jump to navigation

Kuidas registreerida meeleavaldust? 17. märts 2008

Posted by Oudekki in meeleavaldused, poliitika.
trackback

PolitseiriikPean tunnistama, et kui ma läksin liikumise “Ei Politseiriigile” meeleavalduse liikumisskeemi veebruari alguses politseisse kooskõlastama, olin natukene mures ja kuulasin kogu tee autos “Contessa”-t, mis kinnitas, et rahu ja vabaduse eest me oleme juba maksnud, rohkem ei ole vaja. Mure põhjustaks oli nii naljakas olukord – astuda sisse politseiasutusse ja ütleda midagi seesugust, et “tere, mina olen kodanikeliikumisest “Ei Politseiriigile”, ma soovin kooskõlastada meeleavaldust” – kui ka teadmine, mida möödunudaastase Tallinn Pride‘i korraldajad pidid politseiga vestlemisel läbi elama.

Pride’i korraldajatele heideti nimelt ette, et nende meeleavaldusele võivad tulla mõned munadega loopima ning püüti jätta muljet, et ka need on meeleavaldusel osalejad, püüti keelata lühikeste varrukatega särke või nahkpükse meestel ning härra Tarmo Miilits rõhutas ikka ja jälle ühte ja sama lauset: ärge unustage, et me võime selle asja ära keelata ka kaks minutit enne algust.

Minuga oldi viisakad. Isegi sõbralikud, pean mainima, ärakeelamist ei toonud jutuks ükski esimesel kohtumisel kohalolnud kuuest politseiesindajast (ega ka keegi hiljem), päriti ainult, kas välismaalt ka keegi tuleb ja hoiatati “eriti ekstreemsete Soome loomakaitsjate” eest. Kuid sellegipoolest pean siiani kummaliseks seda, kui mitmeid institutsioone tuleb läbi käia selleks, et oma põhiseaduslikku õigust avalikult kõnelda kasutada. Kuna soovi avalikult meelsust üles näidata võib olla ka teistel, siis panen siia kirja kadalipu, mis ühe meeleavalduse registreerimiseks Tallinna linnas vaja. Võtame näiteks sellise meeleavalduse, kuhu on juurde haaratud ka rongkäik.

  1. Tee valmis liikumisskeem, mina kasutan selle jaoks GoogleMaps-i, kus on kõige mugavamalt väljaprinditavad kaardid ja kus saab kaardi peale teekondi mugavalt joonistada.
  2. Mine selle liikumisskeemiga Tallinna Transpordiametisse (praegu Vabaduse väljak 10) ning kooskõlasta seal. Kooskõlastuse tulemuseks peaks olema tempel ja allkiri sinu skeemil. See samm on eriti oluline siis, kui sa soovid liiklust sulgeda, sel juhul annab Transpordiamet sulle vajalikku teavet, kuidas seda teha. Praeguse Tallinnas kehtiva eeskirja kohaselt pead sina organiseerima elanike teavitamise, märkide väljapaneku ja soovitatava ümbersõidu – ning praeguse kehtiva eeskirja järgi pead sa selle eest ka ise maksma. Selle kõige suhtes on Transpordiametil arvatavasti ideid. Kui neile sinu meeleavaldus ei meeldi, siis võib arvestada, et nad soovitavad/nõuavad sult kõige kallimat võimalikku viisi. Mulle ütles hr. Mati Songissepp umbes midagi niisugust, et tänavale tulek on ikka imelik ja kas ma tõesti arvan, et sinna üldse keegi tuleb (selleks ajaks oli meie petitsioonil nii umbes 2000 allkirja)
  3. Täidad ära ja prindid välja registreerimislehe (see leht on kättesaadaval ka linnavalitsuses prindituna). Arvesta, et peale ürituse korraldaja peab olema ka määratud turvalisuse eest vastutav korrapidaja. Selle lehe, koos liikumisplaaniga viid Põhja Politseiprefektuuri kooskõlastamisele. Nad peavad seda menetlema nelja päeva jooksul. Selle aja sees nad helistavad ilmselt sulle ja soovivad sinu korraldatavast üritusest rääkida. Sellel kokkusaamisel peaksid sa oskama politseile selgitada
    • kui palju on oodatav osalejate arv (vastupidiselt hr. Songissepale küsiti minult politseis, et kas mul on plaan, kui peaks tulema 2000 inimest. Plaan mul oli, aga kuna meie võitlus läks niivõrd edukalt ka ilma meeleavalduseta, siis ma ennustasin, et nii palju kohe kindlasti ei tule)
    • kuidas on sinu poolt tagatud ohutus (mitu sinu enda poolt välja pandud korrapidajat on, kuidas nad on eristatud; soovitan kollaseid veste teie ürituse märgiga. Korrapidajate arv sõltub rahvahulgast ja eeldatavatest probleemidest). Kui sa näed ette, et inimesi tuleb üle 2000, siis pakub politsei ka oma abi – sel juhul, kui koordineerivatel isikutel ei ole midagi sinu meeleavalduse vastu. Vastasel korral võidakse nõuda ka näiteks professionaalse turvafirma palkamist.
    • Kuidas on tagatud kommunikatsioon korraldajate ja osalejate vahel, seda nii enne meeleavaldust selles osas, et kuhu ja kunas ja kuidas tulla ning et käituda tuleb rahumeelselt (samuti mainiti mulle, et plakat “Ida-Virumaa iseseisvaks!” oleks riigivastane ja seda ei tohiks kasutada) kui ka meeleavalduse ajal (nii rahu säilitamisel, meeleavalduse lõppenuks kuulutamisel kui näiteks pommiähvarduse puhul inimeste mujalesuunamisel)
    • Eesti tingimustes küll mitte eriti usutav olukord, aga kui sa näed ette, et sinu meeleavaldusele tuleb mitmeid tuhandeid inimesi, siis võiks mõelda ka sellele, kust ja millise transpordiga tullakse ja kuhu need transpordivahendid (bussid, eraautod) pargitakse.
    • Kuidas korraldajad kavatsevad käituda vägivalla puhkemise korral (meeleavaldus peatada, vägivallatsejatega tegeleb politsei, see ei ole korraldajate vastutus. Kui sa meeleavalduse peatad või lõpetad, siis sa ei vastuta varaliselt tehtud kahju eest, kui sa ei lõpeta, siis praeguse Tallinna eeskirja kohaselt vastutad)
    • Kui sa tänavaid ei sulge, kuidas tagada teiste linnaelanike ja autode võimalus neid tänavaid kasutada (kui liikumine on õuealal, siis on mõistlik rongkäik suunata tänava keskele, siis saavad pealtvaatajad ja suvalised inimesed tänava äärtes liikuda. Samas suunas liikuvad autod peavad rongkäigu taga sõitma, vastassuunalised autod võiks aeg-ajalt läbi lasta. Kui sa ei ole õuealal, siis pead kindlasti leidma reguleerijad, kes liiklust sinu rongkäigu ajal peataksid ja ümber suunaksid, Transpordiamet tahab, et neil inimestel oleks reguleerijakoolitus).
  4. Kui saad politseilt kooskõlastuse (allkiri, tempel), siis viid registreerimislehe Tallinna Linnavalitsusse, isiklikult, kaasa isikuttõendav dokument. Kui keegi samal ajal ja kohas meeleavaldust teha ei taha, siis nad on kohustatud selle registreerima. Kui Linnavalitsusele sinu ettevõtmine ei meeldi, siis võib ta püüda sind ümber veenda, kuid registreerimata ei jäta, kui kõik on juriidiliselt korrektne. Meeleavalduse liikumisskeemi võib hiljem koostöös politseiga muuta, sinna enam ei käi meeleavaldusest etteteatamise seitsmepäevane tähtaeg.

Kui sa oled oma meeleavalduse registreerinud piisavalt vara, siis tahab politsei arvatavasti sinuga veel paaril korral kohtuda, et jagada teavet selle kohta, kuidas nemad võimalikke ohte hindavad ja veelkord toimimisviis üle kõnelda. Kindlasti saavad mõned politseinikud meeleavaldusel kohal olema, kui sa oled mõne riigiasutuse – või arvatavasti ka välissaatkonna – lähistel, siis on kindlasti kohal ka julgestuspolitsei. KAPO sellele ametlikule kokkusaamisele arvatavasti ei tule, aga kui neil on aega üle või sinu ettevõtmine tundub suurejooneline olevat või Venemaale kätte paistvat, siis nad arvatavasti helistavad sulle. Kohale tulevad ka, ma arvan. Kuigi “Ei Politseiriigile” meeleavaldusega seoses koostöö politseiga oli ülimeeldiv – lõppes ka vastastikuste tänuavaldustega, et meie tegime seda, mida me lubasime ja politsei oli olemas, aga vaikne ja lugupidav – siis ma arvan, et see kõik on natuke liiga keeruline ettevõtmine minu inimõiguse teostamiseks. Jah, muidugi, kui meeleavaldust korraldada, siis kommunikatsioon, turvalisus ja hädaolukorraplaanid peavad olema läbimõeldud, see ei ole küsimus. Probleem on hoopis selles, et meeleavaldaja peab kõik oma plaanid kooskõlastama võimuorganite juures, andes neile võimaluse meeleavaldajatele verbaalset survet avaldada – sest meelt avaldatakse paraku tavaliselt juhul, kui avaliku võimu tegudega nõus ei olda.

Teine ja tõsisem probleem on aga see, et mitte avalik võim ei taga inimese põhiseadusliku õiguse teostamise võimalust, vaid inimene peab tõestama võimule, et sellel ei teki mingeid kohustusi? Tegelikult peaks meeleavalduste turvamine olema politsei ülesanne, sest politsei on organ, mis tagab inimõiguste ja isikuvabaduste olemasolu riigis, ning avalik linnavõim on see organ, mis on ellu kustutud selleks, et võimaldada elanikel selle linna tänavaid oma põhiseaduslike õiguste raames kasutada. Seega liikluse ümbersuunamine ja kodanike informeerimine peaks olema linnavalitsuse töö. Selle pärast ma makse maksangi, et maksta palka neile, kes korraldavad siis seda ühist vara, mida ma jagan teiste kodanikega. Kui ma selle ühise vara (antud juhul linnaruumi) kasutamise pean ikkagi ise planeerima ja selle eest tasuma, rääkimata oma turvalisusest, siis tekib mul siiras küsimus, et äkki on parempoolsetel õigus ja mingit avalikku võimu pole vaja ning linnavalitsus tuleks laiali saata ning kogu korraldus jätta üksikisikute südamele.

Ma arvan, et avaliku koosoleku korraldamisel peaks korraldaja avaldama vastavasisulise teate kas üleriiklikus või kohaliku levikuga ajalehes näiteks seitse päeva enne meeleavaldust, kui tegemist on liikluse ümberkorraldamist nõudva meeleavaldusega ja kaks päeva enne meeleavaldust, kui liiklust ei ole vaja ümberkorraldada (ja spontaansest meeleavaldusest ei ole vaja teatada, loomulikult). Niisuguse teate avaldamine peaks olema korraldajale tasuta (rahastatakse riigimaksudest teatud kokkulepitud maksimaalse ülempiiriga, teate suurus ja põhimõtteline ülesehitus samuti ühtlustatud). Sellisel juhul saavad nii politsei kui avalik võim plaane teha kõigiks ümberkorraldusteks – ning vajadusel saab loomulikult ju ka alati läbi rääkida. Kuid niisugune korraldus tagaks selle, et inimestel ei ole hirmu meeleavaldust registreerida ning oleks minimeeritud avaliku võimu võimalus meeleavalduse toimumisse sekkuda.

Muide, Itaalias saab meeleavaldusele sõita rongis tasuta või sümboolse hinna eest, sest meeleavaldusel osalemine on põhiseaduslik õigus ning seda ei tohi piirata sinu ainelised võimalused ja paiknemine.

Tallinna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuetes kehtestatakse, et

“Avaliku koosolekuga kaasnevad rajatiste, liikluse (ühistranspordi, parkimise, fooriprogrammide jne) ümberkorraldamisega seotud kulutused, sealhulgas saamata jääva parkimistulu hüvitab ürituse korraldaja.”

Ma arvan, et see Tallinna eeskiri on põhiseaduse vastane, kuna vaestel inimestel ei ole võimalik avalikku meeleavaldust korraldada, veel enam, see läheb vastuollu ka inimõiguste printsiibiga. Teen ettepaneku algatada selle määruse tühistamine, kes tahab kaasa aidata?

Advertisements

Kommentaarid

1. Gallacher - 18. märts 2008

Väga huvitav artikkel, kindlasti seniilmunuist parim. Kui Sa, Oudekki ise ja veel paar poolelukutselist meeleavaldajat välja jätta, siis vaevalt siin seni keegi eriti täpselt teadis,kuidas selliste asjade orgunnimine reaalselt käib.

Mõnes osas vaidleks siiski vastu. Näiteks selle koha pealt: “Tegelikult peaks meeleavalduste turvamine olema politsei ülesanne, sest politsei on organ, mis tagab inimõiguste ja isikuvabaduste olemasolu riigis, ning avalik linnavõim on see organ, mis on ellu kustutud selleks, et võimaldada elanikel selle linna tänavaid oma põhiseaduslike õiguste raames kasutada. Seega liikluse ümbersuunamine ja kodanike informeerimine peaks olema linnavalitsuse töö. Selle pärast ma makse maksangi, et maksta palka neile, kes korraldavad siis seda ühist vara, mida ma jagan teiste kodanikega.”

Minu arvates on politsei esmane ülesanne ikka avalikku korda tagada, seaduserikkumisi tõkestada ja takistada, seaduserikkujaid vastutusele võtta jne. Kui korraldajad ei suuda oma üritusel korda tagada ja esineb seaduserikkumisi, peab politsei sekkuma niikuinii, seda ka praegu. Aga nõuda, et politsei peab korraldajatele maksumaksja raha eest turvameesteks tulema… Kui nad seda teeksidki siis väheneks kusagil mujal teiste inimeste turvalisus, kes on samuti maksumaksjad.
Sama asi ka linnavalitsuse ja liiklusega. No ei pea kohe kindlasti maksumaksja seda lõbu kinni maksma. Seegi on liig, et mingi meeleavalduse tõttu häiritakse tavapärast liiklemist. Taoliste ürituste eeltingimus peaks olema, et neid korraldatakse seal, kus nad kaaskodanike tegemisi ja liikumist ei häiriks.Vastasel juhul tuleb kellelegi varsti idee teha miiting tipptunnil keset Liivalaia tänavat.

Mis puutub arvamusse, et ajalehed peaksid hakkama tasuta reklaamima äärmuslaste ja veidrike (teised meil ju ei protesti, millest on kohati kahju) tegemisi, siis see tõmbab küll kulmud kuklasse. Maksumaksjad oleme kõik aga demokraatia ei tähenda siiski üksikute marginaalide diktaati enamuse üle.

2. Tq - 18. märts 2008

Arvestatav osa sellest paberipakist on vist seotud sellega, et koosolekuga kaasneb ka rongkäik. Kui rongkäik ja sellega seonduv tänavate sulgemine ja muu ära jätta, ning korraldada meeleavaldus kohas, kus liiklust ümber korraldada pole vaja, siis saab vist märksa lihtsamalt?

Samas, seitse päeva etteteatamist on pikk aeg küll. Seda enam, et see kehtib ka suvalise piketi kohta.

3. Oudekki - 19. märts 2008

Gallacher, avalikus ruumis korraldatav eraüritus (suunatud kasumi taotlemisele, reklaamile vms) peab loomulikult ise hoolitsema selle eest, et ta avalikule ruumile kahju ei tooks.

Samas avalikus ruumis toimuv avalik koosolek või meelsuse avaldus on põhimõtteliselt teine asi. See on vahend iseenda valitsemiseks ning element, mis tagab sõnavabaduse – kusjuures, eriti neile, kes on vähemuses. Sest selleks, et enamuseks muutuda, peab kõigil olema vaba ligipääs oma mõtete levitamisele. Kui mingisugust vähemust ei lubata enamuseks muutuda, siis ühiskond pole enam demokraatlik (need juhud, kus vähemus ei saa enamuseks muutuda – rahvusvähemused näiteks – tuleb teisiti reguleerida). Oma meelsuse avaldamise õigus peab olema võrdselt kõigil, ka neil, kellel ei ole üldse mingeid finantsvõimalusi (kuidas töötud saaksid valitsuse tööpoliitika osas meelt avaldada?). Turvalisus mitte ei vähene avalike meeleavalduste puhul, vaid lihtsalt tööl peab olema rohkem politseinikke – kulud suurenevad.

See, kas sa seda võimalust kasutad, on juba sinu enda otsus. Me ka tasume ühistest maksudest haruldaste haiguste ravi – ka see ei ole “haigete vähemuse” diktaat enamuse üle, vaid kindluse andmine kõigile kodanikele, et kui kellelgi peaks olema mingi tõsine probleem, siis me kõik aitame teda.

Miiting tipptunnil keset Liivalaia tänavat võiks olla täiesti asjakohane, eriti miiting autostumisprobleemide osas. Seepärast ongi asjakohane teatav etteteatamisaeg – selleks, et inimestele anda teavet, kuidas oma plaane ringi teha nii, et nad tipptunnil sinna ei pääse. Ma arvan, et lisaks tänava äärde pandavatele plakatitele oleks teave üleriigilises ajalehes eriti funktsionaalne.

Tavalise elu hulka kuulub kindlasti ka ühiste asjade üle arutamine, mitte ainult punktist A punkti B jõudmine. Need on ühe tähtsusega asjad, seega tuleb ühist ruumi korraldada nii, et mõlemat saaks ette võtta. Linnas on tavaliselt punktide A ja B vahel mitmeid erinevaid teid ja liikumisviise. Seaduste ja maksude eesmärk demokraatlikus riigis on tagada ka, et kõik, kes soovivad riigivalitsemises ja ühiste asjade korraldamises osaleda saaksid seda teha (nagu ka see, et kõik kellel on vaja esmatasandi meditsiiniabi, seda saaksid ja et keegi ei peaks nälga surema).

Kui meeleavalduse korraldamine oleks lihtsam, äkki korraldataks seda ka enam? Itaalias, kus meeleavaldusõigust keegi kahtluse alla ei pane, kutsuvad kõik poliitilised jõud inimesi tänavale – keeruliste probleemide juures käib see ülikiiresti. Kusjuures ka mittepoliitilised jõud, kui näiteks möödunud suvel kohtuistungi käigus üks mees oma naise tappis, siis järgmisel õhtul kutsuti kõiki linna keskväljakule sellele perele solidaarsust avaldama ning arutama, kuidas selliseid situatsioone ei tekiks. Keskväljak oli inimesi täis. Ma ei usu, et eestlased on kuidagi teiste ja omaenda elu suhtes ignorantsemad või siis rumalamad, kui itaallased. Kuid kui millegi korraldamine on keeruline, siis otsitakse muidugi lihtsamaid versioone.

Ma arvan, et avalikke koosolekute juurutamine vähendaks internetikommentaariumite “peldikuseinastumise” efekti, sest see on alternatiiv ühiselt millegi üle arutada – kuid sa näed, et sinuga koos on ka lihtsalt inimesed. Seega on ülioluline, et nende korraldamine oleks võimalikult lihtne ja ei sõltuks inimeste sissetulekust. Tegelikult raekojaplatsile kokkutulek ja rääkimine on üks odavamaid asjade korraldamise viise.

Jajah – ma kartsin, et Eestis keset veebruarikuud ei saa meeleavaldust korraldada, aga sai küll (ilmaga muidugi vedas) :)

4. sirje - 19. märts 2008

Ma kardan, et väga suur hulk eestlasi ei pea meeleavaldusi demokraatliku riigi normaalseks koostisosaks, vaid pigem ebavajalikuks, ohtlikuks, edevuseks jne. Tihti võib leida erinevate demonstratsioonide kohta käivaid arvamusi, mis sellist arvamust avaldavad. Kusjuures ilma mingit meediauuringut tegemata tundub mulle, et valdavalt peavad inimesed meeleavaldusi kellegi edevuse rahuldamiseks. Võimalik, et see on mulle silma jäänud kui eriti imelik mõtteviis.

Muidugi võib igal inimesel olla oma arvamus, aga meil tundub aeg-ajalt olevat levinuim arvamus, et ainuke demokraatia vahend on valimised ja järgmiste valimisteni tuleb rahul olla sellega, mida valitud välja mõtlevad.

Kuna valimiste tarbeks kulutab riik ikka mitmeid miljoneid (näiteks otse riigikoguparteidele raha andes) ja ka ka meedia jagab päris palju tasuta pinda selleks, et tutvustada erinevaid valitsevate parteide vaateid ja ideid (mis tihtipeale kõlavad tühjalt ja polegi mõeldud täitmiseks), siis tegelikult on selleks, et riik normaalselt toimiks veel palju muid erinevaid võimalusi, peale korraliste valimiste ja teisi võimalusi alahinnatakse ilma mingi otsese põhjuseta.

Seesama politseiriigi seadus ju selle asemel, et täiendada avalike koosolekute seadust nii, et demonstratsioone oleks lihtsam ja turvalisem teha, hoopis üritab asja keerulisemaks ja ohtlikumaks teha. Umbes nagu võiks valimisseadusesse juurde kirjutada, et valimistel kandideerijat võib kahtluse korral elektrirelvaga kostitada, teda eelnevalt käeraudadesse pannes ja mõneks ajaks ühiskonnast isoleerides.

5. manic - 20. märts 2008

Assa rsk Oudekki, kes see õigus kehtib ka Euroopa Liidu kodanikele, et ma võin Milaanost Palermosse sõita tasuta või sümboolse hinna eest, kui ma vaid räägin konduktorile agaralt, kuidas Sitsiilia homoseksuaalide raskele elule toetust lähen avaldama? ;)

Oudekki: see õigus laieneb kõigile, kes seaduslikult Itaalias viibivad. Võib-olla seda väärkasutatakse, aga Itaalia avalikkus on leidnud, et üksikute väärkasutamiste oht ei ole piisav põhjendus inimõiguste piiramiseks. Milanost Palermosse ja vastupidi minnakse väga harva, see on väga pikk ja keeruline teekond.

6. manic - 20. märts 2008

Mis puutub meeleavaldustesse, siis ma küll loodan, et Eestis ei lähe asi niikaugele et pidevalt ropp räuskamine käib nagu “Politseiriigi” vastased tegid.
Või noh, vanalinna elanikul võiks olla samasugune põhiseaduslik õigus ülevalt vett pähe kallata, kui ta akna alla karjuma tullakse päeval. Niigi on siiber neist krishnaiitidest, kes kurdistava võimendiga ringi töllavad. Minu arust nad rikuvad minu vabadusi.

A huvitav küsimus: Oudekki korraldatud meeleavaldusel karjuti “fuck the police state”, kui keegi teeb näiteks Oudekki maja ees meeleavalduse, kus maskides vennad hakkavad karjuma – “fuck Oudekki Loone, fuck Sirje Kingsepp jne, kas see peaks lubatud olema. Põhiseaduslik meeleavaldus ju ikka?

Sirje: huvitav kuidas see seondub mingi põhiseadusliku õigusega, kui sul on huvi mõne isikuga vahekorda astuda ja sa seda teist moodi ei saa, kui meeleavaldust korraldades? Kas sinu arvates on see normaalne demokraatiale suunatud käitumine, kui näiteks valimiste eel parteid oma programmid mingite isikute fukkimisest kirjutaksid? Suva seaduse puhul lähtutakse ikka sellest, et see on kirjutatud mõistuse juures olevatele inimestele, kes teevad vahet inimestel ja protsessidel. Kriminaalõiguses on kirjas see, mis on kriminaalne ja kriminaale ka vastavalt karistatakse. Kui erinevate seaduste juurde hakata kirjutama, et ka tavainimest võib kriminaalina kohelda, siis ongi politseiriik.

7. analyytik - 20. märts 2008

To: Oudekki & Sirje
Samba teemal ja muud.
Mnjah. Üks küsimus ikka kummitab tegelt. Ja nimelt see, et ma ei saa teist ikka päris hästi aru.

Ühesõnaga: nagu teada, tegelete te vist mõlemad nende nii öelda ühiskonnateadustega ka sellisel kuigivõrd professionaalsel tasemel. (Ma ei tea muidugi täpsemalt, sellest minu niisugune ‘võib-olla-kõneviis’.) Ja ma ei saa seega aru, et kuidas te siis nigu ära ei jaga, et mis on ühiskonnas parajasti oluline ja mis mitte. No võib-olla jagate ära ka, aga see ei kajastu siinses blogiafääris – kuigi võiks justkui kajastuda minu meelest.

Paneks siia ühe lingi:
http://www.vabadusesammas.co.ee/lingid.html

Kuidas see rida teile tundub? Mida see teie jaoks tähendab? Mida teie meelest võiks/saaks sellest järeldada?

Vot mu meelest järeldub sellest, et ühiskonnas toimub protsess. Et mitte öelda koguni laviinilaadne protsess. See on oluline ja ma ei saa küll kuidagi öelda, et see ainult seda sammast puudutab. See on midagi enamat.

Kaks viidet veel, mis võiksid siis minu seisukohta kuidagi tõstada. (Ma ei pane siis praegu linke, sest sel juhul kipub kommentaar tihtipeale kuhugi imbuma.)

1. Marju Lauristin: eestlased peaksid ennast kõrvalt vaatama
17.03.2008 15:01, Jarmo Siim, Postimees.ee
2. Sotsioloog peab meedia käitumist ohtlikuks
17.03.2008 14:06, Jarmo Siim, Postimees.ee

Vaadake neid lugusid. Kas teile ei tundu, et need on ehk samuti selle laviinilaadse protsessi osad? St. temaatika on tegelilkult tunduvalt laiem kui üks või teine sammas.

Nõnna. Ja nüüd on siin üks sihuke spetsiaalne ühisk.-pol. blogi (ja ma olen aru saanud, et te olete justkui blogiülemad siin), aga selles blogis ei kajastu siis kuidagi need ühiskonnas hetkel aktuaalsed teemad. Misjauks?
See ei ole siiski ka see jõu ja jaksamise probleem, sest tegelt saaks ju… noh ütleme laenata mõned mujal ilmunud tähelepanuväärsemad lood/ligid, nende kohta lühidalt midagi öelda ja siis siia üles panna. Või ükskõik kuidas.
A te kuidagi nigu ignoreerite seda värki. Ja ma ei saa aru misjauks. Kas teie meelest on see ühisk.-pol. aktiviteet ja/või kodanikuühiskond mingi nii öelda ühekordne akt kuidagi? Et, noh, teeme-korraldame. Ja kui me ise ei korralda, siis pole justkui meie asi? Hmm?

No ja siis kui protsess toimuba ja oleks võimalus nii öelda paati hüpata ja tuld anda – siis reageerite kuidagi… noh, jätate reageerimata siis tegelikult.
Vot jah, ma ei saa sihukesest asjast aru tegelt.

Oudekki: see tähendab, et meil ei ole ühist liini sellest rääkimiseks hetkel kujunenud, seega räägime sambast igaüks omaette. Kui liin tekib, siis räägime siin. Aga kui sina tahaks meile kirjutada artikli samba teemal, siis ootame meelsasti

8. analyytik - 20. märts 2008

Ei taha kirjutada, tahaks niisama plämiseda :)

Ühesõnaga: Pätsaks kusagilt midagi ja siis kommenteeriks ja täiendaks ja viitaks ja lingiks janiiedasi ja tõesti. Lõbus ju! No ja siis – kui õnneks läheb – siis tekib sihukese diskussiooni käigus ehk ideid kah. Mulle ideede tekkimine meeldib tegelikult. ;)

Alustada võiks näiteks kasvõi sellest Eesti Ekspressi loost:
Vaimuvaene Eesti
Kristjan Otsmann
http://www.ekspress.ee/2008/03/19/arvamus/1701-vaimuvaene-eesti


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: