jump to navigation

Tänavatele tulnud noori nakatab “Kreeka Sündroom” 22. detsember 2008

Posted by toimetus in diskrimineerimine, Euroopa, haridus, kodanikeühiskond, meeleavaldused, tõlkelood, töö.
Tags:
trackback

Selle John Lichfieldi loo Greek Syndrome’ is Catching as Youth Take to Streets tõlkis Analyytik.

Rootsikeelne video: Rootsi Malmö linna rahutused 18. detsember 2008. Tuntud ka nime all “Rosengård Revolution”

Kõigepealt oli see Ateenas. Nüüd tuleb kontinendi illusioonidest vabanenud noorsugu tänavatele kõikjal Euroopas.

Paistab, et ühtne Euroopa on olemas. Kui Kreeka tudengid aevastavad või hingavad sisse sõõmu pisargaasi, siis tulevad noored inimesed tänavatele Prantsusmaal ning nüüd ka Rootsis. Eile viskasid maskides noored kaks süütepommi Ateenas asuvasse Prantsuse Instituuti. Aknad purunesid, kuid tõsisemaid kahjustusi hoone ei saanud. Seejärel kirjutasid noored spray-värvidega majaseinale kaks loosungit. Üks kõlas nii: “Säde Ateenas. Tulekahju Pariisis. Vastuhakk on algamas.” Teiselt võis lugeda: “Prantsusmaa, Kreeka, kõikjal ülestõus.”

See oli plaanitud ja jõuline katse seostada erinevaid protestiliikumisi. Seosed Kreeka ja Prantsusmaa protestide vahel – ning vähemal määral Rootsi rahutustega – võivad paista väga nõrgad, koguni olematud. Kuid televisiooni, interneti ja tekstisõnumite ajastul levivad sotsiaalsed ja poliitilised vaevused ning nende sümptomid niisama kiiresti kui gripp.

Ajal mil Euroopa ja kogu maailm pea ees sügavasse majanduslikku surutisse on langemas jälgitakse “Kreeka Sündroomi” – nagu üks Prantsuse ametnik seda nimetab – kogu Euroopa Liidus suure murega. Katse Euroopa Liidus piires aset leidvaid vastuseise politiseerida ja neid omavahel seostada võib osutuda ühe Kreeka eraldiseisva ja tugevalt vasakpoolse rühmituse juhuslikuks eneseväljenduseks. Kuid see juhib tähelepanu kolmes Euroopa Liidu riigis samaaaegselt toimuvate rahutustepuhangute sarnasustele – ja paljudele erinevustele.

Tuhanded noored kreeklased on peaaegu kaks nädalat osalenud ikka ja uuesti puhkevates tänavarahutustes. Nad protestivad kaootilise ja sageli korrumpeerunud sotsiaalse ja poliitilise süsteemi vastu ning seda riigis, mis kõigub siiamaani Euroopaliku “modernsuse” ja segaduses Balkanliku mineviku vahel. Selles mõttes võib neid tõesti ülestõusnuteks nimetada.

Tänavarahutused algasid suuresti “anarhistide” protestidega, pärast seda kui politsei oli tapnud 15 aastase poisi, kuid haarasid seejärel teisi vasaktiiva rühmitusi ja immigrante ning kohati paistis, et peaaegu kõiki 18-30 aastaseid Kreeka linnaelanikke. Protestijate väitel kuuluvad nad ohvriks toodud “600Euro” põlvkonda ning on igaveseks madala kuupalga eest töötama mõistetud. Sel nädalal tulid tänavatele kümned tuhanded Prantsusmaa lütseumitudengid, et protesteerida kavandatavate mõõdukate koolisüsteemi muutuste ja käputäie õpetejakohtade “loomuliku kadumise” vastu. Teisisõnu, nad osalesid tüüpilises kaasaegses Prantsuse revolutsioonis: konservatiivses vasaktiiva vastuhakus, mitte muutuse eest, vaid selle vastu. Lütseumitudengid pooldavad suuresti status quo säilitamist koolides, kuigi nad tunnistavad, et kohmakas Prantuse koolisüsteem neid hästi ei teeni.

Kuid rahutuste taga on veel kolm tegurit: sügav rahulolematus Prantsusmaa poliitilise süsteemiga, vaenulikkus kapitalismi ja “globalismi” vastu ning pidevalt kääriv rahutus Prantsusmaa vaestes, multikultuurilistes äärelinnades.

Malmös loopisid neljapäeval noored inimesed politseid kividega ning süütasid autosid ja prügikonteinereid. See paistis olevat suuresti kohalik, Islami kultuurikeskuse sulgemise vastu suunatud vastuhakk, milles osalesid rahulolematud immigrandid ja teise põlvkonna immigrandid ning millega ühinesid valged vasakpoolsed noored. Nagu Kreekas ja Prantsusmaal nii usuvad ka Rootsi võimud, et korratusi on õhutanud ja võimendanud tugevalt vasakpoolsed poliitilised jõud.

Kolmel maal aset leidnud sündmuste vahel võib olla vähe otseseid seoseid, kuid Euroopa Liidu riikide valitsuste mõtetes olid need seostatud juba enne eilset rünnakut Prantsuse Kultuuriinstituudile. Prantsusmaa President Nikolas Sarkozy andis sel nädalal oma haridusminister Xavier Darcos’ile käsu planeeritud lütseumisüsteemi reform edasi lükata ning seejärel otsustati sellest üldse loobuda. Millest see muutus? Suuresti Kreeka sündmuste tõttu, ütlevad Prantsuse ametiisikud. Eelmisel nädalavahetusel oli Elysee Palees tuline arutelu. Osa nõunikke ja ministerid tahtsid koolireformidega (mida oli juba suuresti leebemaks muudetud) edasi minna. Teine osa oli aga häiritud märkidest, et lütseumiprotestid, kuigi suhteliselt piiratud, on kontrolli alt väljumas.

Tudengite liidrid ei suuda enam oma vägesid juhtida, ütlesid nad. Meeleavaldustega on ühinenud vaestest, multi-rassilistest äärelinnadest tulnud vägivaldsed elemendid. Räägiti, et asjaga on seotud tugevalt vasakpoolsed ja anarhistlikud agitaatorid. Kuna iga õhtu kajastatakse televisioonis Kreeka tänavarahutusi ning Prantsusmaa majandus on suundumas vabalangusesse, siis kartsid ametiisikud, et lütseumiprotestid võivad süüdata midagi tunduvalt ulatuslikumat ja vägivaldsemat.

President Sarkozy oli nõus järele andma. Siiski toimusid lütseumiprotestid edasi. Neljapäeval, pärast seda kui valitsus oli oma seisukohtadest taganenud, oli Prantsusmaa linnade tänavatel rohkem tudengeid kui eelmisel nädalal, mil haridusminister rõhutas, et tal on kavas reformidega edasi minna. Lyonis ja Lilles keerati ümber ja süüdati mõned autod ning hulk protesteerijaid arreteeriti, kuid enamasti olid meeleavaldused rahumeelsed.

Pariisi tänavatel intervjueeritud tudengid ei nõustunud sellega, nagu oleks reformidest loobutud. President Sarkozy ei kontrolli olukorda, ütlesid nad. Ta allub “Brüsselist ja Washingtonist tulevatele korraldustele”. Tegelik eesmärk on Prantsusmaa hariduseelarvest raha välja võtta, et “pangad pinnale upitada”.

Kreeka, Prantsusmaa ja Rootsi protestidel on ühised karakteristikud: põlgus valitsuste ja äriinstitutsioonide vastu, mida on süvendanud pankade ahnusest-õhutatud kollaps; lõtv ja rahutu allianss peamiselt valgete vasakpoolsete tudengite ja teise põlvkonna immigrantide vahel; tundmus, et ollakse osa “ohvriks toodud põlvkonnast”.

Advertisements

Kommentaarid

1. Wild - 22. detsember 2008

Ääää… seal Malmös on asjal vanad juured, mis aeg-ajalt võrseid ajavad, sealsed noored moslemid, 90% neist on töötud, armastavadki aeg-ajalt laamendada ja vara hävitada.
2007 kevadel, vist aprill, käis seal paras märul, siinsel meedial polnud muidugi pisiasjadeks aega, ja varem on ka olnud, mul ei ole kahjuks peas need asjad.

2. Wild - 22. detsember 2008

Siin on veidi vanemat taustinfot:
http://www.jihadwatch.org/archives/016082.php

3. sirje - 22. detsember 2008

ma leidsin jah juutuubist vanemaid asju ka (video panin mina juurde, teksti ei puutunud). paljudes videotes räägiti, et seal linnaosas elavad moslemid ja kuidas multikultuursus on paha. detsembrikuine on pisut teistsugune, kuna selle juures on räägitud, kuigi vaiksemalt, ka antifaadest ja anarhistidest, kes moslemitega koos mässavad.

4. Wild - 22. detsember 2008

Multikultuursus on konfliktne ja vastuoluderohke.
Ma ei teagi, kuidas neid viimaseid nüüd skaalal “hea” ja “halb” fikseerima peaks … kaugelt võib ju tore olla, aga ma isiklikult küll ei tahaks kuskil siinsamas euroislami lihasööjalille õitsemist või pudelirooside lähedalt nuusutamist.

Mõned tatarlased, aserid jms – elagu, Allahi loomakesed, neil pole see usk siin ka midagi enamat kui väike kultuuriline väljund, pole nagu kuulnud, et nad kedagi häirinud oleks.
Samas suuremat konsentratsiooni ja nö ka poliitilist elulaadi (piisavate vastuolude korral liht saab sellest poliitteema) viljelevat kogukonda – äkää, ma nõrk ja uskmatu muutuks ilmselt üsna ärevaks ja vaataks närviliselt itsitades, kuidas meie ühiskond nostalgiliselt meenutaks aega, mil me siin pmst ainult venelastega koos pidime eksisteerima.
Vot nii.

5. Oudekki - 22. detsember 2008

Mhmh, kui novembris Itaalias skandeeriti, et “meie seda kriisi kinni ei maksa”, siis 12. detsembri meeleavaldustel oli see juba muutunud hüüdlauseks “me maksame seda kriisi nii nagu Kreekas!” Kuigi itaallased on üldiselt otsustanud rahumeelseks jääda (kuigi kirjandustudengid on vahepeal eriarvamusel, sest nemad kaotavad reformist kõige enam), siis Kreeka sündmused andsid kuidagi jõudu küll juurde, ilmselt seda tunnet, et “me ei ole üksi”.

Muide, Itaalias on huvitav veel see, et “tudengiliider” ei saa ütelda, seekordne tudengiliikumine ongi ennast suutnud hoida ilma juhtide, juhtorganite ja esindusprintsiibita :)

Ja protestid ei tulene mitte sellest, et mingi rahvusgrupp oleks tingimata diskrimineeritud, vaid pigem sellest, et poliitilist eliiti kogu rahvaga siduvad mehhanismid on nii ära bürokratiseerunud, et neid pole sisuliselt enam olemas. See tähendab aga seda, et mingi konkreetse riigi kodanikul ei olegi enam selles riigis tulevikku, kui ta juhuslikult õigesse perekonda pole sündinud ja see käib inimestele pinda (ja sellepärast äärmuslikumad virutavadki panga akendesse, sest pankadele leidis valitsus raha ja koolidele ei leidnud. See pole niisuguse teguviisi õigustus, aga selgitus).

Veel olen kuulnud seda arvamust, et “mu vanemad elasid palju paremini, kui mina saan elada, kui ma kasutan täpselt neid samu eluviise, mida nemad tegid”… See, et lääne-Euroopas tajutakse elutaseme “langemist” tekitab ka proteste.

6. Wild - 22. detsember 2008

Kusjuures see elutaseme langemine ei ole vist vaid Euroopa teema, USA kohta väidetakse, et keskmine inimene on 30 aastaga vaesemaks jäänud, tema heaolu ei kasva. End of growth.
Muidugi on inimestel enam igasugu nodi ja kraami, mida siis olemaski ei olnud, aga “peamiste” vajaduste osas haridusest, meditsiinist ja eluaseme soetamisest kodusisustuse ja reisideni pidi see liht sigapalju enam tööd nõudma. Kui enne sai suht keskmine pere ühe töötava inimesega hakkama ja 2 last, auto ja labrador peetud, siis nüüd on see ilus mälestus. Nn haldusaparaadi, militaarkulude ja võla kasv tuuakse vahel välja, a vb on seal ka muud põhjused.

A jänkidel läheb protestideni vist kaua aega, kui need paksud (ma ei mõnita, nad on seda, khm) just autodega trügima ja tuututama ei hakka või noortel elektrikatkestusi ei tule, mis nad arvuti- ja telekamängude maailmast ära kisub, siis lähevad ilmselt tigedaks. :P

7. lassie - 23. detsember 2008

Miskipärast oleks Eestlased väga õnnelikud, kui neile töötukindlustust 600Eur makstaks.
Ja ühel päeval Eesti aprillirahutustega oli täpselt samasugune mäss Oslos. Mis te arvate, kumba üritust rohkme CNNis näidati?


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: