jump to navigation

Venezuela: Human Rights Watch’i raport kriitika all 6. jaanuar 2009

Posted by toimetus in Ameerika, diskrimineerimine, tõlkelood.
Tags:
trackback
www.nuncscio.com

Foto aadressilt: http://www.nuncscio.com

CARACAS, 22. detsember (IPS) – Human Rights Watch’i raport Venezuela väidetavatest tagasilangustest inimõiguste valdkonnas, alates ajast, mil president 10 aastat tagasi ametisse asus, on 118 USA ja mitmete teiste riikide teadlase poolt tõsiselt kahtluse alla seatud.

Raport, mis kannab pealkirja “Kümme aastat Chávezi valitsemise all: poliitiline sallimatus ja kaotatud võimalused inimõiguste edendamiseks Venezuelas” ja mida tutvustati septembris, “ei täida isegi kõige minimaalsemaid teaduslikkuse, erapooletuse, täpsuse ega usaldusväärsuse standardeid,” ütlevad Ladina-Ameerika eksperdid oma Human Rights Watch’i (HRW) direktorite nõukogule saadetud avalikus kirjas.

Avaldades niisuguse läbinisti ebatäiusliku raporti ja tunnistades poliitilist motivatsiooni selle koostamisel, on (HRW Ameerika direktor José Miguel) Viviano õõnestanud tähtsa inimõigustega tegeleva organisatsiooni usaldusväärsust,” ütleb 15. detsembri kuupäeva kandev kiri.

Teadlaste sõnul ilmneb poliitiline motivatsioon Viviano lausest, et “Me koostasime käesoleva raporti, kuna me tahtsime maailmale näidata, et Venezuela ei ole kellelegi eeskujuks…”

Allakirjutajate seas on sellised USA eksperdid, nagu prominentne keeleteadlane ja poliitiliste kirjutiste autor Noam Chomsky, antropoloogid Clara ja Charles Briggs, ajaloolased Greg Grandin ja Charles Bergquist ning filmirežisöör Oliver Stone, samuti Brsiilia sotsioloog Emir Sader, Argentiina poliitikateadlane Mario Ayala ja Sidney Ülikooli poliitökonoomia professor Tim Anderson. (Vaata kirja siit)

Kirja autorite sõnul esitab New Yorgis asuva HRW raport “üldistavaid väiteid, mida ei kinnita toetavad faktid ning mõnel puhul isegi mitte loogilised argumendid. Näiteks on raporti kõige olulisemaks ja väljapaistvamaks väiteks, et  “diskrimineerimie poliitilistel põhjustel on olnud Chávezi presidendiaja iseloomustavaks tunnusjooneks.”

Ometi raport ei näita, ega isegi ei püüa näidata, ei seda, et poliitiline diskrimineerimine oleks praeguse valituse ajal lisandunud (võrreldes eelmiste valitsustega), ega seda, et see oleks Venezuelas suurem probleem kui ükskõik millises teises riigis maailmas“, ütlevad kirja autorid.

Samuti juhivad teadlased tähelepanu sellele, et HRW raport “tugineb ülekaalukalt opositsiooni allikatest pärinevale materjalile”, nagu näiteks ajalehed El Nacional ja El Universal ning TV uudistekanal Globovisión, viitamata samas selgelt asjaolule, et need kalduvad pooldama opositsiooni.

Avalik kiri tõdeb: “Venezuela suuremad meediakanalid on kuni tänase päevani siin poolkeral, ja õigupoolest kogu maailmas, konkurentsitul esikohal oma ägedate, pidurdamatute ning isegi õelate, tigedate ja vägivalda õhutavate valitsuse vastaste rünnakute poolest”.

Ning tsiteerides HRW raporti tõdemust, et “Kodanikke, kes kasutasid oma õigust teha üleskutse (presidendi tagandamise) referendumiks … on ähvardatud kättemaksuga ja neid on kantud musta nimekirja mõndede valitsuse töökohtade ja teenuste puhul”, märgib avalik kiri, et “kogu 230 leheküljelises raportis on viidatud ainult ühele väidetavale diskrimineerimisjuhtumile, mis seostub valitsusepoolsete teenustega”.

See juhtum puudutab väidet, mis sai HRW raporti autoritele teatavaks telefonivestluses ühe 98-aastase naise sugulasega ja mille kohaselt oli sellele naisele väidetavalt “keeldutud andmast ravimeid, mida ta oli pikka aega riigi arenguagentuurilt saanud ning programmi sekretär oli tema perekonnale keeldumist põhjendanud sellega, et naine kirjutas alla referendumi petitsioonile”, märgivad teadlased.

Teisisõnu, (valitsuse) Barrio Adentro programm on pakkunud tervishoiuteenuseid miljonitele vaestele Venezuela inimestele alates 2003. aastast ning raporti autorid avastasid ühe diskrimineerimisega seonduva väite, mis puudutab ühte inimest”, lisavad nad.

Samuti nendivad kirja autorid, et “raporti kõige tõsisem tööhõivega seonduva diskrimineerimise väide puudutab juhtumit, kus diskrimineerimise aluseks ei olnud mitte poliitiline parteiline kuuluvus vaid seotus seadusevastase õõnestustegevusega, mida ükski valitsus ei saaks ega peaks tolereerima: “Pärast (2003. aasta) streiki naftatööstuses puhastas PDVSA oma read nendest tuhandetest töötajatest, kes streigis osalesid”.

Aga nagu kõik sel ajal Venezuelas viibinud võivad kinnitada, oli see streik suunatud üsna avalikult valitsuse kukutamisele, mida opositsioonil oli õnnestunud teha ka vähem kui kaheksa kuud varem”, lühiajaliseks jäänud riigipöördes, lisavad kirja autorid. “Naftatööstuse streik laastas majanduse – mis kaotas järgnenud surutises 24 protsenti rahvuslikust koguproduktist – ning oli teist korda lähedal oma eesmärgi saavutamisele”, märgivad nad.

Samuti viitavad kirja autorid valitsuse keeldumisele uuendada telekanali RCTV ringhäälinguluba, millele HRW raport viitab nende sõnul kui “peamisele näitele Venezuela valitsuse väidetavast rünnakust sõnavabadusele. Paistab, et raporti autorite meelest pole oluline, et telekanal oli osalenud sõjaväelises riigipöördes ja teistes valitsuse kukutamise katsetes ega saaks seetõttu ringhäälinguluba üheski demokraatlikus riigis”.

Kiri lõpeb palvega, et HRW “oma raporti tagasi võtaks ja selle üle vaataks, nii et sellest saaks usaldusväärne dokument” ning ühtlasi palutakse Vivianol tagasi võtta oma märkused raporti poliitilise motiveerituse kohta.

Viviano ja HRW Ameerika divisioni asedirektor Daniel Wilkinson saadeti Venezuelast välja 18. septembril, mõned tunnid pärast seda, kui nad olid oma raportit pressile tutvustanud. Tol korral ütles HRW tegevdirektor Kenneth Roth, et Venezuela valitsus on “sõnumitooja välja visanud”.

HRW ütles neidsamu asju, mida inimõiguste kaitsjad (Venezuelas) on aastaid väitnud, ütles agentuurile IPS Central University Inimõiguste Keskuse jurist Héctor Faúndez. “HRW korraldas lihtsalt süstemaatilise jälgimise ja pretsedenditu HRW esindajate maalt välja saatmine muutis nende teated sallimatusest lihtsalt veelgi usaldusväärsemateks”.

Oktoobris sattusid Viviano ja HRW Columbia parempoolse valitsuse karmi kriitika alla, kuna organisatsiooni raportis süüdistati valitsust selles, et too takistab tugevalt parempoolsete paramilitaarsete grupeeringute tegevuse uurimist, mida oli algatanud justiitssüsteem. Viviano sõnul ei saadetud sellest hoolimata organisatsiooni sel korral riigist välja.

Agentuuri IPS küsimusele HRW Venezuela raportit puudutava avaliku kirja kohta vastas Viviano, et ta on selle kätte saanud ja vastab avalikult “igasugusele põhjendatud kriitikale, mida see võib sisaldada, niipea kui meil on võimalus seda uurida”.

Ta ütles siiski, et “süüdistus, nagu oleks meie raport poliitiliselt motiveeritud, pole mõistlik ning et igaüks, kes on tuttav meie tööga USA-s Kolumbias, Mehhikos ja paljudes teistes riikides, oleks sellega nõus”.

HRW koostab hoolikalt dokumenteeritud raporteid riikide kohta, kus me näeme olukordi, mis meie meelest väärivad uurimist, ning seda sõltumatult valitsuste kalduvustest, ütles Viviano.

Venezuela juhtumi puhul “näitab meie raport, kuidas Cháveze administratsioon on soodustanud poliitikat, mis õõnestab demokraatlikke institutsioone, nagu kohtusüsteem ja meedia, mis on olulise tähtsusega põhiliste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks”.

Valitsuse poolne kiire reageering, kui Human Right Watch Venezuelast välja saadeti, lihtsalt kinnitas raportis esitatud järelduste õigsust”, ütles ta.

Teadlased selgitavad, et “Meie kirja ei pea võtma kui õigustust Venezuela valitsuse otsusele HRW raporti autorid maalt välja saata. Inimõigused on liiga tähtsad, et kasutada neid poliitilise jalgpallina…”

Üks avaliku kirja autoritest, California Pomona Ülikooli ajalooprofessor Miguel Tinker Salas ütles agentuurile IPS, et “kiri on reageering HRW raportile: selle metodoloogiale, allikatele ja niisiis ka selle järeldustele.”

See ei kujuta endast inimõiguste põhjalikku uuringut ning samuti pole konsulteeritud organisatsioonidega Venezuelas”, ütles Tinker Salas, selgitades, miks keskendub kiri ainult HRW dokumendile ja mitte inimõigustega tegelevate Venezuela kohalike gruppide raportitele.

Kirja avaldamine kolm kuud pärast HRW raporti esitlust tulenes “konsultatsioonide ja arutelude protsessist, mis andis (allakirjutajatele) piisavalt aega HRW raporti ja meie kirja lugemiseks ja omadele järeldustele jõudmiseks”.

Tinker Salas ütles, et kiri oli USA professorite initsiatiiv, kuid et nad leidsid toetust ka Ladina-Ameerika teadlastelt ja lootsid koguda rohkem allkirju.

Üks rühm, mis möödunud nädalal oma toetuse andis oli, Council of Hemispheric Affairs (COHA), Washingtonis asuv mõttekoda, mis saatis kirja ringi käima koos omapoolse HRW raportit kritiseeriva eesõnaga.

COHA tõdes, et raport “on rakendanud ülepakutud keelekasutust ja selgelt ebasiirast taktikat, esitades rea Cháveze vastaseid väiteid, mis on liialdatud ja kohatud. Asi pole mitte selles, nagu oleksid president Cháves ja Venezuela valitsus veatud – kaugel sellest. Probleem on alatus toonis ning tasakaalu ja õiglase mängu puudumises, mis iseloomustab Viviano raportit, ning tema tendentslikud tõlgendused, mis puudutavad Cháveze revolutsiooni väärtegusid, on tähelepanuväärselt ebaproportsionaalsed ja ebakorrektsed”.

Viviano demonstreerib oma suutmatust teha president Cháveze puhul vahet haukumise ja hammustamise vahel ja on moonutav iseloomustada Venezuela liidrit kui peamist inimõiguste rikkujat, süüdistus, mis on juba niigi kurikuulsaks saanud. Teisisõnu, Viviano ajab pidevalt segi Cháveze sageli häbitult veidra stiili ja tema muidu tugeva, kui mitte ülekaaluka, demokraatliku mandaadi,” tõdetakse COHA poolt kirjale lisatud eessõnas.

***
Originaal: Humberto Márquez VENEZUELA: Human Rights Watch Report Under Fire. Esmaspäeval, 22. detsembril, 2008. Inter Press Service News Agency.

Advertisements

Kommentaarid

1. Hubbil - 7. jaanuar 2009

Tanastes uudistes: Hugo Chavez saatis riigist valja Iisraeli suursaadiku protestiks Gaza elanike suhtes toime pandavasse inimoiguste rikkumisse, sojakuritegudesse jne. Kui ainult veel monel poliitikul oleks nii palju “cojones”, oleks maailm parem paik…

HRW on US riigidepartemangu aka valisministeeriumi ja Georg Sorose uhisprojekt. Mina ei vota neid tosiselt ja nii ei peaks ka keegi teine tegema. Mitte selleparast, et mina niimoodi arvan, vaid juba 10 aastat tagasi tommati neil puksid maha (paljastamise mottes) teatud inimeste poolt, kellele ei meeldinud see liba-inimoiguste organisatsioon.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: