jump to navigation

Protestijad Islandil ootavad revolutsiooni 20. detsember 2008

Posted by toimetus in Euroopa, kodanikeühiskond, majandus, meeleavaldused, tõlkelood.
Tags:
trackback

Video Islandi Keskpangast 1. detsember 2008.

Tõlkisime Teile loo, mis ilmus 19. detsembri BBC uudistes ja selle autor on Ray Furlong.

Islandi inimesed ei käi meeleldi demodel. Või vähemalt ei käinud veel väga hiljuti. Aga riigi majanduskriis tõi esile täiesti uue laine ebatüüpilisi protesteerijaid.

Ühel külmal esmapäevaõhtul kogunesid nad Reykjaviki ülikooli kinno. Saal täitus servani erinevas vanuses vihaste inimestega. Laval olevate poliitikute kivinägusid tabab solvangute rahe ja rahvas valab neid üle oma lugudega kaotatud säästudest ja maksmata jäänud majalaenudest.

Olukord meenutab korraga nii 21. sajandi aktsiabörse, grupiteraapiat kui ka katarsise erivormi. Rahvamass hõiskab vaimustunult kaasa kuuldes ühe kõneleja suust üleskutset laenud tagasi maksmata jätta.

Kui Asta Rut Jonasdottir tõuseb kõnetooli, siis tema emigreerumise mõtted võidavad veel suurema aplausi. „Ma olen ravimifirma projektijuht, kuid täna ma räägin siin kui koduperenaine,” ütleb ta pisut ehmununa kuumast vastuvõtust. „Ma olen lahkumisele mõelnud ja põhjuseks on valitsuse täielik mittemidagitegemine. Lahkumine poleks sugugi kerge. Mul on 9-aastane poeg. Võimalik, et kooliaasta lõpus teen ma lõpliku otsuse.”

Asta on Islandi üks ebatõenäolisem protestija: ta pole kunagi poliitiliselt aktiivne olnud, kuid nüüd tunneb, et peab tegutsema, et päästa riiki tabanud hullemast majanduskriisist, millist tema põlvkond ei mäleta näinud olevat.

„Ma loodan, et see, mida me täna teeme ja mida islandlased on teinud viimastel nädalatel, peaks valitsuse lõpuks inimesi kuulama sundima.”

Teised inimesed ei ole nii diplomaatilised. Paljud on kindlad, et valitsus peaks kohe tagasi astuma.

„Muidugi on palju viha ja asju, aga poliitikud peavad kuulama rahvast!” lisab Gunnar Sigurdsson, kes tegeleb nende nüüd iganädalaseks muutunud ürituste organiseerimisega. Härra Sigurdsson, väikese Reykjaviki teatri direktor, on nädalaga muutnud poliitilisest võhikust poliitikastaariks. “Alguse sai see minu tütardest. Mina maksin ruumide üüri ja muu eest. Ma vaatasin poliitkuid teleris ja mõtlesin: ma tahaksin oma küsimustele saada mõningaid vastuseid. Nii saatsingi parlamendisaadikutele e-kirjad ja 13 nendest tuli esimesele kohtumisele.”

Kuna kohtumine pakkus huvi ka meediale, siis kasutas härra Sigurdsson juhust ja esitas valitsusele TV otseülekandes väljakutse, et need ilmuksid järgmisele koosolekule kohale. “Ma ütlesin, et panen kõikide toolide juurde ministrite nimed ja siis on kohe näha, kes tulemata jätab. Nii tuli kohale kaheksa 12-st ministrist.” Isegi peaminister Geir Haarde tuli kohale.

Järgmine Islandi ebatõenäoline protestija on Einar Mar Gudmundsson. Ta on Islandil laialt tuntud kui kirjanik, kes on pidanud tänaval kõnesid ja kirjutanud hulgaliselt artikleid ajalehtedesse. “Islandi poliitikud olid kui unes, kehitades õlgu ja lüües oma finantseerijatega veiniklaase kokku,” kirjutas ta ühes oma viimases artiklis. “Neid solvas vaid see, kui neid ei kutsutud Hollywoodi stiilis sädelevatele glamuuripidudele.”

Preili Jonasdottir, härra Sigurdsson ja härra Gudmundsson püüavad rakendada kõikvõimalikke erinevaid viise Islandil ühiskondlikku arutelu loomiseks. Kõrgkultuuriga ühiskonnas, mis on rahvusvahelisel tasandil olnud pidevalt oma kirjaoskuse ja haridustaseme poolest esireas.

Kuid peale selle on toimunud ka palju otsesest protestitegevust. Sel nädalal hõivasid protestijad Islandi suuruselt teise, riigi kontrolli all oleva panga Landsbanki peakorteri ja büroo. See protest oli järg mõned nädalad tagasi Keskpanga peahoones korraldatud närvilise sit-in‘ile, mis toimus märulipolitseiga silmitsi. Eelmisel nädalal hõivati ka parlamendihoone.

Sellised sündmused on Islandil väga haruldased, üldiselt väga sissepoolepööratud vaikses ühiskonnas. Nüüdseks usuvad aga kõik, et protestid võivad jõuda igale poole.

Sturla Jonssonist sai kaubaautojuhtide ad hoc kõneisik aprillis, juhtides protesti kõrgete kütusehindade vastu. Praeguseks on tema ehitus- ja logistikafirma pankrotis ning ta on kaotamas ka oma isiklikku maja. Härra Jonsson jälgis kuidas protestijate hulk pidevalt suurenes, et olla tunnistajaks vaid sellele, kuidas jõulude lähenemine nende ridu taas harvendas. Ta arvab, et protestijate aur hakkab välja minema.

“Ma ei tea, mis islandlastega on: miks nad ei hakka vastu ega protesti nii nagu inimesed Inglis- ja Prantsusmaal,” ütleb ta ja lisab naeratades, „tegelikult ma arvan, et meile oleks revolutsiooni vaja!”

Hetkel seda siiski ette näha ei ole. Kuid sõltumata protestijate parimatest pingutustest, ei ole ka ühtegi märki, et mõni juhtiv poliitik tagasi astuks.

Märkused:

Demo – moodne väljend demonstratsioonide kohta.
Sit-in – protestiviis, kus inimesed istuvad protestiks kuskile silma jäävale või teisi takistavale kohale, maha
ad hoc – erakorraline, ajutine, vastavalt konkreetsele situatsioonile tekkinud

Advertisements

Kommentaarid

1. Nirti - 21. detsember 2008

Eestis aetaks sit-innijad sõjaväe abil laiali, ma arvan.

2. aare - 21. detsember 2008

tore ja vajalik ettevõtmine see tõlkimine, aga kui juba tõlkida, siis tõlkida täielikult nii, et asja mõte saaks edasi antud – antud juhul häiris mind selle artikli pealkirja tõlge näiteks. Ei olnud see pealkiri BBC-s selline ega oota islandlased tegelikult ka mitte mingisugust revolutsiooni, isegi see kaubaautojuht ütleb seda naljatades pigem.

3. Wild - 21. detsember 2008

Ootavad? Nagu jõuluvana?
Ootamine ei aita, keegi peab jõuluvanaks riietuma.

4. maasikas - 21. detsember 2008

Hmmm, need emigreerumisähvardused on praegusel ajal ikka päris naljakad. Nii Islandil kui ka meil. Kus ja kes neid-meid ikka ootab.

5. Oudekki - 21. detsember 2008

Aare, õigustatud märkus. Lugesin veelkord originaali ja tõlke üle ja leidsin, et tegelikult on artikkel suhteliselt täpselt tõlgitud, kohandused on lingvistilised. Kui tundub olevat veel mõni ebatäpsus, andke märku, parandame.

Pealkirja suhtes on sul ka muidugi õigus, see on uus pealkiri, see ei ole tõlgitud. Aga näiteks mulle tundus see revolutsiooni-aspekt oluline. Lihtsalt ma olen sedasama lauset viimase poole aasta jooksul aina enam ja enam kohanud väga paljude erinevate Euroopa riikide kodanike käest, vahel naljaga, vahel poolnaljaga ja vahel tõsiselt. Revolutsiooni all siis mõeldakse täielikku ühiskonna toimimise aluste muutmist: ka demokraatiast demokraatiasse võib astuda läbi revolutsiooni, kui näiteks täiesti uus põhiseadus kirjutada ja kõik poliitilised organid uuesti valida. Ja mul on tunne, et sellist “paradigmavahetust” revolutsiooni nime all oodataksegi. Aga püüame edaspidi ettevaatlikumad olla. Eks sellel pealkirjal on see lugejatekutsumise aspekt ka: ning ma arvan, et revolutsiooni ootamine on selle artikli üks mõtteid. See viimane lausegi viitab asjaolule, et kui valitsus rahvast niimoodi ignoreerib, siis võib kõik võimalik olla.

Emigreerumisähvardused on jah sellised kummalised, kusjuures mina arvan, et neid on rohkem riikides, kus üldine ühiskondlik aktiivsus on madal, kus ei ole nii palju teada, et igal pool on samamoodi ja kus inimesed näevad ühiskonda kui midagi välist ja staatilist.

6. aare - 21. detsember 2008

See, mis aspekt kellegi jaoks konkreetsest tekstist kõlama jääb, oleneb ilmselt lugejast ka suurel määral. Ja seda, et revolutsiooni mõiste tähendab minu jaoks midagi muud, kui Oudekki jaoks, on ka vist selge. Uue põhiseaduse kirjutamist ja selle vastu võtmist kehtiva korra kohaselt ei peaks ma näiteks revolutsiooniks. Ma nüüd ei hakka isegi kuskilt otsima revolutsiooni definitsiooni, kuid mu arust hõlmab see teatavat vastuhakku ja möödaminemist kehtivast põhiseaduslikust korrast. Mis võib olla õigustatud kui tegemist on diktatuuriga, kuid kindlasti mitte demokraatliku süsteemi puhul. Või millise definitsiooni teie välja pakuksite?

ja kui nüüd veel lingvistikasse minna, siis kas “That is clearly not on the cards” võib ikka tähendada “Seda esialgu ette näha ei ole”? Seesama rõhuasetuse vahe ilmselt…

Sirje: Mina tõlkisin sellise pealkirja ja suurema osa tekstist ja ma ei sooviks tõlke teemal vaielda. Tõlge on pigem seepärast, et keegi ei viitsi lihtsalt võõrkeelseid jutte lugeda. Tõlge on abistav arusaamisel, mitte ei täida minu ambitsioone kutseliseks tõlkijaks hakkamisel vms. Seega võiks rääkida sisust. Aare aga võib pakkuda enda abi mõne tõlke tegemisel. Me avaldame teksti pärast seda, kui keegi teine on selle ära toimetanud.

Oudekki: Merriam-Webster annab revolutsiooni sotsiaalse aspekti juurde viis definitsiooni, millest neli on siin asjakohased a) ootamatu, radikaalne ja täielik muutus b) põhjapanev muutus poliitilises korralduses; eriti: valitsuse/valitseja kukutamine või tagasikutsumine [renunciation] ning selle asendamine uuega valitsetavate poolt c) tegutsemine või liikumine, mille eesmärgiks on põhjapanevad muutused sotsiaalmajanduslikus olukorras d) põhjapanev muutus millestki mõtlemises või millegi ette kujutamises [visualizing]: paradigma muutus Diktatuuril ei pruugi mingit põhiseadust olemas ollagi. Antud kirjatükk arutas revolutsiooni-küsimuse üle. See, kas revolutsioon on õigustatud on hoopis teine jutt.

Kui sa viitsid selle artikli keeleliselt üle toimetada oleks abiks.

7. sirje - 21. detsember 2008

Minu jaoks küll emigreerumismõtted väga sürr ei tundu. Tolle naise näol on tegemist ilmselt kõrgharitud spetsialistiga. Ta võib vabalt minna mõnda teise riiki meditsiinifirmasse. Häid spetsialiste oodatakse kõikides normaalsetes riikides.

Kui riik hakkab oma inimestele mingil viisil käkki keerama, siis on loogiline, et esimesena tahavad ära minna need, kes teavad oma väärtust. Need, kes on oma kodumaal väärtusetud, lahkuvad siis, kui neil ikka enam midagi kodumaal teha pole. Spetsialistid siis, kui neile emotsionaalselt ei meeldi.

8. Oudekki - 21. detsember 2008

Nojah, aga küsimus on hetkel natukene selles, et kuhu siis minna on – eriti spetsialistidel :) Põhimõtteliselt võib küll ravimifirma sees ümberspetsialiseeruda mõnda teise riiki, aga ka multinatsionaale tabab see kriis igal pool.

Aga minu jaoks on just see aspekt emigreerumises huvitav, et kui midagi on valesti, siis miks on esimene mõte “lähen minema”, mitte “muudan asja”.

9. aare - 22. detsember 2008

Mulle eriti ei meeldi see “kui ei meeldi, siis tee ise paremini” argument, sest see on natuke labane ja sisutühi, aga selgitan siiski natuke. Minu mõtteavalduse eesmärk ei olnud mingilgi määral tõlkealane vingumine ja nii nagu Sirje ka soovib, oli eesmärk siiski just sisu üle arutamine. Miks see konkreetne pealkiri mulle silma jäi, oli just seesama rõhuasetus, mida mulle tundub siin kirjatükkides ja mujalgi teie mõtteavaldustes (või ka linkides, millele siit viidatakse – “tootmisvahendid kuulugu töölistele!”, nt.) ehk liiga palju olevat ja see on natuke hirmutav. Aga kõik see on okei, kuni seda esitatakse kui enda arvamust, sest arvamuste paljusus on ju tore. Kui aga see revolutsiooniihalus pannakse kaudselt ka BBC ajakirjaniku suhu, siis on see vale mu meelest.

Või no lõppkokkuvõttes on siis küsimus ka selles, et millist revolutsiooni te ise silmas peate ja millise väljapakutud definitsiooni alla võiks see sobida?

Oudekki: loomulikult sai see lugu millegi pärast valitud ning see pealkiri seda ka demonstreerib. Isegi Eesti peavoolumeedial on väljakujunenud tava, et meedia võib pealkirja muuta, lähtuvalt oma potentsiaalsest lugejast. Pealkiri on meie pandud ja see fakt on siit ka juba väga selge.

Pealkiri on adekvaatne, sest artikli viimane osa mängib revolutsiooni mõttega – huumoriga küll, aga ka meie pealkiri on huumoriga. Omandialastest muutustest selles artiklis juttu ei ole, ei originaalis, ei tõlkes. Palun loe Merriam-Websteri definitsioonid veelkord üle ja mõtle järele mida härra Ray Furlong viimase kahe lõiguga ütelda tahtis ja millist revolutsiooni härra Jonsson silmas pidas. Mul oleks hea meel, kui me seda arutaksime ning mitte seda, mida Sirje või mina revolutsioonist kui niisugusest arvame või mida Sina näiteks tööstusrevolutsioonist arvad, või miks Prantsusmaa ajaloos on vabariigid nummerdatud.

Muide, ma arvan, et Eestis seadusandlikku revolutsiooni vaja ei ole, sest meil viimane oli suhteliselt hiljuti :) Samas mõni kultuuriaspekt vajaks ehk küll revolutsioonilist muutust, aga see on teine teema.

10. sirje - 22. detsember 2008

mina ei taha Eestis revolutsiooni. kohe kindlasti ei taha. vähemalt paar järgmist aastat ei taha. revolutsiooni riigipöörde mõttes.

11. Wild - 22. detsember 2008

Kui Sa kohe kuidagi ei taha, eks lükkame edasi, ongi veel vara… 2012 kevad sobib või, selleks ajaks on rahvas, kui kuskilt raha peale voolama ei hakka, näljane ja tige – destruktiivset massi oleks siis parem kuidagi sihipäraselt kasutada kui lihtsalt amokki joosta lasta…

12. KaMa blogis on lutikad « Homo homini homo est - 22. detsember 2008

[…] on lutikad 22/12/2008 Posted by Wild in Blogosfäär, Päevakaja. trackback Käid seal, ajad hülgemöla ja saad oma lugejate hulka instituitsioonid, mille pädevuses on muu hulgas […]

13. Offf - 23. jaanuar 2009

No aga miks ei peaks olema? Kui lugeda, mis jutte siin aetakse, siis minu isikliku arvamuse kohaselt on kyll igati kohane, kui struktuurid siinsetel silma peal hoiavad.

Sirje: Sinu igatsus on ilmselt NSVL, kus KGB hoidis väga edukalt kõigil silma peal ja vajadusel reageeris … vahest ka igaks juhuks varem.

14. Kadugu nad kõik! « Kaheksanda Mai Liikumine - 11. veebruar 2009

[…] Loe ka: Protestijad Islandil ootavad revolutsiooni 20. Detsember […]


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: