju siis kandidaatide nimekirjas.

16. sirje - 10. oktoober 2007

Nagu ma aru sain, siis nad kõigepealt otsivad tükk aega, et kus see laps on, kes selle dalai laama uus reinkarnatsioon on. Huvitav, et kui tuleb välja, et uus laps on sündinud näiteks korralikus katoliku või ükskõik mis teist usku peres, et mis siis saab? Või see ikka nii juhuslik pole? Et on ikka kindel, et ainult korralikus budisti peres saab siuke asi juhtuda. Sel juhul on eestil küll väike lootus.

Leidsin jutu, et eelmine dalai laama leiti siis, kui ta oli kahe aastane (1937) ja eelmise laama surmast oli juba 5 aastat möödas. Kindlaks tehti nii, et 2-aastasele lapsele näidati eelmisele laamale kuulunud asju ja too tundis need ära. Kogu jutt siin: http://www.cbc.ca/news/background/dalailama/


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: