jump to navigation

Raev lahvatab 21. jaanuar 2009

Posted by toimetus in Euroopa, Lähis-Ida, meeleavaldused, tõlkelood.
trackback
Palestiina vabaks!

Palestiina vabaks!

Rääkimisest tüdinud, mürgeldavad rahvamassid raputavad Euroopat
Kirjutas: Micah M. White

2009. aasta alguses lahvatas raev. Tänasel päeval on tänavatel leviva meeleoluga midagi kvalitatiivselt teistmoodi. Esimest korda neljakümne aasta jooksul on rahva pahameel nii ilmne. Kreeka tänavarahutuste käigus avaldunud üldine rahulolematuse meeleolu levib üha laiemalt. Ning nüüd raputab torm linnasid üle kogu Euroopa, kui Gaza veresauna tõttu üles ärritatud protestijad lõhuvad aknaid, pööravad autosid ümber ja märulipolitseile vastu hakkavad. Arvestades juba üles näidatud vastupanu ägedust paistab olevat tõenäoline, et 2009. aastast kujuneb raevu aasta.

Kogu Israeli sõja teise nädala jooksul möllasid maailma paljudes paikades raevukad, Gaza invasiooni vastased protestid. Prantsusmaal osales meeleavaldustes 100 000 inimest, Brüsselis 70 000, Madriidis 100 000 ja Londonis 100 000 ning protestid toimuvad jätkuvalt erinevates linnades üle kogu Euroopa, sealhulgas Ateenas, Berliinis, Budapestis, Oslos, Sarajevos ja Stockholmis. Ometi, erinevalt minevikus aset leidnud sõjavastastest protestidest on praegu märkimisväärne protestijate laialt levinud sõjakus. Kõikides linnades on kohale kutsutud märulipolitsei ja meeleavaldustega on kaasnenud vägivaldsed kokkupõrked. Londonis lõhkusid protestijad kohvikuketi Starbucks aknaid, Brüsselis purustasid nad autode aknaid ning Jeemenis avas politsei protestijate pihta tule, haavates viit inimest. Põhjaliku kokkuvõtte globaalsetest protestidest võib leida internetilehekülgedelt The Raw Story või The Daily Mail.

Raev on üks faktor, mis näitab, et 2009. aastal on meeleolu teistsugune. Teine faktor on tavaliste inimeste sõjakus. Nii nagu Kreekas, kus enamik inimesi anarhistide tänavarahutusi toetas, on tänase päeva sõjakate meeleavaldajatega ühinenud ametlik opositsioon, kes samuti meeleavaldajaid toetab. Näiteks Ühendkuningriikides teatas endine Londoni linnapea Ken Livingstone: “Briti valitsusel ja Euroopa Liidul on olemas majanduslikud hoovad nende tapatalgute peatamiseks. Nad peavad astuma otsustavaid samme, et sundida Israeli veresauna lõpetama.” Ning Hispaanias ütles peaminister Jose Luis Rodrigues Zapatero protestijatele: “Minu kohus on kutsuda Israeli üles tulevahetust otsekohe lõpetama ja relvarahu kehtestama.”

Hetkel paistab olevat selge, et tänavatel on valitsevaks meeleoluks mürgeldav raev. Ainult aeg saab näidata, kas selline ägedus kestab piisavalt kaua, et panna alus süsteemsele muutusele.

Kas te arvate, et teie sõbrad ja naabrid on raevunud? Mis on teie arvates üle maailma levinud ägeduse taga?

***

Micah M. White on Adbusters Magazine kaastööd tegev toimetaja ja sõltumatu aktivist. Praegusel ajal kirjutab Micah raamatut aktivismi tuleviku filosoofilistest nüanssidest. Ta elab Binghamtonis, NY, koos oma naise ja kahe kassiga.

***
Originaal: Micah M. White. 13. jaanuar 2009 Fury Erupts. Tired of talks, riotous crowds shake Europe

Advertisements

Kommentaarid

1. peeter - 21. jaanuar 2009

Eurooplased on pika rahuperioodi tõttu pikalt pidanud inimesele loomulikku vägivaldsust maha suruma ja see otsib nyyd väljapääsu..?

2. manic - 22. jaanuar 2009

Link teistsugusele nägemusele: http://www.brusselsjournal.com/node/3755

3. asd - 23. jaanuar 2009

manic, ma ei seostaks tegevust otseselt islamismiga. natuke tõde seal küll on, kuid pigem on tegu siiski teise-kolmanda põlve juurteta immigrantide raevu väljendusega. millele (eriti hea näitena kreeka ja muu lõuna euroopa puhul) lisandub kohaliku alarakendatud noorsoo viha. alarakendatud noorsugu ja immigratsioon on muide üsna konkreetses seoses (see ei ole ainuke põhjus, aga üks olulistest).

sõimake mind ksenofoobiks kui tahate, kuid euroopa immigratsioon peaks hakkama koomale tõmbuma, reaalsuses paraku aina laieneb. arvestades kultuurilisi erinevusi on immigratsioon euroopale kohutavaks koormaks. siinkohal ei pea ma silmas usku ega valitsusvormi, vaid eelkõige sotsiaalpoliitikat. mis on sotsiaalselt vastutustundlik ja sätestab nii-öelda äraelamise võimaluse kõigile, kes ise hakkama ei saa. kõik on lill, aga tõsiasi kipub olema, et see ei ole kogu maailmas nii. lisaks euroopale on sotsiaalne tugi sama tugev vast ka põhja-ameerikas ja austraalias ning vähemal määral lõuna-ameerikas, venemaal ja hiinas.

ma ei anna siin sotsiaalpoliitikale hinnangut, lihtsalt väidan, et nende erinevus tekitab euroopale probleeme. kas keegi on kursis selleteemalistest uurimustest, kuidas welfare, sotsiaalpoliitika teostamieks kuluv raha ja immigratsioon seonduvad?

4. Oudekki - 24. jaanuar 2009

Asd, selliseid uurimusi on vàhe, kuid on. Yldine trend on see, et probleemiks on asjaolu, et immigrandid kasutavad sotsiaalvaldkonna ressursse kohe (nende lapsed làhevad kohe kooli), aga maksud laekuvad (kui laekuvad) alles pika aja pàrast. Kui kysimus on paaris isikus, siis ei ole kprobleem, aga suurte inimhulkade puhul hakkab see mòju avaldama. Inglismaal kaebasid kooliòpetajad, et neil ei ole enne kooliaasta algust aimugi, kui palju lapsi kooliteed alustab ja kui paljudele tuleb eraldi inglise keelt òpetada. Keele òpetamiseks on vaja luua uusi fonde ja sinna kulub miljoneid naelu…

Vastu vàidetakse yldjuhul, et “pikas perspektiivis see tasub àra ja kòik stabiliseerub”, aga kui raha saab enne stabiliseerumist otsa, siis on halvasti (ei jòua kasumit àra oodata…) USAs Arizonas on olnud juhtum, kus kòik osariigi esmaabihaiglad pankrotistusid, sest nad osutasid liiga hulgal esmaabiteenust inimestele, kellel ei olnud raha selle eest maksta.

Kuni muidugi on olemas yhiskondlik konsensus, et me tahame kòiki maailma vaeseid aidata, ka siis kui oma viimase peab àra andma, siis ma ei nàe probleemi. Samas, moraalsel heategevuskohustusel on minu arvates siiski mòned mòistlikud piirangud.

Tegelikult enamik Euroopa riike piirab immigratsiooni seadusandlikult, mòned pàris karmilt. Probleem on rohkem ebaseaduslikus immigratsioonis, mis aga tuleneb juba tòòturupoliitikatest. Mulle tundub, et mida liberaalsem on tòòturg, seda enam leiavad sinna tee immigrandid, ka illegaalsed, mida rohkem prekariaatpoliitikaid, seda rohkem immigrante. Muidugi, see on ainult minu kòhutunne ja immigratsioonil on vàga palju muid mòjureid veel.

Kokkuvòttes: igasugune immigratsiooni piiramine ei ole ksenofoobia. Ksenofoobia on immigratsiooni piiramine, pòhjendusega, et immigrandid on vòòrad ja vòòras on definitsiooni pòhjal halb. Aga, minu lemmiknàide, mis saaks, kui kòik hiinlased tahaksid tulla elama Luxembourgi ja Luxembourgil oleks kohustus nad vastu vòtta?

5. asd - 24. jaanuar 2009

kõigi maailma vaeste aitamise konsensust pole minu arusaamist mööda juba päris mitu aastat. õnneks/kahjuks pole ka konsensust selle lõpetamiseks.

ma ei ole ausalt lähemalt kursis immigratsiooniga seotud seadusandlustega, saati siis terve euroopa lõikes või nende muutumisest ajas, kuid ka mainstream meedia jahvatab juba mõnda aega erinevatest probleemidest immigrantidega.

6. sirje - 24. jaanuar 2009

ma kunagi tõlkisin ja kirjutasin mingi jutu euroopa immigratsiooni poliitikast. ma võin selle siia panna, kuna ükski ajaleht ei tundnud selle vastu huvi. Ma sissejuhatust ja kokkuvõtet ei pane, et liiga pikk ei tuleks.

2008 aastal saab Euroopa Komisjoni üheks peamiseks poliitikavaldkonnaks peale majanduse, immigratsioonipoliitika. Need kaks küsimust on aga tihti omavahelises sõltuvuses.
2004 aasta oktoobris loodi Varssavisse agentuur, mis tegeleb piirivalve küsimustega – FRONTEX. Selle asutuse üks ülesandeid on Vahemeremaadele tulevate põgenikega tegelemine. Põgenikud püütakse kinni ja viiakse Liibüas ja teistes Aafrika riikides asuvatesse laagritesse. FRONTEXi 2006 aastaaruande järgi oli Euroopa Liitu tulnud 57 laevaga 3887 põgenikku, kes peatati ja saadeti Aafrikasse tagasi. Raportis ei ole kirjas millisesse riiki täpsemalt.
2007 aasta aprillis võttis Euroopa Parlament vastu seadustiku, mis andis aluse piiril tegutsevate kiirreageerimisrühmade nimega RABIT, loomiseks. Neid rühmi saab kasutada erakorralistel juhtudel määratud aja jooksul ja nende varustuse jaoks on eraldi kataloog CRATE (the Centralised Record of Available Technical Equipment).
Jaanuaris 2008 Berliinis toimunud Euroopa Politseinike 11. kongressil kinnitas Frattini (Euroopa Komisjoni õiguse, vabaduse ja julgeoleku volinik), et on olemas töötav süsteem, et kolmandatest riikidest tulevaid ilma viisadeta kodanikke välja selgitada. Uus inimjahi süsteem on kõigile liikmesriikidele kättesaadav selleks, et illegaalseid immigrante koheselt tuvastada.
Kuna Aafrikast Euroopasse laevaga põgenemine on piisavalt keeruliseks tehtud, peavad laevad leidma teid, mis on ohtlikumad. Tavaliselt saavad need alguse Elevandiluurannikult või Guinealt ja maabuvad Kanaaridele, paljud põgenikud upuvad. Hispaania ajakirjanduse väitel sai 2007 aastal niiviisi surma 400 inimest. Valitsusvälised organisatsioonid räägivad üle tuhandest inimesest, kes on „maksnud” oma unelmatereisi eest paradiis Euroopasse. Väidetavalt on viimase kümne aasta jooksul niiviisi hukkunud üle 10 tuhande põgeniku.
Kui põgenikel pole võimalik saada turvaliselt Euroopasse siseneda ja saada asüüli, siis on see vastuolus Genfi konventsiooniga põgenike kohta ja samuti ka New Yorki protokolliga, mis mõlemad keelavad põgenikke tagasi saatmist ilma neile põgenike saatuse andmise võimaldamist.

Illegaalne immigratsioon on kasumlik

Kui illegaalse immigratsiooni tõkestamisest on Euroopas palju räägitud, siis selle majandusliku kasumlikkuse külg pole pooltki nii suurt kajastamist leidnud. On teada, et nende Hispaania puuvilja- ja aedviljakasvanduste nimekiri on päris pikk, kes just tänu illegaalsete immigrantide tööle kasumlikult tegutsevad. Loomulikult ei ole vaja illegaalidele pakkuda ei inimlikke palku ega töötingimusi. Teenindussfääris on illegaalide hulk paljudes riikides veel teadmata suurus. Paljud neist, kes haletsusväärse palga eest tööd peavad tegema, on naised.
Euroopa Komisjoni järgi on Euroopasse kolmandast maailmast vaja järgmise 20 aasta jooksul tuua tööjõudu umbes 20 miljonit inimest, kuid need peaksid olema läbinud sobivuskontrolli. Selleks avas 2007 aasta veebruaris Malis EL värbamisbüroo Centre d’information et de gestion des Migrations/CIGM, mis vahendab odavaid töölisi Aafrikast Euroopa ettevõtetele. Järgmine värbamisbüroo on plaanis luua Senegali.
Saksamaa eesistumise ajal pandi paika riigid, millega on EL „sõbralik töötajate ringlus” – Moldova ja Capo Verde saared. Neil on lubatud Euroopa Liitu tulla ja siin lühiajaliselt töötada. Immigrant-tööjõudu käsitletakse kui „tööstuse reservarmeed” ja neid võib tööle võtta väikeste palkadega nii nagu on Lissaboni 2008 aasta strateegia raampõhimõtted ette näevad – rohkem paidlikkust tööturul! Euroopa Komisjon avalikustas oma põhimõtted tööturu painlikuks tegemiseks 14. detsembril 2007.

Vaesus tõukab vabaturumajandusesse

Pole mingi uudis, et migratsiooni üks olulisi põhjuseid on vaesus. 2007 aasta lõpus üritas Euroopa Komisjon sõlmida 78 ACP riigiga lepingut the Economic Partnership Agreements (EPAs). Erinevad uuringud hoiatasid lepingu negatiivsete tagajärgede eest. Selline leping vähendaks EL kaupade imporditolle ja avaksid uusi turge nii kaupadele kui investeeringutele neis riikides. Samaaegselt oleks see kohalikele turgudele katastroofiline, sest kohalikud ei suudaks võistelda Euroopa suurfirmadega ja ilmselt häviksid. Kohalik põllumajandus ei saaks enam võistelda tugevalt subsideeritud Euroopa toodetega, mille tulemusel kaotaksid paljud kohalikud oma töökohad. Kuna ACP-riikides ja ka Euroopas oli vastuseis sellisele lepingule, siis otsustas Euroopa Komisjon tingimusi mahendada ja koostas uued tingimused nimega Interim Economic Partnership Agreements, millele ka mõned riigi alla kirjutasid. International Federation for Human Rights (FIDH) saatis 28 jaanuaril 2008 avaliku kirja Aafrika Liidule ning erinevatele valitsustele, kus oli tuntud muret kolmanda maailma ja WTO poolt initsieeritud majanduse liberaliseerimise lepingute üle.

7. anteayer - 24. jaanuar 2009

immigrandid on vòòrad ja vòòras on definitsiooni pòhjal halb

Ehk siis kui immigratsiooni piiratakse puhtalt põhjusel, et immigrandid on võõrad ja neid oma maal näha ei soovita, omamata hinnangulist suhtumist konkreetsetesse võõrasse, siis see ei ole “paha”?

Oudekki: aga miks võõraid näha ei soovita? Sest võõras, kui niisugune kujutab endast ohtu? See on küll ksenofoobia…

8. asd - 24. jaanuar 2009

sirje, su jutu järgi eelkõige huvitaks mind põgenike definitsioon, mida ma praegu ei viitsi ise otsima hakata. kas iga euroopasse pürgija on põgenik?

illegaalsete immigrantidega seoses on juttu kindlasti kümnetest tuhandetest aastas, kui mitte rohkemast, kes aafrikast üritavad ‘paradiisi’ euroopasse saada (ehk siis lõuna poolt üle vahemere). muud suunad peale selle.

majanduslikust küljest on minu arust probleem pigem seadusandluse ja regulatsiooni toimimise hälvetes.

9. Oudekki - 25. jaanuar 2009

asd, põgenikuks (refugee) defineeritakse tavaliselt inimest, kes põgeneb oma kodumaalt (või ei saa sinna tagasi pöörduda) tagakiusamise (rassilise, poliitilise/sotsiaalse kuuluvuse vms alusel) tõttu. Mõnikord kasutatakse sõna “majanduspõgenik”, viidates inimesele, kes põgeneb väljakannatamatu vaesuse eest.

Muuhulgas, huvitava tendentsina on näha seda, et neid väljakannatamatu vaesuse eest põgenejaid jääb aina vähesemaks, praegune tüüpimmigrant on pigem oma riigi “keskklass”, seega ma arvan, et automaatselt iga immigreeruda-soovijat pole õige ka majanduspõgenikuks lugeda, ehkki lähteriigi olukord võib olla sihtriigi olukorrast diametraalselt viletsam.

Põgenikele varjupaiga andmise kohustusega on enamik riike nõustunud, selle valdkonna probleemiks on kindlakstegemine, kas väidetav tagakiusamine ka tegelikult aset leiab/leiaks. Varjupaigaõigust ei vaidlusta praeguses maailmas vist enam keegi (ja reaalseslt neid, kes tõestatava tagakiusamise eest põgenevad on arvuliselt piisavalt vähe, et see ei tekita ka ressursijagamiseprobleeme).

10. anteayer - 25. jaanuar 2009

Oudekki: aga miks võõraid näha ei soovita? Sest võõras, kui niisugune kujutab endast ohtu? See on küll ksenofoobia…

See on Sinu isiklik fiksatsioon: kõik mis ei ole apaatia või valimatu tolerants ükspuha mis põhjusel/viisil ja ükskõik mis tagajärgedega toimuva immigratsiooni suhtes on ksenofoobia. Ksenofoobia ehk ülemäärane sotsiaalne võõrastekartus on ainult üks võimalik reaktsioon ja põhjus. Samas on see ka sotsiaalse grupi loomulik reaktsioon. Umbes nagu suguinstinkt üksikisiku tasemel.

Taandada kõik sellele, et võõristus teistsuguse vastu on ainult üleskutsete ja propagandaga ravitav nähtus on sotsiaalne naivism. See on loomulik nähtus, mis on ja jääb mida saab leevendada vaid aluseks olevate objektiivsete asjaolude JA valgustustöö koosmõjus.

Sotsiaalse grupi loomupärane käitumisviis on enda säilitamine. Nii taastootmise (sünnitamise) abil ning hajumise (e-migratsioon) kui lahustumise (im-migratsioon) vältimise läbi. Üksikisiku tasemel on selle ekvivalendiks enesesäilitusinstinkt – kui keegi ründab, siis kaitstakse, halvemal juhul hävitatakse ründaja jne.

Kõnekeelse väljendi “võõraid omal maal näha ei soovita” ekvivalent oleks, et ei soovita, et mitte-omad tuleks ja tarbiks sotsiaalseid hüvesid mida nad ise loonud pole, ei soovita, et tulnukad tuleks ja hakkaks kohalikku kultuuri ümber korraldama (me ei räägi siin rikastamisest jms toredatest asjadest) ja et tulnukad ei tuleks ja seaks ohtu kohalike olemasolu pikas perspektiivis (kultuurist tulenev erinev sündimus ja immigratsioonitõmbe tekitamine).

Eitada sotsiaalsete gruppide õigust oma olemasolu eest seista on sama kui eitada üksikisiku õigust olemas olla. Laiemalt, eitada mille iganes põhjust olemas olla (elutud asjad) või oma olemasolu eest seista (elus asjad).

* * *

Illegaalseid immigrante tuleb Euroopasse igal aastal suurusjärku 1 miljon +. Täpseid numbreid keegi ei tea. Suurbritanniasse tuleb aastas näiteks 100 000 illegaalselt immigranti. Prantsusmaale mitu korda rohkem jne. Euroopa probleem ei ole põgenikud, keda on suhteliselt vähe. Euroopa probleem on massiline illegaalne immigratsioon ning teadlik (mitte-varjupaigataotlejate) immigratsioonipoliitika ja nende mõlema tagajärjed.

Oudekki: palun mind mitte syydistada vàidetes, mida ma teinud ei ole. Ma ainult kysisin tàpsustust ja kirjeldasin yhe vòimaliku juhtumi, mis vòiks ksenofoobia olla.

11. asd - 25. jaanuar 2009

oudekki, midagi sellist ma ka arvasin. siinjuures ei saa ma aru, miks põgenikud sirje kirjutises sees on. need ei ole ju probleem, kuna ilmselt ei moodusta suuremat osa immigrantidest. seda enam, et mainitakse ikka ära, kuidas põgenike mitte vastu võtmine jube kole ja paha asi on.

“The EU in 2005 had an overall net gain from international migration of 1.8 million people, which accounted for almost 85% of Europe’s total population growth that year.” räägib wiki. korralikke võrreldavaid numbreid euroopa ja eraldi riikide kohta ei suuda praegu leida.

12. Oudekki - 25. jaanuar 2009

Asd, ju seal on mingi sedalaadi arutelu, et “neile ei anta vòimalust tòestada, et nad ei ole pògenikud pògenikekonventsiooni mòttes”. Vòib ka olla dokumendikirjutaja soov kòiki immigrante pògenikena nàidata, mida ka mònikord tuleb ette. Aga kuivòrd ma originaali ei tea, siis ma ootan pigem Sirje kommentaari, et kuidas seal dokumendis oli ja kes selle kirjutas. Kui signor Frattini sellega seotud oli, siis tuleb arvestada, et tema jaoks on hàrra Berlusconi heaolu ja vààrtused vàga olulised.

Mis puutub enesesàilitamisse, siis see soov on tugevam nendel, kes on ennast tundnud millegi vàlise poolt ohustatuna. Prantslastel, hispaanlastel, itaallastel, inglastest rààkimata tegelikult sellist kysimust ei teki, et “mis siis saab, kui meiesuguseid enam ei ole”, sest nad on kogu aeg olnud, sòltumata poliitilisest vòimust ja struktuurist. Ida-Euroopas on enesesàilitamisdiskursus tugevam – ja ka seepàrast eestis ei olegi yldse immigrante. Yldjuhul, kahjuks, kipub enesesàilitamise diskursus tihti ksenofoobiliseks minema, nimelt neil juhtudel, kui see muutub juhtivaks vààrtuseks.

Teine diskursus on aga ressursside oma. See ei làhtu mitte sellest, et “me ei taha vòòraid”, vaid kysimusest “kui palju inimesi mingisugune maa-ala jàtkusuutlikult suudab vastu vòtta”. Kysimus ei ole selles, et teised tulevad ja teevad teisiti, vaid selles, et fyysilised ressursid on piiratud. Rohkem inimesi tàhendab rohkem maju, autosid ja kiirteesid ning inimesed ei taha kiirteed oma tahaaeda. Rààkimata igasugustest muudest sotsiaalsetest kuludest. Kysimus ei ole niivòrd selles, kes mille eest maksnud on, vaid millist juurdekasvu mingi ala kannatab. Naturaalne juurdekasv on aeglane protsess, immigratsioon aga kiire, seepàrast kannatavad ressursid tavaliselt immigratsiooni puhul rohkem. Samas, sellest loogikast làhtudes on teatud juhtudel òigustatud ka syndivuse piiramine, kui mingisugune ala on dramaatiliselt ylerahvastatud.

Aga nii massilist immigratsiooni arvatavasti ei oleks, kui ei oleks gruppe, kelle huvides on niisugune sisserànne. Sisuliselt on tegemist piiramatu tòòjòu hulgaga, kusjuures odava tòòjòu hulgaga. Aga siin on poliitiliselt juba keeruline kysida, mida praegu teha saab, sest protsess on juba tòòs. Kuid ma arvan, et kui yldse mitte piirata, siis selle tulemiks on ksenofoobia kasv, sest on vàga lihtne ajada ressursside piiratust immigrantide kui inimeste syyks.

13. analyytik - 25. jaanuar 2009

Huvitav on see, kuidas erinevad inimesed pööravad kirjutiste puhul tähelepanu erinevatele asjadele. Siin näiteks keerasid siis kommentaarid kohe alguses imigratsiooni küsimsele.
Mitte et ma sellest probleemi teeksin, aga nagu öeldud – lihtsalt huvitav.

Minu enda meelest oli põhisõnum hoopis see: “Today, something is qualitatively different about the mood on the street.”
Jahah, ‘mood’. Ehk siis meeleolu. (Ja immigrante/immigratsiooni ei mainitud antud kirjutises minu meelest üldse. Kuigi nendel viidatud uudislehekülgedel see teema vist oli küll.)

Midagi sarnast oli ka 2. jaanuari loo kommentaaridega.
(Kahed vasakpoolsed ja muutuse tõusulaine)
Seal oli ka põhiline sõnum mu meelest see, et saabumas on “Tidal Wave of Change”.
:)

14. sirje - 25. jaanuar 2009

See oli mingi aasta vana paber, mille sain ilmselt Euroopa Vasakpartei kaudu ja see ei käsitlenud mitte kogu immigratsiooni vaid immigratsiooni Aafrikast ja nn. kolmandatest riikidest. EL immigrandid ilmselt ei tule ainult neist riikidest, vaid ka riikidest, mis Euroopa Liitu ei kuulu: Türgi, Hiina, India, Venemaa jne.

15. Hubbil - 26. jaanuar 2009

Huvitav artikkel, seotud teemaga:
http://www.nytimes.com/2009/01/24/business/worldbusiness/24euro.html?ref=world

selle lugemiseks peab sisse logima, aga nad kusivad rohkem asju nagu sissetulek ja amet. Statistika vark.

16. Hubbil - 26. jaanuar 2009

Oudekki, huvitav lahenemine immigratsioonile: “inimesed ei taha kiirteed oma tahaaeda”. Hmm, ma pean selle ule nuud veidi juurdlema.

Torontos on probleemid immigratsiooniga ules seatud veidi teistmoodi. Selles linnas on ule poole elanikke sundinud valjaspool Kanadat.

Etnoste vahelisi konflikte esineb, kuid aarmiselt vahe. Eile raakis mulle uks horvaat loo, kuidas nende katoliku kiriku aknast visati sisse midagi (molotovi kokteil, ilutulestiku rakett?), mis pani kiriku polema uusaasta oosel, see oli mitu aastat tagasi. Kui ma kahtlevalt kusisin, miks uusaasta oosel ja kust nad teavad, et selle teo tegi just serblane, siis jai ta vastuse volgu, sest teo sooritajat pole kindlaks tehtud.

Igatahes, kirik poles maha. Uus kirik on uudne selles mottes, et tal pole aknaid. Linnavalitsus, selleks et valtida etnilist kattemaksu, nimetas tanava, kus on see katoliku kirik, umber Croatia Street. Umbes nii, et arge minge serblaste kallale, me teeme teile selle umbernimetamise, et horvaadid oleks ka edaspidi kena ja kuulelik osa uhiskonnast.

See on anekdootlik lugu, kuid tosi. Horvaatidel on nuud ilma akendeta kirik. Aknad on just valguse sisselaskmiseks. Valgus versus pimedus, Jeesus kui valgusetooja versus Saatan kui pimedusetooja.

Kanada kohta veel, kuni 1960-ndateni suhtuti riigivoimu poolt aborigeenidesse kui vardidesse, teisejargulistesse inimestesse. See on hiljutine ajalugu. Praegu on asjalood on muidugi teised. Kuid mingi briti paritoluga kiiks on ikka veel sees. Hiljuti blokeeriti URO resolutsioon polisrahvuste oigustest Kanada, USA, Austraalia ja Uus-Meremaa poolt. Kanada seisukohalt saaksid aborigeenid liiga palju oigusi oma maale ja ressurssidele.

Selline koht nagu Toronto ei saaks eksisteerida, kui siin laheks etniliseks koriloikamiseks, nagu toimus naiteks Jugoslaavia sodade ajal. Etnilisi koflikte on palju, kuid konsensus on selline, et nendest vaikitakse. Ja puutakse neid siis siluda, seda teevad poliitikud, ajakirjanikud ja uldine publik. Kontrast Eestiga on vaga suur.

Toronto on joudnud nuud uhe teise probleemi ette: olles naide kogu maailmale kui etniliselt kirev suurlinn (linnalahiste piirkondadega kokku varsti 5 miljonit), pole siin uhegi rahvusvahelise organisatsiooni peakorterit. Isegi olumpiamangude korraldamine on kaks korda luhta lainud. Nii et see on, mille ule praegu siin pead murtakse.

17. analyytik - 29. jaanuar 2009

Philippe Cochet: «Tunnetan vägivalda sündivat.»

Prantslased protestivad Mustal Neljapäeval Sarkozy vastu
Postimees, 29.01.2009 00:00
Hendrik Vosman

http://www.postimees.ee/?id=75379

18. asd - 6. veebruar 2009

analyytik, ma arvan, et ei eksi kui väidan, et artiklis mainitud konfliktide osapooli (sõjapõgenikke) on meeleavaldustega riikides omajagu, tegelikult kordades suuremal hulgal kui tänavatel käinud. pluss siis väiksem suhtarv kohalikku kaadrit, kelle koosseis ja motivatsioon on teine (kuigi ka väga huvitav) teema.

teisalt peaks immigratsiooni kui nähtuse pakutav odav ja vähenõudlik tööjõud olema üsna suureks põhjuseks noorte töötuse taga. lisaks võõrapärase kultuuriga inimeste keskuste tõttu ärkav ksenofoobia kohalike seas, mis õhutab just nimetatud raevu.

see on siis põhjus, miks mina immigratsioonist rääkima hakkasin.

oudekki jutt ressursside piiratusest on ka väga õigel kohal. kuid tahaksin tegelikult juhtida tähelepanu ka asjaolule, et mitte ainult euroopa osas. näiteks aafrika ja lähis-ida peaksid teoreetiliselt olema oma ressursibaasi ammendamas kui vaadata seda rahvastiku ülalpidamise seisukohalt. aasia samamoodi. hea näitena – ma võin arvata hiinast mida iganes, aga nende ühe lapse poliitika on kuratlikult õige liigutus.

hubbil, kontrast toronto ja eesti vahel on eriti jube just selle tõttu, et eestis kipuvad õhutajad olema just poliitikute või meedia ridadest. üldise publiku meelsus ei ole enamasti kaugeltki mitte nii vastasseisu soosiv kui näidatakse.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: