jump to navigation

Kuidas KAPO loomakaitsjaid töötleb 10. jaanuar 2009

Posted by Manjana in diskrimineerimine, kodanikeühiskond, roheline, teised autorid.
Tags:
trackback
Vabadus valida elu. Kunstitudengite näitus Maarjamäe lossi aias. Juuni 2008.

Vabadus valida elu. Kunstitudengite näitus Maarjamäe lossi aias. Juuni 2008.

Täna toome Teile lugemiseks keskkooliõpilase Kristina kirjelduse sellest, kuidas salaluure Eestis loomaõiguslasi kohtleb (lühem variant ilmus EPLs). Osa sellest võis näha ka Pealtnägija saates 7. jaanuaril 2009, kuid kestnud on “töö” juba mitu aastat. Kui KAPO kohtus minuga mõni aasta tagasi seepärast, et ma kuulusin Vasakparteisse, siis peale minu poliitilise tegevuse, küsis agent ka minu käest, mida ma tean Eesti loomaõiguslaste liikumisest. Kuna mul puudus igasugune huvi KAPO informaatoriks hakata, siis ma rääkisin neile, et süütute tüdrukute jälitamine pole täismehele sobiv tegevus. Kuid kuna mujal maailmas tuntakse loomaõiguslasi kui agressiivseid ja USA luure (The Department of Homeland Security) peab loomakaitsjaid üheks ohtlikumaks organisatsiooniks üldse, siis ei saanud KAPO meie loomakaitsjaid vähemvõimekaks pidada. Muideks, kui mujal Euroopas on mitmed loomaõiguste organisatsioonid tuntud ka vägivaldsete aktsioonide ja meile läbi Eesti meedia alasti demonstrantide poolest, siis Eestis on tegemist vägivalda ja endapaljastamist mittepooldava organisatsiooniga.

Kuulun Eesti loomaõiguslaste liikumisse Loomade Nimel, olen aktiivne loomaõiguslane. Loomaõiguslus on mõtteviis, mis usub, et igal loomal on põhiõigused, ehk siis õigus elule, õigus vabadusele ja olla inimese poolt ekspluateerimata. Oleme tööstusliku loomakasvatuse mentaliteedi vastu, kus loom on produkt, millest tuleb maksimum võtta, olenemata talle põhjustatud piinadest. Iga loom on elusolend, kuid teisejärguliste mugavuste rahuldamiseks on meie kaasmaalaste tapmine tänapäeval laialt levinud sotsiaalne probleem.

Järgnev lugu on minu poolt läbielatud õuduslugu Eesti kodanikuühiskonna liimena. Paljud, kes seda kuulnud on, on leidnud seoseid kunagise repressiivorgani KGBga. Ma olen küll liiga noor, et teada KGB kohta rohkem kui raamatutest, kuid olles omal nahal tunda saanud jälgimisühiskonna ebainimlikkust, tahaksin ma küsida – kas tegelikult on üldse midagi muutnud? Ajad, mil KGB inimesi jälgis on möödas, kuid tere tulemast tänapäeva, lubage esitleda Kapot.

Kas keegi meist tahaks elada riigis, kus ta peab kartma, kui soovib oma arvamust välja öelda? Tahame vaba ühiskonda. Seepärast soovin Eesti Kaitsepolitsei poolt aset leidnud aktivistide repressioone igal juhul avalikustada, et Kapo ei tunneks, et saab oma tagakiusamist ja inimeste eludes põhjuseta urgitsemist rahus teha.

2008. aasta augustis toimus Rootsis rahvusvaheline loomaõiguslaste kogunemine. Eestist läks meid sinna 6. Umbes kolm päeva pärast Rootsist naasmist tuli Kaitsepolitseilt esimene kõne. Helistati tööle. Kõne oli klassikalise luureorganisatsiooni stiilis: „Kas sina tuled meie juurde või me tuleme sulle nüüd ja praegu ise järele?“. Nii ei jäänudki inimesel muud üle, kui end töölt ära küsida, et Toompuiesteele „kohvile“ minna. Edasi pressiti aktivisti ökoterroristide nimistusse sattumise ning seetõttu ka piiride sulgemise ähvardusel välja Rootsis käinute nimed. Ja seda hoolimata juba eelnevalt Kapo ametniku laual olnud selgesti loetavast nimekirjast seal käinute kohta.

Paar päeva pärast seda helistati järgmisele aktivistile, kes Rootsis käis, Martinile, kes on samuti loomaõiguslusaktivist. Esimese kõne ajal küsis ta, kas tegu on ametliku vestlusega ja soovis kirjalikku kutset. Hiljem helistati talle ja öeldi, et kutse on valmis ja taheti jälle kokku saada. Kapo töötaja ütles kiiresti ja arusaamatult oma nime, palvele seda korrata reageeris aga ärritunult, lisades et seda on küllalt öeldud. Nii jäigi töötaja esitlemata. Küsimuse peale millest vestelda soovitakse ei vastatud samuti. Martin oli siiski nõus kokku saama, et kutse vastu võtta.

Kokkusaamine kujunes üsna imelikuks. Töötõendit näidati vaid vilksamisi. Kutse oli trükitud väiksele paberile, mida ametnik taskus hoidis. Ta näitas seda korraks, siis võttis jälle ära. Martin tegi ettepaneku, et ta saaks kutse enda kätte ja helistaks, kui saab sobiva aja välja pakkuda. Selle peale ütles kapo töötaja, et kui Martin kohe kindlat vastust anda ei saa, ei anna ta kutset kättegi. Samuti lisas töötaja, et kui ta kutse Martini kätte annaks, siis kes teab, kellele seda veel näitaks. Kui tegu oleks olnud täiesti seaduslikult põhjendatud kutsega, siis miks peaks sellist komejanti mängima?

Siis helistas Kapo töötaja Martini emale ja külastas ka tema töökohta. Pärast istuti kolmekesi ühes kohvikus ja selleks hetkeks oli Martinil kogu kapopoolse kahtlase käitumise tõttu igasugune koostöötahe ära kadunud. Tema ema ees oli ametnik viks ja viisakas, aga Martinit ennast kohtles täiesti vastupidiselt. Kui Martin ütles, et ta ei ole koostööst huvitatud ja siis hakkasid tulema erinevad vihjed tema tuleviku kohta, mida ta rikub kui keeldub Kapoga koostööst jne… Ka Martinile mainiti, et talle võidakse sulgeda riigipiirid, aga seda öeldi muidugi omavahel, mitte siis, kui ema juures viibis.

Oleme Martiniga ka klassikaaslased. Hirmutava vahejuhtumina saime õpetajatelt teada, et Kapo on käinud koolis meie iseloomustusi küsimas. Moodus meie nurkasurumiseks, et me tunneks survet kohe igalt poolt?

Pärast seda mõtlesime, et ehk saab nüüd lõpuks rahu ja see teema on ammendunud, kuni… Kapo võttis ühendust minu emaga.

Las ma siis natuke räägin ka, milline pätt, kaabakas ja muidu kaak ma olen. Tegelen aktiivselt erinevate valdkondadega, mis puudutavad arutut loomade ekspluateerimist, osalen sanktsioneeritud meeleavalduste korraldamises loomade tapmise ja väärkohtlemise vastu, nagu näiteks loomi sandistavates tingimustes pidamine karusnaha saamise eesmärgil, pean demonstratsioonidel kõnesid, vajadusel suhtlen nendel teemadel ka meediaga. Kuid ma ei loobi karusnahapoodide akendesse telliskive, ei käi loomi puuridest metsa laskmas ega ründa karusnahkses kasukas tädisid tänaval värvipurgiga.

Ma olen koos teiste aktivistidega teenud loomaõigusluse teemalisi infolaudu. Mulle isiklikult tundub, et tegu on millegagi, mis püüab muuta maailma kõigile paremaks kohaks, mitte ökoterrorismiga, mis vääriks sügavat urgitsemist ja aktivistide ellupressimist. Küll aga arvab meie repressiivorgan Kaitsepolitsei pisut teisiti.

Ka minu emale helistati töötelefonile. Öeldi tuntud lausejupp, kas tema tuleb nende juurde või nemad tema juurde. Kuigi ma olin talle rääkinud, et paraku on siinmail selline asi võimalik, tuli see ikkagi hoobina. Telefonitsi kokkulepitud kohtumisele minnes tundis mu ema huvi, kuidas Kapo ametnik ära tunda, kuid KAPO agent ei näinud põhjust muretsemiseks: „Küll me juba ise teid ära tunneme“.Tubli eelnev jälitustöö inimesele, kel pole isegi mitte loomaõiguslusega mitte kui midagi pistmist? Mu ema ei käi demonstratsioonidel!

Järgneval kokkusaamisel oli Kapo ametnik viisakas ning mu emale räägiti minu mitmesugustest tegevustest, kus ma käinud olin ja mida teinud. Kapol oli minu igapäevane tegevus kenasti dokumenteerinud. Küsiti ka kohustuslikke küsimusi: kellega suhtleb, kui palju, kas keegi on külas käinud, kas ma olen kellestki rääkinud ja teisi isiklikke küsimusi. Sellest võiks välja lugeda, et iga inimene, kellega ma vähegi suhtlen, pakub Kapole huvi. Lisaks küsiti ka küsimusi, mis mulle konkreetse eraellu tungimisena tunduvad ja olid täiesti kontekstivälised. Näiteks kas mul on kodus printer, kui palju ma taskuraha saan, kus ma mõnikord öösiti olen? Minu tõekspidamisi mitte kuigi toetava ema jaoks oli kogu see asi väga ebameeldiv kogemus, kuna tema ei ole sellega kuidagi seotud ega teagi suurt midagi. Kapo poolt oli äärmiselt ebaprofessionaalne võtta ühendust temaga kuid mitte minu endaga. Järgmine kord soovitakski Kapol otse inimestega ühendust võtta, mitte läbi kõrvaliste asjassepuutumatute inimeste.

Läbi isiklike läbielamiste olen ka mõelnud, et mida ma tahaks, et muutuks. Ma arvan, et esimene samm paremuse poole oleks Kapo tegevuse muutumine tunduvalt läbipaistvamaks. Et enam ei toimuks psühholoogiliselt vägivaldselt ja “vabatahtlikke” ja samas pealesunnitud kohvilekutsumisi, kus aktiviste ähvardatakse saatusega saada „kapo tehtud“ terroristiks, kui ei tehta nii, nagu Kapo tahab.

Me ei saa rääkida kodanikuühiskonna arengust, kui iga teisitimõtleja maha trambitakse. Vaba ühiskonda ei saavuta repressioonidega. Kas demokraatlikus ühiskonnas ei või inimesel tõesti olla just sellised ideaalid, mis neile meeldivad? Eriti, kui need ideaalid kätkevad endast totaalset hoolimist ka meie ülejäänud kahesilmsete sõprade suhtes ning on vastu mitmesugusele meie ühiskonnas igapäevaselt aset leidvale vägivallale.

Advertisements

Kommentaarid

1. Wild - 10. jaanuar 2009

Loomade ja looduse pilastamine ja piinamine on inimõigus, raha määrab õigused, mitte eetika ega reaalne vajadus.
Või noh “ma tahan!” ja “ma vajan” on paljudel inimestel nagunii lootusetult segamini läinud, need on üks ja sama.

Vaba ühiskonda ei saavuta repressioonidega. Kas demokraatlikus ühiskonnas ei või inimesel tõesti olla just sellised ideaalid, mis neile meeldivad? <<< vabalt, ainult et enne tuleks laiali külvata ignorantsi pisik, et nendest, kes oma mätta otsas midagi kisavad, pole vaja üldse välja teha, keda nühib, las lõugab. Ja igaüks karjubki oma, kurtidele kõrvadele.
Dialoogi ja ühtsemate järelduste ja kokkulepete võimalust ma küll ei näe, eriti veel arvestatava raha liikumisega valdkondades.

2. Oudekki - 10. jaanuar 2009

Wild – mòned ideaalid mònikord tòmbavad kaasamòtlejaid ligi… See, kui kòik ideaalid kòigile ei sobi ja mòningaid ignoreeritakse ei olegi ju probleem. Lihtsalt, kòigile vòiks anda vòimaluse endaga sarnaselt mòtlevate inimeste leidmiseks. See ei nòua ignorantsi.

3. Vari - 10. jaanuar 2009

naiivselt:
aga kas sellise psyhhoterrori eest ei saa vastavaid survestajaid kohtusse anda. ma usun, et nii sinu kui ema tervis sai oluliselt häiritud.

ja kui veel mõelda, et tõelised suurpätid ja kurjategijad laiavad laiutavad täiesti vabalt

4. Offf - 10. jaanuar 2009

Mina olen ka loomade õiguste poolt. Loomadel on õigus: 1. olla maitsev 2. seljas, jalas ja kaelas hea välja näha. End of stoori.

5. Wild - 10. jaanuar 2009

Oudekki, ma olen Sinuga nõus.

Aga enese mõtete avaldamise vormidel on vahe, need on kas passiivsed või agressiivsed.
Demonstratsioon on agressiivne vahend ja häirib teisi inimesi, kel on õigus seda mitte kuulata. Väga raske on mitte kuulda kui sulle tänaval kõrva karjutakse, sest sa ei teadnud, et seda tänavat/kohta peaks antud ajahetkel vältima.

Mina neid agressiivseid nt ignoreeringi.
Aga kui mul oleks igav või ma tahaks tähelepanu, siis Loomade Nimel – nende puhul ma seaks end teisele poole tänavat ja röögiks ruuporisse, et nad tahavad korraldada loomade genotsiidi.
Kui keegi vaevuks küsima, mida ma sellega mõtlen, siis seda, et nad ei tee õige ja eetilise riietumise valimise osas üldse nii suurt lärmi kui piinatakse osas (mis on täitsa õige, ma pean seda ka mõttetuks, seega lubamatuks sadismiks äri nilem).
Aga kui me vaatame rõivatööstust ja selle sünteetilist osa, tooraineid (sh kuluvat puhast vett), keemilisi protsesse, tekkivaid jäätmeid ja seda, kuhu need lõpuks satuvad + kasutatud rõivad, siis keskkonnale ja loomastikule tehakse ränka kahju ning lihtsalt “ära kanna karusnahka” võib sõnumi kuulja väga loodus- ja loomavastasele teele paisata.

6. sirje - 10. jaanuar 2009

Kui inimene ei tea, et demonstratsioon toimub, siis on see tema oma viga. Tallinnas näiteks on linnavalitsuse lehel kõik avalikud kogunemised kellaajaliselt kirjas: http://www.tallinn.ee/g1535s42004
Samuti on seal kirjas, kes seda korraldab. Nii, et kui keegi soovib vältida avalikke üritusi, pole see eriti keeruline. Kui keegi soovib elada riigis, kus demonstratsioone üldse ei korraldata, tuleb tal elamiseks mõni autoritaarse korraga riik valida – seal on demonstratsioonid riigivalitseja sünnipäeva ja riigipöörde korraldamise kuupäevadel.

7. Wild - 10. jaanuar 2009

Oma viga ikka, nagu vihmavarjugi koju jätmine, kui ilm.ee lehel on kirjas, et sadama hakkab.

Sirje: Sa arvad, et linnaametnikud ennustavad neid avalikke üritusi sinna lehele?

8. Kingokana - 10. jaanuar 2009

Kasvavale organismile on loomsest toidust loobumine kahjulik. 15-16 aastased ei anna veel endale aru, mida nad teevad. Seega on riigiorganite sekkumine igati õigustatud. Miks meedia KAPO suht igapäevase toimingu suure kella külge pani, jääb mõistmatuks. Ja kui panigi, siis võinuks anda sõna ka kasvatusteadlastele ja arstidele…

Sirje: Ma ei teadnudki, et KAPO ülesanne on peale korruptantide avastamise ka kodanike tervislike toitumise küsimustega tegelemine :o

9. Wild - 10. jaanuar 2009

Loomne toit+nahk ja karusnahk on täiesti erinevad asjad.
Minu meelest selle pärast, et looma ära süüakse ja nahk saabasteks, tagideks, püksirihmadeks, rahakottideks tehakse ei karju keegi kusagil (veel) väga kõvasti.

Karusloomad on hoopis teine rida – kas see on vajalik või rahuldab lihtsalt edevust, tervis ja toitumine ei puutu asjasse, pole nagu kuulnud, et keegi hõberebaseid õgiks.

10. Hubbil - 11. jaanuar 2009

Kingokana, kas see on fakt, et loomne toit (ma loodan, et siin oli moeldud mitte loomade toitu) on vajalik kasvavale organismile? Ma usun, et on kullalt perekondi kus molemad vanemad on taimetoitlased ja ei anna oma lapsele peale rinnapiimast voorutamist rohkem midagi. Ei ole nagu kuulnud uhestki kohtuasjast, mille teema oleks lapsele tema arenguks vajalike liha jne edasi keelamisest.

Balansseeritud (proteiinid, vitamiinid jne) taimetoit on aga toestatud kui tervislikum valik. Kui jatta korvale Monsanto ja keemial kasvatatud produktid, siis iga taimetoitlane elab kauem ja parema tervise juures.

Ma ise olen taimetoitlane olnud juba kaua aega. Lihaletist poes lahen ma kauge ringiga mooda selle imala lihalohna parast mis sealt tuleb, ajab ookima. Kuid loomaoiguslased on printsipiaalne rahvas rohkem teisel pohjustel kui tervislik toitumine. Ma ei ole paris kindel, kas igal loomal peaksid olema koik samad oigused kui inimesel, kuid mis puudutab loomade kohtlemist, piina uleskasvamisel ja valu nende tapmisel, selles suhtes on neil samad oigused. Sest nad tunnevad sama moodi kui inimesed.

Kanadas oli moni aeg tagasi diskussioon selle ule, kas peaks keelama kosher meetodil loomade tapmise, sest see on eriti piinarikas viis. Ma ei laheks siin detailidesse, kuid diskussiooni punkt oli selles, et loomade ja lindude tapmisel tavalises tapamajas on reegliks see, et nad ennem tuimestatakse elektrishokiga. Kosher reeglid seda ei luba ja siis kasutatakse looma tuimestamiseks valu. Vaga johker, kas parakus terariista ringikeerutamisega voi silmamunade sissesurumisega. Kosher tapamajad (kus muideks rabi loikab looma kori labi), on aga samuti massproduktsioonile ja tooviljakusele ules ehitatud. Loomad aga lahevad hulluks kui nad tunnevad vere lohna. Nii et neid on vaja rahustada ennem kui rabi oma noaga too ara teeb. Kanada diskussioon aga suri varsti valja ja ma ei ole kuulnud, et kosher tapamajad oleks oma litsentsi kaotanud.

KAPO suhtes on mul oma valjakujunenud arvamus ja kuna mul on pohhui mis nad minust arvavad, siis utlen ma selle valja. Uks kuradi amatooride kamp. Igas riigis (arenenud, ma motlen) on pohimote, et koik nuhid hoiavad madalat profiili. Mida vahem avalikkust ja teavet nende tegevuse kohta, seda parem neile endile oma too tegemiseks, mis on ju nuhkimine salaja. Eesti meedias on nad vist iga jumala paev. Uhel paeval ennast kiitmas ja teisel paeval ennast kaitsemas suudistuste eest. KAPO aastaraamat on naerukoht oma amatoorliku sisu ja vormi poolest. Koolitudrukute/poiste tagaajamine uliagarate nuhkide poolt on naeruvaarne. Kogu see nuhkide kamp ei suutnud leida toendeid 4 mehe kinnimoistmiseks. Magati maha uhe mehe tegevus, kes muus teavet koikidele, kes selle eest olid nous maksma, ja seda aastaid. Korruptantide vastane tegevus, mis kaib poliitilise tellimuse jargi.

KAPO-st tuleb eemale hoida. Kunagi lapsena kaisin Tallinnas uhes pioneeride ringis, kus me ohinaga valmistasime omale rakette ja siis lasime neid vastu taevast Paldiski maantel asunud asuulumi tagusel platsil. Hullumajast ilmus valja ikka moni hulluke kes noudis teada, mida me seal teeme ja kas koik on seadusega kooskolas. Paralleelid KAPO-ga on siin olemas.

KAPO mehele, kes seda loeb praegu, joudu ja jaksu ja head arengut primaadist inimeseks.

11. Kingokana - 11. jaanuar 2009

To: Hubbil. See on tõestatud, et normaalseks arenguks vajab inimene teatud loomse päritoluga aminohappeid, mida ise ei suuda sünteesida. Taimedes neid samuti ei leidu. Aga eks igaüks ise tea. Lastele taimetoidu pealesurumisest ei ole jah kohtuasja tekkinud, kuid pigem seaduste puudulikkuses või korrakaitsjate laiskuse tõttu.

Muuseas, aastaid tagasi, kui selgus, et üks ususekt ei lase lastele vereülekannet teha, ei läinud ka keegi kinni, kuigi nende “veendumuse” tõttu sai vähemalt üks laps hukka.

Üldiselt on nii, et mõõdukas tegevus on alati soositud, igasugune liialdamine aga mitte ja tekitab ühiskonnas kummastust. Ei taha üll kedagi pahandada, kuid tean ka mitut taimetoitlast, kellest mitu on pehmelt öeldes kummalise käitumisega. Ja väga palju taimetoitlasi on varjul sealsamas Paldiski maanteel – kas neid ka psühhiaatrid ahistavad?

Miitingutega, eriti noorte ja äärmuslaste väljaastumisega kaasnevad politseile vastuhakud. Nii ka nüüd – riigiorgani tegevust arvustatakse lahmimisi. Seega on KAPO preventiivne tegevus igati õigustatud, kuigi meetodid ehk on vaieldavad.

Nii et lõppkokkuvõttes – mina austan taimetoitlaste õigusi, kuid ei lähe linna peale lihasööjaid kaitsma. Kena oleks, kui ka taimetoitlased samamoodi toimiks. Aga näe, ikka lärmavad, raisk.

12. Wild - 11. jaanuar 2009

Ses osas on Kingokanal õigus, et loomne toit, olgu otsene liha või piimatooted, muna ON vajalikud, asendamatuid aminohappeid on kokku seitse ja näiteks punane liha sisaldab neid kõiki.

Kui neid ei saada (puhta taimse toidu korral on see võimatu) siis organism kulutab ebanormaalse energia ning teiste ressursside hulga ja kulub mitu aastat kulub, organism maksab selle käitumise eest kätte.

Inimene on omnivoor, segatoiduline, vajab nii taimseid kui loomseid valke ja selle tõestab ära juba inimese anatoomia – ennast peegli ees keegi vast lahti lõikama ei hakka, et seedekulglat vaadata, aga tee peeglisse vaadates suu lahti – silmahambaid, kaniine, pole mitte ühelgi herbivooril.

13. Hubbil - 11. jaanuar 2009

See diskussioon votab kummalise varjundi. “Ja väga palju taimetoitlasi on varjul sealsamas Paldiski maanteel – kas neid ka psühhiaatrid ahistavad?”

Inimestele lahimatel sugulastel shimpansidel on ka loikehambad, nende dieet on aga peaaegu nagu taimetoitlastel http://www.savethechimps.org/chimps_facts_eat.asp
Ma arvan, et taimetoitlaseks olemise parast hoitakse neid puurides ja tehakse nendega eksperimente ;=)

Enda peeglist vaatamine aga ei ole veel toestanud uhtegi teaduslikku teooriat. Vannis kaimine kull.

Politseile vastuhakk ei ole iseenesest paha mote. Vaba inimene peab olema vaba ka pohjendamatust jalitamisest, summaarsest vahistamisest ja repressioonidest. Igas arenenud riigis on olemas institutsioonid, mis kontrollivad joustruktuuride kaitumist. Eesti parlamendikomisjonid seda vaga ilmselt ei ole.

14. sirje - 12. jaanuar 2009

Mina ei ole taimetoitlane, aga ma olen selle kohta lugenud ja ma arvan, et inimesed, kes räägivad, et taimetoitlus on haigete inimeste pärusmaa, on lihtsalt laisad, kes ei tahagi teada, mis asi taimetoitlus on ja leiavad, et lihtsam on enda laiskust õigustada ja teisi halvustada.

Mis tõestab inimese puhul, et ta on loomse toidu söömiseks loodud? (peale selle, et naised saunas rääkisid). Võrrelge inimese hambaid näiteks kassi hammastega ja siis näiteks lehma hammastega. Või noh, kui mõnel inimesel on sellised teravad kikud nagu kiskjatel, et liha rebida, siis muidugi, on tal tõestus omast suust võtta. Wild, kas sinu silmahammastega saab toorest lihast tükke kätte? Jah, meil pole mitut magu nagu lehmal, aga õnneks oskame me sööki kuumtöödelda.

Taimetoitlasi on terve hulk erinevaid liike: ühed söövad ühte-, teised teist- ja kolmandad kolmandat moodi ja asju.

Mida mina tean on, et tofuga saab asendada nii liha kui ka näiteks igasugu piima- ja munatooteid. Mingid taimetoitlased vist söövad muna ja piima ka. Ma loodan, et ükski taimetoitlaste vaenlane ei ole nii loll, et arvaks nagu taimetoitlased ainult juurikaid ja tofut söövadki. Aga otsige nüüd ise edasi mööda internetti, millised variandid on olemas, enne kui hakate vehkima oma teadmistega hullumaja asukatest.

Aminohappeid, mida inimene vajab kasvamiseks on kokku kaheksa. Nende kohta võib lugeda näiteks siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Essential_amino_acid
Seal on kirjas, mis mida sisaldab jne.

Mina näiteks söön liha sellepärast, et tahan ja see ei tekita mul mingit vajadust halvustada neid, kes teistmoodi toituvad.

15. ants - 12. jaanuar 2009

Kummaline on 8.m teemavalik – loomakaitsjate kiusamine. Samal ajal ei peeta oluliseks kommenteerida poole Euroopa vaevlemist külmas Venemaa gaasitarnete katkestamise tõttu.

Sirje: Kuna meil tasulisi töötajaid pole, siis me ei jõua kõiki teemasid kirjutada. Pealegi ei pea me oluliseks kirjutada sellest, mida kõik eesti meediakanalid kogu aeg kirjutavad.

16. Hubbil - 12. jaanuar 2009

Ants, Euroopa riigid on toodud ohvriks. Uhelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Ukrina poolt. Kummal rohkem suud on, oleks hea teada. Venemaa kasutab oma muskleid, Ukraina vaevleb oma oranzhi revolutsiooni tegelaste kaes.

Venemaa voidab siin, pole kahtlust. Kaotab veidi oma nagu kui energia eksportija ja lisaks 120 miljonit USD paevas, kuid neile on praegu tahtsam oma tahtsust naidata kui uus riik. Trumbid on nende kaes. Nagu Gruusia soja ajal.

Loomakaitsjad kaitsevad inimesi a priori. Humaansust nii inimeste kui ka loomade suhtes.

17. tqnis - 13. jaanuar 2009

Mis taimetoitlusse puutub, siis ma kaldun arvama, et tegelikult vajab inimene midagi loomselt küll. Vahetevahel. Ja mingis koguses. Sellises koguses, nagu liha vähemasti minu igapäevases dieedis on, on ta aga kohe kindlasti “tahan”, mitte “vajan”. Mitte et ma seda muuta kavatseksin.

Mis sellesse KAPO-teemasse puutub… Nojah. Igatahes hea meel näha, et meie KAPO pole niigi vägev, et paari koolilast vait ehmatada. KGB… Edasiseks teadmiseks, NKVD ja Gestaapoga võrdlemine kõlaks veel vägevamalt.

18. Hubbil - 15. jaanuar 2009

Ehhee, tqnis, Taimetoitlus ei ole mitte ideoloogia per se. Minu naitel, minu isa ja ema perekonnas surid noorte meeste/naistena mitu, kardiovaskulaarsed haigused. Minu jaoks siis loogiline lahenemine, paralleeliks, ara joo ennast surnuks, ara soo ennast surnuks, kolab akordina.

Lahenedes teise vaatevinkli alt, mida esindavad tanapaeval uha rohkem ja rohkem inimesi, lihaloomade/lindude kasvatamine ei vasta inimkonna arengu saavutatud humaansuse standarditele. Nimelt humaansus laieneb ka loomadele. Voib-olla tuleb see ullatuseks koerade ja kasside pidajatele, kuid nii monedki peavad koike liha soomist vorreldavaks lemmiklooma liha soomisele.

Vaadakem siis uhiselt liha Saastumarketi lihaletis kui oma koera kintsu. Puudsin nuud natuke trivialiseeerida ehk lihtrahvale selgitada, mida moeldakse teises sfaaris. Pardon kui ma solvasin kellegi tundeid liha vastu.

19. tqnis - 15. jaanuar 2009

Teame, teame. Ja kolmas, ning vaata et kõige mõjuvam argument on see, et liha tootmiseks vajaliku sööda kasvatamiseks vajatakse hullusti palju põllumaad, millel võiks pigem inimestele vajalikku vilja kasvatada, nii et piltlikult öeldes tähendab liha söömine meeletu koguse leiva vaeste eest pintslisse pistmist.

Aga sellegipoolest…

20. eiviitsisisselogida - 15. jaanuar 2009

Ma olen ilmselt naiivne, aga ma ei saa täpselt aru, mispoolest see vestlusele kutsumine nii kohutavalt ahistav ja ähvardav on. Ma saaks aru, kui me elaks riigis, kus vestlusele järgneb öine must kongiauto, troika, vangilaager ja nimeta haud. Minu meelest kaitseb kaitsepolitsei inimeste rahu ja turvalisust – nii hästi või halvasti kui nad oskavad. Tõenäoliselt nad teavad ekstremistlike organisatsioonide tegevusest, sidemetest ja võimalikust ohust palju rohkem kui meie, nii et eks nad võivad kohati kalduda kergesse paranoiasse ja ülereageerimisse (põhimõttel, et parem karta kui kahetseda). Aga kui miski viltu läheb ja kivid-kaikad juba lendavad, siis hakatakse vältimatult nende käest aru pärima, kes vastutab selle eest, et ohtu ette ei nähtud ega neutraliseeritud. Nii üldjoontes ei maksaks minu meelest kapos küll mingit kgb-kolli näha. Kutsutakse vestlusele – no ja vestledki, milles probleem, kui sa pole seadust rikkunud, siis pole ju midagi karta, ja iga inimene peab politseid korra tagamisel abistama. Aktivistid ei tohi nii ara verega olla. Muidugi võib vabalt olla, et see “meid kiusatakse” ongi hoopis propagandanõks.

21. mina - 7. veebruar 2009

No offense aga kapo teeb õieti. See loomakaitse on ikka veits haiglaseks läind, eriti kui näiteks kanade ja sigade pärast grupp inimesi rahutusi hakkavad korraldama. Ja mu arust on see arusaam ikka nii mööda et loom on ka elusolend ja sellepärast ei tohi tappa teda jne. Krt küll, loodus on ju niimoodi paika seatud, et toitutakse teineteisest. Äkki alustate liikumist lõvide, tiigrite ja teiste kiskjate vastu samuti, sest ka nemad toituvad loomadest ?!

Ja lõpuks tuletan meelde, et taimed on ka elusloodus. Ja neid te ometi sööte… Võiks aru saada, et see on täielik jama mida need aktivistid teevad ja kui ikka lausa rahutusteks sellise vale arusaama pärast, siis ma ei näe mida kapo valesti teeb. Väga hea kui keegi selliseid mõttetusi piirab.

Sirje: mis kanadest sa jahud?

22. Oudekki - 7. veebruar 2009

Mina jälle arvan, et üks esimesi inimõigusi on olla loll. KAPO ei ole ju mingi rahvahariduse projekt ja õnneks veel selle pärast, et keegi faktides eksib või millestki imelikult arvab, meil veel vangi ei panda. Mis siis, kui ongi vale arusaam? Mis see politsei asi on? Või peaks äkki õppejõud ka iga eksamil halvasti vastanud tudengi joonel politseisse saatma?

23. asd - 7. veebruar 2009

kui tegemist on avalike üritustega, millega kaasnevad rahutused või seaduserikkumised, siis on lollus ka politsei asi.

konkreetsete meetodite koha pealt sõna ei võta, ei tea piisavalt.

24. sirje - 7. veebruar 2009

eesti loomakaitsjatega pole ju mingeid rahutusi kaasnenud. kapo kollitab neid selle pärast, et läänes on loomakaitsjaid kümneid erinevaid rühmitusi ja mõned neist on ka väga ekstreemsed. eestis on nii mitmekülgse kodanikuühiskonna poole veel paarkümmend aastat minna, kui me üldse sinna poole teelgi oleme. ajakirjandus suutis meie loomakaitsjate vastase jutu kõrvale ainult inglise PETA tüdrukute palja keha pilte panna, meie loomakaitsjad ei poolda isegi enesepaljastamist vaid teevad seaduse piirides oma teavitustööd. sama hästi võiks suva millist MTÜd kottida, et äkki kasvavad järsku tänaval mässajateks.

25. asd - 7. veebruar 2009

sirje, isegi meie ajakirjandus suutis otsapidi siduda mainitud loomakaitsjakesed mingi rootsi pättusega ja kohaliku varguse peale lolli jutu ajamisega. iirc. väga süvitsi ei ole uurinud.

26. Hubbil - 7. veebruar 2009

Loomakaitsjate tegevuse aluseks on tagada loomadele mitte inimoigused, mida neil ilmselt vaja pole, vaid inimeste poolt moistlik suhtumine. Moistlik selles mottes, et kui palju loomadel on inimestega vordvaarseid tundeid. Nad tunnevad valu samuti, nende kinnises ruumis hoidmine ja vaarkohtlemine tekitavad samu reaktsioone kui inimestel. Jne.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: