jump to navigation

Kas Savisaar ahistab pensionäre? 1. detsember 2007

Posted by Oudekki in poliitika.
Tags: ,
trackback

Tädid arutavad maamaksu küsimusiTõepoolest on tsipa absurdne kui Tallinnas, kus sissetulekud on keskmiselt kõrgemad kui mujal Eestis, on maamaks üks odavamaid. Teiseks, arvestades, et maamaks on täielikult kohalik maks – laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse – siis võiks Tallinnas selle tõstmine tõesti mõistlik olla, et parandada avalikke teenuseid – alates mainitud kanalisatsiooni ehitamisest, kuni võimalike muude omavalitsuse kompetentsis olevatele küsimustele (tänavate korrashoid, kas mitte ka lasteaiakohad?)

Samas, Tallinnas on kindlasti oluline, et rakendataks Maamaksuseaduse järgmisi sätteid:
§ 5. lg (2)
Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes käesoleva paragrahvi 1. lõikes või käesoleva seaduse paragrahvi 11 1. lõikes nimetatud vahemikus.

§ 11. lg (2)
Kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226) alusel pensioni saaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,1 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Esimene on oluline seetõttu, et maa väärtus Tallinnas erineb väga suures ulatustes, seega oleks õiglane, kui maamaks peegeldaks samuti maa reaalset väärtust ja kasutusvõimalusi (kui sa saad maad müüa kallimalt, siis ta on ka kõrgemalt maksustatud). Ma arvan tegelikult, et elamumaa ja tootmismaa peaksid olema maksustatud erinevalt, sest tootmine loob selle kasutajale kasumit. Kuna riik loob tootjale keskkonna selleks, et ta üldse toota ja kaubelda saaks, siis on ka mõistlik, et ta selle eest lõivu võtab. Samas elamumaa kasum on märgatavalt väiksem, seega oleks ka õiglane väiksem maksumäär. Kuid samas, praegusel juhul ka see hinnatsoonide lõikes maamaksu arvestamine võib niisugust põhimõtet mõnevõrra tagada.

Teine punkt on eriti oluline seetõttu, et inimesed, kes enam ei teeni, saaksid rahulikult oma vanaduspäevi veeta ja puhata, maksusüsteem ei tohi muutuda koormaks ühiskonna nõrgematele liikmetele. Tõepoolest, on absurdne, kui omavalitsus tahab teenida tulu infarkti üle elanud pensionärilt, kes elab oma emalt päranduseks saadud majaosas suurel krundil linna servas (vt. Sofie kommentaar Sirje blogis). Seetõttu arvan ma ka, et maamaksuseadust võiks niiviisi muuta, et see võimaldaks teha maksusoodustusi ka paljulapselistele peredele – see oleks märgatavalt mõistlikum nende toetamise viis, kui nendepoolse laenuvõtmise toetamise, mis on ka Eestis korraks välja pakutud.

Juta rääkis oma ajaveebis, et “Eriti inetu on siinjuures jälle rõhuda mingitele hämaratele ühishuvidele”. Igasugused riigimaksud ikka ju täidavad seda eesmärki, et meil oleks ühiste huvide täitmiseks ühiskassa. Kui keegi kavatseb maksu tõsta, et sellest rahastada oma erahuvisid, siis seda nimetatakse tavaliselt korruptsiooniks.

Aga Jutal on õigus selles suhtes, et maamaksu põhjendamine jääb tõepoolest hämaraks: teave, mis selle plaanitava umbes 200 miljoni krooni lisandumisega Tallinna eelarvesse ikkagi teha plaanitakse, on segane. Linnavõim peaks avalikkusele esitama kalkulatsioonid, kui palju Nõmme tee kanalisatsioon ikkagi sellest lisaraha saab (räägitud on ka Piritast ja Kristiinest) ning kas on planeeritud veel mingisuguseid kulutusi (200 miljonit ei ole kummist). Sellisel puhul saame me kontrollida, kas linnavõim tõesti tegi seda, mida ta lubas ja millises ulatuses.

Seega: nõudkem linnavõimult pensionäridele maamaksusoodustust, nõudkem tsoonitiarvutamist ning kulude täpset avalikku kalkuleerimist!

Advertisements

Kommentaarid

1. kalake - 5. detsember 2007

pisut offtopic aga mind jäi kohutavalt häirima üks lõik, mis sisaldas teatavat arusaama:

“Kuna riik loob tootjale keskkonna selleks, et ta üldse toota ja kaubelda saaks, siis on ka mõistlik, et ta selle eest lõivu võtab”

Riik ei loo maa näol tootjale keskkonda. Tootja peab ise maksma kommunikatsioonid, energia mis selle maalapini peab jõudma. Tootja peab ostma selle maalapi, seda ei anna riik.
Pigem võiks isegi vastupidi seda asja käsitleda: tootja on see, kes oma tegevuse läbi organiseerib mingit vajalikku tegevust-tootmist ning riigimaksude näol riiki toidab. Sealhulgas ka maamaksu kaudu.

Maamaksu idee seisneb selles, et maad ei saaks kasutada kulla asemel raha paigutusvahendina, maa peab olema kasutuses, kuna seda on ainult täpselt piiratud kogus!
Mida kallim on maa, seda intensiivsem peab olema tema kasutus. Ei saa olla sellist asja, et Tallinna kesklinna rajataks kanafarm, sest maa on soodsa hinnaga! Ei ole ka mõistlik see, kui kesklinnas laiutaksid hiiglaslikud krundid haledate osmikutega.
See on maamaksu põhiline mõte.
Ole nüüd see, kes leiab õige tasakaalu!

2. Oudekki - 5. detsember 2007

Aga kas on mõistlik see, et kesklinnas on suur park, kus elanikud saavad jalutada? Mina arvan, et on. Ma pean ka oluliseks, et ajaloolisi väärtusi säilitataks, kuigi need ei ole intensiivses kasutuses jne.

Ma pidasin silmas seda, et riik loob tootjale keskkonna tootmiseks, äri tegemine on korrastatud riigi poolt. See ei tähenda muidugi, et teisi põhjendusi ka ei saas olla, ja maakasutuse intensiivistamine on kindlasti ka üks argument. Kuid selle juures tulebki jälgida, et intensiivistamise käigus ühiskonna nõrgemad liikmed ei saaks kannatada ning kõigile kuuluvat maad – jalutamiseks, inimesed vajavad puhkust – ka alles oleks.

3. sirje - 6. detsember 2007

Ma selgitaks seda “riik loob tootjale keskkonna”. Loob ju? Näiteks ENSV ei loonud eraettevõtjatele mingeid tingimusi, vaid pani hangeldajad vangi, aga eesti vabariik on eraettevõtlusega rahul ja kaotas tulumaksu kasumilt, et hästi mõnus oleks.

See kes infrastruktuurid loob, on puhas kokkuleppe küsimus. Suurema osa infrat saime me lihtsalt ENSV aegadest. Praegu on endale infra loomine kas enda või mõnikord ka kohaliku omavalitsuse asi. Alati võib ka kuidagi teistmoodi, oleneb riigist.

Kuna riiki määratakse tihtipeale tema geograafiliste näitajate järgi, siis kuulub kogu maa mõtteliselt riigile ja kuna kõigile ei jagu lapikest maad, siis, need, kellele jagub, maksavad selle eest. Loogish.

4. mises - 7. detsember 2007

“Ma selgitaks seda “riik loob tootjale keskkonna”. Loob ju? Näiteks ENSV ei loonud eraettevõtjatele mingeid tingimusi, vaid pani hangeldajad vangi, aga eesti vabariik on eraettevõtlusega rahul ja kaotas tulumaksu kasumilt, et hästi mõnus oleks.”

Et kui riik terrorit ei rakenda ja vangi ei pane, et siis on tegu keskkonna loomisega. Et kui mina püssiga tänavale kõmmutama ei lähe, et siis loon inimestele elamiseks keskkonna? Vaat kui lahke ma olen, äkki keegi peaks mulle seele eest maksma.

“Kuna riiki määratakse tihtipeale tema geograafiliste näitajate järgi, siis kuulub kogu maa mõtteliselt riigile…”
Sittagi ta kuulub, maa kuulub omanikele, mitte riigile. Riigile kuulub see osa maad, mille omanik ta on.

5. sirje - 7. detsember 2007

On suur vahe selles, kas sina lähed tapma või riik tegeleb majanduspoliitikaga. Minu arvates on see, et riik piirab majandust, täiesti okei, aga kui sina mu selle arvamuse eest maha lased, ei arva pea-aegu keegi, et see okei oleks. Majandusele reeglite loomine pole mingi terror. Äkki sa arvad, et maksudest kõrvale hoidmine ehk siis riigi majandusreeglitele mitte allumine on mingi tubli tegu vä?

Vaata kui maa kuuluks ainult omanikele ja riigil sest miskit poleks, siis oleks mõnes mõttes tore – revolutsioon ja klassivõitlus oleks hoopis lähemal, kui see hetkel on :)

6. mises - 7. detsember 2007

5. sirje – 7. December 2007

“On suur vahe selles, kas sina lähed tapma või riik tegeleb majanduspoliitikaga. Minu arvates on see, et riik piirab majandust, täiesti okei, aga kui sina mu selle arvamuse eest maha lased, ei arva pea-aegu keegi, et see okei oleks. Majandusele reeglite loomine pole mingi terror. Äkki sa arvad, et maksudest kõrvale hoidmine ehk siis riigi majandusreeglitele mitte allumine on mingi tubli tegu vä?”

Näide käis ENSV ja ettevõtluse kohta. Ettevõtlusega tegelemine on loomulik õigus, mitte riigi armuand. See, et ENSV seda ei lubanud, näitas lihtsalt seda, et ENSV oli ebard. Eesti Vabariik seda lubab, aga ma ei hakka EV-d selle pärast kiitma. See on lihtsalt normaalne käitumine.

“Vaata kui maa kuuluks ainult omanikele ja riigil sest miskit poleks, siis oleks mõnes mõttes tore – revolutsioon ja klassivõitlus oleks hoopis lähemal, kui see hetkel on :)”
Maa kuulubki maaomanikule, nii nagu auto kuulub autoomanikule, maja majaomanikule, televiisor televiisorimanikule. Ja mitte kellelegi teisele. See ga ei tähenda seda, et omanik võiks enda omandiga teha mida iganes tahab. Ma ei või oma televiisorit suvalsielt aknast väljaloopida, nii nagu ka minu maakasutusel on omad reeglid.
Aga see ei muuda minu omanikustaatust. Nii, et maa kuulub ikkagi selle omanikule, aga mitte riigile.

Tee asjad endale selgeks.

Sirje: ma kasutasin sõna “mõtteliselt” – see ei ole juriidiline termin. Näitlikult: Sa mängid teises orkestis, kui mina, aga sunnid mind endaga sama laulu laulma, miks küll?

7. kalake - 7. detsember 2007

Ärge nüüd riidu ka minge kallikesed! :)

Eks ka riigil ja kohalikul omavalitsusel on oma sügav mõte ja vajadus.
Neil on täita omad olulised funktsioonid, mida ettevõtja ei saa täita mitmetel põhjustel.
Täpselt nagu Oudekki ütles, on linnavalitsusel reguleeriv roll, et selles linnas oleks hea ja mõnus elada, et ka linna keskel oleks piisavalt rohelust ja kohtasid mis mõjuksid elanikele ja külalistele positiivselt. Linnas nimetatakse seda vist linna planeerimiseks.
Riik ja omavalitsused pakuvad selliseid üldisi hüvesid, mida ettevõtjad ei saa teha + mängivad olulist rolli sotsiaalse keskkonna stabiliseerimisel ning tasakaalustamisel, et kodanikel oleks olemas olevaid võimalusi arvestades võimalikult inimväärne elukeskkond.
Näiteks tänavavalgustus – ei saa ju iga tänaval käia käest selle eest raha küsida ning mitte maksja ümber piedust tekitada. Turvalisuse loomine, et inimesed ei peaks muretsema ja oma ressursse kulutama iseenda turvalisuse tagamiseks. Sama on tervisega ja sarnaseid vajalikke teenuseid on veel väga palju.
Samas ei tohi unustada, et riik kuulub selle kodanikele, kuna kõrgeim võim kuulub just neile. Seega pole kodanikud ja ettevõtjad mitte riigi jaoks vaid riik on kadanike ja ettevõtjate jaoks.

Selliseid küsimusi ei ole võimalik reguleerida maa hinnaga (linna üldplaneering) kuid maamaksu eesmärk (maa, mis kuulub kodanikele) on see et piiratud ressurss jõude seisma ei jääks.
Kõige kindlam kaitse oma raha väärtuse kadumise vastu on maa ost. Maa maks peaks seda välistama.
Mäletan, et hulkaega tagasi oli probleem nendel vanainimestel, kel tekkis kätte ootamatult suur ja kasutmata elamispind – lapsed läksid ära, abikaasa suri ära ja siis osutus väga keeruliseks sellise elamispinna ülalpidamine.
Ma pooldan igaljuhul sellist sammu, mis maa maksu taseme PÕHJENDATULT viiks vajalikule tasemele, kui selle madal tase on hetkel probleeme tekitamas. Kui see on aga raha allikas linnavalitsusele, kes soovib oma kulutustele mingit katet leida stiilis, küll nad selle ka jaksavad ära maksta, siis on see asi pisut kurjasti.

ma ei poolda sellist loogikat, kus minu käest võetaks võimalikult palju raha käest ära, et siis keegi teine otsustaks minu eest mis selle rahaga pihta hakata. Ma arvan, et ma tean paremini kuidas oma raha paigutada või kulutada. Iga selline otsus peab olema selgelt ja arusaadavalt põhjendatud1

8. Oudekki - 7. detsember 2007

Muidugi, mis praegusse maamaksu puutub – siis kunas see määratud sai? Kui inflatsiooni arvestada, kas tegemist on üldse tõstmisega :) Võib-olla on asi lihsalt selles, et praeguse maamaksu eest ei saa neidki teenuseid osutada, mida selle esmakordse kehtestamise ajal.

Oluline on aga see, et linnavalitsus ei kulutaks raha mingisugustele “oma kulutustele” vaid meie kõigi ühistele vajadustele – ja et me kõik saaksime aru, mis see on. Muide, ma arvan, et nii KOV valimiste kui riigikogu valimiste puhul peaksime me parteidelt nõudma konkreetset ja detailset programmi, mida nende võimulolekuajal tehakse (ehitatakse Nõmme tee kanalisatsioon linna puhul). Igasuguseid maksutõstmisi saaks põhjendada siis ainult nende programmiliste eesmärkidega (noh, erandolukorrad välja arvatud, looduskatastroofid jne). Sel juhul me saaksime valimistel ütelda, milliseid rahakasutamismeetode me pooldame.

9. Oudekki - 7. detsember 2007

Riik loob ettevõtluseks keskkonna ka sellega, et
– ta kehtestab toimimisreeglid ja jälgib nende täitmist. Näiteks seda, kui leppeid ei peeta. Äri ei toimi eriti efektiivselt, kui keegi lepingutest kinni ei pea.
– turg ise ei loo turu toimimiseks vajalikke eeldusi. Riik on ainus organ, mis saab vältida näiteks monopoliseerumist. Üldjuhul on nii, et kui ärimehele toob rohkem kasumit miski, mis turule mõjub hävitavalt, siis ta valib loomulikult selle turu hävitamise tee. Selle “miski” mittekasumlikuks tegemist saab tagada ainult riik.
– selleks, et äri toimiks, on vaja ka teatud heaolu, selleks, et moodsas tootmises oleks töötajaid, on vaja haridust. Hariduse ja meditsiini kättesaadavust tagab riik efektiivsemalt kui erasektor. Kui riigis tekib mingi klass inimesi, kellele meditsiin ja haridus ei ole selgelt kättesaadavad, siis võib juhtuda, et nad hakkavad tänaval autosid põletama, äride aknaid sisse viskama ja kõike muud sellelaadset.

10. mises - 8. detsember 2007

“- turg ise ei loo turu toimimiseks vajalikke eeldusi. Riik on ainus organ, mis saab vältida näiteks monopoliseerumist. Üldjuhul on nii, et kui ärimehele toob rohkem kasumit miski, mis turule mõjub hävitavalt, siis ta valib loomulikult selle turu hävitamise tee. Selle “miski” mittekasumlikuks tegemist saab tagada ainult riik.”

See on muiudugi überhea näide. Pole suuremat monopolide loojat, kaitsjat ja hellitajat kui riik.

“- selleks, et äri toimiks, on vaja ka teatud heaolu, selleks, et moodsas tootmises oleks töötajaid, on vaja haridust. Hariduse ja meditsiini kättesaadavust tagab riik efektiivsemalt kui erasektor. Kui riigis tekib mingi klass inimesi, kellele meditsiin ja haridus ei ole selgelt kättesaadavad, siis võib juhtuda, et nad hakkavad tänaval autosid põletama, äride aknaid sisse viskama ja kõike muud sellelaadset.”

Tegu pole mingi heategevusega nagu sina tahad näidata, vaid tavalise äritegevusega. Mille eest riik sinu aravates neid kõiki häid asju teeb? Minu raha eest. Võtab, et mitte öelda röövib minult raha ja siis teeb.

11. analyytik - 8. detsember 2007

Lora!
On olnud riike, kus maa ei ole kuulunud eraomanikele. Ja on olnud rahvaid, kes ei tundnud ei riiki ega ka maa eraomandit.
Niisiis on see ainult kokkuleppe küsimus. See ei ole mingi igavane nähtus.

Mis aga puutub maamaksu või kinnisvaramaksu, siis see peaks kehtima ikkagi eelkõige neile, kelle käes on suuremad maatükid ja ehitised ja/või kes kasutavad seda kui kapitali – tulu saamiseks.
Kuni ca 1000 ruutmeetrit krunti ja ca 150 ruutmeetrit elamispinda – seda ei peaks küll kuidagi räigelt maksustama. Ehkki mingi maks võib muidugi olla. Sest niisugusel juhul ei ole tegemist kapitali vaid elementaarse vajaliku elukohaga.

(OK! Ärme hakkame nüüd rääkima, kui suur see täpselt võiks olla või peaks olema. Selle saab suht lihtsalt tuletada ja mõned ruutmeetrid sinna-tänna… see pole peamine. Selles osas saab kokkuleppele ma arvan. Ja see kehtiks ka korteriomandi suhtes loomulikult.)

Muide. Kas mitte ühes riigis asi umbes-täpselt nii ei olnudki? Umbes 900m2 krunti, 90m2 elamispinda ja 120m2 üldpinda. Max. See oli norm, millest väiksemat ei maksustatud. Või siis jälle maksustati miinimummääraga.

12. Oudekki - 8. detsember 2007

Mises – see kui riik hellitab monopole näitab lihtsalt kas riigi poliitilisi valikuid või suutmatust toimida. Küsimus on selles, et turg _ei saa_ monopolide tekkimist vältida, riik aga saab.

Mises, kui riik midagi teeb, siis see tähendab, et sina teed. Riigiraha on ühisraha, meie kõigi oma. Keegi ei röövi sinult midagi, sina annad raha ühiste huvide teostamiseks, selle teostamiseks, mida turg ei taga. Sa saad valimiste kaudu määrata, kuidas seda raha hakatakse kasutama, lugedes erakondade programme, nõudes neil spetsiifilisel viisil riigieelarve vastuvõtmist ja nii edasi.

Ühine majandamine ei tähenda heategevust. Samas ühise raha eest me osutame teenuseid mitte kasumiprintsiibil. Riik ei rahasta meditsiini või kooliharidust mitte selleks, et selle pealt kasumit teenida. Näiteks on kindlasti võib teatud ajal olla odavam mitte südameoperatsioone teha või põllumajandusest täielikult loobuda, aga see toob kaasa ühiskonna ebastabiilsuse või olukorra, kus meil ei ole enam oskust ise põldu harida – ent senistel partneritel tõusevad hinnad ning me olemegi hädas. Riik – meie ühiselt – oleme ainsad, kes saavad teatud oskuste ja teenuste alleshoidmist tagada.

Kui maksu juurde tagasi tulla, siis ma olen Analyytikuga suures ulatuses nõus – maamaks peab sõltuma sellest, kui palju kasutatakse maad tulu saamiseks – kui peab jälgima, et see ei looks ülisoodsaid tingimusi hiiglaslike kipskarpide ehitamiseks :)

13. mises - 8. detsember 2007

“Mises – see kui riik hellitab monopole näitab lihtsalt kas riigi poliitilisi valikuid või suutmatust toimida. Küsimus on selles, et turg _ei saa_ monopolide tekkimist vältida, riik aga saab.”

Kahjuks näitab empiirika täiesti vastupidist asja. Turul on vähem monopole, seal kus palju riiki on palju monopole. Kui kõik faktid näitavad sinu väidetule täpselt vastupidist, siis kuskohast selline enesekindlus, et riik saab monopolide tekkimist välyida?

” Mises, kui riik midagi teeb, siis see tähendab, et sina teed. Riigiraha on ühisraha, meie kõigi oma. Keegi ei röövi sinult midagi, sina annad raha ühiste huvide teostamiseks, selle teostamiseks, mida turg ei taga.”

Mida sa räägid? Andmine on vabatahtlik juba definitsiooni järgi. Andmisest saaksime rääkida siis kui poleks riiki, politseid või maksuametit, kui me elaksime näiteks anarhokapitalismis. Siis oleks andmine, vabatahtlik tegevus, ihaüks ise teaks, kas annaks, kui palju annaks ja kellele annaks.
Praegu pole mingit andmist. Kui ma jätkasin oma maksud maksmata, siis pandaks mind vangi. See on võtmine, mitte andmine.

“Ühine majandamine ei tähenda heategevust. Samas ühise raha eest me osutame teenuseid mitte kasumiprintsiibil. Riik ei rahasta meditsiini või kooliharidust mitte selleks, et selle pealt kasumit teenida. Näiteks on kindlasti võib teatud ajal olla odavam mitte südameoperatsioone teha või põllumajandusest täielikult loobuda, aga see toob kaasa ühiskonna ebastabiilsuse või olukorra, kus meil ei ole enam oskust ise põldu harida – ent senistel partneritel tõusevad hinnad ning me olemegi hädas. Riik – meie ühiselt – oleme ainsad, kes saavad teatud oskuste ja teenuste alleshoidmist tagada.”

Oudekki, võin ma küsida, miks sa koguaeg räägid meie vormis?
kas sa häbened oma isklikke seisukohti? Miks sa arvad, et sul on õigust rääkida meie vormis? Kas keegi on sind volitanud rääkima meie eest, kas mina olen sind volitanud rääkima meie eest? Kas sulle tundub, et kui sa räägid meie vormis, siis see annab sinu seisukohtadele suurema autoriteedi?

14. mises - 8. detsember 2007

Aga teemasse ka.

Maamaksu suuruse määramise kõige loogilisem viis käiks ikkagi vastavalt maa hinnale. Kui keegi siin räägib, et tuleks vaadata kas maad kasutatakse tulu teenimiseks ja tootmismaad peaks maksustama lõrgemalt kui elamumaad, siis see lähenemine on lihtsalt rumal. Elumaaga saab samamoodi tulu teenida. Ja tegelikult ka teenitakse ning väga hästi.

Eestis on probleem lihtsalt, et paljud inimesed on saanud kinnisvara nö päranduseks nõukogude ajast, kus turuhinna mõiste puudus. Praktilsielt tähendab see seda, et tuleb teha mingeid ajutisi erandeid. Pikas perspektiivis peaks see probleem aga laabuma. Need, kes ostavad kallimasse piirkonda, kesklinn, vanalinn, merevaade, misiganes, peaksid ka oma kodu soetades juba arvestama, et peavad seetõttu ka rohkem maamaksu maksma. Kuna nad ostavad kallimat kinnisvara, see tähendab et võimelised maksma rohkem kui teised, siis on kõrgem maamaks samuti loogiline.

15. alvarez - 10. detsember 2007

Vastuseks retoorilisele pealkirjale: Jah, Savisaar ahistab pensionäre ja üsna mitmel moel. Vaatame hakatuseks maamaksu ja mitmete muude tasumäärade (ühistransport ja parkimistasud) tõstmise konteksti: kõigepealt mõnitati valitsuse aktsiisitõusu ja seejärel hakatakse ise inflatsiooni tagant utsitama. See ahistamine ei väljendu mitte rahaliselt vaid moraalselt – lisame siia veel Savisaare eripensioni ja “tulge meie juurde” poosis postkaardid ning saamegi sõnumi: “Te olete nii seniilsed, et minu labased meelitused panevad teid minu poolt hääletama nii, et olge edasi ja võtke mu almused vastu”

Ja selliseid liigutusi teeb Tallinn, kus eelarvetulud per capita on ühed suurimad Eestis olukorras kus igasugune regionaalpoliitika on olematu – perifeersed vallad jäävad aina vaesemaks ja rikkad saavad aina rikkamaks. Vasakpoolsetele meeldiv teema – sotsiaalne kihistumine on nende diferentside kõrval poisike. Tallinnalt ja ka teistelt rikastelt valdadelt peaks tasendusmaksete korras hoopis raha ära võtma ja vaesematele valdadele andma.

Kogutud raha võiks ju tõesti igasugusteks toredateks asjadeks kasutada aga hetkel ei määra seda kasutust mitte mingi konsensuslik seisukoht vaid linnaeelarverahas supleva Keskerakonna apparatšikute grupi suva. Keskerakonna ülesehitus on üsna feodaalne: füürer, kuulekate bojaaride kihistu, kuulekate kannupoiste kiht ja hall käetõstjate mass. Kui palju te teate näiteks keskerakondlastest linnavolikogu saadikutest? Kui säravatest isiksustest või oma seisukohaga inimestest? Ei kommentaari.

Hinnatsoone kasutatakse ja pensionäridele tehakse soodustusi. Pole mõtet jalgratast leiutada. Maamaksu tõstmisel ongi see efekt, et Savisaar saab kangelaslikult vabastada pensionärid “ülekohtuselt kõrgest” maksust, mida, ma ei imestaks kui ühel hetkel öeldakse “me pidime tõstma, sest valitsus tõstis aktsiise”. Veel üks mõnitus pensionäride aadressil.

Maamaks on esimene pääsuke varandusemaksude osas, mille osakaalu ja määrade suurenemine on paratamatu ja ka Eesti innovaatiliste maksuaretajate hulgas ainuke tõsisem arengusuund. See lisaks olulise stabiilsuse elemendi maksutulu baasi olukorras, kus suur osa meie maksutuludest on väga majanduskasvutundlik (sotsiaalmaks ja käibemaks).

Õige, maad tuleb maksustada tema väärtuse, täpsemalt turuväärtuse järgi. Tsoneerimine polegi ju midagi muud ja igasugune subjektivism tuleks seejuures välistada. Iga maksusüsteem on kõige lollikindlam kui selles on vähe erandeid ja see on lihtne ja läbipaistev. Tulu saamise seisukohast pole vahet on see äri-, elamu- või sotsiaalmaa. Kinnisvara väärtuse määrab turg ja seda mõjutab 3*asukoht ning kui tekib tahtmine turgusekkuvalt käituda, siis tuleb raha letti laduda.

Maamaksu ehk siis varandusemaksu seisukohast ei ole ka vahet, kas on tegemist pensionäri või lastega perega. Kui pensionär ei suuda maamaksu maksta, siis müügu kallis kinnistu Nõmmel maha ja mingu odavamasse korterisse elama. Mille poolest on niigi varandusehunniku otsas elav Nõmme pensionär parem Mustamäe korteris elavast? Miks Nõmme pensionär peab saama tuhandetesse kroonidesse ulatuva subsiidiumi olles miljoneid maksva kinnisvara omanik olukorras kus Mustamäe pensionär on oluliselt vaesem? Aga tema ju ei saa selget rahalist ekvivalenti omavat hüve samas mahus kui tema Nõmme kolleeg?

Massiivses mahus soodustusi luues nullitakse ka maksude üks peamine mõte – panna inimesi teatud suunas käituma, s.o. tegema täpselt neid otsuseid millest ennist juttu – kui pole tulu millest maksu maksta – müü maha. Kui on, maksa maksu, mitte ära apelleeri oma sotsiaalsele staatusele.

Pensionidega tegeleb üks teine poliitika ja hetkel on selles osas valitsuse pensionitõusuga konkureerimine suht mõttetu. Sama ka paljulapseliste peredega – toetades ühetaolistel alustel kõiki pensionäre ja paljulapselisi peresid on tulemus õiglasem ja iseregulatsioon töötab. Ajades mingit populismi maiguga asja konreetselt Tallinnas ja konkreetselt poliitilist profiiti võimaldavate sihtgruppidega on lihtsalt labane.

Kui viitsida tõlgendada, siis tõesti – praegune linnavalitsus kavatseb tegeleda korruptsiooniga – finantseerida oma erahuvisid nagu kerakondliku linnaTV loomine, rääkimata olemasolevatest propagandamiljonitest, mida võetakse linnaeelarvest. Pealegi – 200 miljonit on umbes sama summa, mis kulutati Harju tänava liuväljade jaoks. Tore aga mõttetu ettevõtmine.

“nõudkem linnavõimult pensionäridele maamaksusoodustust, nõudkem tsoonitiarvutamist ning kulude täpset avalikku kalkuleerimist” – dream on: mingit reaalset mehanismi millekski linnavalitsust sundida ei ole. Kui misiganes opositsiooni initsiatiiv pole iial mõjule pääsenud ja kui midagi tehakse, siis ainult populistliku profiidilõikamise huvides, siis millest selline optimism?

PS Keskerakonna nime võib vahetada suvalise muu erakonna nime vastu, kes analoogilises olukorras suvatseb sama lollilt käituda.

16. Oudekki - 10. detsember 2007

Alvarez – seni, kuni rahvas, inimesed ise, oma õiguste kaitseks midagi ette ei võta, seni ei ole mingit lootust, et võim seda ise teeks. Miks nad peaks? Savisaar on teatud ulatuses valijatundlik ja ma arvan, et reaalsed paberil allkirjad pensionäride maamaksust vabastamise osas – tsooniti arvutamisest rääkimata – koguneksid ruttu, ning linnavalitsuse ette saaks päris palju rahvast selle nõudmiseks. Pensionäre ka, muide.

Kui arvata, et nagunii ei saa midagi muuta, siis tuleb lõuad pidada ja edasi teenida.

17. alvarez - 10. detsember 2007

Kui ligi 100 000 allkirja ei aidanud, siis mis aitab
http://epl.ee/?uudised=386261
Linnavalitsuse barrikadeerimine või sõnniku sinna ette valamine? Üldstreik?


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: