jump to navigation

Head uut Obama aastat! 27. jaanuar 2009

Posted by toimetus in Ameerika, tõlkelood, valimised.
trackback
Davidhorsey.com

Pilt: Davidhorsey.com

Kirjutas: Theo Talcott

Proovi seda sõpradele ja võõrastele hõigata, see tundub hea ja tõeline. Me oleme siirdumas uude ajastusse. Bushi Pimeduse Ajad on möödas! Inimkond pöörab ümber ja kihutab Obama Valgustusajastusse. Isiklikult olen ma lustlik ja tantsin aeg-ajalt toas ringi.

Zeitgeist on tore Saksa sõna, mis tähendab laias laastus “aja vaimu” või “hõngu ja maailmavaadet, mis iseloomustab mingit perioodi või põlvkonda”. Just praegu saab alguse kena zeitgeist. Rahva meeleolu on uus. Ma olen näinud optimistlike ja idealistlike ameeriklaste seltskondi, aga ma pole iialgi näinud lustakat, ideealistlikku rahvuslikku ühtsust kui üleüldist rahvalikku nähtust. Kogu rahva kollektiivse emotsionaalse kehandi on täitnud juubeldamine ja tervenemine ja kergendus! On magus rõõm ja tänulikkus ja lootus. Ameerika on tagasi, kullake!

Me elame läbi sõna otseses mõttes vaimset Ameerika Taassündi. Kõik, mis Ameerikas läbi aegade head ja tõelist on olnud, tuuakse esile. Ameerika esindab mõningaid võimsaid ideid, mida kogu inimkond vajab: etnilisel ja rassilisel mitmekesisusel põhinev rahvuslik ühtsus, religioosne sallivus, kõikide inimeste võrdsed õigused, õigusriik, ja erapooletu õiguse mõistmise süsteem. Ja kui inimene või riik seisab Heade ideede eest, siis joondume me selle suure moraalse jõu järgi, mis juhib universumit. Ning nõnda on Ameerikal jälle side jumalikkusega.

Samuti palub Obama meil laiendada oma identiteeditaju, nii et see ulatuks kaugemale meie egost ning hõlmaks suuremat identiteeti – ameeriklastena ja inimkonnana. Avarduv ego on müstilise vaimse kogemuse põhiline mehhanism. See identifitseerimata vaimsus on varjatult olemas ka argistes kommentaarides. Ma kuulsin, kuidas CNN-i naiskommentaator võitles hämminguga, kui ta ütles, et Washingtoni keskpromenaadil valitsev meeleolu on täis “Inimeste Vendluse” hõngu. Mine sellega kaasa, õeke, sest on kergenduseks, kui ei pea elama ego kitsukeses vangikongis ja kui vabaneda ego nartsissistlikust endassesulgumisest. On rõõmupakkuv hakata hoolima oma avaramatest identiteetidest, nagu oma maa, planeet ja Inimeste Vendlus.

Bushi aastate jooksul suri Ameerikas midagi. Minus, nagu ka paljudes teistes, tekitasid piinlikkust Ameerika Imperialistlikud sõjad. Ameerika piinas inimesi ja hülgas õigusriigi põhimõtte. Demokraatiast sai korpratokraatia ja kleptokraatia. Ameerika läks kaasa nende ajalooliste jõududega, millele tuleks vastu seista. Bushi versioon Ameerikast ei ole Ameerika, mida ma armastan, vaid mida ma jälestan! Ma olen vastu Ameerikale, mis saadab Sõjamasina teistesse maadesse, et varastada naftat, mida me niikuinii põletama ei peaks.

Nad ütlevad, et “Patriotism on kaabaka viimane pelgupaik”. Bushistid varjusid Ameerika lipu ja nime ja sümbolite taha ning hülgasid täielikult Ameerika sügavama mõtte ja eesmärgi. Seda tehes muutsid nad Ameerika lipu võlts-rumala fašistliku propaganda tööriistaks. Ameerika ei ole suur mitte seetõttu, et meil on kena lipp. Ameerika on suur tänu sellele, et Jeffersoni “Õiguste deklaratsioon” garanteeris nii paljud inimõigused, et meie poliitiline korraldus oli suur evolutsiooniline samm edasi.

Ameerika on suur, kuna me oleme traditsiooniliselt läinud kaasa edumeelse ajalookäiguga, mis viib suurema priiuse, väärikuse, õigluse ja vabaduse suunas. Bush viis meid mitu sammu tagasi, kuid nüüd on Obama rahva moraalse kompassi uuesti edumeelsele kursile seadnud. Näiteks ütles Obama oma ametisse vannutamise kõnes, et me ei saa ohverdada oma pühasid ideaale kasulikkuse nimel. Ta on lubanud sulgeda Guantanamo Bay vangilaagri. See on Hea Ameerika tagasitulek.

Ameerika suri ja on uuesti sündinud. Valimiste õhtul, 2008. aasta 4. novembril sai Norman Lear sellel teemal ilmutuse ja tegi lõpuks sellest veidi kunsti, mida saab näha internetileheküljel www.bornagainamerican.org

Niisiis, kui me oleme Uuestisündinud ameeriklased, siis mis nüüd edasi saab?

Hüva, kõigepealt vajab see maa veidi parandamist ja selleks tuleb tööd teha.

Õnneks paistab Obamal ja tema sõpradel olevat üsna hea siht kuhu edasi minna.

Niisiis, kuidas meil oleks võimalik Obamale liitlasteks olla?

Kuidas me saame Headeks ameeriklasteks Hea Ameerika ajajärgul?

Ma ei tea, aga ma olen valmis seda õppima.

Ehk õpib inimkond seda, kuidas olla koostööd tegevad ja üksteist toetavad liitlased oma jõupingutuses planeeti tervendada.

Head uut Obama aastat!

***
Originaal: Theo Talcott, 20. jaanuar 2009 The Zeitgeist of Obama.

Advertisements

Kommentaarid

1. manic - 27. jaanuar 2009

Oh jumal küll, see kõlab nagu Euroopa vasakpoolsed ülistasid Suure Valguse Pakkujat, Parima Ühiskonna Rajajat, Kõigi Inimeste Isa Jossif Stalinit.

Sirje: mismõttes eurooplased. Obama on ju ameerikas nagu ka kirjatüki autor. Sul on luulud!

2. manic - 27. jaanuar 2009

Natuke erinev nägemus sellest Imperaator Obama kummardamisest:

We’ll Pay Plenty for the ‘Free’ Lunch
By Rev Shark
RealMoney.com Contributor
1/26/2009 8:14 AM EST

There is no such thing as a free lunch.
— Milton Friedman, economist

Economic stimulation, tax rebates, TARP programs, bad asset aggregation, increased regulation and a variety of other government programs designed to bolster the economy will be the primary focus of news this week. This is the first full week of President Obama’s administration, and the energy and zeal to come up with some solutions is going to be great.

While the news media certainly has plenty to talk about, whether all this activity benefits the economy or the stock market remains quite questionable. Almost all the various programs and ideas are already widely known. We have even implemented a number of them already, albeit with little positive effect to show for the efforts.

The big problem with all this sound and fury that will hopeful spark the economy is the old saying by Milton Friedman — there is no such thing as a free lunch. None of these government efforts are creating anything new. They are simply shifting money from one pocket to another and hoping that it will somehow be used in a more productive manner. The arrogance of government is that it is somehow superior in determining the best ways to spend money.

What is particularly sad about the whole process is how much it resembles the way aggressive mortgage lending and high leverage was so completely and universally embraced by government and banks just a few years ago. No one questioned what was being done. It was as if there really was not choice in which direction we went. That same mindset is exactly what we are seeing once again.

Unfortunately the economic discussions don’t help us very much as stock market investors. The situation is a mess and the markets obviously indicate that there isn’t much optimism that the government is going to do the right things to help us.

If you step back and look at the big picture, you see little reason to want to anticipate that the great bear market is close to an end. Banks are still stumbling around trying to survive, earnings reports and estimates are poor, technical patterns are negative, confidence and sentiment is unsupportive and there just isn’t any good reason to be rushing into this market, especially with your very precious capital.

It is a depressing time for the stock market, and while many will offer recommendations and complaints about the economic situation, there just isn’t much to do but to wait it out and see how things develop. That is simply the way it goes in the market at times. We go through cycles of good and bad, and right now, it’s bad.

The government is going to try to help by handing out some “free” lunches, but the likelihood is that they will end up costing us plenty down the road. We won’t be able to change that at this point, so let them do what they are going to do, and we’ll find ways to make money from it down the road. For now, the best approach continues to be to respect the fact of the bear market and not to trust government to quickly fix it.

3. Hubbil - 28. jaanuar 2009

Manic, see on uhe anonuumse bloggeri seisukoht. Kellegi, kes on investor ja on pissed selleparast, et ta ei arva, et uus president talle toob tagasi tema kaotatud raha.

Intelligentsemat lahenemist voib lugeda siit:

http://www.rgemonitor.com/blog/roubini

Aga Roubini laks eelmisel aastal ule tasulisele formaadile, mina igatahes ei ole nii palju huvitatud, et ma oma rahakoti rauad lahti teeks. Nendele, kellel on veel oma krediitkaardi peal ruumi, see on vahest parim majandusanaluus.

4. manic - 28. jaanuar 2009

Hubbil, et sina ei küündi seda tüüpi teadma, ei tee teda veel anonüümseks ja teiseks see Roubini-ülistamine sellepärast, et ta mitu aastat ennustatud majanduskriis lõpuks ühel momendil täide läks, on sama naeruväärne kui Obama jumala asemikuks nimetamine.
Selle väga mõistliku loo ebaintelligentseks halvustamine näitab, et sa ei tea majandusest üldse midagi.

Oudekki: palun jääda viisakuse piiridesse. Vastuväiteid esitada on võimalik ilma vestluskaaslast solvamata ja isiklike mõnitusi loopimata.

5. Hubbil - 29. jaanuar 2009

Ma ei tea majandusest tuhkagi, oigus. Olin kunagi tool majandusmin-is, aga see pole mitte oigustus. Minu oetutar teab palju rohkem, tal mitmest ulikoolist paberid et seda toestada. Siiski on olemas no moistlik lahenemine.

Roubini blogi hakkasin ma lugema vist paar aastat tagasi. Mehel on tarkust ja intelligentsi nii palju, et ta saab seda teistegagi jagada. Seda majanduse kokkukukkumist ei ole ta ennustanud siiski rohkem kui poolteist aastat. Ma voin oma rinna kummi ajada, sest ma ennustasin Eesti kinnisvara mulli lohkemist ennem teda :P

6. Manic - 30. jaanuar 2009

Vahelduseks võib ka Peter Schiffi lugeda, kes nägi samuti kriisi ette, aga pole Obamaniac.
http://www.europac.net/newspop.asp?id=15252&from=home

7. Hubbil - 31. jaanuar 2009

Obamaniac on uus termin, pole seda ennem kohanud. Aga ma pole ka palju lugenud, see on fakt. Manic, vota sellele kaitse kui intellektuaalne omand.

Intellektuaalsest omandist raakides, Savisaarele anti vist nuud uks pahkel pureda. Tema blogis ja ennem seda avalikus meedias ilmunud foto pole siiski mitte koikide jaoks. Tuleks nagu 500 EEKu ennem valja kaia, kui tahad fotot kasutada. Koikidele teistele kes seda fotot vaatasid, peale seda kui ta ilmus kohalikus ajalehes, ma soovitaks seda sama teha, saatke kohe kuhu vaja oma dollarid ja tugrikud vastaval aadressil. Arge avage oma silmi ennem kui te teete lahti mone kahtlase veebi. Pornograafia ei loe. Avaliku elu tegelased ei loe. Naera ennast ribadeks.

Kuhu me niimoodi jouame, tapame interneti ara ja ostame ainult paberil pilte? Jalgin teatud huviga kuhu see Scanpix kohtuasi jouab. Ehkki minu huvi on kliiniline, mis asjast saab, kuhu tommatakse intellektuaalse omandi piir.

Paar aastat tagasi laks mingi Autorioiguste uhing kulakaupluste kallale, sest neil mangis seal muusika, mis oli autorioigustega justkui kaitstud. Braavo! Mis edasi valja moeldakse, saab ainult ette kujutada. Mingid haiged, nagu Eesti Punane Rist (tundsin selle endist juhti, praegust mitte) laheb kunstniku kallale?

Kogu see vark taandub raha peale. Kui kasutajal ei ole eesmarki kellegi intellektuaalset omandit kasutada raha teenimiseks ja sealt profiiti ei paista, siis keegi teda ei torgi, see on printsiip kuidas intellektuaalne omand areneb. Ja see on selle kunka otsast vaadatult, kus mina elan, Pohja-Ameerikas. Siit on parit ka koik autorioiguse seadused, mis maailmas praegu kehtivad. Keegi ei saa minna kaugemale kui USA autorioiguste kaitses, sest USA-st on parit int. omandi seadusandlus mis kehtib maailmas. Eesti puuab ette jouda, olla parem kui USA?, palju onne. Eesti Nokia paistab juba?

Scanpix on pildi omanik. Neil on oigus saada oma sissetulek, fotograaf on siin teisejarguline tegelane. Aga minna kohtusse 500 krooni parast? Advokaadid juubeldavad jalle. Kuradi haige vark.

Nuud, ma moonan, et Savisaar peaks palkama oma isikliku fotograafi. Blog on tema oma. Kuid kuskil mujal maailmas peale Eesti poleks see asi voimalik, jatan korvale arenematud riigid, et autorioiguste omanik poorduks politseisse avaldusega ennem kui ta on puudnud leida tasu, misiganes see tasu on. Pildi avaldamine Savisaare blogis ei ole tehtud rahalise kasu teenimise eesmargil.

Kui nuud Eesti kohtususteem ei ole taielikult ja lopmatult politiseeritud, siis saab Scanpix kohtus peksa. Saavad endale kaela kohtukulud, mis on rohkem kui 500 krooni. Mis paneb mind motlema, kas pole see vark seotud valimiseelse mustamisega. Kui on, siis kelle huvides? Kohtuasi ju venib ule valimiste. Monel memmel-taadil saab siis haale ara meelitada. Na odav vark. Pronkssoduri asi oli tagantjarele vaadates briljantne emotsioonide arakasutamine valimisvoitluses. Ehkki ma arvan et selle planeerijad olid ka ise ullatunud oma teo tagajargedest. Et kui briljantsed nad on, ja nad pole sellest ullatusest veel siiamaani ule saanud. Nuud on Keskerakonna vaenlastel vist ideede puudus.

Ma ei ole Keskerakonna pooldajate hulgas. Ma ei poolda uhtegi parteid. Kogu see jutt oli parteitu, just huvitav vaadata, kliiniliselt.

8. sirje - 31. jaanuar 2009

Mina olen enda jaoks tõmbanud intellektuaalse omandi piiri sinna, et need, kes teenivad raha, näiteks ajalehed, peaksid maksma iga asja eest, mida nad kasutavad ja kui ma raha ei teeni, siis võin ma teiste asju lihtsalt viidates kasutada. Juhul kui omanik tuleb ja ütleb, et ei tohi, siis võib ju ka maha võtta.

Ma küll ei viitsi kontrollida, aga minu teada kuulub isikufoto näiteks sama palju ka sellel fotol kujutatud isikule, kui näiteks fotograafile või mingile ajalehele vms. Ehk iga kord, kui mõni ajaleht suvatseb mõnda suva jutukest minu fotoga ehtida, peaks minul olema õigus neile vastu pead anda. Aga üksikisikuna ajalehe vastu minna on eestis ülivastik tegevus, sest ajakirjandus teeb su valedega maatasa.

Meie päevalehed on näiteks ära liigitanud, et kellele nad maksvad arvamusartiklite eest ja kellele mitte. Kui ma parteisse kuulusin, siis automaatselt olin ma grupis, kellele ei makstud. Nende arust oli kõik niimoodi korras. Samas tekkis mingi aeg tagasi Päevalehte jutt, kuidas nende lugusid ei või ilma lubata sama hästi kui viidata ka mitte. Ehk, mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale.

Me mõtlesime, et kuna Guardian on selline suur ajaleht, siis küsime ta käest luba, et nende lugusid tõlkida. Peale pikka venitamist, teatasid nad, et tahavad selle eest saada 200 naela. Mingu nad … ! Lihtsam on sel juhul variant, et tõlgid osaliselt ja pool juttu kirjutad ise juurde, sel juhul ei lähe see rahvusvahelises mõistes kopeerimise vaid viitamise kirja. Totter ikkagi. Aeg-ajalt tekib ikka mõte, et sotsialismi idee: kunst kuulub rahvale, oli nii ilus :)


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: