jump to navigation

Aasia eksport vabalanguses 19. veebruar 2009

Posted by toimetus in Aasia, majandus, tõlkelood.
trackback

Kirjutas: John Chan

Ekspordi järsk kahanemine kõikjal Aasias on šokeerinud majandusanalüütikuid ja lõpetanud igasugused väited, nagu oleks globaalne majanduslangus juba oma põhja lähedale jõudnud. IMFi selle aasta kasvuprognoos Aasiale on ainult 2,7 protsenti: vähem kui kolmandik 2007. aasta kasvust, milleks oli 9 protsenti. Ennustus on tervelt protsendipunkti võrra väiksem kui 1997-1998. aasta Aasia finantskriisi ajal.

IMA Aasia analüütik Richard Martin kommenteeris väljaandes Australian: “See paistab veidi samamoodi, kui me vaataksime rongivrakki aeglaselt liikumas. Põhja-Aasia kannatab suurima nõudluse languse all pärast Teist Maailmasõda.” Westpac panga spetsialist Richard Franulovich ütles, et “viimaste Aasia andmete põhjal on kahanemise kiirus võrreldav kollapsiga USAs 1930. aastate Depressiooni ajal.”

Maailma suuruselt teine majandus Jaapan on juba surutises ja langus jätkub. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga kahanes Jaapani eksport detsembris 35 protsenti, kui globaalne nõudlus Jaapani autode, elektroonika ja investeerimiskaupade järele kokku kuivas. Tööstustoodang kukkus detsembris rekordilised 9,6 protsenti, eelmise kuuga võrreldes.

Jaapani Keskpanga peaökonomist Kazuo Momma hoiatas sel nädalal, et majandusel seisab ees “kujuteldamatu” kokkutõmbumine, kuna analüütikute hinnangul oli riigis 2008. aasta viimases kvartalis majanduse kokkutõmbumise määr aastases võrdluses 10 protsenti, mis on isegi hullem kui USAs. Valitsus hoiatas, et 125 000 hooajalise lepinguga ja peamiselt vabrikutes ametis olevat töötajat kaotavad kuue kuu jooksul oma töö, kuid tööstuse hinnangul on see number tunduvalt suurem ehk 400 000.

Hiina, niinimetatud “maailma töötuba”, on saanud eriti ränga löögi. Eksport kahanes jaanuaris kolmandat kuud järjest, kukkudes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 17,5 protsenti, samas kui detsembris oli langus olnud 2,8 protsenti. Import kukkus veelgi enam: 43,1 protsenti ehk kaks korda nii palju kui detsembris, mil see näitleja oli 21,3 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, teatas kolmapäeval General Administration of Customs.

Kuna suure osa Hiina impordist moodustavad eksporditava tööstustoodangu valmistamiseks mõeldud materjalid, siis näitab impordi järsk kukkumine tootmisaktiivsuse edasist langust. Masinate ja kõrgtehnoloogiliste kaupade import vähenedes umbes 40 protsenti, mis tähendab hävingut ka nendele maadele, mis müüvad niisuguseid komponente Hiinas asuvatele koostamisvabrikutele. Jaapani eksport vähenes eelmise aastaga võrreldes 43,5 protsenti, Lõuna-Koreal 46,4 protsenti ja Taiwanil 58 protsenti.

Kuigi paljud majandusspetsialistid ennustavad Hiinale käesolevaks aastaks ikkagi 5-6 protsendilist kasvu, pole need numbrid sugugi tõepärasemad kui varasemad väited, et Hiina majandus jätkab laienemist rekordilähedases tempos. Rohkem kui 20 miljonit migranttöölist on praeguseks oma töö kaotanud ning mõned analüütikud hoiatavad veel 50 miljoni töökoha kadumise eest, kui majanduse olukord edasi halveneb.

India, ehk siis veel üks majandus, mida seni pakuti välja kui võimalikku kaitsevalli maailma majanduslanguse vastu, kannatab samuti. Eksport langes jaanuaris 24 protsenti. Ametlikel andmetel on alates septembrist, mil USA-s sai alguse globaalne finantskriis, kaotanud oma töö miljon India ekspordisektori töötajat. Kõige rohkem on kannatada saanud tekstiili-, vääriskivide- ja ehetetööstuse töötajad. Arvatakse, et märtsiks kaotab töö veel pool miljonit inimest.

Kuigi India on rohkem tuntud kui allhanke teenuste pakkuja IT valdkonnas, on riigist viimastel aastatel saanud Aasia suur eksportöör. Kui aastatel 2002-2003 moodustas India eksport 16,9 protsenti riigi SKP-st, siis aastateks 2007-2008 oli see näitaja kasvanud juba 24,8 protsendini. Eksporditööstus annab tööd 150 miljonile inimesele, olles suuruselt teine sektor pärast põllumajandust. Märtsis lõppevaks eelarveaastaks on India majanduskasvuks ametlikult ennustatud 7,1 protsenti – samas kui aasta varem oli see 9,1 protsenti.

Ökonomistid usuvad, et järgmisel eelarveaastal ulatub India kasvunumber parimal juhul 6 protsendini. Citigroupi hinnangul on kasv ainult 5,5 protsenti. Kuigi India on ekspordist vähem sõltuv kui enamik Ida-Aasia maid, on riigi finantsolukord tunduvalt nõrgem. New Dehli riigivõlg moodustab 75 protsenti riigi SKP-st, samas kui Hiinas on see ainult 18,5 protsenti, ning see jätab vähem ruumi suurte stimuleerimispakettide jaoks.

Lõuna-Korea olukord on samamoodi problemaatiline. Eksport, majanduse peamine veojõud, kukkus jaanuaris 32,8 protsenti. Rahandusminister Yoon Jeung-hyun hoiatas teisipäeval, et Aasia suuruselt neljas majandus kahaneb sel aastal umbes 2 protsenti – see on järsk korrektsioon võrreldes senise ametliku prognoosiga, mis nägi ette 3 protsenti kasvu. Yooni sõnul tähendaks see 2009. aasta jooksul 200.000 töökoha kadumist. Ja isegi see number on liiga optimistlik võrreldes IMF-i prognoosiga, mis näeb ette 4 protsendilist negatiivset kasvu. Credit Suisse on ennustanud koguni 7 protsendilist kokkutõmbumist.

Taiwani, Aasia suuruselt kuuendat majandust, tabas jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 44,1 protsendiline langus – see on suurim kukkumine alates 1972. aastast, mil niisuguste andmete kogumist alustati. Import kahanes samal kuul 56,5 protsenti. Majanduse jaoks, kus eksport annab 70 protsenti SKP-st, on sellel hävitav mõju. Morgan Stanley on Taiwani kasvunumbrid kriitiliselt üle vaadanud ja ennustab selle aasta majanduskasvuks miinus 6 protsenti – eelnevalt välja pakutud pluss 0,5 protsendi asemel. CLSA, Hong Kongis asuv maakleribüroo, ennustas möödunud nädalal veelgi suuremat kokkutõmbumist – 11 protsenti.

Kagu-Aasia ekspordist sõltuvad majandused kannatavad samuti. IMF ennustab Filipiinide majanduskasvuks ainult 2,25 protsenti, samas kui mullu oli see 4,6 protsenti ja 2007. aastal 7,1 protsenti. Ametlik ennustus Singapurile, regiooni kaubandus- ja finantskeskusele, on 2009. aastaks 5 protsendiline kokku tõmbumine – sügavaim langus alates selle linnriigi rajamisest 1965. aastal. Malaisia eksport kukkus detsembris võrreldes aasta taguse ajaga 14,9 protsenti ning eksport USA-sse vähenes samal ajal 30 protsenti. Analüütikud ootavad Malaisia 2009. aasta majanduskasvuks ainult 1-1,5 protsenti, mis on tunduvalt vähem kui valitsuse poolt sihiks seatud 3,5 protsenti. Indoneesia keskpank ennustab 2009. aastal riigi majanduskasvu aeglustumist 4-5 protsendini, võrreldes 2008. aasta 6,2 protsendiga.

Suur säästude hulk ja suhteliselt turvalised finantsinstitutsioonid ei ole suutnud kaitsta Aasia majandusi massiivsete kaotuste eest. Pärast 1997-1998. aasta finantskriisi püüdsid Aasia maad suurendada oma eksporti, et koguda suuri välisvaluuta varusid, mis oleksid edaspidi kaitsekilbiks selliste finantsšokkide vastu. Tulemuseks on siiski see, et nad asendasid lihtsalt sõltuvuse globaalsetest finantsidest lootusega globaalsele nõudlusele.

Credit Suisse analüütik Cem Karacadag on esitanud hinnangu, et netoeksport moodustab SKP-st Hong Kongil ja Singapuril kaks kolmandikku, Malaisial ja Tail peaaegu poole ning Taiwanil ja Lõuna-Koreal ühe kolmandiku. Ta arvestas välja, et isegi juhul, kui kaudseid mõjusid mitte arvestada, lõikab iga 10 protsenti ekspordi langust Lõuna-Koeral ja Taiwanil majanduskasvust maha 2 protsendipunkti ning Hong Kongil ja Singapuril kuni 7 protsendipunkti.

Viimase kümne aasta jooksul on ekspordi osakaal Hiina SKPs kahekordistunud ja moodustab nüüd 40 protsenti. Kuna Hiinal on tohutul hulgal rangelt distsiplineeritud odavat tööjõudu ja riigi poolt välja arendatud infrastruktuur, siis sai sellest maast montaažikeskus, kus rahvusvahelised korporatsioonid oma toodangut lõplikult kokku panid. Nad varustasid Hiinas asuvaid vabrikuid mujal Aasias valmistatud komponentide, toormaterjalide ja investeerimiskaupadega ning muutsid regiooni tohutuks ekspordimasinaks. Paistis, et Hiina on asendamas USAd ning saamas ise paljude Aasia maade kasvumootoriks.

Tegelikult aga, nagu märkis Jong Wha-Lee Aasia Arengupangast, varjas regioonisisene kaubandus fakti, et 60 protsenti Aasia kaupade lõppnõudlusest tuli arenenud kapitalistlikest riikidest – Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Jaapanist. Hiina eksport Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopasse langes jaanuaris vastavalt 9,8 ja 17,4 protsenti. Koos Lääne nõudluse kokku kukkumisega on kiiresti kadunud ka õitsev sisekaubandus, mis koosnes peamiselt komponentidest, toormaterjalidest ja investeerimiskaupadest.

Väljaanne Korea Times kurtis möödunud nädalal: “Hiina on muutunud suurimaks ohuks Korea majandusele”, kuna “suur sõltuvus Hiinast on teinud riigi iseäranis haavatavaks tekkivate Hiina riskide suhtes”. Korea eksport Hiinasse, millest suurem osa läheb re-ekspordiks, langes detsembris 33 protsenti ja jaanuaris 46,4 protsenti, võrreldes aasta taguse perioodiga, tänu sellele, et globaalne nõudlus “Hiina” kaupade järele kiiresti vähenes.

Hiina ametiisikud on häälekalt propageerinud võimalust käivitada “taastumine”, stimuleerides infrastruktuurile tehtavaid kulutusi ja käskides pankadel laenamist suurendada. Kuid analüütikud on skeptilised ega arva, et riiklikud kulutused suudaksid erainvesteeringuid suurendada. Morgan Stanley Hiina ökonomist Wang Qing ütles väljaandele Wall Sreet Journal: “Kasumid ja kasumlikkus saab 2009. aastal olema väga vilets ja see on peamine põhjus, miks ma ei oota eriti palju erainvesteeringuid – iseäranis just tööstussektorisse, kus Hiinal on üleliigse kapatsiteedi probleem.” Tema hinnangul saab investeerimine tööstusesse olema sel aastal null ning omandisse investeerimine langeb 12 protsenti.

10. veebruari Financial Times selgitab: “Asi on eelkõige selles, et Hiina ei saa ennast eraldada laiemast globaalsest majanduskeskkonnast. Valitsuse rahanduslik stimuleerimine oli kavandatud selleks, et hoida majandus käigus kuni Lääne tarbijad toibuvad. Ometi on äsjased näitajad sellised, et globaalse majanduse langus saab olema palju pikaajalisem kui esialgu arvati.”

Samasugune järeldus võib kehtida kõikide stimuleerimispakettide kohta üle kogu Aasia. Enamik Aasia riikidest on suuresti odava tööjõu maad, millede eksport on oluliselt suurem kui riikide suhteliselt väikesed siseturud. Seistes vastamisi globaalse langusega püüab igaüks neist rohkem eksportida, mis tähendab enda turuosa suurendamist oma naabrite arvel. See põhjustab kasvavaid kaubanduslikke pingeid. Alates oktoobrist on India algatanud 17 uurimist Hiina impordi suhtes ning rakendanud piiranguid Hiina terasele, tekstiilitoodetele ja naftakemikaalidele. Jaanuaris keelustas India kuueks kuuks Hiina mänguasjade impordi, et kaitsta omaenda mänguasjadetööstust.

Lisaks sellele, et nad vastandavad “oma” töölisi teistele töölistele naabermaades, ei ole Aasia eliitidel mingit arusaamist majanduskriisist ning veel vähem selle lahendustest. Mõned on pöördunud vastuste saamiseks jumalate poole. Hiina uue aasta pidustuste ajal tõmbas Hong Kongi vanemametnik oma linna nimel õnnekepikest. Selleks oli kõige õnnetum, number 27. “Viirukisuitsusse mähkunud ja inspiratsiooni saamiseks taevaste jõududega nõu pidanud Chu Kung’i templi ennustaja kuulutuse kohaselt tähendab see, et Hong Kong ei saa ennast globaalsest finantssegadusest eraldada,” teatas Financial Times.

***

Originaal: John Chan. 14 veebruar 2009.
Asia’s export economies in free fall.

Advertisements

Kommentaarid

1. analyytik - 28. veebruar 2009

Üks pilt Hiina teemal. Kuigi ei oska öelda, kas õnnestub ka õige link kopeerida:

http://cartoonbox.slate.com/hottopic/?image=0&topicid=37


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: