jump to navigation

Sarkozy pelgab, et Euroopas kummitab 1968 aasta tont 31. detsember 2008

Posted by toimetus in ajalugu, Euroopa, haridus, kodanikeühiskond, meeleavaldused, tõlkelood.
Tags:
trackback
Ksiazek, U.S. News.

Sarkozy esimene valitsusaasta. Foto: Jean-Philippe Ksiazek, U.S. News.

See Leigh Phillipsi lugu Sarkozy fears spectre of 1968 haunting Europe ilmus EUobserveris 23. detsembril 2008.

Ajal, mil erinevates riikides üle kogu mandri lahvatavad üheaegselt hajusad, kuid omavahel seotud sõjakad noorteprotestid, otsustas Prantsusmaa president Nicholas Sarkozy võtta tagasi kaks vaidlusi põhjustanud siseriiklikku seaduseelnõu, peljates, et mööda Euroopat käib ringi tont – 1968. aasta tont.

Härra Sarkozy, kes on iga kuue kuu tagant vahetuva Euroopa Liidu presidentuuri peatselt ametist lahkuv eesistuja, on jätnud kõrvale plaanid, mis puudutasid muutusi keskkooli õppekavades ja kaupluste pühapäevaseid lahtiolekuaegu ning seda kartuses, et “Kreeka sündroom” – kaks nädalat kestnud noorte tänavarahutused, mis on vapustanud Kreeka Vabariiki maa kõige ulatuslikumates rahutustes pärast sõjaväehunta kukutamist 1974. aastal – võiks levida Prantsusmaale või koguni üle kogu mandri.

Me ei saa tekitada olukorda, et jõuludeks on meil Euroopa Mai ‘68,” ütles Prantsusmaa riigijuht oma valitsuskabinetile väljaande Le Canard Enchaîné teatel, viidates 1968. aastal Prantsusmaal toimunud vasaktiiva tudengite protestidele ja üldstreigile, mis viisid lõpptulemusena Charles De Caulle valitsuse langemiseni.

Samasugused protestid leidsid mainitud aastal aset üle kogu maailma, iseäranis Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal, kuid Prantsuse poliitilises imagooloogias on nähtus nimega “68-aasta maisündmused” siiani unikaalsel kohal.

Prantsusmaa ei saa riiki kummuli pöörata – vaadake mis toimub Kreekas,” ütles Härra Sarkozy väidetavalt oma partei UMP parlamendiliikmetele Elysée Palees toimunud lõunal, teatab Prantsuse päevaleht Le Figaro.

Barrikaadid

Möödunud nädala esmaspäeval andis tema valitsus ise tagasikäigu plaanidele lisada pühapäevaseid šoppamisaegu, millele olid vastu katoliku kirik ja ametühingud.

Järgmisel päeval, pärast keskkoolitudengite sõjakaid proteste, lükkas haridusminister Xavier Darcos presidendi nõudel määramata ajaks edasi teise astme kooli õppekavade reorganiseerimise plaanid.

“Ma ei taha, et koolireformist kujuneks pantvang sotsiaalsetele pingetele, muredele ja ärevustele, mis pole koolitemaatikaga seotud,” ütles minister sellest sammust teatades.

Keskkoolitudengite ühingute kuu aega väldanud protestid haridussüsteemi muutuste vastu, millega kaasnesid koolihoonete barrikadeerimised üle kogu Prantsusmaa, keesid üle iseäranis Rennes’, maa lääneosas, muutudes vägivaldseteks.

Hoolimata teadaandest seaduseelnõu tagasi võtmise kohta protestid jätkusid, tuues kokku suuremal arvul osalejaid kui nädal varem. Kuigi enamjaolt olid demonstratsioonid rahumeelsed, kaasnesid Lyonis ja Lilles nendega mitmed arreteerimised, pärast seda, kui mõned autod olid põlema süüdatud.

Valitsuse seisukohta järgides asus Prantsusmaa Riiklik Tudengiliit (Union Nationale des Étudiants de France, UNEF) samuti Prantsusmaa proteste ja Kreeka sündmusi seostama, deklareerides oma “solidaarsust” Kreeka noortega “politsei repressioonide vastu”.

Pärast ‘CPE Põlvkonda Prantsusmaal,” ütles tudengiorganisatsioon – viidates 2006. aastal Prantsumaal toimunud ulatuslikele protestidele, mille tulemusel annulleeriti Contrat première embauche (Esimese Töölepingu) seadus, mis oleks võimaldanud tööandjatel palju lihtsamini noorte töötajate lepinguid lõpetada -, “on see “600Euro Põlvkond” Kreekas, kes näitab välja sedasama vastuseisu ebakindlusele ja tunnet, et meil ei ole tulevikku”.

Kreeka protestijad on kirjeldanud ennast kui “600Euro Põlvkonda”, ironiseerides oma väikese keskmise kuupalga üle, mis jääb madalaks isegi pärast aastaid kestnud täiendava hariduse omandamist peale keskkooli.

600 Euro Põlvkond

Asjad lähevad tuliseks kõikjal Euroopas – Kreekas, aga samuti Hispaanias, Itaalias ja koguni Prantsusmaal. Kreeka tudengite hüüdlause “600Euro Põlvkonnast” võib siin kergesti moodi minna,” ütles president Sarkozy oma ministritele.

Kui te näete nii ägedat vastuseisu inimeste vahel, kui te näete seda rüüstamist,” olevat ta väidetavalt öelnud, “…sellisel maal nagu Kreeka, siis ilmselt paneb see meid kaks korda järele mõtlema.

Viimastel nädalatel on demonstratsioonid, ülikoolide hõivamised ja koguni raudteeliinide blokeerimised levinud üle kogu Hispaania, protestiks Bologna Protsessi vastu, mis kujutab endast Euroopa Liidu poolt inspireeritud ülikoolide ja kolledžite reformide seeriat (Tõlkija kommentaar: Eestis seadustatud 3+2 süsteem pole neis riikides aruteludest kaugemale jõudnud).

Samuti on Bologna Protsess esile kutsunud märkimisväärse tudengite vastuseisu Itaalias, Soomes ja Horvaatias ning sajad tuhanded tudengid, professorid ja lapsevanemad kogunesid 30. oktoobril Rooma, osalemaks suurimatel tudengite protestidel, mida on sel maal nähtud pärast kuuekümnendaid aastaid.

Sarnaselt 2005. aastal üle kogu Prantsusmaa aset leidnud mustade ja Põhja-Aafrika päritolu noorte inimeste tänavarahutustele on viimastel päevadel Rootsis, Malmös jätkunud lahingud noorte ja politsei vahel.

Neljapäeval, 18. detsembril loopisid Islami kultuurikeskuse sulgemise vastu protesteerivad noored immigrandid ja vasaktiiva tudengid politseinikke kividega ning süütasid sõidukeid ja prügikaste.

“Kreeka Sündroom”

Briti agentuuri Daily Delegraph teatel pöördus Brüsselis, Euroopa Liidu detsembrikuisel kohtumisel oma ametivendadega noorte protestide üle nõu pidanud Prantsumaa president Pariisi tagasi veelgi murelikumana üle-Euroopalise “Mai 1968” pärast.

Prantsusmaa presidendi nõunik Raymond Soubie ütles: “Minu neljakümne aasta pikkuse karjääri jooksul olen ma alati keeldunud ütlemast, et kevad või sügis saavad olema kuumad.”

1969-70 aasta Kuum Sügis oli üle Põhja-Itaalia rullunud massiivne streikide laine, mis on kontinentaalses pressis sellest ajast alates viidanud teistele sügistele – või ükskõik millisele aastaajale – mil on toimunud tavalisest ulatuslikum töövõitlus.

Kuid täna,” jätkas ta, “arvan ma, et kõik võib olla kuum.”

Prantusmaa ja Euroopa liidrid on mures seda enam, et kuigi noorte aktsioonidel on tõenäosus lühemas perspektiivis vaibuda, on need alanud enne kui majanduskriis tegelikult pitsitama hakkab ning võivad taas jõuliselt puhkeda, siis kui töötuse määr järsult tõuseb.

Prantsusmaa Sotsialistliku Partei juhtiv liige Laurent Fabius ütles väljaandele i-Tele: “Tänasel päeval ähvardab “Kreeka Sündroom” kõiki riike, kui me leiame end tõsises kriisis koos sotsiaalse ebavõrdsuse plahvatusliku suurenemisega.”

Advertisements

Kommentaarid

1. keeleabi - 17. jaanuar 2009

Prantsuse kohanimede (ja nimede) eestikeelne käänamine:
Rennes, Rennes’i, Rennes’is, Rennes’ist
Marseille, Marseille’sse, Marseille’s, Marseille’st.

Omastavas käändes aga näiteks Marseille’ poliitik või Rennes’i poliitik.

Üldreegel lihtsustatult: kui sõna viimast tähte originaalkeeles ei hääldata, eraldatakse eesti keele käändelõpp ülakomaga. Kui hääldatud sõnalõpu viimane täht ühtib eesti keele käändelõpuga, lisatakse lihtsalt ülakoma.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: