jump to navigation

Kas Eestit on veel aastaks või paariks? 15. jaanuar 2009

Posted by toimetus in Euroopa, majandus, poliitika, tõlkelood.
trackback
Tornide linn

Tornide linn

Kirjutas: Juha Molari, Suomen Antifasistinen Komitea (SAFKA)

1,5 miljonilise rahvaga ei saa majandus toimida. Veel paar aastat tagasi paistis statistika kena olevat ja riiki kiideti ja selle eest tuleb tänada muidugi välismaiseid investoreid. Nüüd on tarbijahindade tõus muutunud pöörasemaks kui ükskõik millal pärast 1998. aasta augustikuud, töökohtade hinnakonkurentsi eelis ei too enam Eestisse uusi ettevõteid ja kaubandusettevõtteid on rohkesti ainult Tallinna kesklinnas. Paar päeva tagasi ennustasid Eesti enda majandusteadlased 2009. aastaks umbes 5% SKP langust, mis tähendab, et Eestit tabab kõige hullem majanduskriis pärast 1991. aastal toimunud iseseisvumist. 2008. aasta detsembris uskus Eesti Pank veel, et 2009. aasta langus saab olema rohkem kui 4%, kuid nüüd muutub pilt veelgi viletsamaks. Aasta tagasi ennustati 2009. aasta majanduskasvuks 6.4% ja seejärel, 2008. aasta suvel usuti 2009. aastaks veel 2,6% kasvu, kuid nüüd satub rahvamajandus tõeliselt raskustesse. Eesti rahvamajanduse kiire tagasikäik sai alguse juba enne rahvusvahelise majandustaseme kiiret kukkumist. Tööpuuduse protsendiks kujuneb üheksa, mis tähendab, et tööpuudus kahekordistub Eestis lühikese ajaga. Kuidas Eesti riiklik korraldus sellises olukorras püsima jääb, kui riigi juhtkond ei ole suutnud isegi headel aegadel kodanikuühiskonda üles ehitada? Alanud 2009. aasta on Eesti kõige halvem pärast iseseisvumist.

Saame näha, millise vastuse saab dotsent Bäckmani küsimus, et kuidas suudab ebarahvamajandus kasvõi kümme aastat vastu pidada. Bäckman ütles need karmid sõnad, kuna ta oli ärritunud sellest, kuidas riigi juhtkond surnute haudu ja mäletsust teotas. Nii ei toimi ükski elujõuline tsiviliseeritud riik. Kui Eesti niimoodi toimib, siis näitab riik endas surma eelhingust.

OECD analüütikud ütlesid 2008. aasta novembri lõpul, et Eesti puhul on kõige halvemaks väljavaateks siseriikliku nõudluse järsk langus. Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel avaldanud 15. detsembril Päevalehes hinnangu, et Eesti kiire majanduskav on toimunud tänu välismaistele in­ves­to­r-lae­na­jaile, kuid ta küsib samas, et mis juhtub siis, kui need lahkuvad. Ta nõuab, et Eesti juhtkond tajuks, et riigi praegune majanduspoliitiline mudel variseb kokku; senise majanduskasvu vedurid ja eelised on juba lõppenud. “Peap­rob­leem on hoo­pis Ees­ti in­tel­lek­tuaal­ne ja po­lii­ti­li­ne võime­tus prae­gust olu­kor­da analüüsi­da, vi­ga­dest õppi­da ja sel­lest läh­tu­vaid muuda­tu­si ka­van­da­da”. Eesti suutmatus uueneda ilmneb selles, et olukorra nõudmisi arvestades “on eestlased eba­kom­pe­tent­sed, en­nast täis ja eba­to­le­rant­sed”.

Muidugi näeksin ma meeleldi ka Soomest lõuna pool arenevat rahvamajandust, kuid selle mesinädalad on saanud karmi lõpu. Käisin suvel Tallinnas seda arengut uurimas ning intervjueerisin seal mõnesid venelastest ettevõtjaid: nende hämmastavalt selge nägemus oli, et Eesti on muutunud ebarentaabliks, väikeseks, sisemiselt lõhestunud ja poliitiliselt kahtlaseks piirkonnaks. Kui ettevõte tahab laieneda, siis läheb see Eestist minema. Nüüd, majanduslanguse ajal on välismaised ettevõtted sunnitud oma äritegevust paljudes turuvaldkondades karmilt piirama: kokku tõmbamised algavad Eestist, sest seal ei ole enam mingit potentsiaali.

Kahjuks on majandusprobleemidel kalduvus teravdada inimrühmade vahelisi suhteid. Kleini ja Bioni psühhoanalüütilisest vaatenurgast lähtudes räägitakse projektiivsest identifitseerimisest, millest on saanud üks minu lemmikväljendeid. See tähendab seda, et inimesed kannavad omaenda halba enesetunnet üle patuoinastele, välistele vaenlastele. Tööpuuduse ja raskuste saabudes on oht, et sisseõpitud halvad kombed muutuvad veelgi hullemaks. Eestis on riigi juhtkond õpetanud eestlasi ja venelasi teineteist vihkama, kuigi enne praeguse juhtkonna võimuletulekut elati heas läbisaamises. Eesti praeguse olukorra lahendamiseks tuleks Rainer Katteli küsimust korrates kaaluda, kas eba­kom­pe­tent­ne, en­nast täis ja eba­to­le­rant­ne valitsus on selleks sobiv. Minu meelest ei peaks rahvast ja rahvusrühmi Eestist minema küüditama ega vana Lõuna-Aafrika kombe kohaselt eraldama või alistama, vaid rahumeelse lahenduse jaoks tuleks leida pädev, oma rahvast ja riiki armastav, salliv valitsus. Ei tahaks näha alanud aasta jooksul oma töökohast mõnedkümned kilomeetrid lõuna pool mingeid õnnetusi.

***
Lugu Miten Viro kestäisi edes vuoden tai pari? ilmus 8. jaanuaril 2009.

Advertisements

Kommentaarid

1. Wild - 15. jaanuar 2009

Esimene lõik on nii ilus ja optimistlik.

Tglt ka, ma küll ei tea võimalust, kuidas me saame pidama jääda -5% SKP ja 9% töötuse juurde – selleks peaks keegi praegusi laenutingimusi kõvasti lõdvemaks laskma ja raha ringlusse päästma; meie rahvuslik kogumajandusprodukt on aastaid kahekohalist miinust jooksnud, meil endil oma süstemaatiliselt hävitatud ja mahamüüdud riigis pole sinna SKP-sse midagi peale võõra raha kirjutada.

2. metskaplan - 15. jaanuar 2009

Mitte Ansipi valitsus vaid 50 aastat punast võimu õpetas eestlased venelasi vihkama. Ülemaailmset majanduskriisi ei saa ka kohe kuidagi praeguse valitsuse süüks panna, nii vägevad nad nüüd ka ei ole.

Praegu ei ole aeg teine teise peale näpuga näidata ja targutada stiilis: “meie rääkisime juba ammu, et nii läheb…”. Saksamaal oli aastaid töötus 10 % kandis, ent ometi pole nende riigiga midagi juhtunud. Prantsusmaal on enam-vähem samad probleemid aga pole ka neil häda midagi. Üheski Euroopa riigis ei ole majanduslangus veel riigipööret kaasa toonud, miks peaks see siis meil juhtuma?

3. peeter - 15. jaanuar 2009

“Euroopa riigis ei ole majanduslangus veel riigipööret kaasa toonud, miks peaks see siis meil juhtuma?”

Siin mitte ei kardeta, vaid oodatakse riigipööret.

4. sirje - 15. jaanuar 2009

Artiklis ei ole manitud riigipööret. Mida te selle riigipöörde all silmis peate? Valitsuse kukutamist? Kelle poolt, opositsioon on hambutu.

Demokraatliku riigi pööramist autokraatseks? Kelle poolt, kellel oleks nii palju võimu, toetajaid ja tahtmist? Sõjaväelased?

Või mida teie mõtlesite riigipöörde all?

Artikkel räägib minu arvates poliitilistest muudatutest pehmes võtmes – ehk rohkem inimõiguseid ja poliitilise eliidi ühepäevaliblika stiilist loobumisest.

5. indrek - 15. jaanuar 2009

Mina tahaksin loota, et olukord Eestis muutub nõnda, et meie peaprobleem ei oleks alljärgnev.

“Peap­rob­leem on hoo­pis Ees­ti in­tel­lek­tuaal­ne ja po­lii­ti­li­ne võime­tus prae­gust olu­kor­da analüüsi­da, vi­ga­dest õppi­da ja sel­lest läh­tu­vaid muuda­tu­si ka­van­da­da”. Eesti suutmatus uueneda ilmneb selles, et olukorra nõudmisi arvestades “on eestlased eba­kom­pe­tent­sed, en­nast täis ja eba­to­le­rant­sed”.

6. Kaamos - 15. jaanuar 2009

Lugesin huviga ja korduvalt, aga mõnele artikli põhjal tekkinud küsimusele vastust ei saanudki, saab ehk keegi aidata?

Kui artiklis on üsna otseselt kaheldud Eesti riigi kui sellise püsimajäämise võimalikkuses, siis ei saa rääkida poliitilistest muudatustest pehmes võtmes. Riigi püsimajäämist võivad ohustada vaid riigipööre või rünnak väljastpoolt. Kui riigipöörde ohtu pole, kas siis peaks arvestama selle teise võimalusega?
Muuhulgas jäid mulle üsna arusaamatuks //Minu meelest ei peaks rahvast ja rahvusrühmi Eestist minema küüditama// lõik. Ons`midagi kahe silma vahele jäänud, keda kavatsetakse küüditada ja kuhu?
Kellele selline mõtteväänamine küll huvi pakub?

Arenev rahvamajanduse ja arutu ressursseraiskava tööstuse aeg saab vihinal läbi mitte ainult Eestis. Hispaania 13,4% töötusprotsent ja Saksamaa analüütikute võssasõit sealse ekspordiennustuse tegemisel – ka me peaks mingi ime läbi lootma, et Eesti on nagu uppumatu klimp piimasupis, et meil läheb kõik hästi, olgu mujal mis tahes?
Praegune majandusmudel on puruks, praegune valitsus on vilets. Need on kaks tõest fakti.

Ahsoo: kolmekümnendate Saksamaal oli majanduslangus üks mutrike kogu masinavärgis, mis viis Austria vuntsiku lõpuks pukki. Võrdlemisi pehmelt. Ega Soome antifašistlik komitee ometi nii labast vihjet tee?

7. ct - 16. jaanuar 2009

Kaamos: Kui riigipöörde ohtu pole, kas siis peaks arvestama selle teise võimalusega?

On veel ka kolmas võimalus, mis sisaldab mõlemat. Rahvarahutused (põhjust valitsusega rahulolematuseks ju ikka leiab) ja läbikukkunud riigipööre, mis päädib sellega, et Venemaa sõidab sisse oma kodanike julgeolekut tagama. Ja jääbki, kuni olukord on stabiliseerunud (kuid tänu provokatsioonidele ei stabiliseeru see ehk aastakümneid)…

8. kaamos - 16. jaanuar 2009

Paraku selline stsenaarium algabki riigipöörde(katse)ga , millele vihjamisest selles artiklis väidetavalt juttu ei olnud. Edasine oleks juba puhas vallutusretk võõrriigi poolt (nagu Afganistanis, nagu Iraagis , nagu Palestiinas). Loosungid, milliste alt teise riiki sisse marsitakse ei muuda seda millekski muuks. Samuti ei muutu läbikukkunud riigipööre “väikeseks rüselemiseks”.
Kolmas võimalus on tõesti halvim võimalik variant.
Aitäh hirmutamast :D

9. sirje - 16. jaanuar 2009

Eesti võrdlemine Afganistaani, Iraagi ja Palestiinaga on suht eluvõõras. Kõikidesse sissetungija on otseselt või kaudselt USA ja tegemist on riikidega, millel on olemas mingi maavara või loodusvara, mida teised endale tahavad. Meil pole midagi. Kui eelmistel sajanditel oli meil hea geopoliitiline asukoht, siis enam pole seegi mingi ihaldusväärne, kuna meri pole nii oluline kui varemalt. Miks peaks keegi eestit tahtma? Selleks, et Euroopa Liidule sõda kuulutada? Üksikuna ja mahajäetuna paariariigina omaette rahvuslaste autoritaarse valitsuse küüsis olla, oleks hoopis nõmedam ja tõenäolisem tsenaarium.

10. kaamos - 16. jaanuar 2009

Kui Eesti oleks üks mitte kedagi huvitav absoluutselt tarbetu maatükk keset eimiskit oleks väital, et see maa ei huvita kedagi isegi jumet. Kahtlen selle väite paikapidavuses. Nii ilus ja muretu see julgeolek meil ikkagi pole.

Antud artiklis öeldakse otse välja, et on alust kaarta Eesti kui riigi eksisteerimise lõppemist. Sirje väitel riigipöördest juttu pole ja ka vallutada ei taha meid keegi.

Mida siis artikli autorid sellega mõtlesid, nende kommentaaride valguses muurub asi järjest segasemaks?

Sirje: Loo all on link originaalblogipostitusele. Seal on autor sarnasele küsimusele vastanud, aga minu soome keel pole nii hea, et seda sealt tõlkida.

11. Gallacher - 16. jaanuar 2009

“Eestis on riigi juhtkond õpetanud eestlasi ja venelasi teineteist vihkama, kuigi enne praeguse juhtkonna võimuletulekut elati heas läbisaamises”

“Minu meelest ei peaks rahvast ja rahvusrühmi Eestist minema küüditama ega vana Lõuna-Aafrika kombe kohaselt eraldama või alistama, vaid rahumeelse lahenduse jaoks tuleks leida pädev, oma rahvast ja riiki armastav, salliv valitsus.”

Ahah.

12. kaamos - 16. jaanuar 2009

Aitäh suunamise eest originaalartikli kommentaaride juurde, paraku kinnitas see mu arvamust, et artikli autoril on tarkust vaid vigade nägemiseks ja nutikust teha nende alusel üldistusi, mis täpsustuste küsimisel saavad rohmakaid ja ebamääraseid vastuseid. (Maali maalt ütleks, et autor lahmib mõnuga).
Ikkagi kasulik lugemine, eks tõde viletsalt töötava valitsuse kohta on tõde ikka, tulgu see kelle suust tahes.

Vastuseid oma küsimustele ma ikkagi ei saanud, eks küsin ise.

13. Franz - 16. jaanuar 2009

Molari on samas pundis koos Bäckmani ja Hietaneniga. Kas ikka tõesti on vaja tema artikleid siin avaldada?

14. kummardan - 16. jaanuar 2009

Sama küsimus tekkis minul.
Mina loen seda blogi vahel kui igav on lõbustamiseks. Siin on see esile tõstetud justkui tõsine ja adekvaatne analüüs

Mind huvitab, et mis alusel valitakse artikleid mida siia tõlkida – kas tõesti adekvaatsemaid analüüse ei ole? Või on selle esiletõstmise taga mingi sügavam idee? Antifašistlik komitee?

“Mielestäni kansaa ja kansanryhmiä ei pidä kyyditä pois Virosta eikä vanhan eteläafrikkalaisen politiikan tavoin eristää tai alistaa, vaan rauhanomainen ratkaisutapaa varten pitäisi löytää pätevä, omaa kansaa ja valtiota rakastava, suvaitseva hallitus.”

Mõh? Mõh?

Ei mõista valikukriteeriume – ehk toimetus selgitab. Safka plogis ma veel saan aru, kuid mis kontekstis ma siin seda teksti mõtestama ja mõistma peaks?

15. Gallacher - 16. jaanuar 2009

Heh, ma arvasin seni, et Robinsoni usufoorum (http://foorum.usk.ee) on kõige kõvem huumorileht aga see Soome neostalinistide umbluu on veel parem :)
Ma arvan ka, et Sirje võiks nüüd põhjendada, miks just sellise seltsimehe arvamusavaldused? Arvestades, et ei S.K. ega O.D. on väitnud, et nemad kommunistid pole, ilmselt ammugi siis mitte stalinistid.

Sirje: Selles jutus siin pole ju midagi stalinistlikku. Pole ju öeldud, et kõik, kes kirjutajaga nõus pole, lähevad likvideerimisele. Kas Teile ei meeldi sõna antifašistlik? Seda esiteks. Teiseks valitakse lugusid lähtuvalt põhimõttest, et teha eesti keeles kättesaadavaks materjale, mida üldjuhul Eesti meediasse ei tõlgita. Et peaasjalikult on eesmärk siis lihtsalt silmaringi laiendada. See Soome keelne lugu puudutab näiteks ka Eestit ja ei ole ehk mõttekas kommenteerida teemasid, mida inimesed ise lugenud ei ole. Nii et põhieesmärk on Eesti meediamaastiku mitmekesistamine, avardamine, jne. Pealegi pole meil just liiga palju tõlkijaid. Kas keegi sooviks näiteks tõlkida, mida saksakeelne meedia kirjutab?

16. mina - 16. jaanuar 2009

Deem, mingi minu valitud kasutajanime asemel kasutatakse seda suvalist kasutajanime “Kummardan”. Kuid artikli kodublogist kopeerin ühe täiesti sümptomaatlise lõigu:

“Neuvostoliiton aikana elämä Suomessa ja Virossa oli parempaa ja turvallisempaa kuin sen rikollisen hajottamisen jälkeen. Viro menestyi Neuvostoliitossa hyvin, se oli eliittivaltio ja ylpeä asemastaan. Nyt se on syrjäinen ja taantuva apartheid-hallintoalue, jonka legitimiteetti valtiona on olematon. Suomi oli Neuvostoliiton naapurina hyvä, turvallinen ja kansallistunteeltaan normalisoitu maa. Nyt se on kouluampujien ja joukkomurhafantasioilla politiikkaan nousevien sadistien valtakunta.”

17. Hubbil - 17. jaanuar 2009

Jatkusuutlikkus on uks modernne eestikeelne sona. Juha Molari (purihammas vist tolkes) ei ole mitte eestlastesobralik selles mottes, et ta naeb Eestit mustades varvides. Aga ei tohiks lasta maha teate toojat. Eesti valitsus ei ole teinud midagi arukat, et tagada Eesti jatkusuutlikkust. Koik eesti marurahvuslased peaksid praegu otsima kodust oma vanaisade jahipussid ja vikatid ja minema Toompeale valitsust kukutama. Sest see valitsus on teinud eestlaste kui rahvuse sailimisele vaga palju kurja. Laar peaks saama jalgupidi ules poodud lihakonksude otsa nagu tehti Mussoliniga, kellega Laaril on vaga palju uhist.

Nuud, lopetan selle musta huumori. Legaalne lahtiutlemine eelnevast: ma ei kutsu kedagi ules vagivaldsele riigipoordele voi kellegi vagivaldsele kohtlemisele. Koik eelnev oli moeldud huumorina ja on konstitutsiooniga lubatud sonavabaduse raamides.

Juha Molari loo tolkimine on hea ettevotmine, mis peaks avardama maailmavaadet inimestel, kellel on voime naha maailma. Perspektiivi ja retrospekti ja miks mitte praeguse situatsiooni hindamist Eestis, mis on uks kurb vaatepilt. Juha Molari astus narvidele, tsiteerin Gallacheri: “ahah”. Briljantne.

Argake ules, eestlased. Sonumitooja tapmine ei paasta sonumist.

18. mina - 17. jaanuar 2009

Mina ei usu, et säärane (dialektiline?) arutluskäik peaks tähendama koridoris peaga seinast seina jooksmist. Selle asemel, et pöörata 90 kraadi ja otsida sealt, kus seina ei ole tunneli lõpust valgust.

Me võime tuua ju Pravda artiklid ka ära, kus räägitakse juba viimased 8 aastat Eesti kohe-kohe toimuvast kollapsist. Kas mu maailmavaade on siis avardatud?

Küsimus ongi kuidas peaks nüüd selle artikliga opereerima? Safka blogikirjutajate eeldus on, et Eesti on pärast natsi-saksamaad ja LAV-i kõige suurem kurjuse kants. Mis moodi minna dialoogi säärase tekstiga. Valitsust kaitsta nagu ei tahaks, teksti ennast ka näpida ei tahaks (näpud lähevad kakaseks).

Seepärast pöördungi toimetajate poole, et nad selgitaksid selle teksti kvaliteeti ja funktsiooni nende blogi kontekstis. Kirjutage eessõna või teinekord.

19. sirje - 17. jaanuar 2009

Juha Molari on kirjutanud postituse, kus on viidatud sellele tõlkele:
http://juhamolari.blogspot.com/2009/01/lepopiv.html

Minale: Sulle vastus on 15. kommi all. Kvaliteedi üle võib igaüks ise otsustada. Ma ei kujuta küll ette, et oskaksin kõigile juttudele sissejuhatust kirjutada. Arvamust saab ju kommides avaldada. Aga selle artikli majandusanalüüs on täiesti pädev: numbrid on õiged, järeldused vettpidavad ja kokkuvõte, et “Minu meelest ei peaks rahvast ja rahvusrühmi Eestist minema küüditama ega vana Lõuna-Aafrika kombe kohaselt eraldama või alistama, vaid rahumeelse lahenduse jaoks tuleks leida pädev, oma rahvast ja riiki armastav, salliv valitsus. Ei tahaks näha alanud aasta jooksul oma töökohast mõnedkümned kilomeetrid lõuna pool mingeid õnnetusi” on sama, mis mul.

Ma ka tahaks Eesti oleks jätkusuutlik, rahumeelne ja ei ahistaks oma inimesi.

20. mina - 17. jaanuar 2009

Minu meelest ei peaks rahvast ja rahvusrühmi Eestist minema küüditama ega vana Lõuna-Aafrika kombe kohaselt eraldama või alistama, vaid rahumeelse lahenduse jaoks tuleks leida pädev, oma rahvast ja riiki armastav, salliv valitsus. Ei tahaks näha alanud aasta jooksul oma töökohast mõnedkümned kilomeetrid lõuna pool mingeid õnnetusi” on sama, mis mul.

=

Ma ka tahaks Eesti oleks jätkusuutlik, rahumeelne ja ei ahistaks oma inimesi.

No kastreeri või naiseks, kuid mina siealt sama välja ei ole.

21. Hubbil - 17. jaanuar 2009

Huvitav uudis. Eile oli Moskvas Venemaa presidendi protokollikohane uue 12 saadiku volikirjade vastuvott. Teiste hulgas ka uus Eesti saadik. Teistest NATO riikidest veel Suurbritannia, uudise tegi minu jaoks huvitavaks see, et uute saadikute hulgas olid ka Louna-Osseetia ja Abhaasia saadikud. Nii et Suurbritannia ja Eesti saadikud sobrustasid seal koikidega. Pole nagu kuulnud demarche’st kus Eesti saadik oleks uksi paugutades saalist lahkunud. Koik marurahvuslased nuud Valismin-i ette protesteerima, sest kaudselt on Eesti nuud tunnustanud Gruusia lagunemist!

Mina-le, teksti kvaliteedi ja funktsiooni selgitamine on keeruline vark. Igale minale jaab oigus lugeda tekstist valja mis ta iganes soovib. Nouda peale tolkimist ka toimetamist uhe blogi omanike poolt on veidi palju noutud, autorioigused ka nagu ei luba.

Tean paari kohta (nendest mida ma loen), kus eessona kirjutamine on vaevaks voetud, kuid see on pigem suur erand. Selleparast, et need artiklid, mis nendes blogides ilmuvad, on tellitud blogi omanike poolt. Lihtne siis ka kirjutada eessona artiklile, nii umbes veerand artikli pikkusest. Aga seda tehakse rohkem respektist antud kirjatuki ullitaja suhtes. Vaja ka uhte-kahte taispalgaga entusiasti seda tegema.

8. mai blog on suhteliselt noor ja nende praegust optimistlikku tolkelugude ulesriputamist tuleb tervitada. Alternatiiv massimeediale.

22. mina - 17. jaanuar 2009

Vigadeparandus – ühes lauses kaks viga on ikka liiga palju. Eriti kui see “üks lause” ongi kogu minu kommentaar:

“No kastreeri või naiseks, kuid mina sealt sama välja ei loe.”

23. Oudekki - 19. jaanuar 2009

“Mina” ytles: Eeldused, millest Safka lähtub on immuunsed faktidele ja reaalsusele ning nende alternatiivsetele (vähemideoloogilistele) interpretatsioonidele ning järeldused peksavad järjekindlalt vaid ühte väravasse

Safka blogi kohta yldiselt ei oska ma suurt ytelda (sest see on keeles, mida ma ei valda), aga antud artikkel tundus mulle siiski suhteliselt neutraalne ja vòimaliku “musta stsenaariumi” yle arutlev. Stalinistlikku ei ole siin midagi. Jah, nii mònedki ennustused ei pruugi tòeks saada, aga mis siis? Vòi on artikli ainus probleem see, et autor Eestit ei ylista? Kui eestlased ise ei suuda oma riiki kritiseerida ja omaenda vààrtusi aeg-ajalt kahtluse alla seada, noh, siis on hea, kui keegi teine viitsib seda teha.

Seda, et Eesti majandus ehitati yles vàlisinvesteeringute abil, ei eita ju keegi. Kirgiisias selliseid vàlisinvesteeringuid ei olnud ja nende olukord on majanduslikus mòttes palju raskem olnud. Siis nendib ta, et maailmas on majanduskriis, mis ei jàta ka Eestis puutumata ja et majanduskriisi tingimused tekitavad rahulolematust. Rahulolematuse olukorras on inimesed vastuvòtlikud ideoloogiatele, mis kellegi “kòiges syydlaseks” teevad ning totalitarismiihalusele. See on ka suhteliselt mainstream arutlus – aga samas, mida Eestis nii palju ei kuule, kui vòiks.

Kui kellelgi on majandusraskuste olukorras, kui nàiteks peaks minema nii viletsasti, et enam pensione vàlja ei maksta, vòimalus teha riigipòòre, siis need on Eesti kontekstis rahvuslased. Ja Eesti ààrmusrahvuslaste esimene vaenlane on paraku venelane. Seega on Ansipi valistus kòik teinud selleks, et meid ootaks kodusòda, diktatuur vòi midagi muud sellelaadset. Ma loodan, et nii ei làhe, aga see ei tàhenda, et sel teemal ei vòiks ja ei peaks mòtlema.

Màrkusena, see, et valitsus ei ole yldse kriisi suhtes midagi ette vòtnud, isegi yritanud, nàitab minu jaoks ka, et tegemist on ebakompetentsete tegelastega. Maripuu case peaks olema piisav, et neid tagasi kutsuda.

Muide, minu arvates on vàga huvitav ja kòige irriteerivam eelkòige selle loo esimene lause “1,5 miljonilise rahvaga ei saa majandus toimida.” Siin on oluline kysida “milline majandus ei saa toimida 1.5 miljoniga” ja “miks”… Eesti on jah mòttetu turg suurettevòtetele. Seega, mis on variandid?

Sirje: Selle esimese lausega on väike konks. Minu soome keel on kah suht kehv (või noh päris kehv), ja tõlkija oli selle esimese lause nii tõlkinud, et mina sellel eesti keeles tähendust ei leidnud. Ma siis vaatasin seda soomekeelset lauset ühest ja teisest otsast ja kuna artikli esimene lause otsustab, kas keegi üldse edasi loeb, siis toimetasin selle arusaadavaks. Mida autor oma esimese lausega öelda tahtis, on mulle siiani ebaselge. Ma peaks nüüd vist autori ja tõlkija ees vabandama.

24. analyytik - 20. jaanuar 2009

Vaatasin veidi seda originaali ja eks probleemi muidugi on. Juba pealkirjaga.

Miten Viro kestäisi edes vuoden tai pari?
Kas Eestit on veel aastaks või paariks?

Mnjah. Vot see on jah selline soome keele ütlus. Ja otse ei tule see jälle hästi eesti keelde üle. Ühesõnaga: soome keeles on see nagu varjatum kuidagi, küsimuse taha peidetud. Aga otse tõlkides, siis keerab jälle eesti keeles see küsimus teise kanti pisut. No et: KUIDAS peaks vastu? Aga algne mõte ei ole jälle see.
Nii et see eesti keelne variant on siiski piisavalt sobiv mu meelest.
***

1,5 miljoonan kansa ei voi olla oikea kansantalous.
1,5 miljonilise rahvaga ei saa majandus toimida.

Põhimõtteliselt on tõlge jälle sobiv.
Kansantalous – rahvamajandus.
Aga see kansa, sellega on vist pisut sama jama nagu sõnaga nation. No et on rahvas, aga ka riik ja võib-olla ühiskond ka.
Nii et mõte on jah selline, et: Nii väike rahvaarv ei saa justkui moodustada sellist iseseisvat ja täiskomplektset ja toimivat majandust/riigimajandust/rahvamajandust. Euroopa mõttes siis – peaks rõhutama.

Just see sõltumatu/iseseisev on ehk oluline. Selles mõttes oleks vist alles Rootsi nii öelda päris. Ja kui veel vaadata Rootsit koos Norraga, sest minu teada vist olid nad üle saja aasta tagasi üks riik. Ja neil ei ole vist keeleprobleeme praktiliselt omavahel.

Nii et 10+5 miljonit ja seejuures väga suur territorium. Euroopa mõistes. Metallitööstus, masinaehitus, mets, Lõuna-Rootsi põllumajandus pluss Norra hüdroenergia, kalandus, nafta.
Vot see moodustaks siis selle, mis oleks “oikea kansantalous”. Vist. No et selline iseseisev/sõltumatu “üksus”. Suhteliselt. Kuna neil on siis endal põhiosa vajalikust olemas.
Ah jaa. Siis peab olema ju haridus ja tervishoid ja kõik see ka. 1,5 miljoni puhul on raske pidada üleval kõrgkoole, kus tuleksid näiteks tipptasemel arstid kasvõi. Eks tuleb ka, aga kõike erialasid katta on ilmselt juba päris raske.
***

Nii et jah, eks tõlge on alati tõlge, aga antud juhul sobib ju küll. Ja siin on kõikidel lugudel originaalile ka viide, nii et kui jääb segaseks, siis saab kasvõi sõnaraamatute abil ju vaadata.

25. Hubbil - 21. jaanuar 2009

Miten Viro kestäisi edes vuoden tai pari?
Kas Eestit on veel aastaks või paariks?

Tolgiksin seda retoorilise kusimusena: Kuidas voiks Eesti pusida aasta voi paar?

1,5 miljoonan kansa ei voi olla oikea kansantalous.
1,5 miljonilise rahvaga ei saa majandus toimida.

Minu tolge oleks: 1.5 miljoni elanikuga riik ei saa olla majanduslikult iseseisev.

Aegajalt vilksatab huvilise jaoks huvitavaid utlemisi majandusmeeste poolt. Kummekond aastat kirjutas uks lennukitoostuse analuutik, et oma lennukitoostuse jaoks peab riigis olema 200 miljonit elanikku. Ja tal oli jumala oigus. Naiteks Venemaa on praegu suurusjargus 150 miljonit elanikku, Ukraina 50 miljonit. Kui nad olid uhes riigis, maletate, see oli ammu, siis olid Ukrainas Antonovi tehased, Venemaal Jak, Iljushin, Tupolev. Mitte uhtegi uut mudelit pole 10 aasta jooksul valja tulnud. Raagin siin tsiviillenukite toostusest. Olen kuulnud, et Tupolev pingutab praegu oma esimese uue mudeliga peale NL lagunemist. Sukhoi Superjeti jaoks teevad Venemaa tehased praktiliselt ainult kere, ja panevad lennuki kokku, see ei tule arvesse.

Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa pidid kokku panema konsortsiumi, et teha midagi, mis oleks sarnane lennukitoostusele, see pole kansantalous.

Kanada (vist 32 milj) on vaike erand oma eduka Bombardieriga, aga nende lennukiprogramm on vaga palju subsideeritud riigi poolt. Brasiilia ja Kanada vahel on olnud palju tulisid selle ule, et kui palju on oieti WTO reeglite jargi lubatud subsideerida oma lennukeid. Niisiis molemad riigid subsideerivad oma lennukitoostust tihti hamarate skeemide jargi. Rahvuslik uhkus mangib rolli.

Nuud see kansantalous sona. Kui nuud minna jarjest vaiksema mastaabiga toostuste juurde, siis uhest rahvaarvu numbrist alates muutub rahvusliku produkti tootmine nonsensiks. Jaab ule kurb projektipohine tootmine ja alltoovott. Veel nishitooted, mis on raskelt kaitstud autorioigustega. Ma raagin siin rahvuslikust produktist kui selgelt uhe rahvusega identifitseeritavast produktist. L. Meri “Eesti Nokia” on kantud samast natsionalistlikust angstist, kui marurahvuslaste hirm rahvuse kadumise eest. Molemad on paraluseerinud nn. Eesti eliidi, nii et rahva heaolu ja majanduse areng on jaanud kuskile kaugele nende inimeste prioriteetide hulgas.

Isegi projektipohine ja alltoovott on praegu ohus. Investorid ei leia enam Eestist kvalifitseeritud toojoudu. Ainult kvalifikatsiooni ja korgema tooviljakuse eest saaks maksta seda palka, mida on nuud eestimaalased harjunud saama, 20%-sed palgatousud aastas ei ole normaalsed.

Autor laheb aga minu jaoks liiga pessimistlikuks oma arutlusega. A la Vene ajalehtedes aeg-ajalt ilmuvad ennustused, et USA laguneb nii umbes paari aasta parast.

Eesti majandusel on kullalt kasvuruumi seniks kuni demograafilised protsessid votavad ule ja 100 aasta parast voib ehk Eesti keelt oppida Helsingi ulikoolis. Luhema aja programmi jargi peaks Eesti kibekahku leidma andekaid riigimehi ja majandusmehi. Aega on juba palju kaotsi lainud.

Ahjaa, tulen valja jalle oma loosungiga: Eesti jaoks parim lahendus kui rahvuse ja rahvamajanduse sailimiseks oleks soome keelele uleminek ja uhise riigi moodustamine. Ma ei tee siin nalja. Saksamaa laks ule standardkeelele ja see on uks tema edu suurimaid pohjusi. Veel, see mottevool, vaiksemate etnoste uhinemine oma suuremate vendadega, on vaga vana. Panslavistid ei saanud sellega hakkama, Saksamaa ja Turgi naiteks said. Geopoliitiliselt on Saksamaa ja Turgi oma regioonis nuud domineerivad. Need on ainult paar naidet viimase saja aasta jooksul toimunud protsessidest. Sada aastat on ajaloos aga vaga luhike aeg.

26. Hubbil - 21. jaanuar 2009

Ilma liigse tagasihoidlikkuseta, ma loen paris hasti 5 keeles, nendest on uks louna-eesti murrak, mida moned peavad par iseseisvaks keeleks. Kui nuud keegi pahandab minu eesti keele ule, siis ma ei pahanda ka. Tagasi vaadates oma aega Tartu Ulikoolis, ma olin vaimustatud ladina keele oppimisest, aga minu oppejoud oli pigem nork. Kui sa oskasid oelda gemma betulae, oli see hea kull et pass saada.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: