jump to navigation

Meedia vihkab mind, ulub diktaator kuumal saarel 18. mai 2008

Posted by Manjana in kapitalism, meedia, Okeaania, poliitika.
trackback

JijiFoto ühest turistiblogist

Erinevatel põhjustel kiputakse Eesti meedias rääkima kuidas mingis kauges riigis valitseb kommunistlik režiim, mis on loomulikult paha-paha. Hiina on vast enim mainitud pahalane, kes piirab inimõigusi ja ahistab meediat. (Venemaa vastu ei saa Eesti meedias loomulikult ükski riik, kahjuks on seal parlamendis liiga mitu parteid). Õnneks küll pole Hiinas ühte diktaatorit, kelle kaela saaks kogu jama keerata. Tegelikult pole aga erinevad autoritaarselt juhitud riigid tänapäeva maailmas sugugi mingi haruldus ning diktaatorlus pole sugugi vaid kommunistide hinges elav draakon, kes väljapääsu otsib. Diktaatoreid, kes naudivad oma ainuvõimu, on tegelikult karjakaupa ka parempoolse maailmavaatega inimeste seas, kuid vähemalt eesti meedia neist eriti tihti ei räägi. Ning kui räägibki, siis niinimetatud „kommunistlikud” riigid saavad alati oma sildid, „kapitalistlikud” aga sugugi mitte. Nii võib jäädagi mulje, et kommunistid on ainukesed, kes demokraatiat ähvardada võivad. Tegelikult võib aga suvalist ideoloogiat deklareerida ja ikkagi valitseda riiki nii, et inimõigustest vaid ribad järele jäävad ning naiivsed usuvad alati, mida neile räägitakse.

Kuna Tiibeti toetamine on parasjagu moes, siis võiks ju veel ühe sammu kaugemale astuda ja leiamegi ennast Okeaaniast, kus asub selline imekena riik nagu Fiji (selline kirjaviis tundub parem kui Fidži). Sel saarel on veidike vähem rahvast kui meil Eestis, aga kliima ja kõik mis sellega kaasneb, teeb ta paradiisisaareks. Tuleb välja, et kõik on seal kuum, ka poliitiline elu. Juba paar aastat valitseb seda riiki sõjaväeline diktaator Frank (Josaia Voreqe) Bainimarama. Ega seal riigis enne ka mingi väga demokraatlik riik ei olnud ja tegelikult arvavad nende poliitikud, et ega seda eriti vaja polegi.

Diktaatorid üldjuhul ei saa kedagi usaldada, sest inimene ei saa ju teistelt rohkem oodata, kui ta ise on võimeline. Seepärast on väikeriigis ka raske ministripostidele erinevaid inimesi leida. Frank näiteks on korraga nii info-, sise-, immigratsiooni-, avaliku teenistuse- kui ka põlisrahvaste- ning multietniliste suhete minister. Kuid ministreid võib ka näiteks töökuulutusega otsida. Väga liberaalne lahendus, kas pole?
Ok, selleks, et kõik postimehe jutud Fiji kohta ära linkida, siis panen veel selle ka: Fidžile rajatakse veealune hotell. Super luks, kas pole?

Kuid viimane uudis, mis tollelt imekaunilt saarelt meedias kajastamist leidis, rääkis tüüpilisest autoritaarse tüübi tegevusest: Sulgen meedia! „Ajakirjanikud vihkavad mind!”, kurdab saare ainuvalitseja. Mida teha nendega, kes sind vihkavad? Lahti lasta ja karistada, on õige vastus. Nii tele-, raadio kui ajalehtede juhtidele on antud soovitus mitte vigu teha: ei grammatilisi ega teistsuguseid.

Nojah, igatahes illustreerib see lugu kaunist kaugest maast mõtet, et ei ole nii, et ainult kommunistid ähvardavad demokraatiat, üldjuhul nad seda üldse ei tee. Ega pole vaja nüüd kõikides riikides ka sõjaväge laiali saata kartuses, et nad riigis võimu võtaksid. Miks peaks tegema üldistusi vaid kommunistide kohta, eriti kui püssist tuleb pauk ikka jupi paremini kui luuavarrest? Noh, kas teeme Fiji toetuseks mõne aktsiooni?

PS! See jutt ei ole kirjutatud mitte selleks, et mõnda teist aktsiooni (Munamäel) halvustada, pigem selleks, et uusi põnevaid teemasid protestimiseks leida ;)

Advertisements

Kommentaarid

1. Sildistamine on vahva! « Kaheksanda Mai Liikumine - 13. märts 2009

[…] Miks ma sellest üldse kirjutama hakkasin? Tegelikult on siin mitu põhjust ja peamist selgitades tahaks viidata ühele teisele artiklile, mille ma kunagi varem siia blogisse kirjutasin: Meedia vihkab mind, ulub diktaator kuumal saarel. […]

2. Mis loom on stalinism? « Anonüümsed jutud - 13. juuli 2010

[…] riike, kus valitseb mingi võimuhull tüüp, kes rakendab oma hulle ideid. (Kirjutasin kunagi Fijist). Inimene, kellele meeldib totalitaarne riik, ei pea üldse stalinist olema. Totilitaarse riigi […]


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: