jump to navigation

Mul on täisõigus suvalise riigi lippu lehvitada! 10. detsember 2007

Posted by Manjana in diskrimineerimine, poliitika.
trackback

Rannamäe ja KlenskiMa olen piisavalt suur optimist arvamaks, et iga eestimaalane vastab jaatavalt küsimusele: „Kas sinu arvates peaks Eestis kehtima kõik inimõigused?” Veel enam, ma usun ka, et see sama inimene on nõus, et tema pooldab inimõiguseid ja räägib alati vaid nii, et ta kellegi teise inimõiguseid ei riiva. Inimesed on ju üldiselt head ja noid, kes ennast kurjaks ja ebaõiglaseks peaks, selliseid on keeruline leida.

Pigem on eestlane nõus sellega, et keegi teine on kuri ja ebaõiglane, keegi, keda ta isegi ei tunne, aga milliseid liigub meie hulgas karjade kaupa. Paneme me ju alati oma korteri ukse lukku, sest usume, et kui kodunt ära minna ja tagasi tulla, siis leiame eest kodumasinatevaba ja ära reostatud elamise. Seega me usume, et kõik kohad on täis vargaid, kes võõrast vara ihkavad. Aga siinkohal on pigem tegemist omanikuõiguste mitte inimõigustega.

Kui aga jutt läheb rahvusriigile ja kodakondsusele, saab igast teisest eestlasest silmapilkselt inimõiguste vaenlane. Siis ei ürita pea keegi enam tõestada, et ta on humanist ja austab teiste inimeste õiguseid. Et mitte rohkem seletada mingitest ebakonkreetsetes terminites, panen siia kirja ühe külje inimõigustest lähtuvad põhimõtted. Kasutan siinkohal Kanada poliitilise filosoofi Will Kymlicka kirja pandud ideesid, mida peaks ühes tänapäeva demokraatlikus rahvusriigis silmas pidama:
1) Riik ei tohiks kasutata sunduslikkust, nagu näiteks kohustus õppida selgeks mingi keel;
2) Riik ei peaks kasutama keeldusid, näiteks, et valimisplakatid ei tohi olla mingis teises keeles, kui vaid riigikeeles;
3) Valimistel ei tohiks ära keelata ja piirata noid, kes lubavad riigis kehtestada veel mõne uue riigikeele. Näitena võiks võtta Iisraeli, kus ei saa ministriks see, kes eitab, et Iisrael on juudiriik;
4) Iga inimene võib vabalt rääkida millisest rahvusest või religioonist ta on ja tal pole kohustust neid vahetada;
5) Kui inimene läheb teise riiki, siis ei ole tal sundust hakata käituma tolle riigi kultuurikommete järgi;
6) Ükski rahvus oma rahvusriigis ei peaks arvama, et ta on ülim rahvus või parem kui teised;
7) Tänapäeval peaks riik mõeldes tulevikule lähtuma mõttest olla kosmopoliitne ja ei peaks üritama vägisi kinni hoida oma ürgsest kultuurist. Kohanemine maailmaga on jätkusuutlikum;
8) Inimene võib olla korraga eestimaalane ja venelane ja käia kirikus jõulude ajal kaks korda. Inimene võib vabalt lehvitada ükskõik millise teise riigi lipuga, ilma, et teda selle eest karistataks;
9) Vähemusrahvustele on natsionalism lubatud: ametlik keel, oma autonoomsus jne.

Noh, kuidas oleks, kui meie valitsus esmaspäeval kuulutaks, et alates homsest hakkame me nende põhimõtete järgi käituma? Ohh, ärge nüüd muretsege, valitsus soovib veel mõned kuus koos eksisteerida ja seda tüüpi põhimõtted meie väikeses rahvusriigis juba nii lihtsalt toetust ei leia.

Me suudame täiesti mõista seda, et Venemaa või Saksamaa on eelmistel sajandil nende reeglite vastu eksinud ja enamus mõistab sellise käitumise ka hukka. Aga kui jutt tuleb meie riigist, siis meile on lubatud teisi rahvuseid piirata ning põhjenduseks on meie rahvaarvu väiksus ja kultuuri unikaalsus. Me muretseme, et meie püha eesti keel võib kaduda sinna, kuhu kadus näiteks liivi keel.

Kui aus olla, siis mina ei usu, et läbi teiste kultuuride ahistamise on võimalik enda kultuuri paremini hoida. Eestlasi on läbi ajaloo täiega ahistatud ja ikka oleme alles. Meie rahvaarv on olnud ikka väga palju väiksem ja ikka oleme jalule jäänud. See, et keel säiliks jäädavalt ühesugune, seda ei usu niikuinii keegi, kes vähegi teab, kuidas räägiti sedasama keelt näiteks 100 aastat tagasi. Aga ma olen suhteliselt kindel, et rahvuskultuur muutub ja kaob või täiustub olenemata sellest, milliseid poliitilisi nõkse kasutada. Aga teiste rahvuste ahistamine ja alavääristamine oma rahvusriigis, on tegelikult alandav meile endile.

Ning kui arvata, et meie keele kui rahvuskultuuri ühe põhilise alustala püsimist ähvardab vene keel, siis vaadake lahtiste silmadega ringi ja lugege üle millise keelega on eesti keelt viimastel aastatel kõige aktiivsemalt täiendatud. Kuulake nende inimeste juttu, kes avalikult meedias esinevad või ka näiteks kõrgkoolides meie tudengeid õpetavad. Vene keel see küll ei ole. Meil peetakse eriti tarkadeks neid inimesi, kelle pool juttu on tegelikult inglise keeles. Paljudele inglise keele sõnadele pole eesti keeles isegi vasteid. Sama probleem on muideks ka Venemaal, isegi hullemini kui meil, sest meil on inglise keelega samasugune tähestik, aga venelased kasutavad kirillitsaga segamini ladina tähestikus kirjutatavaid inglise keele sõnu.

Seega, kui keegi meie kultuuri hävimist võiks põhjustada, siis selleks on pigem inglise keel ja põhjendus, nagu me piiraksime venekeelseid eestimaalasi põhjusega, et mitte piiramine hävitaks meie kultuuri, on valelik ja otsitud vabandus.

10. detsember on inimõiguste päev
Vaata ka kuidas liikumine “Kood Roosa” (Code Pink) protestis inimõiguste päeval USAs valge maja ees.

Advertisements

Kommentaarid

1. mises - 10. detsember 2007

Kui minu mälu ei peta, siis Kymlicka defineeris vähemusrahvusi natuke teistmoodi kui sina sooviksid.
Vähemusrahvused on need, kes kohal alguest peale või ehk siis riigi loomisest peale. Kanada näitel, prantsuse päritolu kanadalasi on vähem kui briti päritolu kanadalasi, aga nad olid kohal samal ajal kui britidki. Kanada indiaanlastest rääkimata.
Kymlica rääkis neist. Hilisemad immigrandid on natuke teine asi.

2. sirje - 10. detsember 2007

Et siis hilisemad ei kvalifitseeru enam inimesteks või?

Aga see nimekiri on pärit sellisest kohast: Will Kymlicka, Western Political Theory and Ethnic Relation in Eastern Europe, in ‘Can Liberal Pluralism be Imported?’, Oxford University Press 2001, pp. 13-107.

3. mises - 10. detsember 2007

Kas ma olen öelnud, et hilisemad ei kvalifitseeru inimesteks?
Ma lihtsalt viitasin, et Kymlica defineerib vähemusi natuke teistmoodi. Sina viitad kohalikele eestivenelastele kui vähemusrahvusele ja tood siis Kymlicka nimekirja, ma lihstalt küsin kas Kymlicka definitsioon, mis asi on vähemusrahvusl kvalifitseerub ka eestivenelastele?

4. sirje - 10. detsember 2007

No see jutt on tal ida-euroopa kohta kirjutatud, mitte ainult eesti kohta. see vist on ka pisut varem, kui ta ise kohal käis.

Aga kymlica kymlicaks, mida sa ise arvad? et rongi peale ja sõit?

5. Gallacher - 10. detsember 2007

Ka asjaolu, et vene keel pole Eestis riigikeel, tähendabki teiste rahvuste ja kultuuride ahistamist ja alavääristamist?

6. mises - 10. detsember 2007

“4. sirje – 10. December 2007

No see jutt on tal ida-euroopa kohta kirjutatud, mitte ainult eesti kohta. see vist on ka pisut varem, kui ta ise kohal käis.

Aga kymlica kymlicaks, mida sa ise arvad? et rongi peale ja sõit?”

Mina pole kedagi kunagi rongi peale ajanud. Ja ma ei tee seda ka tulevikus. Aga noh, ma pole ka mingi rongisõidu ekspert.

Rongisõidust võiks rääkida minu vanaonu, tema tegi 3 aastaselt ühe sellise sõidu läbi, nüüd vanas eas sai ta ühe “eksperdi” suu läbi teada, et tegelikult osales ta pikinikul, omalaadsedl väljasõidul loodusesse.

7. Tq - 10. detsember 2007

Noh, need on ju iseenesest päris ilusad põhimõtted. On meil Eestis nendega probleeme?

1) Riik ei tohiks kasutata sunduslikkust, nagu näiteks kohustus õppida selgeks mingi keel;
Ega Eesti ju tegelikult kellegile sellist kohustust ei seagi. Kodakondsuse saamiseks, seda küll. Aga kohtud toimivad meil kenasti mitmekeelsena. Tööjõuturg nõuab tõesti mitmete keelte oskust. Osalt on siin muidugi ka riigipoolseid nõudeid, eelkõige tervise ja muidu teiste inimeste kaitseks. On see vale?

2) Riik ei peaks kasutama keeldusid, näiteks, et valimisplakatid ei tohi olla mingis teises keeles, kui vaid riigikeeles;

Ausalt öeldes pole kursis, on meil teises keeles valimisplakatid keelatud?

3) Valimistel ei tohiks ära keelata ja piirata noid, kes lubavad riigis kehtestada veel mõne uue riigikeele. Näitena võiks võtta Iisraeli, kus ei saa ministriks see, kes eitab, et Iisrael on juudiriik;
See oleks tõesti kole, kui selline asi oleks keelatud. Iseasi on see, et valimisvõitu selliste lubadustega muidugi loota ei maksa. Võib juhtuda ka, et isegi koalitsioonipartneriks ei taheta.

4) Iga inimene võib vabalt rääkida millisest rahvusest või religioonist ta on ja tal pole kohustust neid vahetada;
Jumala eest, iga kell nõus! Rahvuse või usu vahetamise kohustus oleks tõesti hirmus.

5) Kui inimene läheb teise riiki, siis ei ole tal sundust hakata käituma tolle riigi kultuurikommete järgi;

Noh, mingid piirid on siin muidugi ees. Ega nüüd päris loomade ohverdamist Tallinna kesklinnas ikka näha ei tahaks küll. Ja ikka eriliselt häbematu oleks mõnes araabia riigis ramadani ajal avalikult keset päeva sööma ja jooma hakata, kuigi meie kultuurikommete kohaselt on see täiesti aktsepteeritav.

6) Ükski rahvus oma rahvusriigis ei peaks arvama, et ta on ülim rahvus või parem kui teised;

See oleks jah üsna rumal arvamine. Muide, ka suvalise rahvuse poolt väljaspool oma rahvusriiki. Aga ega rumal olemist kah keelata saa…

7) Tänapäeval peaks riik mõeldes tulevikule lähtuma mõttest olla kosmopoliitne ja ei peaks üritama vägisi kinni hoida oma ürgsest kultuurist. Kohanemine maailmaga on jätkusuutlikum;

See on sihuke peaks-tahaks-võiks reegel. Ei maksa siiski ära unustada, et isegi sellisel rahval, kes endale rahvusriigi on loonud, peaksid olema samad õigused, mis vähemusrahvastel. Näiteks soov säilitada oma kultuuri. Hoolimata sellest, et assimileerumine enamuse hulka võib olla jätkusuutlikum.

8) Inimene võib olla korraga eestimaalane ja venelane ja käia kirikus jõulude ajal kaks korda. Inimene võib vabalt lehvitada ükskõik millise teise riigi lipuga, ilma, et teda selle eest karistataks;

Täitsa nõus, vaba maa. Oma riigi lipuga võib muidugi ka lehvitada, eks ole?

9) Vähemusrahvustele on natsionalism lubatud: ametlik keel, oma autonoomsus jne.

Vähemusrahvustele, ja muidugi ka riigirahvusele. Kuidas siis muidu?

8. Oudekki - 10. detsember 2007

Eestis seda on ikka püütud kehtestada, et mitte-eksisteeriva riigi lipuga ei tohi avalikus kohas lehvitada :)

Kymlicka on jah tsipa optimistlik – kuidas on demokraatlikus riigis näiteks selle probleemiga, kui üks kultuur peab demokraatiat valeks ja teine õigeks? Lahendusi muidugi on, aga need lahendused on kõik kas immigratsiooni piiramine (immigrant peab sihtkohariigi seadusi tunnistama, vastasel korral teda ei võeta vastu) või siis kultuurautonoomiaga seotud (siis kui demokraatiat mittepooldav kultuur on põliselanikud või muul kombel mitte-immigrandid).

Gallacher, Kymlicka järgi on igasugune riigikeel vale ja ebaõiglane. Eestis oleks riigikeele kaotamise tagajärg arvatavasti see, et enamik siinseid suurfirmasid hakkaksid raamatupidamist tegema omaenda riigi keeles või parimal juhul inglise keeles. See tekitaks eestikeelse raamatupidamisterminoloogia kao, osaliselt ka eestikeelse kõrghariduse kao ja tohutu hulga kulusid firmade sisesuhtluse kontrolliks. Oma kapitali meil ju siin eriti pole. Võib muidugi kaotada ära riigikeele ja määratleda eesti keele kohustuslikuks asjaajamiskeeleks – aga kas seal on reaalset vahet?

Kuid tulles nüüd asja juurde, mis mind põhisissekandes kõige enam puudutab on eesti keelepoliitika silmakirjalikkus ja ebajärjekindlus ning ka avalikkuse ebajärjekindel suhtumine. Lihtne näide:

Kord teinud Tartu Ülikooli rektor, praegune kaitseminister Aaviksoo ettepaneku, et Eesti ülikoolide doktoriõpe peaks olema inglisekeelne, sest siis on meie noorteadlased konkurentsivõimelisemad. Mõned olid poolt, mõned vastu, suurt diskussiooni ei tekkinud, aga läbi see õnneks ka ei läinud (ehkki TÜs üritati kaitsmisdokumente nõuda inglise keeles).

Teine kord mõelnud Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud, et tuleks avada venekeelse õppega Katariina kolledž, mille rahastus oleks eraalustel. Selle üle tekkis kohe torm ja hüüded “venestamine”.

Tjah, mis on eesti keelele ohtlikum, kas üks venekeelse õppega bakalaureusetasemel kolledž või eestikeelse doktoriõppe kaotamine?

9. Rents - 10. detsember 2007

TQ võttis kõik kenasti kokku, tahtsin veel ainult 1. ja 5. punkti kommenteerida. Nimelt ei suuda ma nimetada mitte ühtki riiki, kus sinna eluajal kolinud inimene ilma riigikeelt oskamata kodakondsuse võiks saada – riigis sündinud vähemusrahvuste puhul võiks ju vaielda, aga sünnipärast kodakondsust oleks minu meelest võimalik kõigile anda ainult oludes, mis on juba algupäraselt multilingvistiline (nagu näiteks USA), vastasel juhul on juba tegu põlisrahva diskrimineerimisega. Siinkohal on muidugi “demokraatia suurmees” USA meist veel pikalt ees. Nimelt antakse USAs siiani igale selles riigis sündinud lapsele automaatselt kodakondsus, aga tema vanemad seda nii lihtsalt ei saa – mis tähendab seda, et kui vanemad mingi aja jooksul (kas see oli ehk enne lapse kolme aastaseks saamist?) kodakondsuseksamit ära ei tee, saadetakse nad riigist välja ja laps läheb kas LASTEKODUSSE või ASENDUSPERRE. 5. punktiga on aga see jama, et kultuuriruum tugineb traditsioonidele ja usule ja tähendab seda, et moslemite siia kolides peaksime seda punkti järgides lubama neil ka vajadusel naisi kividega surnuks loopida – mis ei lähe minu meelest mitte. Kui tahad huntidega elada, pead ikka koos nendega uluma – või elukohta valima või (kui suudad piisavalt mõttekaaslasi leida) oma ulu algatama.

P.S. Sul oli siin väike viga – sa kirjutasid, et “Me suudame täiesti mõista seda, et Venemaa või Saksamaa on eelmistel sajandil nende reeglite vastu eksinud”, aga tegelikult peaks ikka olema ju “sellel sajandil”, eriti kui arvestada seda, kui suur hulk vähemusrahvustesse kuuluvaid inimesi mõlemas riigis siiani igal aastal (karistamatult) tapetakse.

Sirje: Oota, mida sa 21. sajandi Venemaal ja Saksamaal karistamatult tapmise all silmas pidasid?

10. alvarez - 10. detsember 2007

Kymlica järgi pole venelased Eestis mitte vähemusrahvus vaid suurrahva esindajad Eestis. Inglisekeelsed Quebecis? Või prantsusekeelsed Kanadas? Eestlased oleks seega venelaste suhtes vähemusrahvus. Ehk siis eestlastele laieneks kõik need mainitud vabadused. Eestis saaks vähemusrahvusteks tituleerida ilmselt setud ja võrukad. Saaks ka peipsivenelased aga paraku on nad üsna ühisvenestunud.

Inimõigused ei ole automaatselt kõik see mis elu mugavaks teeb.

11. Oudekki - 10. detsember 2007

Ja nüüd võiks peale Kymlicka kallal karjumise mõelda ka sellistel punktidele:
– miks me hindame inglise ja vene keele oskuse nõuet erinevatel alustelt?
– kuidas muuta asjaolu, et oma kultuuri säilitamise nimel püütakse teisekultuurilisi hävitada
– kuidas toimida maailmas, kus paljud lähtuvad eelduselt, et “meie oma on kõige parem ja tegelikult tahavad kõik olla nagu meie”

12. sirje - 10. detsember 2007

See “kividega surnuks pildumine” on üks kena värviline näide, mis alati kipub eestlastel seoses moslemitega meelde tulema, aga see pole mitte kultuuritraditsioon, vaid nende karistusseadus on selline. Ega kultuuritraditsioonina ei pea käsitlema seda, kui mõnes riigis on kehtestatud surmanuhtlus või on muidu ebademokraatlik riigikorraldus, mis mingit osa rahvast ahistab.

Tegelikult on inimõiguste põhimõte see, et inimestel on võrdsed õigused ennast inimesena tunda ja keegi teine ei tohi teisel keelata vähem inimene olla ja sundida teda alamaks või vähemtähtsaks. Siin pole oluline see, et kui palju kedagi täpselt on ja kes on enamus ja kes vähemus – inimestel on sarnased õigused.

Näiteks täna käisin poes. Peale 20.00 öeldakse poes kõlaritest, et enam alksi ei saa. Seda öeldakse ainult eesti keeles. Võiks ikka vene ja kasvõi inglise keeles ka öelda, kuigi ma tean täpselt, et tol hetkel olid seal vaid eestlased ja venelased.

Aeg-ajalt meenub mulle keelekorrektne Läti, kus kõik sildid olid läti keeles ja ma ikka üldse läti keelt ei oska. Ok, nüüd neil on juba vähe parem olukord ja on iglise keeles sildid ka – nagu Eestiski. Meil tegelikult on kaks riigikeelt – eesti ja inglise, kuigi ainult inglise keelt rääkijaid meil pole, aga ainult vene keelt rääkijaid on küll ja suur hulk meil käivaid turiste eelistaks ka vene keelt inglise keelele.

Ma arvan, et kui eestlastelt küsida, et kas me võiks teise riigikeelena kasutusele võtta ka inglise keele, siis eriti vastu punnijaid ei olekski. Eriti kui neile veel selgitada, et muidu tuleb vene keel. Niikuinii peavad ametnikud Euroopa Liidu jaoks asjad inglise keelde tõlkima.

13. mis nimi - 10. detsember 2007

“Inimene võib vabalt lehvitada ükskõik millise teise riigi lipuga, ilma, et teda selle eest karistataks”

Tore. Ärge siis Reichi ja NSVLi lippudega lehvitades liiga hoogu ainult minge, pärast ägedat lehvitamist võib praeguses detsembrikuus tuul läbi tõmmata ja viirus tõvevoodisse sundida. Mõõdukalt, ikka mõõdukalt.

“Kui inimene läheb teise riiki, siis ei ole tal sundust hakata käituma tolle riigi kultuurikommete järg”

Ei no muidugi ei ole sundust. Trügige ikka lühikestes pükstes mosheesse ja kui keegi takistab näidake lihtsalt keskmist näppu ja öelge Muhammed fakk, friidom of spiitsh änd hjuuman raits. Kohalikud rahunevad kohe kui Will Kymlica nime kuulevad. Sundust ei ole ega tule.

Huumoriinternatsionaal ei väsi :)

Sirje: imelikud näited sul lühikeste pükste kohta. Mind näiteks Petseri kloostrisse pükstega ei lastudki ja Kuremäe kloostris tuli nunn eelmisel suvel ütlema, et me peaksime ära minema, kui me seal lühikestes pükstes trallisime (aga me ei läinud ära, ainult nende pühakotta ei sisenenud). Türgis polnud mingeid probleeme, seal anti mingi asi selga. Sellega tuleb ikka alati arvestada, et kui sa lähed kellelegi kuuluvasse ruumi, siis seal kehtivad reeglid. Igasse öökluppi ka tossudega ei lasta. Igas ruumis kehtestab ruumi omanik reeglid, keda ja kuidas ta sisse laseb.

14. Gallacher - 11. detsember 2007

Mina arvan küll, et kui mõni tipp-poliiitik tuleks välja ideega teha inglise keelest teine riigikeel, tekkiks lärmi kõvasti. Mitte palju vähem kui pronkssõduri teema puhul.

15. Urmas - 11. detsember 2007

Kas meile meeldiks, kui Raekoja platsil keegi end alasti kooriks? Keset platsi oma ihuvajadusi rahuldaks? Või nt seksiorgiat korraldataks? Rahvaid ja kombeid on igasuguseid. Mõne suguharu liikmed sooviks aga just nii käituda, kas ka neid ei tohiks nende käitumise taunimisega “ahistada”? See oleks avaliku korra rikkumine? Jah, aga mis asi on avalik kord? Mida tähendab, et ei ole sünnis?

Mõnelpool on võibolla kombeks varastada. Kuid me ei tohiks teda sundida siinseid tõekspidamisi ja kombeid omaks võtma? Varastamine on seadusevastana ja seega teine teema? Mis asi on seadus? Seadusi ei tee juristid vaid inimesed, Seadused sünnivad kohalikest kommetest, tavadest. Tõekspidamine, varastada ei ole ilus, formeerus millalgi seaduseks. Kindlasti on meie planeedil rahvaid, kus tänaseni on kellegi mahalöömine, saabaste saamise eesmärgil, õilis teguviis.

Või veel, mõnedel rahvastel pole kombeks kellaaegadest kinni pidada. Mõned võtavad teatrisse võileivad ja väikelapsed kaasa ja korraldavd etenduse ajal kärarikkaid sööminguid. Jah, ma liialdan, aga kuhu me võõraste kommete tolereerimises piirid asetame? Kui minu ja siia sisserännanu huvid ristuvad, mida siis teha? Või tegelikult pole vahet, on ta sisserännanu või kes, kui tekivad vastuolud, siis tuleb lähtuda heast tavast. Eesti hea tava on pärit siinsest kultuuriruumist ja on normaalne, et teistsuguste heade tavadega riigist pärit inimene peab siinseid tavasid jälgima. Vastasel juhuk küsiks ma, miks tema õigused on olulisemad kui minu omad.

Kui ma lähen nt Prantsusmaale elama, siis kas ma peaks olema pahane, et arsti juurde minnes sunnitakse mind mitte-eesti keeles rääkima? Kas mulle peaks meeldima, et Eestis arsti juurde minnes ei oska arst eesti keelt ja ma pean omale tõlgi muretsema?

16. sirje - 11. detsember 2007

Räägi mulle ka, Urmas, kus on selline rahvas, kellel on kultuuriline vajadus ennast +5 kraadiga alasti koorida. Ära nüüd oma unistusi nii kõvasti ka välja ela. Sul on ettekujutus, et natural geograafikus näidatud asjad on mingi elunorm? Sa ikka teed vahet turistide lõbustamisel ja päriselul? Et on ettekujutus, et on olemas rahvaid, kes on eriti suure vajadusega lollusi teha ja nad on karjade kaupa teel Eestisse?

Muideks, rahvust, kes on nõus teisi saabaste saamise nimel maha lööma, ma tunnen küll. Ma olen Rehepappi lugenud ja see ei jätnud just eriti palju illusioone.

Kamoon, eestlaste hulgas on ridamisi inimesi, kes kõike seda hea meelega teevad, mida sa siin üles lugesid. Tahad äkki aadresse eestlaste klubidest, kes regulaarselt seksorgiaid korraldavad? Kas nad siis nüüd polegi enam meie kultuuriruumi sobivad, sest sina ei teadnud, et nad seda teevad?

Sa kas ei taha aru saada, mis on kultuurilised erinevused, või sa mängid lolli?

Gallacher, aga kui peaminister ütleb, et kui me inglise keelt teiseks riigikeeleks ei võta, siis peame võtma vene keele? Ma küll kindel pole, kumma eestlased valivad. Aga ma tean väga hästi, kumba keelt eestlased paremini oskavad.

17. mises - 11. detsember 2007

13. sirje – 10. December 2007: “Näiteks täna käisin poes. Peale 20.00 öeldakse poes kõlaritest, et enam alksi ei saa. Seda öeldakse ainult eesti keeles. Võiks ikka vene ja kasvõi inglise keeles ka öelda, kuigi ma tean täpselt, et tol hetkel olid seal vaid eestlased ja venelased.”

Kas see pole totter ja ülevõimendatud näide. Olmesituatsioonides võime igauguseid näiteid tuua, ka täiesti vastupidiseid, kus Eestis ei saa eesti keelega hakkama. Mul endalgi olnud viiamseid kogemusi. Aga mis siis, ei näe põhjust vigiseda. Midagi katki pole, hakkama saab ikka.

18. Tq - 11. detsember 2007

Nojah…
Kui öelda seda, et alkoholi müük lõppeb kell 20.00, ainult eesti keeles, siis näeb mõni seda eesti šovinismi või vene keele allasurumisena.
Kui öelda eesti ja vene keeles, siis näeb mõni seda venestamisena.

Jaburad seisukohad mõlemad, kas pole?

Aga kui nüüd võtta Oudekki kolm küsimust:
– miks me hindame inglise ja vene keele oskuse nõuet erinevatel alustelt?

Mis mõttes “erinevatel alustelt”? IMHO on nii inglise kui vene keele oskus meil nõutav vaid teatud ametikohtadel töötades või teatud eriala õppides, enamasti üsna selgetel praktilistel põhjustel kas siis lähtuvalt suhtlusringkonnast või saadaolevatest materjalidest. Sama kehtib ka teiste keelte kohta, ega tegelikult ikka ei ole võimalik küll Eesti ajalugu õppida-uurida, kui saksa keelega hakkama ei saa. Luterlikust teoloogiast rääkimata. Mõnes Tallinna lõbustusasutuses on aga kardetavasti soome keelt oskamata raske tööd leida.

– kuidas muuta asjaolu, et oma kultuuri säilitamise nimel püütakse teisekultuurilisi hävitada

Vaata see on asi, mida ma Eestis kohe kuidagi ei näe. Seda, et teistes kultuurides nähakse ohtu oma kultuuri püsimisele, seda kindlasti. Lõppude lõpuks, kui maailm on selline, nagu kolmandas küsimuses kirjeldatud, siis on oht ju olemas? Aga et selle pärast teisi hävitama peaks…

– kuidas toimida maailmas, kus paljud lähtuvad eelduselt, et “meie oma on kõige parem ja tegelikult tahavad kõik olla nagu meie”

Võibolla tundes teiste vastu loomulikku ja viisakat huvi, aga samas andes selgelt mõista, et me siiski ei taha olla nagu nemad? Seda peaks ju olema võimalik teha, ilma et see kohe tähendaks eeldust, et meie oma on parim ja tegelikult tahavad kõik olla nagu meie?

19. Urmas - 11. detsember 2007

+5 kraadi juures mitte, kuid +30 kraadi juures miks mitte ei või mõnel rahval olla kombeks riided seljast heita. Mida tähendab lollusi teha? Ja just, võõrale maale rännanud inimesed peavad teadma, mis on seal maal lollus, millised on seal kultuurikombed. Mis õigusega me nimetame mõne teise rahva kombeid lollusteks? Ja mis õigusega sunnime meie oma kodus oma inimesi võõraste kombeid, st meie mõistes lollusi taluma? Sa oles ju nõus, et maailmas on väga palju tavasid, mis meie mõistes on jaburad ja sobimatud.

Saabaste röövimine ja orgiate korraldamine ei ole meile tavaks, need tegevused ei leia üleüldist heakskiitu. Mõnel maal aga ehitakse end sõjamaalingutega, üleva ürituse auks, ja minnakse siis kedagi maha lööma. Terve kogukond on uhke õnnestunud tapatöö üle. Meil ju nii ei ole. Mõnes suguharus tehakse sugu keset küla ja avalikult, mitmekesi koos. Minu arvates ei ole vahet, kas just nemad kipuvad siia või mitte, küsimus on põhimõttes. Mõnede kombeid talume, mõnede omi mitte. Kui suur peab olema kommete vastuolu, et me võõraid kombeid veel taluda suudame?

Ma ei saa aru, miks meil on kahte riigikeelt vaja? Kui eestlase väljasuremine lõppfaasis on, küll siis ka teised riigikeeled kehtestatakse. Seni aga las olla selleks veel eesti keel.

Jah, ma mängin lolli (võib-olla olen kaa), õigemini liialdan, kuid kui kõigil lubada käituda oma tavade järgi, on tulemus väga paljusid diskrimineeriv.

20. Tq - 11. detsember 2007

Näh… Ärge nüüd jamage igasugu peaküttide ja kurat teab kellega…

Kohe-kohe on käes jõuluaeg. Võib vist öelda, et eesti kommete hulka kuulub, et jõuluajal süüakse rasvast sealiha, verivorsti, võetakse pits viina söögi alla ja kann õlut söögi kõrvale ja räägitakse härda häälega Jumallapse sünnist. On sihuke rahvakomme või kultuuritraditsioon.

Samas, ühele moslemile oleks see loomulikult täiesti jälk tegevus, milles ta mitte mingil juhul osaleda ei tahaks ja mis talle ilmselt ka pealt vaadates südame pahaks ajaks.

Mida siis tähendab see lause, et “Kui inimene läheb teise riiki, siis ei ole tal sundust hakata käituma tolle riigi kultuurikommete järgi;” selle näite valguses?

Kas seda, et moslem ei pea Eestis sealiha sööma ja viina jooma hakkama, ning minul islamimaal pole sundust sealihast ja Jumallapsest loobuda?
Kui nii, siis pole mul küll mingeid vastuväiteid.

Samas, kui ma islamimaal sealiha süüa ja viina võtta tahan, siis teen ma küll kõik võimaliku, et kohalikke mitte häirida. Ma ei pea seda ju avalikult tegema. Minust oleks lausa väga ebaviisakas seda avalikult teha.
Kas väga vale oleks oodata moslemilt samasugust käitumist siin?

21. Urmas - 11. detsember 2007

Just, meile on kombeks austada kohalikke kombeid. Kuid me ei tohiks eeldada, et kõik nii käituvad. Millises Euroopa linnas see oligi, kus moslemid hiljuti nõudsid, et mingis linnaosas ei tohiks teisi pühakodasid olla? Pariisis? Mõnele rahvale on kombeks igale järeleandmisele uusi nõudmisi esitada. Kuidas me sellistega käituma peaks?

22. Urmas - 11. detsember 2007

Just, meile on kombeks austada kohalikke kombeid. Kuid me ei tohiks eeldada, et kõik nii käituvad. Millises Euroopa linnas see oligi, kus moslemid hiljuti nõudsid, et mingis linnaosas ei tohiks teisi pühakodasid olla? Pariisis? Mõnele rahvale on kombeks igale järeleandmisele uusi nõudmisi esitada. Kuidas me sellistega käituma peaks? Lõputult järeleandmisi tegema?

23. Rents - 11. detsember 2007

Tsiteerin:”Sirje: Oota, mida sa 21. sajandi Venemaal ja Saksamaal karistamatult tapmise all silmas pidasid?”

Sa tegelikult ju ei ole nii naiivne? No üks paar päeva vana uudis on siin – http://www.kavkazcenter.info/russ/content/2007/08/14/52321.shtml

Selliseid uudiseid tuleb Venemaalt vähemalt paar korda aastas. Siiani ei ole pea ükski neist lõppenud sellega, et kedagi kohtus süüdi oleks mõistetud – ja võin kihla vedada, et ei mõisteta ka seekord. Alates Nõukogude Liidu lagunemisest on tapetud ainuüksi ajakirjanikke üle 200 – ja ka nende mõrvade puhul pole pea kunagi keegi vastutama pidanud.

Kui ma viimati Saksamaal käisin, korraldasid kohalikud seal parajasti meeleavaldust vangilaagrite vastu – nimelt on Saksamaal siiani vangilaagrid, kuhu pannakse seadust rikkunud välismaalased. Need on umbes nagu töölaagrid – töö eest saab talonge, mille eest saab kohapealt igasugu asju osta. Õigust kirjutada või välismaailmaga muul viisil suhelda ei ole, samuti ei teatata inimeste lähedastele, kus ta üldse on. Tänaval oli tuhandeid inimesi – aga “vaba meedia” ei kirjutanud kogu sündmusest mitte ühtki sõna. Ja Saksamaal on see, mis pressis ilmub ja mis mitte ikka väga täpselt paigas.

Kas see oli vastus sinu küsimusele?

24. Tq - 11. detsember 2007

Õige tähelepanek. See kohalike kommete austamine pole tõesti mitte mingi universaalne ja üldinimlik nähtus, pigem ikka kultuuriline omapära või komme. Selle kõigile teistele ülekandmine oleks tõesti selline suhtumine, et “tegelikult tahavad kõik olla nagu meie”.

25. sirje - 11. detsember 2007

“Kui ma viimati Saksamaal käisin, korraldasid kohalikud seal parajasti meeleavaldust vangilaagrite vastu – nimelt on Saksamaal siiani vangilaagrid, kuhu pannakse seadust rikkunud välismaalased.”

See pole mingi haruldus, Itaalias on sellised laagrid ja Eestis on ka selline kuskil ida-virumaal, ilmselt paljudes riikides. Muideks, mis sai keisist, et meil oli Pärnus CIA salavangla, milliseid ida-euroopast paar aastat otsiti ja kus USA oma “terroriste” salaja hoidis? Peaminister ütles, et ei olnud ja kõik uskusid?

Aga sinna välismaalaste laagrisse pannakse need välismaalased, kes on Eestis ebaseaduslikult. Sama vist on Itaalias ka, Oudekki teab paremini. Minu teada, neis laagrites ei tapeta kedagi ja neid kutsutakse mingi viisaka nimega.

Meil veel jah ühtegi ajakirjanikku maha pole löödud, sest neile piisab ilmselt ähvardamisestki ja palju meil üldse ajakirjanikke on, kes väga vihale ajavaid valitsusevastaseid jutte ajavad – 0. Luige ähvardajat pole vist ka leitud või mis sellest keisist sai?

Ega ma pole öelnudki, et on olemas juba mõni ideaalriik, kus kõik korras on, ega Eesti ainuke patune pole.

Kultuurikommetest seletas mumeelest Tq juba oma 20. kommis kõik kenasti lahti, et ma ei oska midagi lisada.

26. analyytik - 11. detsember 2007

Oot-oot!
Siin on juttu siis suuresti sellest, et on justkui mingid “välismaalsed”, kes siis ei käitu nii nagu “meie” või kes käituvad nii, nagu “meile” ei meeldi.
Kas see “meie” siis õigupoolest on?

Kui meil – ehk siis rohkem kui 50% Tallinna inimestest – ei olnud midagi selle vastu, kui Pronksmees oma kohal oleks seisnud, aga ometi tuli tartunats ja tegi oma seatembu? Kuidas selle meie arvamusega siis jääb? Kas meie läheme tartusse mölisema, et kuidas nad peaksid oma elu korraldama? Või üldse sinna Liivimaa provintsi?

Ja üldse. Kui meile ei meeldi näiteks see, et siin maal valitseb natside ja fašistide poolt mingi pidev ajupesu ja ärhvardamine ja sõimamine? Kui meile ei meeldi, et teadlasi võib iga lurjus vabalt sõimata ja internetis ärhvardada? Kui meile ei meeldi see absoluutsel haige ühiskondlik-poliitiline õhkkond, mida teatud poliitikud järjekindlalt kõikidele inimestele peale suruvad? Kui meile ei meeldi see, et Tallinna linna kavandatakse järjekordset sammast, mis on kunstiliselt absoluutselt küündimatu ja igasuguse proportsioonitunnetuse ja linnakujundusega karjuvas vastuolus?

Niimoodi võib jätkata sisuliselt lõpmatult. Näiteks veel selgi teemal, et mis õigusega tuleb üks välismaalane ja hakkab siin mingit mäluinstituuti promoma? Ja meile ette kirjutama, kuidas tuleb mäletada aega ja eluolu – ajal ja kohas, kus nimetatud välismaalane ka mitte lühiajaliselt ei olnud viibinud?! See on ju täiesti ilge!

Nii et jah – kes siis on need “meie”, kes arvavad endal õiguse olevat teistele ette kirjutada, kuidas siin maal ajasd peavad olema ja kes mida teha ja mõelda tohib?

27. Vanavõitu - 11. detsember 2007

Armas Analyytik

Mine ja räägi ometi rahvaga. See mida Sa kuuled ei meeldi Sulle. Aga sellest ole lugu, Sinul on ju Täieliku Tõe monopol.

Sirje: see on äärmiselt imelik kommentaar. Põhimõtteliselt on meil kellegi isiku kallal närimine keelatud ja sellised kommid kustutatakse. Jäägu see komm siia – igaveseks häbiplekiks Vanavõitu väiklasele hingele. Sul on Vale Monopol, kas mängime raha peale?

28. Hubbil - 12. detsember 2007

Rahvuste paradiis, nagu kanadalased ennast kiitmast ei vasi, asub Torontos. Linna piiride vahel on taielik liberaalsus, monikord selle vastu protestitakse, tavaliselt mitte, sest koik waspid on sellele kaega loonud. WASP=white anglosaxon protestant. Waspide moju on erodeerunud juba 30 aastat voi nii. Vanasti ei lubatud iiri katoliiklasi isegi tuletorjujateks. Praegu, ennem joule, mis on pannud linna tuledes sarama ja poepidajad lootma 75% aasta profiidi peale, enam ei raagita joulutraditsioonist. Kes peab joule, peab, kes hanukkat, peab seda jne.

Valjaspool Torontot on asjad traditsioonilisemad. Suvel oli vaike skandaalike, kui kohalikud avastasid, et sikhid poletavad nende joe aares oma surnuid ja saadavad tuha allavett. Neile mainiti, et otsige parem lahendus ja asi summutati. Aeg-ajalt ilmuvad teated, et jalle on moni Aasiast parit kodanik, kes rahulikult kala puudis, sillalt alla jokke visatud. Kohalikele noortele ei meeldivat, et seda kalapuuki tehakse nende joe aares keeluajal. Uldiselt kestab harmoonia edasi. Serblased valdivad raakimast albaanlaste ja kroaatidega, eestlased venelastega, mustad juutidega, rastapatsidega ei taha keegi raakida ja nii edasi. Rahvuslikul pinnal pussitamisi voi tulistamisi nagu ei maletagi. Igauks on omaette, omale seatud piirides.

Eesti on kula, mida idealiseeris hiljutises artiklis Jaan Kaplinski. Minul tekitas tema artikkel teatud ebamugavustunde, sest motted viisid ennem II MS eksisterinud Baieri kulaelu idealiseerimisele.

Uhiskond tervikuna on ikka, nagu vanasti, kontrollitud eliidi poolt, mis on Quebeci voi anglosaksi paritoluga. Poliitilise korrektsuse huvides nimetatakse mone korge profiiliga koha peale teise nahavarviga inimesi, aga koik teavad vaga hasti, kes hoiavad otsustusvoimu.

29. Gallacher - 12. detsember 2007

Ootasingi, millal anaalyytik oma pronkssõduri- ja natsihalaga välja tuleb.
Aga mis siis, kui meile ei meeldi, et iga kretiin võib peaministrit tartunatsiks nimetada? Kui meile ei meeldi, et sama kloun võib fašistideks ja natsideks nimetada sisuliselt tervet eesti rahvast, käputäit vasakäärmuslasi ehk välja arvates? Kui meile ei meeldi, et Taliina lahte kavandatakse Kalevipoja nimelist hiigelmonstrumit, mis on kunstiliselt hoopis võikam kui üks teine kavandatav taies?
Selles ma olen sinuga, anaalyytik, sama meelt, et mis pagana õigusega tulevad siia mingid välismaalased midagi nõudma või promoma. Kohe meenuvad sellised isandad nagu Doudou Diene, Rene van der Linden ja Thomas Hammarsberg. Sihukeste härraste arvamistele peaks riik tõesti resoluutselt reageerima.

30. analyytik - 12. detsember 2007

29. Gallacher – 12. December 2007

“Kui meile ei meeldi, et Tallina lahte kavandatakse Kalevipoja nimelist hiigelmonstrumit, mis on kunstiliselt hoopis võikam kui üks teine kavandatav taies?”

Meile see ka ei meeldi, nii et selles suhtes oleme me ühisel arvamusel.

“…võib fašistideks ja natsideks nimetada sisuliselt tervet eesti rahvast…”

Paluks tõendusmaterjali selle kohta, kus niimoodi on öeldud, või siis paluks lõuad pidada.

31. Hubbil - 12. detsember 2007

Runnakud toekspidamiste vastu mis sarnanevad s***loopimisega ei ole tsiviliseeritud. Teisest kuljest hoiavad nad emotsioone korgendatud tasemel, mida oleks vaja soovitada muidu loidudele eestlastele kui arstirohtu, mis stimuleerib motteprotsessi.

32. Gallacher - 12. detsember 2007

Siiralt heameel, et me Kalevipoja monstrumkujudes ja Doudoudes oleme sama meelt. Olen alati olnud seda meelt, et vähemalt mõnedes nüanssides on ka kõige erinevatel arvamustel olevad isikud suutelised leidma sama keelt, ükskõik kui erinevad nende mõttemaailmad ka muidu on.
——————————————————–
– “…võib fašistideks ja natsideks nimetada sisuliselt tervet eesti rahvast…”
Paluks tõendusmaterjali selle kohta, kus niimoodi on öeldud, või siis paluks lõuad pidada.-

No mis tõestusmateriali ma ikka pean tooma? Siingi teemas nimetad sa natsiks Ansipit, järelikult tervet valitsust ja enamus Riigikogust, järelikult ka inimesi kes nende poolt hääletas (igaks juhuks ütlen, et ma pole Ansipi fänn ja tema natsiks sõimamine pole mulle mingi isiklik teema).
Samuti lause: “Kui meile ei meeldi näiteks see, et siin maal valitseb natside ja fašistide poolt mingi pidev ajupesu ja ärhvardamine ja sõimamine?” Äkki räägid lähemalt, ehk sain tõesti valesti aru?
Aga milleks juuksekarva lõhki ajada, sa oled ju oma varasemate arvamusavaldustega piisavalt oma seisukohti avaldanud. Lihtsalt ei viitsi hakata praegu kõiki neid räigusi välja tooma. Vaid üks näide:mingi teema all ju kirjutasid, et stalinlikud repressiooonid olid kökimöki võrreldes Laari omandireformiga. Said küll isegi ühelt oma (loodetavasti) seniselt mõttekaaslaselt selle eest vastu päid-jalgu, mille eest talle siiras tänu. Lähen nüüd teemast ehk pisut välja aga minu vanavanemad ja kaudselt vanemad on nii rängalt kannatanud nõukogulike kuritegude all, et selliseid arvamusi ei saa ma võtta teisiti kui isiklikult.
Ehk siis, endaarust mul on küll täielik õigus väita, et sinu arvates on terve eesti rahvas natsid ja fašistid.

33. Hubbil - 12. detsember 2007

Godwin’s law utleb, et varem voi hiljem votab iga diskussioon endale vormi, kus kedagi nimetatakse fashistiks voi Hitleriks. Laheme parem edasi diskussiooniga.

1) Riik ei tohiks kasutata sunduslikkust, nagu näiteks kohustus õppida selgeks mingi keel

Sunduslikkust ei pea olema, peaks olema valik. Kui Eesti riik ei ole teinud eesti keele oppimise vajadust moodapaasmatuks ja vajalikuks, ei ole sinna midagi parata. Moni meist ehk maletab, et moni venelane oppis selgeks soome keele, aga mitte eesti keele, see oli aegadel, kui Tallinnas olid enamik turiste soomlased. Vaikese keele probleem ja ma naen venelaste juures praegu pigem soovi oppida esimese voorkeelena inglise keelt. Ei saa neid venelasi vist suudistada praktilise motlemise olemasolus.

2) Riik ei peaks kasutama keeldusid, näiteks, et valimisplakatid ei tohi olla mingis teises keeles, kui vaid riigikeeles

Valimispropaganda ja piar (see venekeelne uudissona vottis mul kaua aega, enne kui ma tabasin ara, et see on public relations): kui oma ala professionaalid otsustavad, et eesti keelt mittetabavatele pole vaja saata teadet, siis liberaalse turumajanduse keskkonnas olgu see nii, umbkeelne valija voib aga monikord parlamendi valimistel mingi kaki kokku keerata. Quebecis on keeleseadus number 101, mis keelab avalikes kohtades ingliskeelsete siltide valjapaneku. Kaupmehed said endale sellest aga valjapaasu, Montreali kaubamajades naeb ikka inglise keelt ka. Turistid Vermontist ei oska muidu osta. Quebec ongi uks iseseisvuslaste laboratoorium, viimase iseseisvusreferendumi kaotas Quebec napilt, seda ka ainult selleparast, et immigrandid kallutasid kaalukausi iseseisvuslaste kahjuks. Referendumit saavad nad pidada iga viie aasta tagant, jargmine on tulemas, aga iseseisvuslaste shansid vahenevad, sest immigrante on jarjest rohkem.

3) Valimistel ei tohiks ära keelata ja piirata noid, kes lubavad riigis kehtestada veel mõne uue riigikeele. Näitena võiks võtta Iisraeli, kus ei saa ministriks see, kes eitab, et Iisrael on juudiriik

Raske kommenteerida, aga siiski. Uus riigikeel on vaga kallis, sest see nouab automaatselt seda, et koik ametnikud suhtleksid kodanikega vabalt igas riigikeeles, dokumendid peavad olema igas keeles, kaubapakendid igas keeles jne. Praktiliselt on see voimatu. Varskendav on siin Torontos lugeda EU olle pealt alus ja olu, aga peale peavalu pole sellel vist mingit tagajarge voi kasu. Iisrael on omaette frukt ja ehkki nad nimetavad ennast Lahis-Ida ainukeseks demokraatiaks, on see veidi perverssne vaide. Apartheid on toele lahemal. Uhelgi poliitikul, kellel on ambitsioone saada ministriks ei tuleks aga pahe mote oelda, et kolime siit maalt ara jargmiseks 2000 aastaks, see on tosi.

4) Iga inimene võib vabalt rääkida millisest rahvusest või religioonist ta on ja tal pole kohustust neid vahetada

Nii on igas arenenud riigis. Eesti kohta voib tuua naite kreeka ortodoksi kiriku lohestumise kohta, kus riik on votnud selge seisukoha, et toetada Eesti apostliku oigeusu kirikut, ja seda selgelt rahvusliku kuulumise jargi. Viimane sai endale oigeusu kiriku varad. Kui keegi deklareerib, et ta tahab kuuluda Moskva patriarhaadi alla, voi hoopis vanausuliste hulka, pole tal ehk nii palju voimalusi.

5) Kui inimene läheb teise riiki, siis ei ole tal sundust hakata käituma tolle riigi kultuurikommete järgi

Sundus ja vabatahtlikkus. Tihti on perekonna sundus tahtsam, teine-kolmas polvkond tahavad ehk midagi juba uut teha. Tanane leht:
http://www.thestar.com/News/GTA/article/284350

6) Ükski rahvus oma rahvusriigis ei peaks arvama, et ta on ülim rahvus või parem kui teised

See on mida uberkultuurne riik Saksamaa tegi, koik teavad kuidas see loppes…Praegu ehk on anglosaksi kultuur tegemas sama ajalugu uuesti.

7) Tänapäeval peaks riik mõeldes tulevikule lähtuma mõttest olla kosmopoliitne ja ei peaks üritama vägisi kinni hoida oma ürgsest kultuurist. Kohanemine maailmaga on jätkusuutlikum

Jatkusuutlikum on votmesona. Kultuurid ja keeled kaovad, vaiksemad ennem. Ennem I MS oli Euroopas tavaline 10 lapseline pere, kellest 6 ei elanud ule oma lapsepolve. Valge kristlik kultuur ja Eesti oma nende hulgas on praegu aga kadumisse maaratud sajandi-kahe jooksul, kui just midagi radikaalset ei sunni iibes. Eesti peaks oma arengut vaatama labi selle prisma. Meie pohjanaaber on geneetiliselt hoopis puhtam soome-ugri toug, miks siis mitte luua nendega uhine kultuuri- ja keeleruum. Viimane tahendab ka uue standardse keele loomist.

Kohanemine maailmaga ei tahenda siiski automaatselt oma identiteedi kaotamist, hoopis uute eesmarkide seadmist, et sailitada oma identiteet. Eestil ongi vaga vahe ette naidata selleks, et oigustada oma eriparasust, paljuski selleparast, et rahvas on olnud nii palju muserdatud sodade ja sotsiaalsete kataklusmide poolt.

8) Inimene võib olla korraga eestimaalane ja venelane ja käia kirikus jõulude ajal kaks korda. Inimene võib vabalt lehvitada ükskõik millise teise riigi lipuga, ilma, et teda selle eest karistataks

Lippudega lehvitamine on nagu jalgpallivoistluse ajal, minu jaoks tuhi sumbolitega vehklemine. Kirikus ei tohi keegi kaia kaks korda, kes sa siis oled oieti? Nagu sunagoogi ja mosheesse ei sobi minna reede ohtul peale paikese loojangut samal ajal. Ehkki ma olen kuulnud, et ortodoksi kirik on juba aastaid plaaninud minna ule gregooriuse kalendrile, aga vist on kiriku sees sellele vastuvaiteid, sest gregooriuse kalender sai oma nime paavsti jargi.

9) Vähemusrahvustele on natsionalism lubatud: ametlik keel, oma autonoomsus jne

Mis on ametlik keel? Palun definitsiooni :P

Natsionalism on igati kena nahtus niikaua kui ta pusib teatud piirides, nagu see on peale II MS defineeritud.

34. Hubbil - 12. detsember 2007

Unzip on tartunats, umber sundinud kommie, libe kala, provintslik keemik kes vihkas oma hommikusi soite valitsuse limusiinis, kui ta oma paistes silmi lahti vedades nagi igal hommikul ikka sedasama pronkskuju Tonismael. Pole ime, et ta otsustas selle korvaldada ja asendada madalate lilledega. Vist kutsutakse teda nuud paikesekuningaks?

35. ants - 12. detsember 2007

Laias laastus on Sirje ‘ettepanekute’ tagamaa täiesti sarnane Klenski seisukohtadega. Valimised veel kaugel. Ettevalmistuseks aega on. Anna minna, Sirje!
Sirje: ma ei kavatse valimistel kandideerida. Klenskit sa küll ei tunne.

36. Manic - 12. detsember 2007

Hubbil, mida sa selle ähmase vihjega anglosaksi kultuurile mõtlesid?
Järjekordne – “Bush on paha ja fashist” vihje? aga mis on seal pistmist rahvusriigiga.

“6) Ükski rahvus oma rahvusriigis ei peaks arvama, et ta on ülim rahvus või parem kui teised
See on mida uberkultuurne riik Saksamaa tegi, koik teavad kuidas see loppes…Praegu ehk on anglosaksi kultuur tegemas sama ajalugu uuesti.”

Rahvuslus on Euroopa valitsustes ehk ainsana säilinud Shveitsis.
Huvitav, kas Eesti saaks hakkama kriminaalselt karistatud Vene kodanike väljasaatmisega?

37. analyytik - 13. detsember 2007

to: Gallacher

Kas tartunats on kuidagi ebasobiv termin vä? Aga americasots? Mis Sul on laual mingi spetsiaalne teatmeteos, kus on kirjas millised sõnad on “õiged” ja millsed jälle “valed”?

Kas Ansip=Eesti rahvas? Põnev arusaam muidugi.

G: “…endaarust mul on küll täielik õigus väita…”
ENDA ARUST võid väita mida iganes. Palju sel tegelikkusega pistmist on, see on muidugi iseküsimus. Nii et head jätkuvat ülereageerimist ja vääritimõistmist ja teiste ütluste valesti tõlgendamist.

38. Rents - 13. detsember 2007

See, et eestlased oskavad inglise keelt paremini kui vene keelt on ju täiesti loogiline – Eesti on hetkel nii majanduslikult kui kultuuriliselt orienteeritud pigem lääne kui ida poole.

Aga kultuurilistest eripäradest üks tõestisündinud lugu. Läks Eesti tüdruk Indiasse, kus parasjagu kogu rahvas tänavatel oli – mingi suur usupüha. Üks sõbralik tädi pakkus talle kohalikku rooga (mingi lehe sisse keeratud magus küpsetis) ja samal ajal jutles sõbralikult – tüdruk võttis pakutu vastu, tänas, sõi ja et näidata, kui palju see talle maitses, lakkus ka sõrmed puhtaks. Tädike loomulikult vihastas, sest sõrmede lakkumist peetakse Indias väga ebaviisakaks. Ja vähemalt mina leian küll, et eestlanna on ise süüdi selles, et nende kohtumine meeldivalt ei lõppenud – enne reisi oleks ta ometigi pidanud kohaliku kultuuriga tutvuma, et neid mitte solvata. Samuti oleks vähemusrahvustest viisakas end vähemalt avalikult üleval pidada kohalike kultuuritraditsioonidega vastavuses – kellelgi ei ole midagi selle vastu, kui juudid jõule ei pea, aga kui nad kristlaste jõulukuuse põlema panevad, on see ju veidi inetu. Samuti võivad nad kodus rääkida heebrea keeles, kuid ametiasutustes oleks siiski normaalne riigikeelt kasutada.

39. Hubbil - 13. detsember 2007

Manic, anglosaksi kultuurile vihjamine ei ole hamar. Hamarad on inimesed, kes ei tea, et me elame koik praegu uhes domineerivas kultuuris ja see kultuur on anglosaksi kultuur. Rooma impeerium oli ennem domineeriv samas proportsioonis. Mis juhtus Rooma impeeriumiga teab igauks kes ajalootunnis ei maganud. Mul on suur respekt Ameerika nn founding fathers suhtes, kes votsid otseselt eeskuju hilise Rooma valitsemisvormist (kolm balansseeritud haru – taidesaatev, seadusi kehtestav ja kohtud) ning loid samas susteemi, kus nad koik uksteist kontrollivad, nn checks and balances. Lisaks sellele otsustasid founding fathers luua riigi, mis ei sodi teiste riikidega, peale seda, kui nad joudsid veendumisele, et imperialism (nende jaoks Briti) on uks negatiivne asi. Lisaks sellele isikuvabaduste absoluutsus. Kogu see susteem kehtis kuni I Maailmasojani ja on erodeerunud praegu. USA-s ja mujal on siiski veel palju neid, kes suhtuvad kogu sellesse ideede susteemi idealistlikult, neid nimetatakse siinmaal libertaarideks. Nende hulgas praegu ka vabariikliku partei presidendikandidaat Ron Paul.

Saksa kultuur on olnud domineeriv Euroopas alates Charlemagne ajast. Charlemagne pojapojad jagasid omavahel Euroopa keskosa kolmeks, uhest sai Itaalia, uhest Saksamaa ja uhest Prantsusmaa. Euroopa Liit pole mitte midagi muud kui sama ajalooline Saksa kultuur. EL ajaloo vastu huvi tundvad teavad, et see uhendus sundis kui teatud toostusharude omavaheline kokkulepe mitte omavahel kaubanduslikku soda pidada.

Saksa kultuuri tippaeg sattus 19-20. sajandisse ja moned tema pojad arvasid, et see kultuur on uber teiste suhtes. Selleparast ma nimetan seda Saksa uberkultuuriks. Jutumarkidega.

USA on tegemas just seda domineeriva kultuuri faux pa’d, mitte ainult minu arvamus.

Kui kellegil on aega ja voimalus heita pilk peale Washingtoni riigiasutustele, siis on nad koik roomarenessansi ehitused. Arhitektuur on minu arvates uks koige sumboliterikkam kunst. Kui arhitekt muidugi saab oma tellijalt vastavad julgustused, see on teemast muidugi vaga mooda.

Bush on piiratud intelligentsiga mees, kes poleks ilma sunnita oigesse perekonda teinud karjaari rohkem kui bensiinijaamas, oma koduosariigis Texases. Ta on muuseas siiras evangelist ja seega siiralt pro-Iisrael. Ta on oelnud mitte uks kord avalikult, et ta on saanud oma juhised jumalalt. Nendele, kes hasti evangeeliumi ei tunne, tuleb see voib-olla uudiseks, et evangelistid tegelikult peavad oma loppeesmargiks koikide inimeste muutmise evangelistideks, sealhulgas ka juutide. Jalle teemast mooda, aga ma olen praegu kommenteerimistuhinas.

Kuidas voib olla toene vaide, et ainult Shveitsis on rahvuslus valitsuses? Kui keegi on Shveitsis reisinud, siis tal voib olla kogemus, et prantsuskeelses ja saksakeelses osas on nii palju erinevusi, et kohalik politseinik voib sulle lihtsalt selle parast, et sa vales keeles tema poole poordud, sulle kaki kokku keerata. Shveitsis ei ole shveitsi rahvust. Void ka albaanlase kaest peksa saada. Ei ole belglasi ka Belgias, EL ja NATO maal. Viimast ahvardab hoopis lagunemine, sest koik teavad, et see riik on tegelikult osalt Prantsusmaa ja osalt Holland.

40. manic - 17. detsember 2007

Hubbil, kui sa arvad ,et domineeriva kultuuri langus on kuidagi seotud sellega, et ennast peetakse ülimaks ja üritatakse seda teistele peale suruda, oled sa küll väga naiivne. Roomlased pidasid oma kultuuri ülemaks vallutussõdades algusest peale, 300a E/KR, miskipärast nende langus sai alguse alles 600 aastat hiljem, kui kõik näitajad olid samad, mis praegu: hedonism, sündivuse langus, homoseksualismi levik, barbarite vaikne sisseimbumine riiki…

Mis Shveitsi puutub, siis rahvusluse all pidasin silmas shveitsilike väärtuse säilitamist, olgu nad siis ükskõik, mis keeles. kui sa arvad, et sealse albaania kogukonnaga on kõik ok ja probleem on hoopis väiklastes politseinikes, siis…muigama ajab.
iseasi, kas see pikas perspektiivis midagi aitab, aga vähemalt on SVP 21. sajandi Aetius. Nagu ka Ayaan Hirsi Ali. Ning kui Hollandil vähegi eneseuhkust oleks, kuulutaks nad Theo Van Goghi märtriks ja pühakuks.

41. Hubbil - 17. detsember 2007

Ma annan alla, kaks korda proovisin vastata Manicu sonimisele, aga uks viirus ei lase mul kullalt kaua olla Exploreri peal. Uus viirus, koigepealt kusib viisakalt luba ActiveX control jaoks. Arge teie seda lubage :/


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: