jump to navigation

USA plaanib hariduse rahasse uputada 29. jaanuar 2009

Posted by toimetus in Ameerika, haridus, tõlkelood.
Tags: ,
trackback


Lühendatult tõlgitud ajalehe New York Times artiklist “Stimulus Plan Would Provide Flood of Aid to Education”, autoriks Sam Dillon, ilmunud 27. 01. 2009, paberversioonis 28. 01. 2009.

USA Kongress hääletab kolmapäeval majanduse elavdamise plaani, kus eraldatakse riigi koolipiirkondadele, lastehoiukeskustele ja ülikoolilinnakutele 150 miljard dollarit riigieelarvelist raha. See hiiglaslik kahe-aastane investeering rohkem kui kahekordistab Haridusministeeriumi praegust eelarvet.

Hääletamisele lähevad erakorralised kulutused peaaegu kõikidele haridusvaldkondadele, kaasa arvatud koolide renoveerimine, eriharidus, Head Start ja stipendiumid vaesematele tudengitele, mis on föderaalsete toetuste suurim tõus alates sellest kui Washington hakkas pärast Teise maailmasõja lõppu haridust märkimisväärselt toetama. Nii kriitikud kui toetajad leiavad, et toetuste niisugune ulatus muudab põhjalikult föderaalvalitsuse rolli hariduses, mis on tavapäraselt olnud osariigi ja kohaliku omavalitsuse pärusmaa.

Obama administratsiooni ametnikud, õpetajate ametiühingud ja koolinõukogude assotsiatsioonid, kolledžid ning muud USA haridusasutused kinnitasid, et abi toob üliolulist rahalist kergendust riigi 15000 koolipiirkonnale ja tuhandetele ülikoolilinnakutele, mida ähvardas tõsine kulude kokkuhoid.

USA haridussekretär Arne Ducan ütles teisipäeval: “See päästab sõna otseses mõttes sajad tuhanded õpetajad vallandamisest”. George Miller, California Demokraatide esindaja ja alamkoja hariduskomitee juhataja ütles: “Me ei saa lubada hariduse kokkukukkumist, me peame niisuguse taseme abi koolidele võimaldama.”

Kuid vabariiklased kritiseerivad tugevalt mõningaid ettepanekuid kui liigset kulutamist ja föderaalvalitsuse rolli läbimõtlematut laiendamist ka niisugustesse valdkondadesse nagu näiteks kohalike koolide ehitamine, senini on föderaalvalitsus keskendunud vaesemate tudengite abistamisele. Vabariiklaste kriitikaga ühinesid ka mõned teiste poliitiliste vaadetega hariduseksperdid, avaldades imestust selle üle, kuidas koolipiirkonnad küll nii lühikese aja jooksul saavad hakkama nii paljude uute miljardite kulutamisega ning kas niisugune dollarisadu tegelikult tõstab õpilaste saavutusi ja mis saab kahe aasta pärast, kui stimulatsiooniraha lõpeb.

Üks meede, mida ei mainitud Kongressi varasemates kokkuvõtetes stimulatsioonipaketi kohta, tõstaks ajutiselt toetusi pankadele, kes osalevad õppelaenud programmis, sidudes need uue indeksiga, osaliselt kuna hiljutine föderaalne sekkumine laenuturule tühistas eelmise indeksi. Sallie Mae, ühe suurima õppelaenu pakkuja kõneisik ütles, et seda muutust oli vaja, et hoida õppelaenude turg likviidne. Kriitikud ütlevad, et see toob kaasa potentsiaalse uue juhutulu laenuandjatele. “See lihtsalt jätkab hästitoimivat heaolutraditsiooni õppelaenutööstusele”, ütles Barmak Nassirian, õppelaenude ekspert.

Valemid, mille põhjal avalike koolide stimulatsiooniraha osariikidele ja kohalikele piirkondadele jagatakse on keerulised, aga need võtavad arvesse kooliealiste õpilaste arvu vaestes peredes. Vastavalt analüüsile, mille autoriks on New America Foundation, uurimisgrupp, mis jälgib hariduskulutusi, varieerub õpilase kohta jagatav summa osariigiti tugevalt. New York on üks suurimaid kasusaajaid, 760 dollarit õpilase kohta, New Jersey ja Connecticut on ühed viimastest, vastavalt 427 ja 409 dollarit õpilase kohta ning kõige enam saab uurimisgrupi analüüsi põhjal Columbia piirkond: 1289 dollarit õpilase kohta. Sihtasutus mainib, et valem ei jaga efektiivselt suuremat osa raha osariikidele, mis seda kõige enam vajavad.

Viimastel aastatel on föderaalvalitsus andnud 9% kõigist riigi kuludest riiklikele koolidele, osariigid ja kohalikud koolipiirkonnad rahastasid ülejäänusid. Washington panustas 19% ulatuses kõrghariduskulutustesse. Stimulatsioonipakett muudab aga ulatuslikult föderaalseid proportsioone. Ettepanek suurendab 2009. majandusaasta kulutusi 14.5 miljardilt dollarilt umbes 20 miljardile spetsiaalsete klassiruumipingutuste programmis Title I, mis on suunatud vaestele lastele; tõstab kulutusi erivajadustega [tõlk. mille alla kuuluvad ka inglise keelt mitteoskavad lapsed] lastele kuue miljardi dollari võrra.

Need tõusud on vastuseks pikaajalistele nõuetele õpetajate ametiühingute, koolinõukogude ning teiste toimijate poolt, et Washington rahastaks täielikult Bushiaegse “No Child Left Behind” seadusega ning eriharidust reguleeriva föderaalseadusega osariikidele ja piirkondadele antud lubadusi. “Me oleme argumenteerinud, et föderaalvalitus ei täida oma kohustusi, aga need tõusud on oluline samm sellel teel edasi”, ütles Joel Parker, riigi suurima õpetajate ametiühingu National Education Association juht.

Frederick Hess, hariduspoliitikaanalüütik American Enterprise Institute’st kritiseeris seadusprojekti suutmatust luua mehhanisme, mis mõjutaksid piirkondi viimaks koolieelarveid vastavusse omandimaksu laekumistega, mis seoses kinnisvaramulli lõhkemisega on sügavikku kukkunud. “See on nagu meil oleks alkohoolik hilisöös, kui kõik baarid suletakse ning siis lahenduseks on baari veel tund aega lahti hoida,” ütles Hess.

Ettepaneku kohaselt sekkuks föderaalvalitsus esimest korda olulisel määral koolide ehitamisse ja renoveerimisse, mis on seni olnud osariikide ja piirkodade vastutus. See sisaldab 20 miljardit dollarit koolide taastamisele ja moderniseerimisele: 14 miljardit dollarit alg- ja põhikoolidele ja kuus miljardit kõrgharidusele. Lisaks sisaldab pakett maksusoodustusi, mille kohaselt föderaalvalitsus maksab koolipiirkondade poolt välja antud ehitusvõlakirjade intresse. Mr. Duncan ütles, et koolide renoveerimine loob “suure hulga ehitustöökohti”, kuna paljud koolimajad vajavad remonti.

Aga Howard P. McKeon, Califonia Vabariiklaste esindaja, alamkoja hariduskomitee vähemusesindaja, ütles “pannes föderaalvalitsuse tegelema kooliehitusega võivad Demokraadid tagasipöördumatult muuta föderaalvalitsuse rolli sellel maal”

Kõrghariduses tõstaks plaan kulutusi kõige olulisemal üliõpilastoetuste programmis Pell Grants, 19 miljardilt dollarilt 27 miljardile dollarile.

“Pell Grants programmi haaramine stimulatsiooinpaketti on väga hea mõte”, ütles Terry Hartle, kolledžeid ja ülikoole esindava ühingu American Council on Education avalike suhete esimene asepresident. Aga härra Hartle mainis, et isegi temal on raske jälgida kõiki uusi kulutusi. “Paljud asjad lähevad läbi ja me saame alles hiljem täpselt aru, mis juhtus”.

Advertisements
%d bloggers like this: