jump to navigation

Kuidas Inglismaal geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse 25. jaanuar 2008

Posted by Manjana in Euroopa, poliitika, roheline, tõlkelood.
Tags: , ,
trackback

GM-vaba umbrohi24. jaanuari Postimehes ilmus jutt, et Eestis peaks veel jaanuaris 2008 minema kooskõlastusringile eelnõu, mis lihtsustaks geenmuundatud organismide (GMO) kasvatamislubade saamist. Pakume Teile lühendatud kokkuvõtet Birminghami Ülikooli politoloogiadoktorite David Mashi ja David Toke artiklist Policy networks and the GM crops issue: assessing the utility of a dialectical model of policy networks, mis ilmus ajakirjas Public Administration, juunis 2003.

Artikkel räägib üksikasjalikult erinevatest organisatsioonidest, kes osalesid Inglismaal geneetiliselt muundatud teraviljadega seotud seaduste ja määruste kujundamises ja kinnitamises. Nende organisatsioonide suure hulga tõttu olen tõlget lihtsusanud ja süvenen peamiselt otsutusprotsessidele.

Inglismaal tuli geneetiliselt muundatud (GM) teraviljadega esimest korda tegemist siis, kui 1996 aasta lõpus ilmus poelettidele USAst imporditud GM-soja, millega seoses tekkis ka vajadus vastavate poliitikate järgi. Tol ajal jäi GM poliitika peamiselt biotehnoloogiafirmade, põllumajandusettevõtete ja Põllumajandusministeeriumi huvisfääri. Alates 1998 aastast tegeles vastavate huvigruppide koordineerimisega GM-lobbigrupp, kuhu kuulusid nii biotehnoloogiafirmad, toiduainetetööstused kui ka erinevad põllumajandusega tegelevad organisatsioonid. Juulis 1998 avalikustas Friends of the Earth uurimuse, kust selgus, et kaheksa liiget nõuandva komisjoni kolmeteistkümnest olid otseselt seotud biotehnoloogiafirmadega.

Nõuandev komitee andis juba 1998. aasta keskpaigaks nõusoleku mõnedele GM-liikide heakskiitmiseks ja kasvatamiseks. Nende hulka kuulusid herbatsiidide-tolerantsed taimeliigid, mis võimaldavad paremini umbrohtu hävitada ja kasvatavad produktiivsust umbes 10 protsenti. Sellised GM-taimed pakuvad suurt huvi põllupidajatele ja tööstusele. Juhtivaid keskkonnakaitseorganisatsioone asja äriline külg aga ei huvita, nende jaoks valmistab muret geenide üle kandumine nendelt herbatsiidide tolerantsetelt taimedelt umbrohule – nähtus, mille avastasid USA teadlased ja mida peeti suureks probleemiks põllumeestele. Debattides käsitleti seda küsimust peamiselt umbrohu-keskselt: arvutati kokku rahalisi kulutusi superumbrohu hävitamiseks, laiemat keskkonnaprobleemi ei nähtud.

1998. aasta lõpus algatas Inglismaa keskkonnakaitseminister Michael Meacher vastava poliitika muutmise ja 21. oktoobril 1998. kuulutas ta välja ühe-aastase pausi GM-taimede turustamises, nõudes uurimusi GM taimede mõjust keskkonnale. Järgmisel aastal pidas valitsus GM-lobbigrupiga läbirääkimisi, et nad vabatahtlikult ei kasvataks uusi taimi kuni uuringud lõpevad – kuni 2003 aastani.

GM-teraviljade litsentseerimine sõltus Inglismaal peamiselt sellest, kas konkreetsete taimede puhul oli teaduslike uurimustega tõestatud looduskaitseliste tingimuste täidetus (äriline istutamine peatati kuni teaduslike uuringute lõppemiseni).

GM-lobbigruppidesse kaasati ka neid looduskaitsjad, kelle vaated ei olnud täielikult GM-teraviljade kasvatamise vastased (looduskaitsjate kaasamine legitimeeris litsentseerimist). GM-teraviljade vastaseid radikaalseid rühmitusi nagu Greenpeace, Friends of the Hearth ja mahepõllupidajad, ei kaasatud, sest nemad olid igasuguste GM-teraviljade avamaal kasvatamise vastu. Kuigi tavatarbijad olid GM-teraviljade vastu ning avalik arvamus muretses peamiselt toiduainete ohutuse pärast, siis peamine avalik debatt toimus siiski keskkonnaregulatsioonide teemal.

Kuna peamine osa GM-teraviljade teemalisi seadusi kuulub Euroopa Liidu pädevusse, siis osa regulatsioone on jäetud ka EL liikmesmaade otsustuspädevusse, samas ei saanud kohalikul tasandil otsustada need organisatsioonid, kes olid GM-teraviljade kasvatamise vastu. Seega jäi nendele vaid Inglismaa GM-teraviljapoliitika kriitika ning globaalses plaanis arutleti GM-teraviljadest kui ohust väikestele kolmanda maailma riikide põllumeestele.

Mõnedele mahepõllumeeste organisatsiooni liikmetele anti 1999. aastal formaalne konsultatiivne sõnaõigus põllumajanduse ja keskkonna biotehnoloogia komisjonis, mis loodi eesmärgiga laiendada laiemat debatti ärilisel eesmärgil kasvatavate GM-taimede kasvatamise litsentside jaotamise küsimustes. Samas puudub sel komisjonil litsentside küsimuses otsene vastutus.

Uute poliitikate tulemusel muutusid mõnede organisatsioonide jõuvahekorrad. Nõuandva komitee liikmeskond reorganiseeriti: 10 liiget 13st vahetati välja ja nende asemele tulid akadeemilise taustaga eksperdid, kel polnud otsest sidet biotehnoloogiliste firmadega. Uurimise alla võeti bioloogilise mitmekesisuse probleem. Litsentside väljastamisel tuli omavahel kokkuleppele jõuda nii teadlaste komiteel, nõuandval komiteel kui ka avalikkuse esindajatel. 2001. aastal muudeti ka Euroopa Liidus direktiivi nii, et uuringuid võib teha ka mõnes teises EL riigis.

2001. aastal korraldasid orgaanilise põllumajanduse grupi liikmed kampaania ühe biotehnoloogiafirma vastu, kes tahtis avamaal kasvatada GM-maisi. Biotehnoloogiafirma oli algselt kasvatamise lõpetamise vastu, kuid kui neid lubati katusorganisatsioonist välja visata, nad nõustusid. Nii loobutigi tollest konkreetsest maisist, et mitte tervet litsentseerimist untsu keerata. Tolle katusorganisatsiooni puhul on tegemist Inglise suurima valitsusvälise organisatsiooniga, kes tegeleb keskkonnaküsimustega, neil on üle miljoni liikme, 1000 töötajat, kaasaarvatud hulk teadlasi ja poliitika lobbiste. Nende legitiimsuse tagab suur liikmeskond ja organisatsiooni laiahaardelisus.

Fakt on see, et põhiline poliitiline diskussioon Inglismaal GM taimede küsimuses oli pigem majanduslikku laadi kui keskkonnakaitse teemaline. Oluline ei olnud mitte superumbrohu probleem, vaid pigem selle hävitamise maksumus.

GMO-taimedest blogosfääris: Frankensteini eine ehk kas geenmuundatud toit sünnib süüa? (Kati) ja Roheliseks kasvajad, kommentaarium (Epp)

Advertisements

Kommentaarid

1. Frankensteini eine ehk kas geenmuundatud toit sünnib süüa? « Väikese nõia teemaja - 25. jaanuar 2008

[…] Lisatud: 8. mai arvab ka GMO-dest […]


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: