jump to navigation

Tähelepanekuid Ameerika hullumajast 18. veebruar 2009

Posted by toimetus in Ameerika, foobiad, Lähis-Ida, rahvuslus või natsism?, tõlkelood.
trackback

Kirjutas: Sherwood Ross

Kui Ameerika võtaks plaani lõpetada agressiivsete sõdade pidamine, siis tuleks neil kõigepealt saavutada kontakt reaalsusega. Põhjuseks on möödunud sajand, kui USA valitsused hirmutasid perioodiliselt oma rahvast. Hirmunud rahvas on järeleandlik rahvas ja vastuvõtlik igasugusele kutsetele minna suvalisse võitlusesse.

Alati on hüppevalmis mõni väline vaenlane, kel plaanis ära võtta kõik see, mis raske vaevaga omandatud. Wilsoni administratsiooni ajal oli “Punane Hädaoht” ning Trumani ja Eisenhoweri valitsemisaastatel Joe McCarthy terror*. President George W. Bush andis hirmule uue hoo oma “Terrorismivastase Sõjaga,” mille käigus sooritati seadusevastaseid sissetunge süütutesse riikidesse, vangistati kümneid tuhandeid ja tapeti sadu tuhandeid süütuid inimesi. Oma kõnes 20. septembril 2001. aastal väitis Bush, et terroristid ründasid Ameerikat, kuna nad “vihkavad meie vabadusi: meie religioonivabadust, meie sõnavabadust, meie vabadust hääletada ja kogunemisi korraldada ja üksteisega mitte nõus olla.”

Need, kes seda häbematut valet usuvad, ei võta mitte kunagi arvesse niisugust reaalsust, et meid võidakse kogu Lähis-Idas vihata lihtsalt sellepärast, et CIA kukutas 1953. aastal Eisenhoweri korraldusel demokraatlikult valitud Iraani valitsuse. Või et meid võidakse vihata sellepärast, et me oleme asunud Iisraeli poolele, kui see riik teeb jätkuvalt jõupingutusi palestiinlaste ümberasustamiseks. Või et me asusime Iraagi poolele, kui see riik pidas seadusevastast agressioonisõda Iraani vastu ja et me varustasime Iraaki mürkgaasidega. Või selle pärast, et me alustasime hiljem seadusevastast agressioonisõda Iraagi vastu. Ideel, et moslemi ekstremistid ründasid Ameerikat kadedusest, puudub igasugune kokkupuude reaalsusega, eriti kui arvestada seda, et enamik Araabia maailmast on pikka aega väljendanud oma ägedat vastuseisu USA poolsele Iisraeli toetamisele.

Bushi režiim õhutas ameeriklastes islamiterrorismiga seonduvaid hirmusid, lastes paista, et 2001. aasta antraksirünnakud, mis peatasid Kongressi töö, olid korraldatud moslemite poolt. Ühelt antraksiümbrikult võis lugeda “Surm Ameerikale! Surm Iisraelile!” Bushi pressiagendid lekitasid lugusid, et antraks tuli Lähis-Idast, samas kui tegelikult pärines see ülemjuhataja George W. Bushi juhtavast USA bioloogilise sõja kompleksist Marylandis. See vale aitas läbi suruda Patriot Acti ja avas ukse 50 miljardi dollari kulutamisele uute bioloogiliste relvade välja arendamiseks, kuigi eksperdid ütlevad, et USAd ei ähvarda niisuguse rünnaku oht. Samal ajal on meil reaalsed gripiepideemiad, mis tapavad igal aastal tuhandeid inimesi ja mida oleks võimalik ära hoida ning teadlased ütlevad, et nad ei saa enam sellega võitlemiseks raha. Kuidas te nimetate riiki, mis ignoreerib realiteete ja relvastab ennast fantaasiate vastu? Proovige sõna “hullumaja”.

Ometi on meie poliitikud ennast aastaid häbitult upitanud avalikkuse hirmudel mängides. George W. Bush on ainult kõige viimane, kes niisuguses asjas süüdi on. Näiteks hoiatas presidendikampaaniat pidav Jack Kennedy 1960. aastal valelikult ameeriklasi “raketilünga” eest, st. et me oleme oma võimekuses tuumarelvasid kohale toimetada soviettidest maha jäänud. Neid hirmusid õhutas sõjalis-tööstuslik kompleks, et pumbata üles aatompommidele ja nende kohale toimetamiseks mõeldud süsteemidele tehtavaid kulutusi. Oma elu lõpupoole jõudis sõnaosav kindral Douglas MacArthur järgmisele arusaamisele: “Meie valitsused on hoidnud meid alalise hirmu seisundis: nad on hoidnud meid pidevalt patriootliku ägeduse hirmuhoos, kisaga, et riik on tõsises hädaohus. Alati on olnud olemas mingi kohutav kurjus koduõuel või mingi koletu välismaine jõud, mis hakkab meid kohe nahka panema, niipea kui me teda taga ei aja, andes neid pööraselt suuri summasid, mida meilt nõutakse.”

Viimase kaheksa aasta jooksul sadas Suuri Valesid nagu rahet. Tänasel päeval kannatavad ameeriklased “härrasrassi” luulu all, mis on sarnane sellele, mida uskusid sakslased 1930. aastatel. Neoconide “Uue Ameerika Sajandi” filosoofia postuleerib, et USA on määratud (jumal on Bushi usaldanud) juhtima maailma ja levitama demokraatiat. Selle visiooni kohaselt on Ameerika planeedi isehakanud politseinik. Vabariiklaste partei üleriigilise konvendi delegaadid pidid kuulma väljendit “Ühinenud Rahvaste Organisatsioon” ainult pilkavas tähenduses. See avalikkuse mõttelaadi mürgitamine võib teha president Obama jaoks raskeks ÜROd efektiivselt kasutada, just nii nagu see tegi Bushi jaoks lihtsaks oma “preventatiivse sõja” doktriini müümise.

Ameeriklased on harjutatud mõtlema, et USA-l on alati õigus ja tema vaenlased eksivad alati. Parim näide: kõikjal ühiskondlikel hoonetel lehvivad POW/MIA lipud (POW – prison of war – sõjavang. MIA – missing in action – lahingutegevuses kadunuks jäänud – tõlk). Ameeriklased usuvad, et vietnamlased hoidsid pärast sõja lõppemist kinni sadu USA vange. Kui see nii oleks olnud, siis miks ei suutnud Pentagon – kasutades oma luuresatelliite, mis võivad fikseerida puutiku 60 000 jala kõrguselt – neid iialgi leida ja ära päästa? Väites, et vietnamlased ei soovi tegelikult oma kohustusi täita, jäeti neist mulje kui halbadest tüüpidest, hoolimata sellest, et meie pidasime agressioonisõda nende maal ja pommitasime nende linnasid ning mitte vastupidi.

Ma ei ütle, et ei oleks olnud sõjavange, keda seadusevastaselt kinni hoiti, vaid ainult seda, et kogu teema on kujundatud nii, et avalikkust üles kütta ja et inimestel kaoks igasugune reaalsustaju. Tänasel päeval on USA see, kes hoiab vangis “viirastuslikke” sõjavange ja lahingutegevuses kadunuks jäänuid. Ainult et ohvrid on araablased ja moslemid. Armee uurimisrühma juhtinud kindral Paul Kern ütles 2004. aastal Senatis, et CIA võib hoida kuni sadat “viirastuslikku arestanti” Bagdadi kurikuulsas Abu Chraibi vanglas. Ja on avalikustatud, et USA-l oli Bushi/Cheney valitsemisajal rida salavanglaid, kuhu Punasel Ristil oli keelatud siseneda. Kas see ei ole sõjavangide ja lahingutegevuses kadunuks jäänute seadusevastane kinnipidamine? Teiste süüdistamine kuritegudes, mida sa ise toime paned, tekitab kahtluse, kas sinu enda poolt esitadud süüdistused on ikka tõesed. Samuti vihjab see sellele, et sul on ehk luulud.

Igale lüüasaamisele leitakse põhjendus. Veteranide infopunktides räägitakse, et Vietnamis kaotati ainult sellepärast, et “meie poisid võitlesid nii, et neil oli üks käsi selja taha seotud” ja mitte sellepärast, et neil olid väärilised vastased ning samas viskasime me Vietnamile rohkem tonne pomme kui me tegime seda terves Euroopas Teise Maailmasõja ajal. Sellised müüdid on ohtlikud.

Meenutagem, kuidas Hitler rääkis sakslastele, et nad ei kaotanud Esimest Maailmasõda mitte sellepärast, et teised nad oma maalt välja ajasid ja nende väed puruks lõid, vaid et nad “müüdi maha juutide ja kommunistide poolt,” kes sakslaste selja taga rahu tegid. Seega peaksid nad nüüd pidama uue sõja.

Miljonid inimesed üle kogu maailma nägid läbi Bushi valed selle kohta, nagu oleks Iraak seotud 9/11 terroristidega ja omaks massihävitusrelvi. Sõja mõistis hukka Vatikan ja ÜRO peasekretär nimetas seda “seadusevastaseks.” Aga Kongress uskus valet, et Saddam Hussein oma 5 miljardi dollari suuruse sõjalise eelarvega ohustab Ameerikat, mille sõjaline eelarve on 300 miljardit dollarit ning hääletas Iraagi ründamise poolt. Miks suudab ülejäänud maailm reaalsust näha ja samas ameeriklased seda ei suuda?

Ameeriklased on korduvalt toetanud agressiivse sõja poliitikat, mis on põhinenud valedel ja eksiarvamustel ning mis on kavandatud nende enda riigi kõrgeimate juhtide poolt. Obama ei suuda taastada rahu enne kui valed on paljastatud ning ka Ameerika mälust kustutatud. Käes on aeg avada hullumaja uksed ja aknad ning lasta sisse värsket õhku ja päikesepaistet.

—————–

* Joseph Raymond McCarthy oli USA senaator 1950ndatel, kelle “leivanumbriks” olid hirmujutud igal pool luuravatest kommunistidest. Tänapäeval kasutatakse väljendit „mccarthism” sünonüümina demagoogilistele ja alusetutele kahtlustustele või ka rahva ülesse kütmisele patriootilises võtmes.

***

Originaal: Sherwood Ross. 24. jaanuar 2009. Notes From The American Lunatic Asylum

Advertisements

Kommentaarid

1. asd - 18. veebruar 2009

oh my god.

teate, mul on hirm.

lähis-ida vihkamise põhjuste osas on küll ilmselgelt õigus ,aga…

2001 antraks on vandenõu, sõjatööstus on mõttetu, keegi ameerikat ei ohusta jne. ilusad arvamused, serveeritud faktidena.

ameeriklased ei arva, et neil on alati õigus. neid küll harjutatakse seda mõtlema nagu ka igal pool mujal, kuid seda ei arvata. võib ju demokraatia puudujääkide üle arutleda, kuid arvamuste paljusus on olemas ja kui viimast aega jälgida, siis pigem kipub prevaleerima arvamus, et neil ei ole õigus.

aa, ja taustaks – kes on vaadanud araabia või urdukeelset lähis-ida meediat, tutvunud erinevate vaatepunktidega, eriti seal regioonis, siis võiks pisuke tuluke ikkagi põlema minna, et ameerika päris ohutus olukorras ei ole.

pow jutt noh, 70ndatel olid satelliidid samal tasemel, eks. puutikku ei suuda need ka praegu fikseerida aga rahvale lähevad sellised kujundid ju peale.

vietnami sõda ja tegelikult ka iraak on ameeriklaste jaoks tõsine häbiplekk ja vähemalt selle loo autor on varmas neid kiirelt ära kasutama.

seni on olnud kogu sarnane kriitika umbes samasuguses mõtetu ilastamise võtmes, nagu seegi lugu. ehk siis, lahendust, seltsimehed. niipalju kui neid välja on pakutud, ei ole ükski vedu võtnud.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: