jump to navigation

Ülesanne Täidetud: Kuidas Boliivia sai jagu kirjaoskamatusest 30. detsember 2008

Posted by toimetus in Ameerika, haridus, tõlkelood.
Tags:
trackback
Morales koos Boliivia naistega. 2006. Pilt aadressilt www.britannica.com

Morales koos aymara naistega. 2006. Foto aadressilt http://www.britannica.com

See jutt pealkirjaga Mission Accomplished: How Bolivia Defeated Illiteracy ilmus Supriyo Chatterjee sulest 23. detsembril 2008.

Evo Moralese valitsus on kolme aastaga saanud hakkama sellega, mida eelmised režiimid kahe sajandiga teha ei suutnud: vabastanud Boliivia kirjaoskamatuse häbist. Sellega on Boliivia, mis on Haiiti järel vaesuselt teine riik Ladina-Ameerikas, saanud kontinendi kolmandaks maaks, kus on saavutatud täielik kirjaoskus. Kuuba saavutas täieliku kirjaoskuse aastal 1961 ja Venezuela aastal 2005.

Tohutu ühiskondlik mobilisatsioon koos pedagoogilise ja materiaalse abiga Kuubast ja Venezuelast tähendas seda, et 819 417 inimest (99,5% kirjaoskamatust elanikkonnast) omandasid kirjaoskuse 28 424 keskuses riigi üheksas provintsis ning seda 130 Kuuba ja 47 Venezuela nõustaja abiga.

Kuuba annetas 30 000 televiisorit ja samal arvul videoseadmeid, 17 kassetist ja käsiraamatust koosnevaid abistajatele mõeldud komplekte ning 1,2 miljonit aabitsat. Samuti annetasid Kuuba ja Venezuela 8350 päikesepaneeli, kuna suur hulk marginaliseerunud inimesi elab elektrifitseerimata piirkondades.

Boliivlaste endi panus oli 46 457 abistajat ja 4810 kooliinspektorit. Nad kasutasid Kuuba audio-visuaalset  “Jah, ma suudan” meetodit. Kirjaoskuse kampaania oli selgelt “naise nägu”, kuna 85% kirjaoskamatust elanikkonnast moodustasid naised. Programmi viis ellu National Alphabetisation Programme of Bolivia ja see läks maksma 36,7 miljonit dollarit.

Nende visa tööga täidetud tundide hulka on raske kindlaks määrata, mis kulus Boliivia vabatahtlikel ning nende Kuuba ja Venezuela kolleegidel, kes töötasid kaks aastat eemal oma kodumaast ja perekondadest, sageli kõrvalistes piirkondades ning nende jaoks harjumatus karmis ja külmas kliimas. Üks Kuuba vabatahtlik nimetas seda “raskeks, aga ilusaks kogemuseks.”

Kirjaoskuse omandamise klasse organiseeriti kõikvõimalikes erinevates kohtades. Quilas, Chuquisaca departemangus, kust on leitud eelajaloolisi muistiseid, toimus õppetöö kohaliku kogukonna poolt rajatud muuseumis. Klasse organiseeriti vanadekodudes ja vähemalt ühes kohas õpetati prostituute avalikul väljakul. Opositsiooni poolt kontrollitavad piirkonnad olid selgelt mitteabivalmid. Isegi sel päeval, mil riik tähistas ajaloolist saavutust, tõrjusid parempoolsed seda kui pelgalt propagandat.

Kirjaoskuse omandamise programm visandati presidendiks valitud Moralese ja Fidel Castro kohtumisel 29. detsembril 2005. Kahe kuu pärast, veebruari keskpaigaks 2006, olid esimesed Kuuba nõustajad Boliivasse saabunud ning programmile anti stardipauk Camris, Santa Cruzi departemangus 1. märtsil. Juunis olid Cochabamba departemangus esimesed õpilased juba kursused lõpetanud.

Kuuba pedagoogilist meetodit korrigeeriti Venezuela kampaania ajal ning Boliivias kohandati see sobivaks kohalikele keelelistele nõuetele. Lõpptulemusena otsustasid ainult 24 000 inimest umbes 200 000 quechua keele rääkijast ja 30 000 inimest umbes 300 000 aymara keele rääkijast õppida omaenda keeles ning ülejäänud langetasid valiku hispaania keele kasuks. Kampaania korraldajate arvates tuleneb see häbist, mida nende keeltega minevikus on seostatud, ning et see on asi, millega nad programmi järgmises faasis tegeleda tahavad.

2009. aasta veebruaris käivituva kirjaoskuse omandamise järgse programmi motoks on “Jah, ma suudan edasi minna” ning see näeb ette õpetada algtaseme hispaania keelt, matemaatikat, geograafiat, ajalugu ja loodusteadust äsja kirjaoskuse omandanud elanikkonnale. Lisaks on olemas ka palju ambitsioonikamad eesmärgid laiendada õppimist koolijärgsele tasemele ning täiendada elanikkonna teadmisi ja tehnilisi oskusi. Boliivia uus konstitutsioon, mis pannakse rahvahääletusele 2009. aastal, tagab tasuta hariduse kõikidele ja seda kuni ülikooli-eelse tasemeni.

Keegi ei ole asjatundmatu, kes on õppinud lugema ja kirjutama, ütles Morales selle ajaloolise päeva tähistamiseks korraldatud tseremoonial Cochabambas, 20. detsembril, kinnitades taas kord, et kirjaoskamatus on püsinud nii kaua sellepärast, et kolonialism ei soovinud kirjaoskusega elanikkonda, iseäranis veel kohalikke indiaanlasi. Tseremoonial viibinud Paraguai president Fernando Lugo, kelle riigis on suurearvuline indiaani elanikkond, paljud neist kirjaoskamatud, ütles, et see on uhkuse asi, et kolonialismi domineerivad huvid selles Ladina-Ameerika osas on nurja aetud.

Kirjaoskuse omandamise programm laieneb kindlasti ka Paraguaisse ning innustab Ecuadori ja Peruu põlisrahvusest elanikke sedasama nõudma. Kuuba pedagoogilisi meetodeid on rakendatud ka teistes riikides, nagu näiteks Argentiinas, kuid häbiväärsel moel on suur hulk Ladina-Ameerika elanikke siiani kirjaoskamatud, kusjuures neist umbes 20 miljonit elab Brasiilias, kontinendi majanduslikult kõige võimsamas riigis.

PS! Kuna lugejatel on tekkinud küsimusi blogi aktiivsuse teemadel, siis meil on veel mitu tõlkelugu ootamas ja inimesed, kes on huvitatud tõlkimisest, eesmärgiga rikastada eesti ühekülgset meediamaastikku pisut teistsuguste lugudega välismeediast, võivad tõlgitud tekste koos viitega pakkuda meie aadressile kaheksasmai(a)gmail.com. Kindlasti ilmub siin ka eestkeelseid originaallugusid.

Advertisements

Kommentaarid

1. Rents - 30. detsember 2008

Kas “täielik kirjaoskus” peakski tähendama täielikku kirjaoskust selles mõttes, et riigis pole enam inimesi, kes kirjutada ei oskaks või käib see mingi protsendi järgi?

2. sirje - 30. detsember 2008

Põhimõtteliselt on tegemist statistikaga. s.t. kogutakse andmeid teatud hulgalt inimestelt mingi konkreetsete meetoditega. Kirjaoskus on näitaja, mida vajatakse inimarengu indeksi arvutamiseks. Inimarengu indeksi arvutamisega tegeleb ÜRO. Ma pole selle teemaga spetsiifiliselt tegelenud, aga nagu paljude muude statistiliste näitajatega, kogutakse neid igal pool erinevate meetodite järgi. No ühesõnaga peaks täielik kirjaoskus tähendama, et mingi 95% nii kooliealiseid kui täiskasvanud inimesi ei kirjuta oma allkirjaks kolme risti ja suudavad paberilt aru saada, kus neilt allkirja küsitakse. See, kui palju keegi loeb võib kirjutab, mõõdavad muud statistilised küsitlused. PISA näiteks.

siin http://www.uis.unesco.org/TEMPLATE/pdf/Literacy/FAQlit.pdf on unesco kirjaoskuse küsitluse kohta käiv KKK.

3. Muidumeez - 31. detsember 2008

Väga tore, aga mis on selle tõlkeloo point?

4. vertigothomas - 11. jaanuar 2009

Nii väga kui ka ei tahaks sellesse artiklisse skeptiliselt suhtuda, tundub see ikkagi väga “teatava” poliitilise korra propagandana, mida siinmailgi veel mõnikümmend aastat tagasi kuulda sai.
Boliivia metsade ning külade elanikud on kõik kirjaoskajad?
Ka esiletõstetud kamraadriigide Kuuba ja Venetsueela info on samasuguse kaheldava väärtusega.

5. Rents - 11. jaanuar 2009

Mhmh, ka minu küsimus oli tingitud sellest, et ma tulemustesse üsna skeptiliselt suhtun.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: