jump to navigation

Kui kodu kaob 16. juuni 2008

Posted by Oudekki in ajalugu, Euroopa.
trackback

VaesusKuigi minu vanaonu oli küüditatute hulgas – tema tuli küll jälle Eestisse tagasi ja ei kandnud viha isegi mitte selle naabrimehe peale, kes olevat tema peale kaevanud – ei suutnud ma laupäeval mingisugustele mäletame-küüditamist üritustele minna.

Sellepärast ei suutnud, et võimul olev valitsus tegeleb mainitud sündmuse politiseerimisega, IRL ja Reformierakond kaklevad selle nimel, kummad sündmust paremini mäletavad. Eesti poliitiline eliit teeb küüditamisega seda, mida Itaalia kommunistlik partei tegi Resistenzaga, ehk matab mälestuse seda “ülistades” ehk siis antud juhul rõhutatult leinates ja oma poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt kirjeldades. Nii kipubki aina enam ja enam küüditamisdiskursuses muutuma juhtivaks mõte või eeldus, et “küüditamine oli vale, sest seda tehti eestlastega” – kui tuleb juttu türgi rahvuslastest, kes armeenlasi kõrbe surema saatsid, siis hakkavad needsamad inimesed järsku türklaste teguviisile õigustusi leidma (nad tegid seda rahvusriigi nimel!), rääkimata sellest, et nii mõnedki, kes küüditamistähtpäevadel demonstratiivselt leinamas käivad, istuvad koju jõudes arvuti taha ja hakkavad teatud foorumites arutlema, kuidas ikka paremini venelasi Eestist välja saata.

Mida rohkem viimaseid on, seda rohkem ongi küüditamisõudused maha maetud, seda enam me unustame, et meetod “pole rahvast, pole probleemi” ei tohiks olla poliitiliste vaidluste lahendamise meetodiks. Meie enda ajalugu – lähiajalugu – demonstreerib meile julma vägivalda, mille ohvriks on olnud meie enda eellased, sugulased, mõnedel on omaenda rasked kogemused. Küüditamist tuleb mäletada juba seepärast, et teada “vägivald on vale valik” – me oleme selle tee ise läbi käinud ja me rohkem ei taha. Kui meil on vaja ühises tegutsemisviisis kokku leppida, siis poliitiliste vastastega räägitakse, mitte ei saadeta neid maalt välja või ei süüdistata ühistegevuse reeturluses, nii nagu mitmed Eesti poliitikud on eile ja täna iirlaste vaba tahte avalduse kohta leidnud. Aga peale veenmise ka ratsionaalsete argumentide meil muid valikuid ei ole, sest me teame ise, milline tunne on jääda “suure karvase kaikaga” meetodi ohvriks, seega võiksime ise mitte kaika järele sirutada.

Küüditamine peaks meile veel andma emotsionaalse mõistmise, kui valus on see, kui sa pead, vastu oma tahtmist, lahkuma paigast, mida sa tahaksid koduks nimetada: isegi siis, kui sa saad uues paigas hakkama. Seepärast ma imestan iga kord, kui kuulen eestlasi hõikamas “kui sulle valitsuse otsus ei meeldi, mine siis minema”. Kui me kujundame oma poliitikat nii, et mõnedele inimestele muutub see koht, mida nad armastavad, elamiskõlbmatuks ja nad peavad ellujäämise nimel sealt lahkuma, süda tilkumas verd, kas see on moraalselt kuidagi parem, kui inimeste keset ööd vägisi loomavankrisse toppimine? See, kui inimene lahkub mingist kohast oma vabal valikul, kuigi ta saaks seal hakkama või seepärast, et mõned inimesed armastavad uusi kohti rohkem kui neid, kus nad on sündinud, ei õigusta seda, et ühiskond peaks sundima mingeid inimesi lahkuma sealt, kuhu nad tunnevad ennast kuuluvat (lihtsalt seetõttu, et usk on vale, poliitiline vaade vale, emakeel vale või raha liiga palju). Me oleme kõik inimesed ja seetõttu tuleb meil leida üksteisega suhtlemiseks inimlikke lahendusi. Küüditamine pole õigustus välistavaks rahvusluseks, sest see teeb uue küüditamise õigustatuks.

Ärme unustame, et küüditamine oli kuritegu inimeste vastu. Igaühe. Punkt.

14. juunit tähistasin mina Juhan Viidingu luuletuse lugemisega:

Vapustus
Kes? Johan.
Mis? Jalutas.
Millal? 1995. a jaanuaris.
Kus? Tallinna südalinnas.
Ja nägi kiviseinal valimiseelset müürilehte, millel seisis: “Eesti eestlastele!”
Johan võpatas, tardus paigale, vaatas üksisilmi ja tundis, et kaotab teadvuse või tasakaalu või mõlemad.
Kujutluspilditormis polnud võimalik orienteeruda, Johan kaotas aja- ja kohataju. (Ta nägi teisi aegu ja kohti, ammuseid – aga siin.)
Ja siis, murdosasekundi möödudes tundis ta, et peab pakkima kohvri, kui veel jõuab, ja lahkuma.
Järgmisel hetkel suutis ta meenutada, et kuulub ise samasse rahvusse, kes kõneleb keeles, milles silt seinal ja see kiri siin.
Seejärel kahtles Johan, kas ta ikka kuulub rahvuse hulka, kelle sekka ta seni oli teadnud end kuuluvat.
Edasi mõtles ta: kui mina lähen, kuhu jäävad või lähevad siis Maria, Jüri, Joosep, Hanna, Andres, Mihhail, Debora, Cornelius, Anna ja teised?
Ta küsis. “Vastu oma saatusele” – vastati.

Advertisements

Kommentaarid

1. sirje - 16. juuni 2008

Ma igaks juhuks selgituseks lisan, et kuna meil on siin blogis kombeks, et ise oma postitusi ei avalda ja mina nädalavahetusel internetti ei tarbinud, siis jõudis postitus natuke hilinemisega avalikkuse ette. Palun vabandust!

Oudekki: aga ma ikkagi panin mõned laused tagantjärele minevikku, et oleks arusaadavam :)

2. analyytik - 16. juuni 2008

!Teemaväline!

Palun väga vabandust, et kohe siia Teemavälise panen, aga see on tõepoolest huvipakkuv.

Chris Bollyn: Eesti hädad välismaalase pilgu läbi
DELFI, 16. juuni 2008 2:02
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=19142765&l=fpOpinion

Kuigi selle ameeriklase jutt on kahtlemata selline lihtsakoeline ja ilmselt ka vastuoluline, on see VÄGA HEA näide sellest, kuidas saab asjadest lihtsalt ja otse rääkida. Ja kasutada sõnu, mida inimene õigeks/sobivaks/vajalikuks peab. Mitte ainult neid, mis kodanlik-natsionalistliku doktriini poolt kuidagi “lubatavad” on.

3. Tq - 16. juuni 2008

Seda türgi juttu ma lugesin jah hiljuti, oli vist midagi sellist, et armeenlaste tapmisest võib isegi aru saada, aga eestlased pidada igatahes türklastest hullemadki olema. Aga kust ma seda lugesin, vaat mitte ei mäleta. Ju see mõne neonatsi jutt oli, kes teine ikka sellist jama ajaks?

4. Manic - 17. juuni 2008

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=19155885&l=fplink

minu arvates võiks Rootsilt rootslased ära küüditada, värdjad rassistid sellised, ei ole nõus kivirahe all tuld kustutama
Äkki Oudekki selgitab meile, mis Rootsis viltu on läinud, liiga vähe abistatakse immingrante ilmselt ja elanikkonna seas on palju rassiste?

5. Manic - 17. juuni 2008

veel natuke kangelaslikust võitlusest rassistide vastu, Analüütik,lööme kampa, sulle siuke võitlus ju meeldib, ka Punamusta liikmed yhineksid meie antifashistliku vabadusvõitlusega äkki ?:P

http://www.salemfonden.info/index_eng.php?q=Background

6. Oudekki - 18. juuni 2008

Manic, sul on siin käies mingi see eesmärk, et “lööge mind, lööge mind, ajage mind siit minema, siis ma saan rääkida, et ma olen märter” :)

Ma ei ole Rootsit ise liiga palju uurinud, aga ma arvan, et neil on mitu probleemi, esiteks liberalistlikest eeldustest lähtuv immigratsiooni- ja asüülipoliitika (eeldus, et asüülitaotlejad lähevad koju tagasi ja et kõik immigrandid tahavad liberaalses mõttes kodanikuks hakata ja kui ei lähe ja ei taha, siis ei osata midagi ette võtta) ja Rootsi ühiskonna suhteliselt suur homogeensus, mistõttu kõik natukene võõrapärane torkab väga silma ning inimestel on väga lihtne teha järeldust, et “immigrant on halb, sest kui immigrante ei olnud, siis oli parem, seega kasutame vägivalda” – ning vastupidi. Tüüpilised probleemid, kui ei lahendata ühiskondlikke küsimusi vaid loodetakse, et “pole inimest, pole probleemi”. Jah, kui sind otse rünnatakse, siis on teine asi, aga esialgu Euroopas (veel) sõda ei ole.

7. mahhatsalka - 18. juuni 2008

Oudekki. Seleta nüüd palun üheselt lahti: Kas see rootslasest teismeline oli süüdi sellest et ta maha tapeti?

Niisama ümmargust mulli on 8mai niigi täis.

Oudekki: ja mille jaoks sul hallollus pea sees on?

8. Gallacher - 18. juuni 2008

Oudekki, ma arvan, et sa ise ka ei usu seda Rootsi kohta käivat teooriat aga maailmavaatelistel põhjustel ei saa vastupidist tunnistada.
Selles osas on sul muidugi õigus, et probleemid on alguse saanud üliliberalistlikust ja naiivsest immigratsioonipoliitikast. Loodeti, et migrandid sulanduvad kenasti ühiskonda, on tänulikud óma vastuvõtmise ja jaluleaitamise eest, et nende järeltulijad juba käituvad ja mõtlevad nagu pesueht rootslased jne.
Tänaseks teame, et midagi sellist pole toimunud, ei Rootsis ega mujal.Immigrandid käituvad nagu riik riigis, keelduvad oma uue kodumaa väärtushinnanguid omaks võtmaks, suruvad omi traditsioone ja tõekspidamisi peale ja ainult nõuavad, soovimata ise ühiskonnale midagi vastu anda. Kõige selle juures on neile suureks abiks ka kohalikud vasakpoolsed, kes eelistavad pead liiva alla peita ja sisuliselt sisserännanuid ainult julgustavad erinevate sigaduste toimepanemisel.
Kui arvad, et Rootsi ühiskond ei ole üritanud kõikvõimalikke programmidega olukorda muuta, siis eksid. Raha on tambitud justkui hundi kurku aga tulutult. Mida rohkem vastu tulla ja aidata, seda rohkem nõudmised kasvavad.
Minu arvates oleks ainus lahendus, kui rootslased, prantslased ja teised loobuksid oma ultraliberastlikust suhtumisest, mida immigrandid tõlgendavad nõrkusena. Kui tahad siin elada- käitud ise inimesena. Käitud kaabakana- suhtume vastavalt.

Oudekki: mis teooriat siis täpselt ma ei usu? Siin ei ole ühtegi teooriat näha olnud, ainult üks minu poolt esitatud hüpotees, et Rootsi asüüli/immigratsioonipoliitika oli läbimõtlematu. Kui ma esitan hüpoteese, et mingi asi, mida arvatakse ei ole tõene, siis ma nii ütlengi. Antud juhul mulle minu pakutud hüpotees tundub tõenäoline. Aga mis puutub programmidesse, aitamisse ja kaabaklusse, selles osas jään ma küll eriarvamusele :) Mis puutub minu maailmavaatesse, siis see kujuneb komplektina minu arvamustest üksikute asjade kohta ja sünteesist nendest asjadest, mitte ma ei tuleta oma arvamust reaalsusest mingisugusest pooldefineerimatust maailmavaatest

9. Gallacher - 18. juuni 2008

Rootsi ühiskonna jaanalinnuefektist üks näide. Üks Rootsis elav parempoolsete vaadetega eestlane sõitis oma naise ja väikese lapsega metroos kui teda ründas kari kohalikke vasakäärmuslasi. Sell kaitses ennast ja oma perekonda, sai ise vigastada, nagu ka mõned ründajad. Koos politseiga saabusid kohale ka ajakirjanikud, kes olid kusagilt kuulnud sensatsioonilist uudist: neonatsid peksid välismaalast, tema naist ja last. Kuuldes, et asi oli vastupidi, ajakirjanike huvi kadus ja nad lahkusid sündmuskohalt.
See peaks mõtlemisainet pakkuma analyytikule, tatarile ja teistele, kes Eestit kurjaks natsiriigiks peavad. Kas kujutate ette, et meil ajakirjanikud kuulevad, et rongis peksis venelaste jõuk eesti perekonda ja kuuldes, et asi oli vastupidine, skinheadid kolkisid hoopis venelast, kehitavad õlgu ja lasevad jalga?

10. Oudekki - 19. juuni 2008

Nii kurb kui see ka ei ole, kujutan küll seda ajakirjanike reaktsiooni Eestis ette. Veel kujutan ette, et kui vene jõuk peksab eesti perekonda, siis kirjutataksegi “venelased peksid rongis eestlasi”, aga kui eesti jõuk peksab vene perekonda, siis kirjutakse “agressiivsed noorukid tungisid perekonnale kallale”. Näed vahet? Pealekauba, tuletan meelde, et Eestis on immigrante väga vähe, sest meil on väga karm immigratsiooniseadusandlus (mida viimastel aastatel on tsipa lõdvendatud, EL nõudel)

Jätkuvalt ei näe ma õigustust sellele, miks ühtedel alalistel elanikel võiks olla põhimõtteliselt vähem õigusi kui teistel, s.t. esimese ja teise klassi kodanike loomisel. Reguleerimise koht on seal, kus kedagi alaliseks elanikuks vastu võetakse. Ma arvan, et üldiselt on mingitel kogukondadel mingitel tingimustel õigus oma liikmelisuse üle ise otsustada (inimest, kelle sissetuleku eesmärk on kogukonna reegleid rikkuda ei pea vastu võtma).

11. analyytik - 19. juuni 2008

9. Gallacher – 18. June 2008
“See peaks mõtlemisainet pakkuma analyytikule, tatarile ja teistele, kes Eestit kurjaks natsiriigiks peavad.”

Et mis siis konkreetsemalt peaks mulle mõtlemisainet pakkuma? See, et üks paremäärmuslane vasakäärmuslaselt molli sai? Või oli see vastupidi. No ja siis?
Ja miks see just mulle peaks mõtlemisainet pakkuma? Ja kuidas on see seotud ilmselge tõesiasjaga, et Eestis vohavad ultranatsionalistlikud meeleolud – nii võimuringkondades kui ka üldisemalt?
Ja siis veel kõik need immigratsiooniga seonduvad probleemid, näiteks Rootsis?! Ei mäleta tegelikult,et ma neil teemadel üldse midagi öelnud oleksin. Või kui ehk siis kunagi ammu ja väga põgusalt.

What is Your point man?
Kas ikka ise ka aru saad, mida räägid? Või lihtsalt niisama pajatad,. mida sülg suhu toob? Mis need on mingid abitud katsed oma piiratud maailmavaadet kuidagi “põhjendada” või?

A üldiselt Gallacher – ega mul ei ole küll teab mis erilist kirge kedagi solvata, aga loeksid ehk tähelepanelikumalt, mida ma kirjutan või kunagi kirjutanud olen. Kuigi ma saan aru, et mõnedel inimestel on tõepoolest raskusi sellistest tekstidest asu saamisega, mis ainult lihtlausetest ei koosne ja mis on pisut keerukamad kui SLÕL, Kroonika või meie Suure “Juhi” nn. mõtteavaldused.

12. analyytik - 19. juuni 2008

No ja kui jutt juba imigrantidest oli…
Ütleks siis nii palju, et ma ei pea kindlasti seda rida, mis näiteks Rootsis ja Sakasmaal on aetud, õigeks. Kohe kindlasti mitte! See tähendab siis seda, et…
OK! Ma ei tea, kuidas see Rootsis täpsemalt oli, aga Saksamaale vist lausa kutsuti neid türklasi odavaks tööjõuks. Nii et omad vitsad peksavad.
Nojah. Ega nad (Euroopa riigid ja valitsused) ei osanud vist ka ette arvata, et kuidas see värk kujuneb, aga tagantjärele tarkus on kindlasti see, et tehti ikka päris palju vigu.

Põhiprobleem mu meelest selles, et kui ikka tuleb inimene soojalt maalt näiteks Soome – see inimene ei tunne ennast ju seal hästi. Juba minu meelest on siin liiga külm, mis siis veel somaallasest rääkida.

Hüva, Rootsis olid need põgenikud (vähemalt osaliselt) ja olid mingid põgenike vastu võtmise programmid jne., aga viga oli see ilmselt ikkagi. Sest probleeme jagub ja vähemaks ei paista neid jäävat.

Nii et selles suhtes on Eestil kahtlemata õppida ja seetõttu on minu seisukoht selle suhtes – kui mõni kapitalistlik vereimeja hakkab rääkima, et Eestis on “tööjõudu” puudu – minu seisukoht on niisugusel puhul absoluutselt eitav. Sest need tüübid ei taha tegelikult mingit tööjõudu – neile on lihtsalt orjasid vaja.

Kuidas see lõppeb, seda on Euroopas näha ja hilisemad probleemid lükkab sihuke “ettevõtja” loomulikult terve ühiskonna kraesse.

***
Ma siis igaks juhuks kordan veel üle, kuna siin on mõnedel arusaamisega raskusi.
Ma olen täiesti üheselt vastu igasugusele orjakaubandusele ja samuti orjusele kui niisugusele.

13. Gallacher - 19. juuni 2008

Oudekki: “mis teooriat siis täpselt ma ei usu?”

Pidasin silmas su kommentaari nr. 6. Muidugi võib su seisukohti nimetada ka hüpoteesiks, mitte teooriaks, eks ta ole maitseasi.

Oudekki:”Nii kurb kui see ka ei ole, kujutan küll seda ajakirjanike reaktsiooni Eestis ette. Veel kujutan ette, et kui vene jõuk peksab eesti perekonda, siis kirjutataksegi “venelased peksid rongis eestlasi”, aga kui eesti jõuk peksab vene perekonda, siis kirjutakse “agressiivsed noorukid tungisid perekonnale kallale”. Näed vahet?”

Näen küll vahet aga aga ühtegi sarnast näidet ma ei oska tuua. Kas sa oskad? Kui järgi mõelda, siis suudan hoopis meenutada juhtumeid, kus tumedanahaliste peksmistes on täiesti asjatult otsitud poliitilisi põhjuseid. Oli vist mõne kuu eest juhtum, kus toodi näiteks mingi peksmisjuhtum Hollywoodis ja ööklubi andis salvestused meediale, et näidata: ilmselgelt oli jamas süüdi purjus välismaalane ise.
Jutu moraal on selles, et tänu taevale pole meie meedia hoopiski sedavõrd kallutatud nagu mõningal pool mujal Euroopas ja sõnavabaduski on meil veel seni olemas. Osakem seda siis hinnata ;)

Oudekki: nojah, ega selles sind ju ümber veenda ei saa. Kui sa arvad, et ma ise ei usu seda, mida ma ütlen, siis pole kasu, et ma kinnitan, et ma mõtlengi neid asju, mida ma välja ütlen. Sa ei usu ju kinnitust ka ja siis polegi enam midagi rääkida. Ah jaa, see kui kuskil mujal on midagi halvemini, ei tähenda seda, et meil on kõik hästi. Meie teeme oma asju nii, nagu me ise soovime.

14. mahhatsalka - 19. juuni 2008

Oudekki, palun ütle, kas sisserändajate (misiganes põhjusel nad rännanud on (poliitpagulane või nõukogude keskvõimu poolt saadetu)) poolt segipekstud või tapetud kodanik on süüdi selles et ta on aborigeen, valge ja saab oma tegemiste ja eluga kohalikus kogukonnas hakkama?

Mahhatsalka, palun loe põhipostitust. Inimeste tapmine ja väljasaatmine jne jne poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ei ole õigustatud. Ma arvan, et vägivalla õigustamisest saab rääkida üldse otsese enesekaitse puhul. Kas sul on mingi sotsioloogiline eksperiment käsil, et kui kaua saab 8. mai blogis lolli mängida?

15. sirje - 20. juuni 2008

Mulle meenus 1 anektoot:

Tallinna loomaaed. Pühapäev. Ilus päiksepaisteline ilm. Äkki üks väike laps komistab ja kukub basseini kus ujuvad krokodillid. Möödajalutav noormees viskab käest siidripurgi, hüppab basseini ja toob lapse kuivale.
Noormehe juurde astub ligi Postimehe ajakirjanik: “Oooo, milline kangelastegu! Sellist kangelastegu võis sooritada ainult tõeline eestlane!”
“Tegeljikult sjee on iga mehje aukohus, mina aga oljen venelane, elan KohtlaJärvjel, Tallinnale tulin klassiga ekskursijoonile…”

Järgmisel päeval ilmub SLÕhtulehes suure pealkirjaga esikaanel:
“PURJUS VENELANE VARASTAS KROKODILLILT HOMMIKUSÖÖGI”

***

Ja mul tekkis küsimus 9. kommetaari kohta ka. Kes on see pervert, kes astub metroosse ja määrab ära: parempoolste vaadetega, vasakpoolsete vaadetega, tsentrist, fašist. Absurd, väljamõeldis, tüli norimine. Sama imelik kui järgnev jutt, et parempoosete vaadetega aariatunnustega isale-lapsega emale tormas metroos kallale vasakäärmuslane. Vasakäärmuslased üldjuhul ei ründa suvalisi inimesi metroos, sellega tegelevad paremäärmuslased. Eriti kui jutt käib immigrandist, kes too eesti perekond kahtlematult rootsis on.

Kas selle väljamõeldud juhtumi autoril ei tekkinud kahtlust, et kui rootsis kõik kohustuslikult rinnasilte, mis nende vaateid kajastavad, kannavad, siis mõni tüüp võib ju ka kiusu pärast vale sildi panna.

Ja üldse, mis tatar? Kui kõht tühi, külastage aadressi: http://www.eestitoit.ee/

16. Gallacher - 20. juuni 2008

Sirje, ega ma sind ümber veenda ei saa aga aga väidan, et antud juhtum pole väljamõeldis, mul on antud isikuga ühiseid tuttavaid. Ja silti tollel sellil küll rinnas ei olnud aga välimus/riietus rääkisid selget keeld.
Aga kui sa arvad tõsimeeli. et nt. Rootsis vasakäärmuslased paremäärmuslasi ei ründa ja juhtub ainult vastupidist, siis lase käia. Mina isiklikult jään seisukohale, et mõlemad pooled teevad seda.

17. Franz - 20. juuni 2008

See sama artikkel avaldati ajalehes “Vesti”. Oudekki, kas sa seda ajalehte üldse loed? Kas sa tead, mida see väljaanne endast kujutab?

18. ants - 20. juuni 2008

Oudekkile on mõttetu läheneda mistahes argumentide ja loogikaga. Meenutagem Stalini poolt laagritesse saadetud kommuniste, kes tapalaval surid tema nime hüüdes või BDM tüdrukuid, kes Berliini lahingus vene tanke panzerfaustidega põlema tulistasid.

Sirje: Ants. Milline põhjus on sul täiesti võõra inimese kohta sellist lolli iba ajada, häbi ei ole või? Ja kus on siin kommis argumendid? Üldjuhul me deleidime kommid, mis sisu ei oma ja mille ainuke idee on kellelegi halvasti öelda. Sulle, kui pensionärile, teen hoiatuse.

19. Manic - 25. juuni 2008

See huvitaks küll, mis 8mailiikumine arvab, et kumb ajakirjandus on siin natsionalistlikum: eesti või vene oma.
Kes vene ajakirjandust ei jälgi, siis vihjeks – http://www.hot.ee/raadius.

20. sirje - 25. juuni 2008

ma ei ole kuulnud, et keegi sellist uurimust oleks teinud. kuna see on päris suur töö, siis ma seda ka tasuta teha ei viitsiks ja niisama isiklikul arvamusel sellise konkreetse küsimuse puhul pole mõtet. kujuta ise ette, et kui eestis on 3 päevalehte, igal maakonnal maakonnaleht, hulk nädalalehti, mingi 7 teleprogrammi (millest pool on puhas kommerts), siis ma ei kujuta isegi ette kui palju erinevaid meediakanaleid venemaal on, kindlasti väga palju rohkem kui eestis. jube mahukas töö!

21. kaido - 25. juuni 2008

nr. 19 pidas silas eestis tegutsevat vene meediat ma arvan.ja kanalid 6-11 eesti omad on bullshit!

22. sirje - 26. juuni 2008

Eestis oleva venekeelse meedia kohta on mul küll oma arvamus olemas. kui ma vasakparteiga tegelesin, siis ntx venekeelne AK kajastas vasakparteid alati pikemalt ja põhjalikumalt kui eestikeelne AK, kuigi eestikeelsel on pikem eetriaaeg kasutada. üldse jäi eestis toimivast meediast mulje, et poliitikud kontrollivad eestikeelset rohkem kui venekeelset.

23. Gallacher - 27. juuni 2008

Sirje, teemaväline küsimus, aga kuidas kommenteerid Vasakpartei ja Konstitutsioonierakonna ühinemist? Kas parteijuhina oleksid olnud poolt või vastu? Ja kas Konstitutsioonipartei on Sinu hinnangul vasakpoolne või mitte?

24. mises - 27. juuni 2008

Oudekki, kui mõnusalt silmakirjalik tekst.

Alustad sellega, et süüdistad poliitilist eliiti, Refeormierakonda, IRL-i ja teisi mälestuse/sündmuse politiseerimises (ja osaliselt on sul ehk isegi õigus).

Aga mida teed sa ise. Selle asemel, et kirjutada üks rahulik ja päevapoliitikat mitte puudutav tekst, vead sa ise selle sündmuse ju samuti isikliku ideoloogilise vankiri ette. Sa süüdistad poliitikuid, aga ise politiseerid teemat samamoodi…

Silmakirjalikkus? Rumalus?

25. Manic - 27. juuni 2008

Hea point, Mises. Naljakas, et Oudekki suudab minna ja nelgiga tähistada 9. maid, siis Venemaa, kohaliku vene meedia ning Notshnoi Dozori hüsteeriline shovinistlik politiseerimine teda ei häiri, sellest on ta üle.
Aga eestlaste kurbusepüha, MITTE võidupüha on tema jaoks talumatult politiseeritud ja seda ta mälestada ei suuda.
Ja lisaks on tema jaoks moraalselt võrdne kellegi emotsioon “ma ei saa siin maal enam elada, see ei sobi mulle” = loomavagunis vägisi minema viimine.
Nagu on öeldud – “The rotter who simpers that he sees no difference between the power of the dollar and the power of the whip, ought to learn the difference on his own hide– as, I think, he will.”

26. Oudekki - 27. juuni 2008

Kui nüüd tähelepanelikult teksti lugeda, siis peaks mõtlevale inimesele olema selge, et see on sündinud valust, et ma ei saa kurbusepüha tähistada koos teistega, koos nendega, kes minuga sarnaselt niisuguste poliitiliste meetodite kasutamise pärast valu tunnevad. Ja seetõttu pean seda tegema üksi. Mina olen väga sotsiaalne olend.

Antud kirjatükk ongi seetõttu praegustest oludest. Nendest oludest, kus poliitiliste vastaste täielik vaikima sundimine või füüsiline represseerimine on ikka veel lubatud meetod, et ikka veel on lubatud meetod “inimene tuleb ümber teha”. Seega – mäletagem, et see viis küüditamiseni. Sündmuseni, mida enamik meist peab kaheldamatult õudseks.

Kui poliitilised vaated, spetsiifiline andekus vms sunnivad inimese lahkuma oma kodust, kus ta on sündinud ja kus ta tahaks elada, siis see on minu arvates tõesti samaväärne küüditamisega, sest mõlemad lähtuvad printsiibist “pole inimest, pole probleemi”.

27. Gallacher - 27. juuni 2008

No seni siiski pole Eestist keegi veel poliitiliste vaadete või spetsiifilise andekuse (?) pärast pidanud SUNNIVIISILISELT lahkuma.

Oudekki: “Antud kirjatükk ongi seetõttu praegustest oludest. Nendest oludest, kus poliitiliste vastaste täielik vaikima sundimine või füüsiline represseerimine on ikka veel lubatud meetod, et ikka veel on lubatud meetod “inimene tuleb ümber teha”. ”

Loodetavasti sa ei pidanud siinkohal Eestit silmas?

28. Oudekki - 27. juuni 2008

Kui mõistuspärane elu vastavalt oma põhimõtetele muutub võimatuks, siis minu jaoks on see samamoodi sunniviisine lahkumine, kuigi kaudse sunni, mitte otsese sunni poolt põhjustatud. Eestis ei ole neid juhtumeid veel liiga palju, kuid see ei tähenda, et ei võiks olla. Igasugune arutelu sellest, et “venelased tuleb välja saata” on samaväärne küüditamisega.

29. analyytik - 28. juuni 2008

Mul ei oleks midagi sella vastu kui kõikvõimalikud natsid ja maakad saaksid välja saadetud.
Kellele Eestimaal ei meeldi, palun – kohver, jaam, Lõunaosariik!
;)

30. Gallacher - 28. juuni 2008

Oudekki, anna andeks kui ma sellise jutu peale end teravamalt väljendan, kui ma seda tahaks, aga mis liig, see liig.
Kas Eestis on kellegi jaoks “mõistuspärane elu” muutunud “vastavate põhimõtete” pärast võimatuks? Keegi on sunnitud lahkuma oma seisukohtade pärast (olgu kaudselt või otseselt)? Äkki mõni näide?

Mõnel muul teemal jagub Sul empaatiat teistelegi jagada aga küüditatutele mitte, kuna see on “teise poole teema”? Kardan, et Su Siberisse saadetud vanaonu pööraks hauas teist külge, kui loeks kalli sugulase seisukohta: “Igasugune arutelu ( isegi arutelu, mitte väljasaatmine!) sellest, et “venelased tuleb välja saata” on samaväärne küüditamisega.” Soovitaks Sul kujutella ennast nende inimeste olukorda, keda keset ööd jõhkralt üles aeti, anti tunnike asjade kokkupakkimiseks ja saadeti ebainimlikes tingimustes rongi peale? Oled Sa lugenud ohvrite mälestusi, suudad ette kujutada kui ühel päeval peaksid tuhandete kilomeetrite kaugusel alustama mitte ainult uut elu, vaid eeskätt ränka võitlust, et nälja- ja külmasurmast pääseda? Minu vanavanemad on sell läbi teinud ning mitte kõik ei pidanud sellele vastu; seega on minu jaoks solvav lugeda targutusi nagu: küüditamine oli paha küll aga samaväärne on…jne. Kahjuks näib nende seisukohtade taustal, et oma artikli kirjutasid mitte siirast kaastundest vaid pigem soovist näidata, et “me siiski ju ka küüditamisest oleme rääkinud”, kui keegi ainult venelaste ja homode kaitsmist peaks teile ette heitma.

Veel üks asi. Sa kirjutad, et “Kui nüüd tähelepanelikult teksti lugeda, siis peaks mõtlevale inimesele olema selge, et see on sündinud valust, et ma ei saa kurbusepüha tähistada koos teistega, koos nendega, kes minuga sarnaselt niisuguste poliitiliste meetodite kasutamise pärast valu tunnevad”. Poliitililised meetodid on ilmselt needsamad IRLi- Reformi katsed kurvast sündmusest poliitilist profiiti lõigata? Oletame,aga läheme konkreetsemaks. Mida näiteks tänavu konkreetselt ette heita, kus õle piiti mindi? Mäletan, et peaminister viis pärja ja pidas kõne, kas see ei ole mitte elementaarne? Muide, ma ise viibisin kurval aastapäeval Haapsalus, kus toimus mälestuskontsert. Esinesid Untsakad, ühtegi poliitikut peale kõne pidanud linnapea ei olnud. Oleksid saanud ka Sina ilma klike osavõtuta mälestusüritusel osaleda:)

31. Gallacher - 28. juuni 2008

Analyytik: “Mul ei oleks midagi sella vastu kui kõikvõimalikud natsid ja maakad saaksid välja saadetud.
Kellele Eestimaal ei meeldi, palun – kohver, jaam, Lõunaosariik!”

Et sa “natsid” saadaksid mitte lihtsalt välja, vaid mujalegi on ammu selge, aga lihtsalt huvi pärast, milles “maakad” süüdi on?
Mulle on jäänud mulje, et bolševikud seni otseselt põlluharimise ja lehmalüpsmise pärast polegi nii kurjad olnud. Või tuleks välja saata ainult jõukam maarahvas ehk siis kulakud?
Mu enda vanaema peab veel ainult kanu, tema jätaksid alles?

32. Oudekki - 28. juuni 2008

Mõtlesin muidugi “arutelu venelased-välja on samaväärne küüditamisaruteludega”, vabandan. Eks ma olen emotsionaalne inimene ja põikpäine lollus mind vahepeal vihastab :P

Küüditamisürituste puhul ei ole alati küsimus konkreetses ürituses endas (25. aprilli üritused on ka alati väga vahvad olnud), vaid selles, millise vankri ette igaüks neist rakendatakse. Noh, kui ma oleksin venelane, siis ma vast läheksin, sest siis oleks minu sõnum teine, siis see võtaks just rahvusluse aspekti maha.

Kui su vanavanemad olid küüditatute hulgas (minu vanaonu tuli elusalt tagasi, aga ta oli parandamatu optimist ning jäi selleks ka Siberis, “elati ju ennegi”), siis peaksid sa ju väga hästi mõistma, kui õudsena kõlab see jutt, et mõnel inimesel ei ole pelgalt emakeele pärast õigust Eestis elada, olgugi, et juba tema vanaema elas sellel maal… Küüditamine ei olnud kahjuks üks eraldiseisev sündmus, mis iialgi korduda ei saa, vaid teatud poliitiline meetod. Ma soovin, et me koos tagajärgedega ei unustaks ka eeldusi, mis küüditamise võimalikuks tegid. Eeldus oli see, et poliitiliste vastaste füüsiline represseerimine on lubatav meetod.

Inimene, kes peab eestlaste küüditamist kuriteoks, aga armeenlaste küüditamist õigustatuks ja hüpoteetilist venelaste väljasaatmist ihaldatavaks, on silmakirjalik. Silmakirjalikkus mulle ei meeldi.

Aga veel mulle ei meeldi see, et Eestis on hulgim külasid, kust inimesed käivad pooleks aastaks välisriikides raha teenimas ja on seal nõus igasuguste jõhkrate tingimustega, sest Eestis ei ole võimalik teenida normaalseks eluks raha. Kui sa tahad elada väikelinnas, tarbida kohalikult kasvatatud toitu, töötada lähiümbruses, saata oma lapsed sellesama väikelinna kooli ja saada esmatasandi arstiabi sealsamas väikelinnas – siis seda sa Eestis ei saa. Ma muidugi arvan, et vastus ei peaks olema väljarändamine vaid protest nende poliitiliste otsuste vastu, mis väikelinna-elu ja väikefirmade toimimise välja suretab, mitte väljarändamine – aga kardetavasti tuleb protest siis, kui inimesed tunnevad, et nad hakkavad nälga surema. See blogi üritabki siin probleemidele osutada enne, kui inimesed elu säilitamiseks revolutsiooni hakkavad tegema.

Eeldan, et Analyytik tegi nalja (kanade pidamine on andestamatu kuritegu :P).

33. Oudekki - 28. juuni 2008

Aa ja üks tsitaat ühelt eestlasest väljarännanult:

“Seega tunnen end /riigis X/ vägagi koduselt, palju kodusemalt kui olen üldse kunagi Eestis end tundnud. Ilmselt kui vanaema kord ära sureb, ei tõsta ma enam jalgagi Eestimaale, niivõrd olen tollest maast tüdinud, ka ehk põhjusel, et tänu valitsuse teatud “otsustele” on meie perekond kõvasti kannatada saanud ja seda ma Eesti riigile kunagi ei andesta. [..] Seega eestlaste vastu mul viha ei ole :-) vaid riigi vastu on.”

34. EndelKuus - 28. juuni 2008

Olen Oudekki ideoloogilise hoiakuga täielikult päri, sest see vastab euroopaliku humanismi põhimõtetele, mis välistavad rahvusliku enesessesulgumise, padurahvuslusest tuleneva vihkamise, minevikusündmuste kasutamise päevapoliitilise kasu saamiseks, nähtuste suvalise määratlemise mõistetega, millel nende nähtustega midagi ühist ei ole. Kui jutt on kommunismi kuritegudest, siis on supernõme rääkida näiteks sellest, et küüditamine oli venelaste (eriti “sirgeseljaliste” kõnepruugis tiblade) vägivald eestlaste kallal. Küüditamine tulenes stalinlik-bolševistliku kuju võtnud marksistliku ideoloogia värdjalikust rakendamisest Venemaal, kus kommunistliku manifesti autorite kuulutatud isiksuse ja töö vabastamise asemel isiksus orjastati ja vaba töö muudeti vangilaagritööks. Eestis kommunistliku riigipöörde ja siia okupatsioonivägede saabumise järel kopeeriti kõike seda, mis Venemaal oli juba korda saadetud, kaasa arvatud “klassivaenuliku elemendi” elimineerimine. Venelased ei kannatanud küüditamiste tõttu põrmugi vähem kui eestlased. Solženitsõni kõrval on seda kirjeldanud sajad autorid kommunismist vabanenud Venemaal. Mitmed Eesti poliitilised klannid ja arvamusliidrid aga seostavad kommunismi ja venelikkust nagu Majakovski seostas Leninit ja parteid. See on vale ja ülekohtune. Ehkki stalinistlik kompartei mõtles internatsionalismi all tegelikult vene šovinismi, oli ka venelaste rahvuslik eneseteadvus alla surutud. Nüüd, kui oleme taas vabad, pole mitte mingit põhjust üles kütta rahvuslikke kirgi. Kõige näotum on seda teha kommunismi kuritegude teema kaudu. Need kuriteod on vaja karmilt hukka mõista, kuid süüdistamata nendes ühtegi rahvust. Niisugune on euroopalik arusaam. Pool oma rahvast tapnud kommunistlikku valitsejat Pol Potti ei saa ju süüdistada selles, et ta on kambodžalane.

35. manic - 28. juuni 2008

See on muidugi kena Oudekkist, et kõiges on tema meelest süüdi anonüümne riik. Kindlasti on riik ka selles süüdi, et maal on massiliselt levinud joomine ja tööd ei viitsita eriti teha. Nõukogude ajal ei joonud mitte keegi end surnuks ja maaelu õitses, kõik said saata oma lapsed lähedasse kooli ja leidsid hästimakstud töökoha! Inimene ega kohalik omavalitsus ei tohigi näidata ise üles mitte mingit kuritegelikku initsiatiivi, (näiteks rikkaid maksumaksjaid meelitada), õige on et riik maksaks kõigile depressiivsetele maaelanikele vähemalt keskmise palga ulatuses toetust ja raha võetaks ära vastikutelt rikastelt!

Aga tõsiselt: kui naftahinna tõus jätkub, on varsti paljusid asju odavam Eestis toota ja toitu kasvatada, siis taastub maaelu tänu puhtale nõudluse-pakkumise suhtele. Hävitada majandus kõrgetemaksudega selleks, et paar aastat saaks regionaalpoliitikasse hiigelsummasid suunata…ma loodan et sellist idiootsust propageeriv partei kunagi võimule ei tule.

/Kompliment mitteavalikustatud/

Oudekki: teeks nii, et personaalküsimuste arutamine siia blogisse ei kuulu. Räägime asjast ja mitte vestluskaaslaste isiksustest, need ei puutu argumenti

36. Oudekki - 29. juuni 2008

Minu probleem ongi see, et praegu inimesed ja omavalitsused ei saa üldse mingit initsiatiivi üles näidata, sest meie seadusandlus ja maksusüsteem soosib suurfirmasid ja seega ka võõrkapitali, mitte eestisisest ettevõtlust. Kohalike omavalitsuste võimet keskvõimust erinevaid või sõltumatuid lahendusi leida on aina vähendatud ja vähendatud ja praegused omavalitsusreformid lähevad ju ainult seda teed, et oleks neid vähem ja kontrollitud.

Kui kogu Eestis igas valdkonnas opereerib nii neli suurt firmat, siis on neil võimalik omavahel turg jagada ning poliitikutega ka piisavad kokkulepped teha, et keegi kedagi ei ohustaks. Ainult Eesti kodanikud jäävad ilma võimalusest ise ennast valitseda ja lõpuks ka siin normaalsel viisil teenida ja ise otsustada, kuidas ja millega nad tahavad tegeleda.

See kui ENSV-s oli arstiabi paremini kättesaadav kui Eestis praegu (hüpoteetiline näide), siis see ei tähenda, et arstiabi halb kättesaadavus on hea. See tähendab, et meil on midagi halvemini organiseeritud, kui sellel territooriumil varem. Prantsusmaa ja Hispaania lähtuvad ka arstiabi korraldamises põhimõttest, et see on planeeritav valdkond, mida turg ei reguleeri efektiivselt, sest selle teenuse eesmärgiks ei ole kasum vaid teatavate toimingute eksisteerimine.

37. asd - 11. oktoober 2008

Oudekki, lugesin su 32. kommentaari.

– “Venelased rongile venemaa poole” ja “Eesti eestlastele” (viimane siis ellele sinu poolt omistatud tähenduses, mitte algses, need ei ole üks ja sama) ei ole meinstriim. ja kust kurat sa võtad, et keskmine eestlane nii mõtlebki? Leia omale normaalsete inimeste suhtlusringkond palun. Mingil määral leiab idioote nii eestlaste kui venelaste hulgast, siinsete pingete tõttu hetkel on neid suhteliselt rohkem kui keskmiselt olla võiks. Mõlemal pool.
– “Keele pärast pole õigust elada” on kahjuks pooleldi õige kuid sellisel kujul esitatuna üsna õel demagoogia.
– Füüsilisest represseerimisest too konkreetseid näiteid palun. Kohalikust, Eestis toimunutest.
– Mitteäraelamise osas – kiunumisest ei piisa, lahendusi on vaja. Töötavaid lahendusi, mida suudaks mõistlikult töötavana esitada. Siiani pole keegi seda vaevunud tegema. Sina ka ainult kiunud, mingi hääl sul ju on, kasuta seda oma pakutavate lahenduste esitamiseks.

Üldiselt, Eesti poliitikast on kõrini, poliitikutest ka. Aga kahjuks ei kujuta ma ette, et mina isiklikult suudaks selles osas midagi ette võtta.

Eesti poliitika kohta kehtib liiga hästi üks Švejki tsitaat:
“Sitaga loopimine on enam-vähem veenev argument aga haritud inimene selliseid väljendeid ei kasuta.”

38. Oudekki - 11. oktoober 2008

Asd, absoluutselt nõus, et keskmine eestlane igapäevaelus ei mõtlegi nii, aga see postitus räägib ju küüditamisaastapäevade retoorikast ja neid korraldavate inimeste tekstidest, mitte keskmise eestlase veendumustest. Probleemiks on muidugi kahjuks see, et see müstline keskmine eestlane ei protesteeri, kui keegi nii ütleb ja võib-olla laseks isegi mingit represseerivat poliitikat alustada. Ma loodan – usun -, et lõpule viia mitte.

Füüsilise represseerimise osas on küsimus ongi selles, kas argument “teisitimõtlejad tuleb vangi panna” ühiskonnas pädeb või ei. Eestis kipub see avaliku diskussiooni osa olema, mitte neonatside rusikavibututs. Rääkimata meeleavalduste ümber käivast tantsust, sellest kuidas ühes Tallinna lähedal olevas külas mehed viklu kogusid, et “nüüd läheb venelastele andmiseks…”

Aga töötavatest lahendustest olen ma nii siin blogis, kui omaenda omas küllalt palju rääkinud. Näiteks lõpetada tulumaksu vähendamine ja astuda vastupidisele teele, suurendada investeeringuid esmajärgus haridusse (ja massiteabesse mõistlikul viisil), samuti soodustada mahetootmist. Eesti on nii väike ja Euroopa turg nii suure edumaaga, et sinna saame tungida ainult asjadega, mida ei ole vaja suures koguses toota. Mahekaubad on nišitoode, nii Baltikumis kui põhjamaades on olemas sellele klientuur, mahetootmine aktiveerib kohalikku elu ja üksikinimeste ettevõtlust. See viimane harjutab ka inimesed ise otsuseid vastu võtma, mis on üks demokraatia eeldusi. Järgmiseks tuleks kehtestada referendumid (hakatuseks kasvõi kohalikes küsimustes) – ja muuta kohalikud omavalitsused reaalselt kohalike asjade üle vastutajaks, mitte üleriiklike parteide käepikenduseks

Sai nüüd natuke hüplik, aga täpsemalt saab ju minu vanematest postitustest ka otsida.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: