jump to navigation

Orjatöö? 21. november 2007

Posted by Oudekki in haridus, ideed, kodanikeühiskond, töö.
trackback

MetallitöölineKuulasin täna hommikul Vikerraadiot. Hakatuseks kõneldi sellest, kuidas Tööandjate Keskliit ei näe võimalust, et alampalka võiks tõsta üle 4500 krooni kuus.

Järgmiseks kirjeldati probleemi, kuidas töötleval tööstusel – metallitööstus, masinaehitus, puidutööstus ja natukene tekstiilitööstus (kõik need, kes on Eesti peamised eksportijad) – on puudus oskustöölistest, nii suur puudus, et tuleks hakata võõraid töökäsi importima.

“Vaadake, kui me investeerime koolitusse, siis me saame töötajad ju alles nelja aasta pärast, aga töökäsi on vaja kohe”, rääkis Thor-Sten Vertmann. Vaatamata sellele, et impordiplaani taheti saate andmeil taas juurutada umbes aastaks 2011, sama hästi saaks ju selle ajaga ka koolitusplaanist juba tulemusi. Edasi kõneles Vertmann kuidas “me Aasia odavat tööjõudu ei taha ja India IT-insenerile 18 000 – 20 000 krooni kuus palka maksta ongi see õiglane palk ja ei ole mingit odavat tööjõudu, sest see pakutav summa on ju peaaegu kahekordne Eesti keskmine”.

Stopp! India IT-insenerid tulevad siia metallitööstuse oskustöölisteks? Aga äkki tuleksid selle hinna eest isegi mõned meie IT-insenerid? Ma loodan, et see küsimuseasetus väljendab Tööandjate Keskliidu ajutegevuse võimekust, mitte kogu meie ettevõtjaskonna mõttestikku.

Heitsin pilgu Eesti statistika andmebaasi ja seal kõneldi järgmist:

Keskmine brutokuupalk kroonides aastal 2005 (Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad; enam kui 49 töötajaga ettevõtted ning kõik riigi- ja munitsipaalasutused ja -organisatsioonid).

Tekstiilitootmine: 5 682
Rõivatootmine; karusnaha töötlemine ja värvimine: 5 242
Mööblitootmine; mujal liigitamata tootmine: 7 012
Puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, punutiste tootmine: 8 013
Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed: 8 532
Muude masinate ja seadmete tootmine: 8 965

Teadus- ja arendustegevus: 8 242
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne: 7 953

Finantsvahendus, v.a kindlustus ja pensionifondid: 18 211
Arvutid ja nendega seotud tegevus: 19 618

Muide, arvestama peab siin ka regionaalseid erinevusi, näiteks Äripäev kirjutab, et 2006. aastal oli Viljandi Metallitööstuses töötaja keskmine palk 5440 krooni.

Nojah, meie IT-inseneridele äkki peab tõesti enam palka pakkuma, et nad loobuksid erialasest tööst, aga mõni äkki tuleb. Kuid mõne õe või teadlase või sotsiaaltöötaja jne jne saaks küll panna 18 000 EEK/kuus eest metallitööliseks ümber profileeruma (rääkimata teistest oskustöölistest). Tööpäev on ka lühem, eksole, ehkki töö võib raskem olla. Ma arvan, et see jutt, kuidas meil füüsiliselt ei jätku inimesi tööd tegema, ei kannata väga kriitikat, küsimus on selles, et ei suudeta maksta turul nõutavat hinda. Kui oma kogukonnast ei leita töötajaid, siis järelikult ei vasta pakutav palk turul nõutavale. Kõik inimesed ka ei ole hõivatud ning majandusharud konkureerivad töötajate pärast ka omavahel.

Kui tööandjatel on jätkuvalt see küsimus, et enne kui nad saavad koolitamisega ühele poole, on vaja ajutist tööjõudu kuni nii pooleks aastaks – siis kui pakutakse summat suurusjärgus €1300 kuus, siis ma arvan, et EL liikmesriikidest leiab seda tööjõudu kenasti ka, seega ei ole vaja nõuda meie sisserännupoliitika muutmist. Meie tähendab ju praeguseks kogu Euroopa Liitu, kui kolmandatest riikidest saab keegi tulla vabalt Eestisse, saab ta vabalt liikuda igale poole mujale.

Kokkuvõttes jääb mulle ikkagi see mulje, et Tööandjate Keskliit üritab hämades luua võimalust odava tööjõu sissetoomiseks, mis tähendab seda, et ettevõtted ei otsi kasumi teenimiseks võimalusi pakkuda paremat produkti (selle läbi võidaks ühiskond) vaid hoida kokku tööjõukulusid, kuni orjatööjõu kasutamiseni: palga maksmine, mille eest ei saa antud ühiskonnas normaalselt ära elada, s.t. süüa, elukoha eest maksta ja ehk kord kuus lõbutsedagi, on sisuliselt orjatöö kasutamine. Kas me tahame niisugust tulevikku?

Mulle meeldiks tulevik, kus me arvestame oma kogukonna huvidega. Uute inimeste sissetoomine ei tähenda seda, et probleemid on lahendatud, sest ka uued inimesed tahavad elada normaalses keskkonnas. Rääkimata sellest, et igasugune tööjõu meelitamine riikidest vaid kõrge palgaga on sisuliselt koloniaalpoliitika: me võtame nondest riikidest ära kõige helgemad pead ja aktiivsemad inimesed, kes võiksid seal omaenda kogukonda panustada ja suurendame seega veelgi vaesust ja arengutasemete erinevust.

Advertisements

Kommentaarid

1. Jake - 22. november 2007

Ilmselt leiab tõesti ELsisest tööjõudu ka, mul tuttaval on ehitajad Rumeeniast. Aga tööjõupuudus on tingitud sellest, et Eesti elanikud ei taha lapsi saada, elanikkonna arv väheneb pidevalt (see aasta vist on enamvähem nullis, kuid lähiaastateks prognoositakse negatiivset iivet). London on juba ammu Londonstani, eks Eesti läheb sama teed.
Enoch Powellil oli vist õigus või polnud?

2. priitp - 24. november 2007

Üks võimalus tööjõupuuduse vähendamiseks on suurendada tööhõivet. Teine võimalus on suurendada efektiivsust. Mõlemal võimalusel on lisaks kõigele muule ka see hea omadus, et tulemused on saavutatavad suhteliselt kiiresti, max kuue-seitsme aasta perspektiivis.

Praegust demograafilist olukorda ja sellest tulevat olukorda tööturul mõjutavad vähemalt paarkümmend aastat tagasi tehtud otsused. Kui eestis muutuks iive ühtäkki positiivseks, siis sellest tulenevad lühiajalised muutused tööturul on negatiivsed, kuna väikelastega naised ei osale aktiivselt tööturul. Positiivsete tulemuste ilmnemiseks läheb vähemalt paar-kolmkümmend aastat – kuni praegused väikelapsed tööturule jõuavad.

Nii et, isegi kui meil kõigil tekib kange tahtmine hakata rahvuskehandit päästma, tuleb inimeste puudusega ikkagi midagi ette võtta.

3. analyytik - 24. november 2007

Vabandage väga, aga kogu see “tööjõupuuduse” jutt on täielik pläma ja hämamine.
Kui on vähem inimesi ja seega vähem töötegijaid, siis on ka vähem tarbimist. See tähendab, et ka kõikvõimalikku produkti ja toodangut on vähem vaja. See asi läheb tasakaalu automaatselt.

Kui Islandil on vist miski veerand miljonit inimest, kas seal on siis tööjõupuudus viis korda suurem kui Eestis? Või kui Soome elanikkond on viis korda suurem, kas seal on siis tööjõupuudus viis korda väiksem.
See jutt on bullshit ja valetamine algusest lõpuni.

Tegelikult on asi selles, et kapitalistlikel vereimejatel on vaja lihtsalt orjasid. Vanas-Roomas oli ka vist sihukesi probleeme. Mis siis tehti? Aga korraldati sõjakäike orjade hankimiseks. Palun väga. Eesti okupatsiooniväed on Iraagis, tegelgu siis millegi kasulikuga. Võtku inimesi kinni, toppigu transpordilennukisse ja saatku Eestisse orjaks. Kodumaa ju vajab odavat tööjõudu.

4. Oudekki - 24. november 2007

Analüütik – 100% nõus, tööjõupuuduse jutt on hämamine, see on silt nende poolt, kes arvavad, et tööjõu eest ei peaks maksma ning siis vangutavad pead, et keegi ei tahagi tööle tulla. Eestis on küllalt inimesi, kes on alahõivatud või üldse mitte hõivatud, küllalt noori, kes ei näe siin tulevikku, sest ei leia sobivat tööd.

Eksport küll ei pruugi väheneda, kui elanikkond väheneb, aga vabandage, kui praegu vaadata peamiste ekspordiga tegelevate tööstusharude keskmisi palku antud kirjutises, siis siin on veel rahulikult edasi minna, et palgad muutuksid atraktiivsemaks ja inimesi tuleks rohkem tööle.

5. priitp - 24. november 2007

Kui on vähem inimesi ja seega vähem töötegijaid, siis on ka vähem tarbimist. See tähendab, et ka kõikvõimalikku produkti ja toodangut on vähem vaja.

Mis tähendab, et ettevõtted jäävad väiksemaks, turul ringleb vähem raha, kasumit tuleb vähem, jne. Kahanev majandus näib kapitalistidele olevat tõsine painaja ;)

6. analyytik - 25. november 2007

p:
“Kahanev majandus näib kapitalistidele olevat tõsine painaja ;)”

Vot nii jah. Vist. Umbes.
See on mingi väga fundamentaalne probleem tegelikult. Ma olen nimetanud seda “vektoriaanlik maailmapilt”. Kuigi üks tuttav ütles selle peale, et tema oli seda väljendit juba enne ka kusagilt lugenud.

See tähendab siis, et kogu värk peaks olema nigu üks vektor. Et kui kujutada ette mingit tüüpilist kordinaatteljestikku, et siis elu ja olemist peaks nigu iseloomustama üks joon/nool, mis kulgeb siis alt vasakult paremale üles umbes. Naeruväärne mu meelest.

No ja siis püütakse kogu jõust, et see niimoodi ka oleks. Ei tea milleks. Ja siis kõike need “võlusõnad” – areng, edu, progress, edasiminek. Aha jaa, kasv ka muidugi.
Vot see ‘lineaarne ajataju’, millest ma vist ei-tea-kus-täpselt kirjutasin ka. See käib kah selle asjaga kokku kuidagi.

Nujah. Aga maailm (planeet Maa) on teisest küljest jälle lõplik. Ja see ülalmainit ideoloogia, see ei ole ikka kuidagi ‘sustainable’.
Kui nüüd õigupoolest püstitada küsimus nii, et mis siis juhtuks kui hakkaks olema vähem iga päevaga, kuuga, aastaga. Vähem toodangut, vähem sündimust, vähem inimesi… Mis siis juhtuks TEGELIKULT? Kapitalistidel oleks tõsine painaja esialgu, seda küll – aga pikemas perspektiivis? TEGELIKULT on see ju ikka AINUKE võimalus totaalset jama vältida. Sellest peaks iga vähegi mõtlemisvõimet omav inimene ometi aru saama.

7. Mirri - 25. november 2007

Minu meelest on ka tööjõu sissetoomise probleem ainult see, et me ei taha oma inimeste harimiseks – selleks, et nad oleksid kõlbulised teatavale tööle – ei raha ega aega kulutada. Tihti me peame neid ka sotsiaalselt kergitama. Paljud inimesed on sellest tõsiasjast, et nad tööd ei ole saanud, alla käinud ja nende tõstmine vajab loomulikult ressursse – ka emotsionaalseid. Selge pilt, et odavam on lihtsalt sisse tuua valmis tööjõudu.

8. Olev - 26. november 2007

To: analyytik
Vabandage väga, aga kogu see “tööjõupuuduse” jutt on täielik pläma ja hämamine.
Kui on vähem inimesi ja seega vähem töötegijaid, siis on ka vähem tarbimist. See tähendab, et ka kõikvõimalikku produkti ja toodangut on vähem vaja. See asi läheb tasakaalu automaatselt.

Kui ma ei eksi on Eesti kõige avatuma majanduse ja turuga riike maailmas. Kas Eesti eksport on null või? Täiesti mõttetu lahminime.
Eesti häda ongi selles, et meie ettevõtted ei ekspordi piisavalt ja ei arenda (lihttööde mehhaniseerimine automaatidega) oma tooteid ja ettevõtteid. Samas tõsine puudus on ka kapitali puudus.
Samas on liigne poputamine teinud karuteene kuna paljud endised Viru ärikad vaatavad kuidas lihtsamalt läbi ajada…
Isamaaliidu väärpoliitika suretas meie rahva väljasuremise piirile…
Erastamine tulnuke teha ilma kinnisvarata ja alles 2000nda aasta paiku saanuks erastada juba normaalse hinna eest. Seni aga makstuks renti Riigikinnisvara AS-le kust saanuks lastetoetusi maksta, et sündivus nulli ei kukuks nagu see 90ndate keskel juhtus.

Meile on hädasti vaja sissetuua välismaised õppejõude ja õpetajaid (kutseharidust pole ollagi). Ma ei poolda üldse immigratsiooni tööjõule, mis toob alla statistikaameti keskmisele palgale tööjõudu kolmandatest riikidest. Keski soov ja immigratsiooni näitlik õppetund

9. mises - 29. november 2007

4. Oudekki – 24. November 2007

Analüütik – 100% nõus, tööjõupuuduse jutt on hämamine, see on silt nende poolt, kes arvavad, et tööjõu eest ei peaks maksma ning siis vangutavad pead, et keegi ei tahagi tööle tulla.

Sama loogika järgi võiks tööpuuduse kohta öelda, et ka tööpuudust pole olemas, on ainult inimesed, ei taha teha tööd väikese raha eest.

10. Mirri - 29. november 2007

Aga ma arvangi nii, et tegelikku _tööpuudust_ pole olemas. Seda juhul, kui tööpuuduse all mõista olukorda, kus enam midagi teha pole vaja!
Praegu on aga olukord selline, et töö on aga praktiliselt _tasuta_ tegemiseks. Sest alamakstud töötegemine on ju teatavas osas tasuta tegemine. Ei saa ju inimeselt oodata töö tegemist sellise palga eest, millega ta ära ei ela. Keegi pole ju _igiliikur_. See, et perpetuum mobilet ei anna ehitada, on ju ammu teada. Milleks seda siis ikka ja jälle katsetada?

11. mises - 29. november 2007

“10. Mirri – 29. November 2007
Praegu on aga olukord selline, et töö on aga praktiliselt _tasuta_ tegemiseks. Sest alamakstud töötegemine on ju teatavas osas tasuta tegemine. Ei saa ju inimeselt oodata töö tegemist sellise palga eest, millega ta ära ei ela. Keegi pole ju _igiliikur_. See, et perpetuum mobilet ei anna ehitada, on ju ammu teada. Milleks seda siis ikka ja jälle katsetada?”

Muiudugi ei saa oodata töö tegemist palga eest millega ära ei ala. Ja ettevõtetelt ei saa oodata palga maksmist, millega nemad ära ei ela.
Internetikommentaatorid teavad ka lahendusi. Esimesetele ütlevad, et mine siis teisele tööle, kus palk parem. Teistele ütlevad, et tehke siis paremaid, kallimaid tooteid ja eksportige rohkem.

12. Oudekki - 29. november 2007

Just, turumajandus peaks panema firmasid tegema paremaid tooteid selleks, et turul ellu jääda – nii saaksime Pareto-optimaalse olukorra, kus võidavad nii tarbijad kui tootjad kui loojad. Kui turuolukord paneb ettevõtteid saama kasumit mitte parema toote loomiselt (mida inimesed ostaksid rohkem, seega saaks firma enam kasumit) vaid tööjõukulude kokkuhoidmiselt, siis peab riik sekkuma (sest lähme Pareto-optimaalsusest eemale, tootjad saavad kasumit, tarbijad ja loojad ei saa).

Kaudselt ei saa muidugi lõpuks ka tootjad kasumit, sest kui töölised ikka enam üldse ei tule või toode läheb nii viletsaks, et keegi osta ei taha, siis ta läheb ka pankrotti, aga see on pikaldane protsess.

Kasumi teenimine on tore asi küll, aga see ei tähenda, et igasugune kasumisaamise viis oleks õigustatud, et kasumiga saaks kõike õigustada.

Lisaks: mõnede toodete loomine ongi kallim, kui teiste toodete loomine. Orjatöö hinnaga odavate toodete loomine on oht mitte ainult turule vaid ka ühiskonna stabiilsusele, demokraatiast rääkimata.

13. mises - 30. november 2007

12. Oudekki – 29. November 2007
“… siis peab riik sekkuma…”

Mida tähendab, et riik peab sekkuma? Ja kes see riik ikkagi lõpuks on? Olgem ausad, see kes sekkub ei ole riik, vaid ikka konkreetsed inimesed – mingid bürokraadid, ametnikud ja nende ülemused.

Mille alusel sinu arvates need bürokraadid saavad otsustada missugune konkreetne number peab alampalk olema? On neil ametnikel, mingi salajane valem või algoritm? Kristallkuul nende kabinettides, mis räägib kui suur see alampalk peab olema?

Miks see number peaks olema 4500? Miks mitte 8500? Sellise alampalgaga saaksid inimesed ju veel paremini ära elada. Riik peaks kohe sekkuma!!!

Ja Tööandjate Keskliidu võiks samuti laiali saata – küll riik teab ise milline alampalk olema peab.

14. Oudekki - 1. detsember 2007

Milline huvitav mõttekäik – riik, see on ametnikud :P

Ametnikud, need on tehnilised töötajad ja nende asi on koguda andmeid, keskmise toidukorvi väärtus, üüritasemed jne. Siis on lisaks olemas ametiühingud, mis on töötajate võimalus ütelda, et teatud palk niisugustel-ja-niisugustel põhjustel ei võimalda äraelamist. Loomulikult on ka tööandjate arvestus oluline, et milliste palkade puhul kui palju nende tooted maksaksid. Need kõik peavad olema mitte suvalised numbrid vaid reaalselt kalkuleeritud arvestused.

Sealt edasi tuleb juba teha poliitiline otsus, mitte ametnike vaid praegu siis nende esindajate poolt, kellele rahvas on oma mandaadi andnud.

15. Mirri - 1. detsember 2007

Eks paljud meie probleemid olegi tingitud rahva eemaldumisest valitsusest. Ega Mises ainus pole, kes arvab, et tal pole riigiga asja ja see on mingi imaginaarne ametnike hulk. Ja sellest paljud meie hädad tulevadki. Huvitav, paljud meist reaalselt tunnevad, et riik – see on ka tema ise.

16. mises - 5. detsember 2007

“14. Oudekki – 1. December 2007

Milline huvitav mõttekäik – riik, see on ametnikud :P

Ametnikud, need on tehnilised töötajad ja nende asi on koguda andmeid, keskmise toidukorvi väärtus, üüritasemed jne. Siis on lisaks olemas ametiühingud, mis on töötajate võimalus ütelda, et teatud palk niisugustel-ja-niisugustel põhjustel ei võimalda äraelamist. Loomulikult on ka tööandjate arvestus oluline, et milliste palkade puhul kui palju nende tooted maksaksid. Need kõik peavad olema mitte suvalised numbrid vaid reaalselt kalkuleeritud arvestused.

Sealt edasi tuleb juba teha poliitiline otsus, mitte ametnike vaid praegu siis nende esindajate poolt, kellele rahvas on oma mandaadi andnud.”

Kas praegu see protsess ei käigi niimoodi, et ametühingud ja tööandjate keskliit räägivad omavahel läbi alampalga suuruse osas ja lõpuks lepivad kokku. Siiamaani on see niimoodi, millist lisaväärtust annaks riigi sekkumine?

Sinu arvamus aga, et on võimalik reaaselt kalkuleerida, milline palk ei võimalda äraelamist ja milline palk käiks ettevõtjatele ülejõu, on naiivne, et mitte öelda rumal. Inimesed ja nende vajadused on erinevad, samamoodi on erinevad ka ettevõtted ja nende võimalused. Plaanimajandajad uskusid samuti seda, et ühiskonnas toimuv on võimalik ülevõtta, ärakalkuleerida ja vastavalt selle reguleerida. Nad eksisid.

“15. Mirri – 1. December 2007

Eks paljud meie probleemid olegi tingitud rahva eemaldumisest valitsusest. Ega Mises ainus pole, kes arvab, et tal pole riigiga asja ja see on mingi imaginaarne ametnike hulk. Ja sellest paljud meie hädad tulevadki.”

Ei tea, minul selliseid hädasid pole. Ei vaja ma ka ametiühinguid ega riiki enda eest palgaläbirääkimisi pidama, olen siiamaani nise hakkama saanud.

17. Oudekki - 5. detsember 2007

Miinimumvajadusi saab kalkuleerida. Mis on vajadused normaalseks eluks praeguses läänetüüpi ühiskonnas?

– Elukoht, vähemalt 20m2 inimese kohta
– toit iga päev, 2-3x, üks kord sooja toitu
– transport
– mobiiltelefon
– internet
– kord nädalas väljas söömas/kinos/teatris
– üks puhkus kodulinnast väljas
– võimalus mõned korrad aastas mõni uus riideese osta, paar kingi, paar saapaid siin kliimas.

Teeks nüüd arvutuse:
elukoht: Tallinnas alla 2000 EEK/kuus naljalt üürikohta ei leia, ka sellise suuruse peale, sinna lisanduvad kommunaalkulud. Ütleme 2500 EEK/kuus. Väikestes linnades võib saada tsipa odavamalt, kuid mitte ka liiga palju.
toit: (saab konkreetselt keskmiste hindadega arvutada), aga ütleme, et 75 EEK päev kitsalt elades saab hakkama. 75 x 30 = 2250
(nüüd oleme saanud 4750 EEK – puhtalt üüri ja toidu peale. Ütleme, et väikelinnades võib korteri saada 500 krooni odavamalt, siis on veel mingi ruum, millegi muu tegemiseks, kui töö ja odav söömine)

transport: keskmiselt 200 EEK, kui sõita ühistranspordiga. Eestis auto veel päris asendamatute hulka ei kuulu. Muidu tõusevad kulud hüppeliselt.
mobiiltelefon ja internet: ütleme umbes 300 EEK, kui odavalt püüda.
kord nädalas lõbustus: keskmiselt 150 EEK, 150 x 4 = 600

Saime juurde 1100 EEK, kogusumma on 5850 EEK

Reis kodulinnast välja – ütleme 3500 EEK /aasta, seega umbes 300 EEK/kuu tuleks kõrvale panna.
Riided, saapad, muud kulud – 2000 EEK/aasta, seega umbes 160 EEK/kuu kõrvale panna

Veel 460 krooni juurde kuupalgale, saame 6310 krooni, ümmardame 6300-ks. See, et siit auto või arvuti või korteri ostmiseks võiks midagi kõrvale panna on välistatud, või mustadeks aegadeks hoida.

Seega, ma arvan, et selle suhteliselt jämeda arvutuse peale, et mingikski mõistuspäraseks äraelamiseks on vajalik vähemalt 6000 krooni neto alampalk, kusjuures tasulisi arstiteenuseid saab kasutada puhkuse arvelt, tasulisest haridusest ei ole üldse mõtet rääkida. Või siis mingite muude teenuste kunstlik odavdamine (korteriüür, puhkused, toit jne jne). Seega 4500-kroonisest summast äraelamine nõuab juba väga tugevat majandamist, mõistlikust toidust loobumist või näiteks elukoha olemasolekut (elamist vanemate juures näiteks). See on võimalik, aga see on halb. “Töötavad vaesed”, kelle palk ei taga ühiskonnas mõistuspäraselt toimimist, muutuvad ühiskonna stabiilsusele ohtlikuks ning vähendavad lõpuks ka firmade kasumeid.

Ah, et tööandja ei oska oma firma kohta teha arvutust, kui palju ta saab töötajale palka maksta? Miks ma seda ei usu, kui inimesed palku laest kirjutaksid, siis oleks enamik firmasid peagi pankrotis :) Tööandjate Keskliit saab neid koguda, näiteks.

Mida annab riigi sekkumine? Kui kokkulepet ei saavutata näiteks :) Riik on see, mis annab inimestele garantii, et nõrgemaid osapooli arvestatakse ja maha ei tallata. Muud garantiid ei ole.

Aga mis puutub sellesse, et “minul niisugusi hädasid ei ole”, siis see on tsipa lühinägelik. Niisuguseid hädasid ei ole, aga mõned teised on. Kui sina tuled töölisele appi tema palgaläbirääkimisel, siis tuleb tööline sulle appi, kui näiteks on vaja taandada sinu lapse kooli absoluutselt ebaõiglane või mittetunnustatud direktor. Ah kuidas? Noh, töölised saavad streikida ka sinu nimel, mitte ainult iseenda, näiteks. Solidaarsus on selle asja nimi.

18. analyytik - 6. detsember 2007

See rehkendus on hea. Just niimoodi peakski asjadele lähenema.

Aga… Konkreetse arvutuse puhul – kelle kohta see kehtib? Üksiku inimese? St. Ühe inimese kohta või? Aga loogiline oleks arvata, et keskeltläbi ühe inimese koha on ka üks laps. Mehe-naise paari kohta siis vastavalt kaks last. Ja koos sellega ka kulud: lasteaed, kool, õpikud, riided, toit, trennid jne.

Põgusel vaatlemisel mina vähemalt ei märganud, et selles arvutuses oleks lapsele vajalik raha sisse arvestatud. Mis tähendab siis, et nii tuhat või paar tuleks veel juurde. No umbes vähemalt.

Muidugi saab ka ökonoomitada, aga näiteks lapse puhul – kui ei saa üldse teatrisse, muuseumisse, näitusele, ekskursioonile? Kas laps peaks saama vähemalt aeg-ajalt restoranis söömas käia? Näiteks kasvõi selleks, et õpiks/harjuks avalikus kohas nuga ja kahvlit kasutama. Raamatud ja muu värk peale selle. Need on tänapäeval üsna suured kulud muide. M ei tea… teatripileti rahaga saab vist päris mitu päeva süüa-juua. Ühesõnaga: nende vahendite pealt kokku hoidmine hakkab hoobilt vähendama lapse ja siis ka kogu ühiskonna intellektuaalset taset.

Nii et jah. See ära toodud arvutus kajastab siis miinimumtaset. Kui sedagi.

19. mises - 6. detsember 2007

Oudekki, sinu kalkultasioon pole mingi kalkulatsioon, vaid subjektiivne suvaline arvutus.

Sinu jaoks võib olla internet miinimumvajadus normaalseks eluks, minu vanaema jaoks on see savi. Sinu jaoks võib olla teatriskäik miinimumvajadus normaalseks eluks, mina tean palju inimesi, kes teenivad plaju aga pole võibolla kunagi teatris käinud. 20m2 pinda võib üksi elades isegi liiga väike olla, aga 4-liikmelise pere jaoks võib piisada ka 15m2 per nägu. On vaks vahet kas elad üksinda ja maksad toidu, üüri jms eest üksinda või koos kellegi teisega. Sa võid saada 4500 palka, aga kui su abikaasa saab 15 000, siis on lugu juba hoopis teine.

Ma tegelikult ei taha öelda, et 4500 on pisaav või 6300 on piisav, mina ei suudaks hakkama saada ka 6300 krooniga, vähemalt mitte nii nagu tahaks. Ma tahan lihtsalt öelda, et sinu Plaanikomitee mentaliteet majandusprobleemide lahendamisel on tobe.

Oudekki: „“Töötavad vaesed”, kelle palk ei taga ühiskonnas mõistuspäraselt toimimist, muutuvad ühiskonna stabiilsusele ohtlikuks ning vähendavad lõpuks ka firmade kasumeid.”

Sellega võiksin nõustuda, kuid arvan, et töötud vaesed võivad olla ohtlikumad.

„Kui sina tuled töölisele appi tema palgaläbirääkimisel, siis tuleb tööline sulle appi, kui näiteks on vaja taandada sinu lapse kooli absoluutselt ebaõiglane või mittetunnustatud direktor. Ah kuidas? Noh, töölised saavad streikida ka sinu nimel, mitte ainult iseenda, näiteks. Solidaarsus on selle asja nimi.”
Inimesed, kes ei suuda rohkem palka küsida kui 4500 krooni, kes oskavad teha ainult tööd nagu treenitud pärdikud, kelle töö on mõttekam välja vahetada masinatega – ma ei usu, et nad suudavad mulle pakkuda mingit abi, mida mina võiksin vajada. Ma ei usu, et need inimesed, kes ei suuda küsida rohkem palka kui 4500, suudaks hinnata, kas minu kooli direktor on ebakompetentne. Ma väga kahtlen, kas mind huvitaksi sellise „ekspertarvamuse” kuulamine. Ja minu eest streikimine? Ei usu…

Seega, sinu esimene argument „et nad võiksid olla ohtlikud” kõlab palju veenvamalt kui see, et neil on mingeid teadmisi ja oskust mind kuidagi „aidata”. Ma võiksin pigem nõustuda nende alampalga nõudmistega just selle ohu pärast, et muidu võib neil purjuspäi tulla järjekordselt mõte mõni Talvepalee vallutada kui sellepärast, et nad oskaksid mind kuidagi „aidata”.
Või siis pikemas persepektiivis oleks majandusele tervikuna ja ka mule personaalselt kasulik, et palgad kõigil, ka neil kes vähem teenivad, tõuseksid. See oleks hea. Aga siis ei ole need inimesed ka enam samad, kes praegu ja treenitud pärdikute oskuste asemel oskavad nad juba midagi rohkemat. See on samuti hea.

20. Oudekki - 7. detsember 2007

Mises, asendame nende inimeste töö siis masinatega – mis nendest edasi saab? Prantsusmaa on hea näide, sissemeelitatud immigrantide töö asendati masinatega, nende inimeste kvalifikatsioonile kohta ei leidunud, ning tulemustega ei oska siiamaani keegi midagi peale hakata. Palk oli ju ka nii madal olnud, et nad ka oma lastele haridust ei saanud pakkuda, endast rääkimata.

Mis puutub kooli direktorisse, siis vaata, kui ükski buss linnas ei sõida, kuni koolidirektor on vahetatud või kui linna ainus tehas seisab, seni kuni see direktor on vahetatud, siis sellel on tugev mõju. Ah nad ei suuda hinnata, kas direktor ei ole kompetente (sest neil pole raha olnud koolis käia?) – aga selles osas usuvad nad sind, kui sina neile selgitad. Minu eeldus oli, et sina ei taha, et sinu lapse koolis on ebakompetente direktor. See ekspertteave tuleb sinult.

Muide, see jutt, et kui teenib vähe, siis on ka loll, on muidugi täiesti absurdne – eriti Eestis, kus ühtne koolisüsteem veel mõnevõrra töötab. Teine asi on ka see, et kui internet on kõigile kättesaadav, siis on ka suur hulk teavet kõigile kättesaadav. Tahtmise korral. See, kui inimene ei tea, kuidas palka juurde küsida, ei tähenda seda, et ta ei võiks teada, millised on probleemid selles seaduses, mis tema valdkonda reguleerib (ning seda paremini kui sina)

Kui inimene ise valib elamise pinnal 6m2, siis on see tema asi, see on subjektiivne – aga tal peab olema võimalus elada just teatud mõistuspärasel tasemel. Jah, meelelahutus ei pea olema kino/teater, võib olla ka näiteks raamatu ostmine (hinnalt sama kallis), aga ilma meelelahutuseta elamine ei vasta “normaalsuse” kriteeriumile. Nagu ka näiteks näljas elamine. Jah, hädaolukordadel elavad inimesed 400 g leivaga päevas, aga on ilmne, et see ei ole mõistlik jätkusuutlik programm.

Kui minu arvutus on subjektiivne, siis ütle, millist nendest kuludest: eluase, toit, riided, telefon, internet, puhkus oleks see, ilma milleta siin ühiskonnas terve elu saab kindlasti hakkama? Mis on see, mis ei kuulu esmavajaduste hulka?

21. analyytik - 8. detsember 2007

“treenitud pärdik” – lausa mõtteid tekitav väljend kohe. :)

Mille poolest erineb “treenitd pärdik”, kellele makstakse 4500 EEK, sellest “treenitud pärdikust” kellele maktakse 45000 EEK? Või näiteks 4500 EUR?

Jah, teine tarbib asju, mille hinnasildil on suurem number. Näituseks vaatab ta televiisorit, mille küljes on hinnasilt – ütleme umbes 25000 EEK. Mitte 2500 EEK nagu esimesel. Aga sisuliselt. Selles televiisoris esineb ju ikka sellesama täielik lollpea, kes räägib mingit lögajuttu sellest, kuidas Eesti koohe-koohe maailma suurimate, võimsamate ja rikkamate riikide hulka jõuab. Milles on siis erinevus?

Mille poolest erineb üht või teist summat saavate “treenitud pärdikute” elu kvaliteet? Ma pean silmas tegelikku kvaliteeti, mitte seda, kas hommikul vara kihutatakse orjama ise autot juhtides või kasutatakse selleks profesionaalse bussijuhi teenust. Kas elu kvaliteet on oluliselt parem, kui Kroonika ja SLÕL koju on tellitud, kui siis kui neid raamatukogus loetakse? Janiiedasi ja tõesti.

***
Aga jaa. Sellest va riigi värgist kah.
Ma saan muidugi aru, et kui pragu Eestis võimutsev klike on aastaid ja aastaid korrutanud, et “Eesti riik on halb peremees”, et siis kõigil on see jutt nii pähe kulunud, et keegi enam selle tegeliku sisu peale ei mõtle. Aga mida see lause õigupoolest tähendab? Milleks meile siis selline Eesti riik, kes on halb peremees – nagu mõnigi partei on öelnud?

22. Oudekki - 8. detsember 2007

Analyytik – sul läks ka süda pahaks seda “treenitud pärdik” väljendit lugedes? :)

23. mises - 8. detsember 2007

“Mis puutub kooli direktorisse, siis vaata, kui ükski buss linnas ei sõida, kuni koolidirektor on vahetatud või kui linna ainus tehas seisab, seni kuni see direktor on vahetatud, siis sellel on tugev mõju. Ah nad ei suuda hinnata, kas direktor ei ole kompetente (sest neil pole raha olnud koolis käia?) – aga selles osas usuvad nad sind, kui sina neile selgitad. Minu eeldus oli, et sina ei taha, et sinu lapse koolis on ebakompetente direktor. See ekspertteave tuleb sinult.”

Kui nad nii lihtsalt mõjutavad on, siis ma koolidirektoriga küll ei piirdu. Tõusen ikka kohe veoauto kasti ja vahetan riigikorra välja.

“Kui minu arvutus on subjektiivne, siis ütle, millist nendest kuludest: eluase, toit, riided, telefon, internet, puhkus oleks see, ilma milleta siin ühiskonnas terve elu saab kindlasti hakkama? Mis on see, mis ei kuulu esmavajaduste hulka?”
Ma ei tea. ma oskan rääkida enda vajadustest.
Siin ehk ongi suur kuristik minu ja sinu lähenemises. Mina oskan rääkida enda eest, mina räägin oma vajadustest, oma seisukohtadest. Sina arvad, et oskad rääkida kõigi eest, et sul on õigus ja võime rääkida kõige eest (Siin kõrvalteemas ma juba küsisin, miks sa esitad oma seisukohti meie vormis). Kui sa rvad,e t sul need võimed olemas, miks sa piirdud siis alampalgaga, korraldad juna kõik asjad ära. Mida ja kuidas me kõik õppima peame? Millised ülepüldse võiksid meie kõigi palgad olla? Suuna meid siis kõiki juba ka õigetele töökohtadele?

“Analyytik – sul läks ka süda pahaks seda “treenitud pärdik” väljendit lugedes? :)”

Ma täpsustaksin siiski, et minu väljend oli “töö, millega saaks hakkama ka treenitud pärdik”. Ma isegi mõtlesin seda kirjutades, kas tasuks nii jõhkralt väljenduda, aga töö, 40 aastat kuasgil liini taga teha kahte korduvat monotoonset liigutust… Mul on kahju neist inimestest, ma ise sellist tööd teha ei tahaks. Ma ise arvan, et oleksi parem kui selle töö teeksid ära masinad.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: