jump to navigation

Kreeka põgenike olukord halveneb 26. jaanuar 2009

Posted by toimetus in diskrimineerimine, Euroopa, Lähis-Ida, tõlkelood.
Tags:
trackback
Paljud Iraani, Iraagi ja Afganistani põgenikud jõuavad Kreekasse

Paljud Iraani, Iraagi ja Afganistani põgenikud jõuavad Kreekasse

Kirjutas: Danylo Hawaleshka

Ramzan ei oska täpselt öelda kui vana ta on: umbes 23, arvab ta. Illegaalne Afganistani immigrant ei tähista sünnipäevi, vaid elab ühe päeva korraga valvatuna Kreeka radaritest.

On kolmapäev, Ramzan’i isegi raske elu on teinud pöörde veel halvema poole.

Kohe peale seitset õhtul kohaliku aja järgi, kui ta oma sõbraga Kreeka sadamalinna Pátra (Peloponnesose linnast loodes) aguli serval jutlesid hüüdis ta sõber äkitselt: “Hei, hei! Hei! Vaata sinna alla! Telk põleb!”

Telk, millest räägiti, oli pigem mingi hütt. Ramzan’i maja oli leekides ja selle päästmiseks polnud mingit lootust. Tal oli küll väike veekanister, kuid tuli oli juba liiga suur.

Tuli hävitas 65 hütti, mis lösutasid seal tehtuna lainepapist, kilest ja puidujääkidest, et pakkuda rohkem kui dekaadi ulualust loendamatutele illegaalsetele immigrantidele, kes olid põgenenud Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast Euroopasse.

Kuigi mitte keegi ei saanud vigastada, jäi rohkem kui 400 illegaalset immigranti ilma katusest pea kohal keset Kreeka külma ja märga talve.
“Minu majast ei jäänud midagi järgi,” ütles Ramzan. “Meil pole midagi süüa, midagi selga panna, ega midagi, mida magamiseks peale tõmmata.”

Eelmised neli kuud veetis Ramzan Pátra laagris. Nagu ka teised, kes seal elavad, ootab ta võimalust hüpata mõnele kaubaautole, mis igapäevaselt sõidavad praamidega, mis kurseerivad Ioonia merelt Aadriasse ja maabuvad erinevates Itaalia sadamates.

Ramzan on sellise reisi juba teinud Inglismaalt, kus ta elas neli aastat, enne kui ta deporteeriti Afganistani.

Raske koorem
Peaaegu 48 tundi pärast hävitustööd, rääkisid abitöölised ja illegaalsed immigrandid Al Jazeerale, et Kreeka valitsus pole kuidagi reageerinud nende elementaarsetele vajadustele, kes kodutuks jäid.
“Viimasel ööl magasin ma tänaval ja ka täna õhtul magan ma seal,” ütles 14-aastane Irfan, kes oli laagris elanud kuu aega. “Ma vajan kodu.”

Kreeka valitsus on üldiselt illegaalsete immigrantide suhtes eitaval seisukohal. Käputäie rahvana Euroopa Liidu perifeerias ei suuda Kreeka panna õlga alla sellisele püsivale põgenike sissevoolule.

Kuid siiski pole Helleni rahvas midagi teinud, et muuta fakti, et nende käes on rekord migrantidele asüüli pakkumisel, tavaliselt saab selle üks protsent neist, kes seda küsivad.

Ning kui juhtub mingi jama, siis on sunnitud Kreeka erinevad abiorganisatsioonid nagu Médecins Sans Frontières (MSF) ja Punane Rist kiirelt reageerima, et oma piiratud ressurssidega hädalisi abistada.

Patrase laager Kreekas

Patrase laager Kreekas

Varjupaiga otsinguil
Peale kolmapäevast tulekahju tuli MSF koos Punase Risti ja teiste vabatahtlikega ja tõid umbes 450 magamiskotti.

Agentuur, kelle ajutise meditsiinilise kliiniku tuli samuti hävitas, seadis ülesse telgi, kus laagris pakuti kannatanutele meditsiinilist- ja psühholoogilis-sotsiaalset abi.

“Tuli oli suur katastroof,” ütles Yorgos Karagiannis, MSFi juht Pátras.
Karagiannis ütles, et on kaks hüpoteesi, millest tuli alguse sai: kas plahvatas gaas, mida kasutatakse toidu valmistamiseks või põhjustas selle elektrikaabel, mille elanikud olid paigaldanud selleks, et kõrvalasuvast kortermajast elektrit varastada.

Mis iganes põhjus oli, jätsid leegid meeleheitel põgenikud otsima peavarju pooleldi valmis kortermajas laagri lähedal.
Teised mahutasid end juba niigi täistuubitud hüttidesse.
“Need on niigi servani täis, aga muud võimalust ka pole,” ütles Christos Karapiperis, sotsiaaltöötaja Punasest Ristist.

Kohalike viha
18 tuletõrjujat ja seitse tuletõrjeautot kustutasid kaks tundi neid leeke, mis hävitasid umbes veerandi või kolmandiku laagrist.
Samaaegselt jõupingutustega tule kontrolli alla saadmiseks, käisid mõned kohalikud elanikud tuletõrjujatele rääkimas, et nad peaksid laskma sel laagril maani maha põleda.

“Seda oli üsna šokeeriv kuulata,” ütles Karagiannis.
Palju kohalikud elanikud muretsevad, et laager mõjub kui magnet kuritegevusele.

“Immigrantide olukord teeb rahva väsinuks ja vihaseks,” ütles Karagiannis.
“Neil on omad põhjused, milledest paljud omavad reaalsusega vähe ühist: inimesed on räpased ja levitavad haigusi ja muud sellised stereotüüpsed arvamused.”
Karagiannis ütles, et naabrus vaatab kuidas laager on aastatega kasvanud ja nad muretsevad, et “see rahvas on ohuks nende perekondadele” ja tuli oleks pakkunud “hea võimaluse neist igaveseks vabaneda”.

Alaealised migrandid
Alates juulist, on laagri rahvastik kasvanud rohkem kui poole võrra ja hetkel on seal umbes 1200 peamiselt Afgaani meest, poisse on vähem, väidab MSF.
Vastavalt Unicefile, on üle poole 27 miljoni elanikuga Afganistani inimestest alla 18-aastased.
Juulis ütles Radhika Coomaraswamy, kes on ÜRO eriesindaja laste ja relvakonfliktide küsimuses, et Afganistani lapsi kasutatakse aina enam “relvastatud rühmades, ka Talibanis, kui võitlejaid, luurajaid või lõhkeainete või –seadmete vedajaid”.
Coomaraswamy rääkis ka “murettekitavast süüdistustest seksuaalse vägivalla kohta, mida teostavad sõdurid poistega.”

Pole siis ime, et reedel, paljud neist 50st kodutust afgaanist, kes seisid värisedes tibutavas vihmas, olid nagu ka Irfan, alaealised.
“Ma vajan valitsuse abi,” ütles poiss kehvas inglise keeles.
Küsimusele, kuidas ta end tunneb vastas ta: “Mul pole ühtegi meeldivat tunnet.”

Järjekordne takistus
Viimasel suvel suutsid migrandid sarnaste leekidega kiiresti ise hakkama saada tänu tulekustutile, mis MSF sõnul olid paigutatud üle kogu laagri olulistele ristmikele. Seekord nad nii õnnelikud ei olnud.
“Põgenikele on see vaid järjekordne takistus, ” ütle Karapiperis Punasest Ristist.

Tulekahjujärgsel päeval lubas Pátra linnavalitsus anda 20 000 Eurot, et leevendada olukorda. Punane Rist jaotaks rõivaid ja meditsiinitarvikud, ütles linnavalitsuse esindaja Zois Marinos.
Karagiannis ütles, et ta on kuulnud et Kreeka valitsus plaanib leida läheduses koha, kuhu põgenikud ümber asustada.
“Aga kuidas ja millal, see info meil puudub,” ütles ta.
Anonüümse allika teatel olevat selline plaan olnud, et Kreeka siseminister plaanib laagri elanikud paigutada mahajäetud spordikompleksi sadamast lõunas.

Küsimusele, et mis juhtub, kui illegaalne põgenik peaks keelduma ümberasumisest, ütles allikas: “Ma kardan, et neil pole teist valikut. Nende laager on hävinud.”

Valitsuse tegevusetus
Peaaegu 24 tundi peale leekide vallapääsemist ja saabuvas pimeduses ei olnud veel mingit märki valitsuse abist laagris näha, ütles Karagiannis.

“Me ei tea mida oodata, aga praegu on olukord sama kui tund peale tulekahju,” ütles ta seistes keset mustavaid varemeid.
“Mitte midagi pole siin muutunud. Võib-olla näeme midagi järgnevatel tundidel, aga seni on vaikus.”

Tundub nagu valitsuse ametnikud eelistavad põgenikke ignoreerida, kartes, et kui valitsus neid toetab, siis võib abi pakkumist tõlgendada kui nende staatuse legitimiseerimist Kreekas, ütles Karapiperis.

“Kui kohalikud võimud pakuksid põgenikele telke, siis oleks see kui samm nende olukorra ametlikust tunnistamisest,” ütles ta.

Rohkem kui 48 tundi peale tulekahju oli õhk ikka veel paks söestunud puidu lõhnast. Kibe hais, mille põhjustas sulav kile, ärritas ümbritsejate hingamisteid.

Üks kodutu nühkis puhtaks buldooserit, mis varem oli lükanud prahti laagri külje all, kui asja, mis ime läbi elas läbi suurpõlengu.
Keegi ligiduses proovis haamriga naelutada kõrbenud hütti, lootes seda päästa enne kui vihm tugevamaks läheb.

Tuletõrjevoolikute vesi oli laagri maa poriväljaks muutnud ja järgnev paduvihm ainult halvendas olukorda.

Päev peale tulekahju küsis Ramzan ühelt politseinikult abi ja politseinik oli lubanud, et keegi annab talle riideid ja teki.

“Ja ma ütlesin, et tekk ei peata vihma. Politsei ütles, et tema ei saa midagi teha.”

Nüüd, kus tunne on “väga külm ja väga märg” ja ainult kuus Eurot taskus, ootab Ramzan ikka veel vastuseid.

Originaal: Danylo Hawaleshka Plight of Greece’s migrants worsens. 25. jaanuar 2009.

Advertisements

Kommentaarid

1. asd - 5. veebruar 2009

oot, mismõttes. mida täpselt nende miljonite inimestega peaks tegema, kes euroopasse või muule tõotatud maale jõuda soovivad?

et põhimõtteliselt kui on 20 miljoni elanikuga riigis sõda, siis sealt vast miljon-paar sõdivad, suurem enamus jääb paigale või naaberriikidesse ja 3-4 miljonit kes ära putkavad, putkavad just nimelt euroopasse ja arvavad, et nad peaks siia kohe sisse lastama? *** võtaks. ja afganistanist suutnud kreekasse jõuda kuid lähemalt elukohta ega tööd mitte?

lähielanike probleeme on tükis väga ksenofoobseks ja isekaks sõimatud, samas mainitakse elektri varastamist naabermajast ja läheduses asuvad pooleliolevas majas sisseseadmist, mis on otse loomulikult mõnusalt seadusekuulekas käitumine.

päris tõsiselt, kuidas toimetus või originaali autor näeb probleemi lahendamist nii, et euroopa probleemid immigrantidega, mis, olgem ausad, paari lähema aasta jooksul kardetavasti hakkavad kriitilisele piirile lähenema, veel rohkem ei kasvaks?

ma saaksin aru, kui see 1200 inimesega laager oleks tõesti ainukene probleemne koht kuid ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et see on üks paljudest…

Sirje: kõige odavam variant on koristada oma sõdurid nendest riikidest ära. Siis ei oleks seal enam sõda ja nad ei peaks sealt jalga laskma. Kallim variant on tagada immigrantidele inimeseväärsed elutingimused näiteks ühiselamute näol, anda neile haridust, tööd ja leiba. Mis siis sinu ettepanek oleks?

2. Oudekki - 5. veebruar 2009

Minu esimene mõte oli ka, et Afganistani puhul aitaks väga tugevalt sõjaliste missioonide lõpetamine ja selle raha näiteks põgenikega tegelemisele suunamine.

Teemat laiendades: ka illegaalsetel immigrantidel on inimõigused. Kui riik X neid, kes pole põgenikud, vastu võtta ei suuda, siis tuleb tal nad tagasi saata, aga mitte hoida “moodsates koonduslaagrites”, nagu paljusid põgenike/immigrantidekeskusi nimetatakse, viletsate elamisolude tõttu. Kuni immigrandid olemas on, siis tuleb neile ka raha suunata. Kui see on liiga kallis, siis ehk hakkavad inimesed sõjapoliitikate ja prekariaatpoliitikate, mis sellist immigratsiooni soodustavad, vastu protesteerima. Laagrites hoidmine toob kahju kõigile.

3. asd - 6. veebruar 2009

afganistani sõja lõpetamine ei tähendaks mitte ühelgi moel nende põgenike tagasipöördumist. tahab keegi vastu vaielda?

sirje, kas ma ütlen midagi valesti väites, et euroopa ei ole hetkeseisuga näidanud ennast olema võimeline oma kodanikke ja legaalseid immigrante sinu nimetatud asjadega varustama?

oudekki, minu mäletamist mööda on lõuna-euroopa riigid saanud oi-kui-valusalt vastu päid ja jalgu selle eest, et vaeseid põgenikke sunnitakse kuskile põrgusse tagasi minema, põhjendusteks ilus bürokraatlik möla algse lähtekoha tuvastamatusest, põgenikustaatusest seoses ebastabiilse lähtekohaga või veel mõned huvitavad põhjused.

jama on selles, et praegusel hetkel ei ole aeg ega koht eksperimentideks. muidu võiks ju võtta aluseks ilusa eu piiri, tõmmata sinna müür üles, kogu maailmast oma rahuvalvajad kokku korjata ja piirile ritta laduda ning kõik aluseta sisse tahtjad pikalt saata. kas selline lahendus oleks sobiv? :)

4. Oudekki - 6. veebruar 2009

asd, kui Afganistani missioonid lõpetada, siis tekib seal alus inimesi koju tagasi lähetada. Inimesi sõtta tagasi lähetada kõlab tõesti natukene ebainimlikuna. Siis tuleks sihtriigil endal natukene vaesemalt elada, et Sirje poolt mainitud asju neile inimestele pakkuda. Sõda ongi kole asi. Kui sõda läbi saab, siis ma ei näe mingit põhjust, miks ei saaks inimesi aidata koju tagasi pöörduda.

Mina ei ole lõuna-Euroopale kunagi vastu päid ja jalgu andnud selle eest, et nad illegaalseid immigrante välja saadavad. Ma tean jah, et on poliitilisi jõude, kellele see ei meeldi, aga ma näen nende arvamusavaldustes ja poliiikates palju probleeme.

Riigipiiridest – jah, ühest otsast peaks Euroopa Liidu piiri paremini valvama küll, eriti seda merepiiri. Teisest otsast, ainult piiri valvamine ei aita, see tekitab pigem mingi geto ning viha “piiritagustes” riikides. Illegaalseid immigrante ei tule siis, kui neil on kodus ka hea elada, sel juhul tulevad tõesti need inimesed, kes individuaalselt, vaba valiku korras eelistavad mingit muud elupaika (kultuuri, teaduse, armastuse pärast näiteks)… EL peaks iseenesest olema selline tsoon, kus inimesed on teatud ühistes toimimisstandardites ja heaolutasemes kokku leppinud ja seetõttu võibki seal sees vabalt liikuda. Põhimõtteliselt võiks eesmärk olla küll niisugust ala laiendada – ning nende riikide kodanikele, kes ei taha kokkulepetega liituda, kehtivad paratamatult siis rangemad nõudmised.

Kolmas aspekt on muidugi see, et illegaalsed immigrandid ei tule siis ka, kui neile ei ole olemas eraldi tööturgu, nagu praegu kipub olema. Ma arvan, et enne piire tuleks hoopis sellega tegeleda.

5. asd - 7. veebruar 2009

oudekki, teoorias tekib põhjendus. kogu piirkonda jääb valitsema niinimetatud sektantlik vägivald. ja sealjuures jääb riiki kui sellist väheks isegi inimeste julgeoleku tagamiseks, rääkimata sirje kirjeldatud elamistingimustest. ja siis ongi euroopa lõhkise küna ees – ei tahaks nagu neid sadu tuhandeid või miljoneid põgenikke aga tagasi saata ‘ei saa’, sest neil on hea tõenäosus maha tapetud saada.

vastu pead andmise osas ma ei pidanud ühtegi siinkommenteerijat silmas, kuid euroopa poliitilises situatsioonis on sellised kommentaarid väga häälekad. ja kohati ka mõjukad.

el toimimisstandardite ja heaolutaseme kokkuleppimisel näen mina küll probleemi. asi lihtsalt ei ole nii lilleline kui peaks. väline immigratsioon on siin üks tugev tegur. veel on teguriteks minu arust liigkiire laienemine ja otsustamise koondamine el organite kätte. esimene neist on toonud eli sised piirkonnad, kus eluolu ja probleemid tuntavalt erinevad (põhja-lõuna-ida-lääne-kesk-euroopa). teise puhul leian, et otsustusvaldkonnad on jagatud ebapädevalt – omajagu riikidele jäetud valdkondi tuleks keskselt toimetada ja vastupidi. rääkimata siis ühtsest arvamusest, mida ei suudeta piisavalt selgelt formuleerida, kuigi see lõpptulemusena enamasti saavutatakse.

kolmanda aspekti koha pealt, töö peab käima illegaalse tööturu vastu ja piiride turvamisel käsikäes, eraldi ei tule kumbagi pidi asjast midagi välja.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: