jump to navigation

Eesti fašism Soomes. Leia 10 erinevust. 19. veebruar 2009

Posted by toimetus in Euroopa, poliitika, rahvuslus või natsism?, tõlkelood.
trackback

Kuna täna ilmus Iivi Massolt Päevalehes demagoogiline artikkel, siis pakume teile lugemiseks samas stiilis Soome tõlkeartikli, ainult teise nurga alt.

Kirjutas: Leena Hietanen

Fašismi tõus käib alati koos suurte kahtlustega. Ei usuta, et see mida nähtakse, on tõsi. Kui ajakirjanik Imbi Pajul valmis dokumentaalfilm “Tõrjutud mälestused”, siis autor isegi ei varjanud seda, et teos põhineb niisuguse inimese mälestustel, kes midagi ei mäleta. Ajakirjandus põhineb usaldusväärsetel allikatel. Ma ei usu, et Imbi Paju oleks ajakirjanikuna nii ebaprofessionaalne, et ta sellest aru ei saaks. Vastupidi. Ta teab, et mälukaotus annab propagandale suurepärase stardi. Oleksin arvanud, et kriitikud pööravad tähelepanu selle dokumentaalfilmina välja reklaamitud teose algallikatele, aga ei. Vastupidi. Teose tõeväärtust ei seadnud keegi kahtluse alla. Kui dokumentaalfilm hiljem raamatu vormi sai, siis kiitis Soome nõidtohter, psühhoanalüütik Mikael Enckell teost ja nimetas seda psühhoanalüütiliseks uurimustööks Nõukogude Liidu õudustest. Rootsis sooviti raamat kooliprogrammi osaks võtta. Kõmujutt oli saavutanud täisvõimsuse. Keegi ei nimetanud Imbi Pajut tüssajaks. Temast oli Soomes saanud mingit laadi totalitarismi asjatundja. Selleks piisab ainult Eesti päritolust.

Eestis sündinud Iivi Anna Masso kasutab ära sedasama. Naisteadlase tiitli taha pugedes väljendab ta ajalehes Uusi Suomi kohkumust, et kuidas on võimalik Eestit apartheidis süüdistada, kui riik on aktsepteeritud Euroopa Liidu liige. Veider, et ühiskonnateadlane ei näe Eesti inimõiguste olukorras midagi kummalist. Teda huvitavad ainult Nõukogude Liidu õudused. Need lähevad Soomes kaubaks. Seda kullasoont ründas ka kolmas Eesti päritolu tõttu Soomes totalitaritarismi asjatundjaks ülendatud inimene, kirjanik Sofi Oksanen. Oksanen ei varjanud YLE intervjuus, et dokumentaalne tõestusmaterjal tema raamatus kirjeldatud õuduste kohta puudub. Omal ajal, kui Soome kirjanik Inkeri Kilpinen kirjutas ingerlaste küüditamist käsitleva näidendi, tunnistas ta ausalt, et ta pole leidnud kirjalikke materjale ega fotosid ingerlaste elust Siberis. Nõnda siis laenas ta stseenid Aleksander Solzenitseni raamatust “Gulagi arhipelaag”. Oksanenilt ei tasu niisugust ausust isegi mitte oodata. Kui raamistik laenatakse Nobeli preemia saanud mehelt, siis järelikult ei ole see halb kraam. Eesti petturnaiste kolmikul läheb Soomes hästi. Et Pekka Tarkka pidi veel vanas eas nii hullusti eksima.

Eestlastest Nõukogude Liidu demoniseerijate edu taustal paistab palju laiem pilt. See on niinimetatud Soome Lebensraum. Soome-Eesti koostöös ehitatakse fiktiivset venelastevaba Eestit osana Suur-Soome ideest. Eesti naiskolmik hoolitseb Soomes selle eest, et ei räägitaks tänase päeva asjadest, vaid et räägitaks minevikust. Samal ajal toetab neid Eestis tegutsev Soome meedia. Ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjanik Kai Juvakka on endine perustuslaillinen (Soome omaaegse erakonna “Perustuslaillinen Oikestopuolue” pooldaja – tõlk.) ja tänapäeval muidugi perussuomalainen (Soome erakonna “Perussuomalaiset” pooldaja – tõlk.) ning patolooogiline Nõukogude Liidu vihkaja. Tema tipphetk saabus siis, kui ta sai paari nädala eest teha uudise Max Jakobsoni komisjoni lõppraportist. Jakobsoni varjus sai ta realiseerida oma unistuse ning samastada Nõukogude Liitu Natsi-Saksamaaga. Eesti SS-ohvitserid on Juvakka jaoks vabadusvõitlejad. Juvakka naine on Eesti välisministeeriumi kõrge ametnik. Suur-Soome maailmas kuulub see asja juurde ega tähenda sugugi seda, et ajakirjanikul pole sobilik antud teemat käsitleda.

Sama laadi ajakirjanik on ka teine Helsingin Sanomate töötaja Kaja Kunnas. Tal on nii Eesti kui Soome pass, mis on igati suurepärane kombinatsioon fenno-ugrismi esindajale Euroopa Liidus. Kunnase professionaalsetest oskustest ajakirjanikuna räägib see, et ta pidas Eesti venekeelse vähemuse olukorda käsitlevat Amnesty Internationali kriitilist raportit laimuks. Kunnas on Eesti valitusele niisama hea ja truu nagu Eva Braun. Nii Juvakka kui Kunnas räägivad oma kirjutistes pidevalt nõukogude okupatsioonist Eestis, olles seeläbi süüdi rahvusrühma vastases kihutustöös. Juvakka ja Kunnas ei ole oma tausta ja perekondlike suhete tõttu sobivad ei Eesti ega ka Soome poliitikat arvustama. Soome Lebensraumi ideed levitatakse Eestis eelkõige apartheidi kindlusest Soome Tallinna suursaatkonnast. Venelasi marginaliseeritakse Soome-Eesti poliitilise koostöö abil, mis põhineb ametliku Soome fiktiivsel kujutlusel Eestist kui venelastevabast tsoonist. Ajakirjanikena esinevad propagandistid on olnud selle fiktsiooni tegelikud loojad.

***

Originaal: Leena Hietanen. Virolainen fasismi suomessa. 24. jaanuar 2009.

Advertisements

Kommentaarid

1. Wild - 19. veebruar 2009

Sobivad ja sobimatud arvustajad, õige ja vale arvamus/arvustus, olenevalt taustast ja isiklikust elust – mõned nähtused on ikka surematu klassika.

2. sirje - 19. veebruar 2009

Tundub, et Soomes käib ka mingi madalatasemeline poliitiline vägikaikavedu ja kasutatakse ära imelikku naaberriiki.

3. Oudekki - 19. veebruar 2009

Mina ka lugesin tàna Massot ja mòtlesin, et Hietanen, mis Hietanen, ainult teist vàrvi…

4. Hubbil - 19. veebruar 2009

Artiklist: “Et Pekka Tarkka pidi veel vanas eas nii hullusti eksima.”
Jaab minu jaoks hamaraks. Suures osas lopetasin Soome meedia lugemise nii 5-6 aastat tagasi, kui uhe korrga koik internetiversioonid Soome ajalehtedest otsustasid hakata raha tegema. Umbes nii, et tomba valja oma krediitkaart, ennem kui saad edasi minna. Praegu on arvatavasti lood teised. Kui viitsin, siis kontrollin uhel nendest paevadest. Igatahes Pekka Tarkka ei tekita minu peas uhtegi kellukest.

Lugesin seda Iivi Masso ullitist. Emotsioonid ja loosungid. Nii palju definitsioonide kruvisse keeramist, faktide vaanamist, et on raske isegi vaielda. Fashismi definitsioon on pooratud jalgadelt pea peale. Ja kurat selle Massoga, ma ei taha temaga vaielda. Massole ei ole kohale joudnud fashismi baasidee, mis on uhe kultuuri idealiseerimine ja pidamine uberiks teiste suhtes.

Soome-Eesti etniliselt puhta ideaalse riigikorra kehtestamine on, ma arvan, uks vaga eluvooras ideaal, piirneb vaga vaheste kiiksuga inimeste unistustel ideaalsest nurgast maailmas, kus pole ei vooraid ega ka muresid. Tegelik elu on veidi teistsugune. Hmm, mul tekkis just assotsiatsioon sionistidega, aga ma pean selle ule veel juurdlema.

Hiettanen on mulle sumpaatne, ta vottis vaevaks kritiseerida teatud asju Eestis. Seoses Soomega, kellega Eestil tuleb tulevikus rohkem tegemist teha kui selle vaga kusitava 2 teise Balti endise provintsiga.

5. sirje - 19. veebruar 2009

Ma mõtlesin ka, et mis see Pekka Tarka lause tähendab. Vikis on Pekka kohta selline artikkel: http://fi.wikipedia.org/wiki/Pekka_Tarkka. Nii palju, kui ma googeldades ja oma kehva soome keelt kasutades (google translaatori abiga) aru sain, on ta tuntud kirjanduskriitik. Sofi Oksaneni romaan “Puhdistus” valiti 2008 aasta parimaks raamatuks ja sai mingi Finlandia preemia, mille saamise peaotsustajaks oli Pekka Tarka, kui tuntud kirjanduskriitik. Ma leidsin mitu artiklit soome keeles, aga ma täpselt ei saanud aru. Igatahes oli sel teemal suured probleemid, sest paljud kirjanikud olid vihased, et sellist järjestust raamatutele üldse tehakse ja Pekka Tarka sai nahutada, et ta otsustas subjektiivselt.

6. lauri - 19. veebruar 2009

“Mina ka lugesin tàna Massot ja mòtlesin, et Hietanen, mis Hietanen, ainult teist vàrvi…”

See tähendab, et anti-fašism on ekvivalentne fašismiga (eeldusel siis, et Masso on fašist)?

7. sirje - 20. veebruar 2009

lauri, jutt käib poliitiliselt pööratud kirjutamisstiilist. vahet pole, milline silt kellelegi külge riputada, riputamisetöö on ikka ühesugune. anti-fašism või fašism ei puutu asjasse, sest kumbki autor sellest ei kirjutanud. pealkiri on vaid pealkiri.

8. lauri - 20. veebruar 2009

Niipalju ehk siiski puutuvad, et yks identifitseerib end anti-fašistina ja teine on rahvuslane-fašist. (Ning kuivõrd on -ismidel sisu ilma neid esindavate inimesteta.)

Aga sildistamisega peab olema ettevaatlik, kui inimestele midagi järjekindlalt öelda, siis ta hakkabki seda uskuma. Mulle kyll tundub, et ma olen juba mingil määral fašist, sellepärast et olen juhuslikult eestlane.

9. Mina - 20. veebruar 2009

Vaid mõni aasta tagasi materdas hoopis teine seltskond I.Massot multikultiks ja kommunistiks.

Kui inimene paneb jäärapäise järjekindlusega ühte lausesse Eesti, fašism ja aparheid, siis ei saa ma teda juba vaikimisi tõsiselt võtta. Ma mõistan Masso frustratsiooni. Kutsudes Eestit fašistlikuks lihtsalt devalveeritakse seda fraasi, sest “tegelik fašism pole maailmast kuhugi kadunud”.

Kriitikat ma olen nõus kuulda võtma, kuid nende soome russofiilide kriitika ei ole kriitika. Nagu rassisti vaatepunk rasside olemusele ei ole võrdse väärtusega, ei ole ka nende “antifašistide” arvamus lihtsalt “teise poole arvamus”.

10. analyytik - 20. veebruar 2009

Lauri: Mulle kyll tundub, et ma olen juba mingil määral fašist, sellepärast et olen juhuslikult eestlane.

Ilmselt siis nii ongi. Sest ega tunne teatavasti ei peta. ;)

Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis kui kaua võib selliseid lollusi korrutada? Veel 10 aastat? 20? 50?

Oh-jah! Ilmselt on see täiesti lootusetu. Ja ilmselt pean ma ikka ja uuesti lugema mingeid tobedusi a la ‘eestlane=fashist’. Kurb. Tõepoolest kurb. :(

KAS TÕESTI EI KASVA SUUR HULK EESTI ELANIKKE MITTE KUNAGI SELLEST LASTEAIAST KAUGEMALE?

11. sirje - 20. veebruar 2009

Lauri, ära muretse, sinu rahvuslik kuuluvus ei tee sinust ei fašisti, kommunisti ega mingit muud -ismi. Näiteks mina usun enda kohta ikka aint seda mida ma usun, öelgu teised, mis tahavad. Samas sõltub igasuguste ismide sisu paljuski ühiskonnast ja laiemast taustast, kuhu see ühiskond kuulub. Samadel mõistetel võib erinevates maailmanurkades paljuski erinev sisu olla. Kuna Eesti on siiski riik Euroopas, siis hinnatakse Eestit Euroopa mallide järgi. See, et paljud meist nendest mallidest ööd ega mütsi ei tea, ei tähenda, et neid ei ole olemas. Hetkel jääb Eestist mulje nagu elevandist portselanipoes ja see kas keegi seda ütleb või ei ütle, ei muuda midagi.

12. Gallacher - 20. veebruar 2009

Tore lugeda, et ennast antifašisideks nimetavad soome ja eesti stalinistid on vennalikult ühinenud ja ühiselt oma haiget maailmavaadet väljendavad. Õnneks, nagu selgub, koosneb Soome kamp vähem kui kümnest inimesest, kohalik filiaal vist Sirjest, Andreasest ja Oudekkist.Ehk veel kellegist.
Sirje, lihtne küsimus: millal tuled kapist välja ja tunnistad, et oled kommunist ja osalt ehk ka stalinist? Kurat, ega maailmavaate osas ei pea häbenema, Teinonen ju ei salga, et on nats.Millal Sina julguse kokku võtad?

Sirje: Lihtne vastus. Eile tulin. Aint et ma tunnistasin, et olen Aleksander Suur. Või kuidas sa seda tulemise protsessi ette kujutad? Peaksin reklaamikampaania tellima vä? PS! Küsimused olid retoorilised.

13. analyytik - 20. veebruar 2009

Gallacher: …millal tuled kapist välja ja tunnistad, et oled kommunist ja osalt ehk ka stalinist?

Sama plaat kogu aeg, ikka sama plaat.
Ise juba ära ei väsi sellest või?

Ja millised need “stalinistlikud” põhimõtted siis oleksid, mida üks tõeline “stalinist” siis oletatavasti järgib?
Vuntsid? Stalini preemia välja andmine? ;)

Aga jah. Mina isiklikult muidugi ei leia, et siin kommentaariumis peaksid lõugu laiutama tegelased, kellel tegelikult ju midagi öelda ei ole. Ja pole kunagi olnudki. Milleks neid siin peetakse? Mis mõte on sundida ka teisi sellist mõttetud mula lugema?

14. tqnis - 20. veebruar 2009

Aitüma tõlkimise eest. Ilma selle artiklita ei saanud ma tõesti aru, mida see Masso nüüd sedapuhku ajab. Aga pärast selle artikli lugemist saan ma Massost aru küll. Sihukese artikli peale on võimalik kas vait olla või nimelt selline suhteliselt emotsionaalne artikkel kirjutada, nagu Masso seda tegi. Argumenteerida pole siin ju millegagi.

Lõppude lõpuks tõesti, kui kasvõi 8mai liikumist stalinistlikuks nimetada (mida ma ei tee), siis ei hakkaks ju teiegi argumenteerima, et ei ole stalinistlik, sest see, see, ja see, vaid saadaksite nimetaja lihtviisil pikale lainele. Ja õige kah.

Oudekki: palun :)

15. luize - 20. veebruar 2009

On tõesti kena, et see artikkel tõlgiti. Samal põhjusel, mis Tõnis avaldas. Ma lisaksin veel, et mu meelest viimasel ajal kõige mõttekam tõlge.
Samas, pole vist õige nimetada seda “samas stiilis artikikliks, ainult et teise nurga alt”. Masso ütleb oma loos, et soomes on grupp inimesi, kes kleebivad eestile külge fašismi silt. Hietonen ütleb, et eestis on fašistid. Ega ta midagi uut seejuures ei ütle midugi, ta on nii juba tükk aega väitnud.
Kui nüüd leida, et mõlemad kirjutavad sisuliselt samast asjast (üks ütleb, et meid süüdistatakse, teine süüdistab) siis on tõesti teise nurga alt.
Massol ei ole niiväga emotsiooni midagi, vähemalt ma ei saa kujutada artiklit mingi hüüdlausete kogumina. “Nii need asjad on” on minu jaoks artikli kokkuvõte. Hietonen on pigem “no vaadake mida need lollid teevad”, ehkki ka tema artiklis pole hüüdlauseid. Kahjuks on väga keeruline sellistes tingimustes leida mingit ühist nimetajat antud probleemile. Aga paranoilisemat väidet, kui Hietoneni Suur-Soome loomise idee, ma kahe artiklik peale ei leidnud. Kusjuures ka venelaste teema toob sisse soomlane. Mitte eestlane.

Nii et artikli tõlkimine on kena küll (EPL viidet ei tahaks panna?), aga muud justkui pole öelda. Arutelu huvides ma muidugi sooviks, et siinsed autorid laseksid tõesti ka arutleda. Kui autorid on seisukohal, et nende poolt kirjutatu on absoluutne tõde, siis ei saagi arutelu tekkida.

Oudekki: meie tõlkeautoritest ainult üksikud käivad seda blogi lugemas ja mitte keegi kommenteerimas. Ei ole vaja muretseda, et nad arutelu segavad. Ma ei tea, kas neid keegi pretendeerib absoluutsele tõele, aga kindlasti on nad valmis oma väiteid põhjendama.

16. Oudekki - 20. veebruar 2009

Luize, minul tekkis see kõige tugevam paralleel Hietasega siis, kui lugesin Masso “Demokraatlikult valitud poliitikuid kutsutakse kapifüüreriteks, kes on iga hetk valmis kapist välja tulema ja oma tõelist, fašistlikku palet rahvale paljastama. Sellise visiooni esitamine riigis, mis on okupatsiooni järel arendanud kiirelt välja toimiva demokraatia ning kus sõna- ja isikuvabaduse tase on ka lääne mõõdupuude järgi kõrge, harmoniseerub vaenupropagandaga kõhedusttekitavalt sujuvalt.”.

Sisuliselt väidab siin Masso, et “Eesti poliitikutest ei saa kunagi fašismi/autoritaarsust pooldavaid inimesi, kuna nad on demokraatlikult valitud”, isegi siis, kui nad pooldavad sõnavabaduse piiramist (mille vastu oli Parise artikkel)…. Mõlemad valavad häiritust üksteisele välja, aga argumente esitavad vähe.

Kusjuures, mulle jääb nii Hietase kui Masso artiklist selline kuulutamine “nii see minu arvates on”, mida on illustreeritud käibetõdede ja üksikute faktidega.

Mul on hea meel, et see tõlge meeldis – just osutatud põhjustel:)

17. luize - 20. veebruar 2009

Ei pidanud silmas tõlgitud autoreid. Ikka neid, kes ise kirjutavad, oma juttu. Viimasel ajal vähevõitu, kuhu ideed kadusid? Teemasid, nagu näha, peaks ju olema.

Oudkki viidatud lõik Iivi Masso jutust on sellisel kujul kontekstist väljas ja nende kahe lause põhjal võib tõesti igasugust järeldada. Hietaneni väited on terves artiklis kontekstivabad, ehk tsiteeri kuidaspidi tahad, ikka tuleb välja “vaata kus lollid”.

18. Oudekki - 20. veebruar 2009

Näiteks ? (ega mulle ei meeldi selline lahmiv stiil, aga kui sa oled ühe erinevuse kümnest leidnud, siis ma tahaksin aru saada, milline).

Selle Masso lõigu juures ka rohkem “kapifüürerite” arutelu ei olnud, lihtsalt vahelepistetud ründamine Parise aadressil (kuigi tegelikult oli see vast vastus Hietasele).

Aga originaallugudega on see, et kirjutamine võtab aega ja minu ajaressurssi see praegu liiga ei mahu. Äkki tahad ise meile midagi kirjutada?

19. luize - 20. veebruar 2009

kapifüürerid/fašistid olid tõesti krister parise jutust võetud. ma arvan vähemalt, mujalt nagu ei tulnud sellist sõna. aga kuna mu meelest oli see parise artikkel täiesti kohatuid võrdlusi täis ja masso arvamus selles osas õige, siis ei ole ma vist õige hindaja. erapooletu.

tõlkimine peaks ka oma aja võtma, aga ju siis tõlgib teil keegi teine. kui ise ei jõua.

ma lugesin soomlanna jutu veel üle ja otsustasin, et väga raske on mul pikemalt seletada seda mida ma olen juba lühidalt kirja pannud. ehk siis ma ei hakka seletama lähemalt, miks hietaneni väidete kokkuvõte on minu arust selline nagu ta on. aga kui otsida erinevusi, siis ma küsiks pigem, kus siin sarnasused on?

Oudekki: sarnasuse ma ju tõin välja. Kumbki ei esita fakte oma väidete tõestuseks. Lugusid tõlguvad siin vaprad kommentaatorid :)

20. analyytik - 20. veebruar 2009

Luize: …mu meelest viimasel ajal kõige mõttekam tõlge.

O-la-laa!
Nii et “lihtsate Eesti lugejate” meelest on sellised teemad siis ilmselt KÕIGE “mõttekamad”?! Mis mõttes kah, kui küsida tohiks? ;)

Samal ajal kui ümberringi toimub kapitalismi üldkriis, kliima soojenemine ja järjest laienevad riot’id. “Lihtsate lugejate” arvates on see kõik siis ilmselt täiesti mõttetu. ;) Kuna Eestit see ju ei puuduta. Teatavasti.
O-la-laa!

21. luize - 20. veebruar 2009

justnimelt, analüütik. o-la-la.

22. anna - 21. veebruar 2009

Oudekki: “Sisuliselt väidab siin Masso, et “Eesti poliitikutest ei saa kunagi fašismi/autoritaarsust pooldavaid inimesi, kuna nad on demokraatlikult valitud”,…
Minu meelest ta seda küll ei väida. Tema meelest lihtsalt ei ole seda paljukirut fašismi siin Eestis sugugi nii palju ja igal sammul kui mõni näha tahaks. Ses mõttes olen nõus Heiki Suurkase arvamusavaldusega samas lehes: http://www.epl.ee/artikkel/458446
Veidi imelik tundub mulle hoopis, et sinu arvates justkui peaks igaühte saama tümitada kapifüüreriks niikaua, kuni ta pole sulle vastupidist tõestanud. Aga miks peaks, kui ta seda ei ole? Fašist nimelt.
Minu meelest kirjutas Masso, et “fašistide” ja “kapifüüreritega” vehitakse viimasel ajal Eestis sama kergekäeliselt nagu nõuka ajal, mil suvalises olmekonfliktis võis keegi sind fašistiks sõimata. Tema väitel on Eesti fašismist kaugel. Ja minu meelest samuti.

23. Mina - 21. veebruar 2009

Mind hämmastas hoopis nii Sirje kui ka Oudekki väga järsk vastureaktsioon I. Masso artiklile. Tõesti hämmastas – sest Masso ei ütle suurt muud, kui et äkki ei maksaks röökida “fašist fašist”. Sest kui tõesti üks päev fašism tuleb, siis ei tunne seda enam ära.Parafraseerides meie euroviisijuppide kirjutajat, kes ütles “kui mina olen helilooja, kes siis Arvo Pärt on”.

Üks asi on mingid autokraatlikud tendentsid ja teine asi FAŠISM. Kuulame uuesti *röökides* F A Š I S M. (vabandust käpsloki eest). Ka Oudekki vastuartikkel (oli see mõeldud vastuartikliks?) peksis palli hoopis teise korvi.

Kas asi on selles, et I.Masso kasutas sõna fašism väljaspool kaanonit? Et ta osutas selle kasutamise absurdile? Miks algab siinne postitus väitega, et Masso artikkel on demagoogiline. Parise artikkel mulle meeldis, kuid ka mina mõistan frustratsiooni selle “fašismitamise” suhtes.

Ehtsat fašismi oma ilusas tärkavas vormis saame (saime) vaadata kiigates üle oma idapiiri. Seal ei pea isegi definitsioonidega enam mängima. Kas ei ole nii? Aga kui siin on “fašism, segregatsiooni ja apartheid”. Mis kurat oli siis LAV-is on ja on tänapäeval Venemaal? Selle jaoks oleks vaja ülivõrret, mida meie grammatikas ei ole. Noh – kujundlikult väljendudes.

24. Franz - 21. veebruar 2009

Antifašist Hietanen kirjutab oma blogis: “Virossa ymmärtää, mitä venäläiset tarkoittavat puhuessaan virolaisista ja suomalaisista tsuhnina. Tsuhnan tärkein ominaisuushan on satumainen tyhmyys”
No comments.

25. Oudekki - 21. veebruar 2009

Minu probleem ei ole sõnas fašism. Minu probleem on lahmimises. Mulle ei meeldi lahmimine ka siis, kui ma ideed toetan, sest ilma argumentideta esitus (või ainult üldtuntud tõdedega või aiaaugust rääkimine) jätab mulje, et argumente ei olegi. Ma mõistan pr. Masso frustratsiooni, kui tema isiku kallal lahmitakse, aga ma ei saa aru, miks ta siis ise sama stiili kasutab. Pr. Masso on kindlasti võimeline argumenteerima, selles ei ole ju kahtlust.

Kapifüüreriteks nimetas Krister Paris neid inimesi, kes tulid lagedale seadusega, mis piirab oluliselt sõnavabadust. Sõnavabaduse piiramine on autoritaarsuse tunnus, seega mõnes mõttes on füürerikultusele (juhikultusele) viitamine õigustatud. Tõepoolest, autoritaarseid režiime on teisigi ja seni kuni ei räägita rahvuse huvide ülimuslikkusest inimese huvide ees või sellest, et inimene saab ennast poliitiliselt teostada ainult läbi riigi ja riigi huvide ülimuslikkusest inimese huvide ees, ei ole tingimata vaja fašismi või natsismi sisse tuua.

Teisest küljest, kahekümnendate Eesti põhiseadus oli üks demokraatlikumaid üldse. Tsaari-Venemaa mälestus oli väga tugev ja püüti teha riiki, mis väldiks kõike seda autoritaarsust. 1905. oli meeles küll. Sellele vaatamata, majanduskriisi tulemusena – ja maailmapoliitika tulemusena – saabus järgmisel kümnendil vaikne ajastu. Seega, see, kui inimesed mäletavad autoritaarsust, ei tähenda, et nad ei võiks uuesti seda valikut teha. Autoritaarsuse vastu on aga tsipa hilja võidelda, kui Hitler, Mussolini või Stalin juba võimul on (sest siis aitavad ainult relvad). Seega – ma arvan, et on oluline tähele panna iga suundumust, mis võiks selliseid inimesi teoreetiliselt võimule aidata.

Eelmisel aastal üritati vastu võtta eelnõud, mis keelaks rahumeelse meeleavalduse “põhiseadusliku korra vastu”. Sel aastal üritatakse keelata vägivallatuid tegevusi, mis väljendavad teatud arvamusi. Kusjuures, mõlemal korral segaselt sõnastatuna, nii, et valitseval poliitilisel jõul on võimalik oma suva järgi neid arvamusi “riigivastaseks” või “põhiseadusliku korra vastaseks” tõlgendada. Ja stalinid, hitlerid ja mussolinid ei ole sugugi mitte rumalad. Kui sul on võimalik omada ainuvõimu, miks siis mitte? Isegi valimisi võib ju korraldada, kui on kindel, et oponendid sõna ei saa? See on mure, millest kirjutas Paris ning pr. Masso vastus, et “ärme sõna fašism ikka kasutame” ja “meie juhid on demokraatlikult valitud” ja “kritiseerida ju võib, aga” mõjub mannetu lahminisena, ma väga vabandan.

Sõda on suhteliselt kohutav asi. Seega võiks vältida seaduseid, mis viivad lähemale režiimile, mida saab ümber veenda vaid relvade abil ja mis ise peavad relvade ja vägivalla kasutamist poliitilises vaidluses lubatavaks.

See, kui Eesti praegu ei ole autoritaarne (fašistlik, kui soovite), ei tähenda, et me võiksime sinna lähemale astuda.

Aga Massoga nõus olen ma selles aspektis, et ma arvan, et enamik Eestis levinud autoritaarsetest praktikatest ei tule fašismist/natsismist vaid stalinilt ja nõukogude liidust. Ehkki mitte kõik. Ma olen lugenud seaduseelnõud, mille seletuskirjas põhjendati seaduse vajadust, et “Saksamaal võeti see seadus vastu juba 1934.” Jajah.

Muide, kas te Sten A. Hankewitzi holocausti-loo kommentaare lugesite?

26. Leena Hietanen - 22. veebruar 2009

Meeldiv lugeda nii hästi tehtud tõlked ja olen rõõmsalt üllatunud tähelepanu eest. Täpsustan Pekka Tarkka -osalust selles loos. Pekka Tarkka on Soome kirjanduse “Grand Old Man”. Olin isegi lühikse aja tema kolleeg ajalehe Helsingin Sanomat kulttuuritoimetuses. Tema nõrkus on alati olnud ilusad noored naisterahvad. Tema ei oska teha vahet ilunduse ja andekuse vahel. Tema on tõstnud Soome kirjandustaevale sellised nimed nagu Anna-Leena Härkönen ja Anja Kauranen (Snellman), kes müüvad hästi aga kirjandussõbrad ei ole kunagi saanud aru, miks. Nüüd Sofi Oksanen on järgmine nimi. Tema romaan “Puhdistus” on segu kehvad pornograafiad, nõrgad melodraama ja väga ohukest ajalookäsitlust. Aga Pekka Tarkka põhjendas raamutu valimise Soome kõrgema kijanduse auhinna, Finlandia-auhinna saajaks, et Oksaneni raamat avalikustab kommunismi kuriteod väike rahva kallal!
Raamat ise enesest pajatab metsavendadest mida mina olen tõlkentanud nagu fasismi rehabiliteerimisena.
Vasakpoolsuse kokkuvarisemine niin Soomes, Eestis kui Lääne-Euroopas on viinud selleni, et 51 aastat Eesti NSV ajalugu on muutunud kuritegelikkuks. Minu arvates on see suur eksimus ja väga ohtlik on täielikult nonsoleerida Nõukogudeliitu tähendus väike rahvaste ellujäämisstrateegiana a. 1940. Minu kui ajakirjaniku roll ei ole kaitsta Eesti töörahva valikuid aastal 1940 kuni 1991. See oleks vasakpoolsete ülesanne. Kuna neid ei ole olemas, ajakirjaniku erapooletusreeglide järgi olen sünnitud siiski kaitsema ka nende motiivid.

27. luize - 22. veebruar 2009

jah, oudekki, sarnasuse tõid sa välja ja ma ütlesin, et mina ei näe seda päris nii. tuues välja ka omapoolse sarnasuse. ma tõesti ei oska kuidagi veel täpsemat seda seletada.
aga nagu l.h. ise ütleb, on kogu meie ettekujutus nõukogude perioodist täielik vale. täpsemini: vale on see, et tegu oli vägisi peale sunnitud rezhiimiga tervele rahvale. ja ta mõtleb seda täiesti tõsiselt. minu arvates piisab selles, et teda mitte kuulata. hullemat demagoogiat on päris keeruline ette kujutada, õieti öelda ei taha ette kujutada. ma küll arvan, et kahju on sellest eelõikge talle endale.

28. sirje - 22. veebruar 2009

luise, kust võtad sa, et Leena Hietanen on kuskil öelnud, et “kogu meie ettekujutus nõukogude perioodist on täielik vale”? Mina sellist lauset ja isegi vihjet sellisele mõtlemisele ei leidnud, ei tema kommentaarist ega tekstist. Luise, sa peaksid ettekujutamise asemel üritama täpsemalt lugeda, mida keegi kirjutab.

Aga kui sa, Luise, tood oma ettekujutuse nõuka perioodist, siis ma võin seda kõrvutada oma mälestustega ja öelda, kas need klapivad. Ma olen viimastel aegadel märganud, et paljudel inimestel on tõesti väga lühike mälu ja tihtipeale peetakse oma mälestusteks kellegi teiste väljamõeldiseid ja jutustusi või mõeldakse need ise välja, ilma, et mingit loogikat või fakte oleks, millele toetuda.

Kuna Eestis valitseb üldine paradigma, et nõuka ajast millegi positiivse kirjutamine on tabu, siis suurem osa kirjeldustest on äärmiselt kallutatud ja inimesed, kes ise sel ajal ei elanud, omavad ikka väga imelikke pilte ja ideesid, sest eesti koolide lähiaja õpikud on praegu hullem stalinism kui nõuka aja omad.

Samavõrra on nõuka aja kirjeldused ka naljakad neil inimestel, kes elasid sel ajal välismaal. Isegi lääne-euroopa kommunistid, kes nõuka ajal võisid siin käinud olla, ei saanud eriti pädevat pilti omada ja tollest ajast fakte kätte saada on ka praegu väga keeruline ettevõtmine.

Kusjuures ma olen Leenaga nõus (nonsoleerida Nõukogude liitu tähendus väike rahvaste ellujäämisstrateegiana a. 1940), et tänu Eesti NSVle säilis Eesti rahvuslik kunst, isetegevus, kirjandus jms selline, hoopis paremini, kui see oleks kapitalismis säilinud. Mitte küll vaid 1940, aga seda pigem hilisemate aastakümnete jooksul. Selle tõestuseks on viimased 15 aastat iseseisvust, kus devalveerunud on nii laulupidu (mis on tasuline ja reklaamüritus), eesti romaanikirjandus, mis vohab labasustest ja üldine kõnekeel, mis on nii anglitseerunud, et vanemad inimesed enam üldse millestki aru ei saa.

Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski.

Kuid antud tõlketekst ei räägi nii palju minevikust kuivõrd olevikust.

29. Mina - 23. veebruar 2009

Hietanen on juba nagu piibel, millest terve mõistus ei tundu aru saavta ilma igat sõna kommenteeriva allmärkuseta. Küsida vastu, et kust võetakse, et Hietanen on öelnud, et meie ettekujutlus NSVL perioodist (ja ajaloost) on vale, on päris ränk demagoogia. Kindlasti ta mõnele asjale „ei vaidle“ vastu.

Hietanen ei kritiseeri mitte ainult teatud mälusid ja interpretatsiooni. Siia kirjutatud tekstist lähtub näiteks eeldustest, et „eesti töörahval“ olid aastatel 1941-1990 mingid valikud ja NSVL oli nähtavasti osa „väikerahvaste ellujäämisstrateegiast“. Metsavennad olid fašistid ja nende tegevus on fašismi rehabiliteerimine (pane tähele, ka NSVL terminoloogia, mis pelgas „natsismi“, on ilma küsimusteta üle võetud).
Ja nii edasi.

Sirje: Eesti töörahval oli 1940 täpselt sama suur valik kui sinul oli viimsel reedel valik otsustada, kas Riigikogu võtab miinuseelarve vastu või mitte. Ja selle valiku tegi ka tollane töörahvas tookord sama hästi või halvasti kui viimasel reedel. Kuigi tol ajal oli ilmselt emotsionaalsust pisut rohkem. Töörahvas on Eestis alati “sisse saanud” :) See, et kedagi nimetatakse fašistiks või kommunistiks, on täiesti suva, kui sel ühtegi pädevat põhjendust pole. Mu pärast oleks ta võinud metsavendi ka Jumalateks kutsuda.

Ma olen vägagi teadlik NSVL-aegsete ajalugude (mis muuseas on iseenesest ontoloogiliselt erinevad asjad kui mälud) uurimise puudulikkusest – siiski väga lähedane minevik paljudele. Kuid Hietanen ei ole lahendus. Hietanen on propagandist, kes lähtub eeldustest, millega mina ei alandu isegi diskuteerima.

Sirje: Nõus, et Hietanen on propagandist, aga ma olen ikka nõus disskuteerima. Lahendus oleks, kui Eestis julgeks keegi Hietaneni asendada, tema peksjaid meil ju leidub.

Eesti töörahva valik aastatel 1941-49 oli vist Uuralitest Põhja-Jäämereni lumeshullamine.

Sirje: Muideks oligi selline valik. Ma siiani kahetsen, et kõiki neid tasuta reisimisvõimalusi tol ajal ära ei kasutanud :)

Ja Soomlaste kultuur on saanud kapitalismi kärbutavates tingimustes surmava hoobi… Jumal tänatud NSVL eest, kes kasvatas üles skisofreenilise, kompleksides põlvkonna, kes kadestas kõrval asuvat kapitalistlikku kultuuritut monstrumit vaid selle tõttu, et seal ei olnud defitsiitse sitamajapaberi järgi mitmesajameetriseid sabasid…

Sirje: Ei usu, et meil kas ENSVs või ka praegu tarbimishullude protsent suurem oleks kui mõnes 60 aastat kapitalismis elanud riigis

30. Gallacher - 23. veebruar 2009

Sirje, kas sa peale Hietaneni ja enda viimast postitist nüüd põhjendaks, miks minu arvamus “eesti ja soome stalinistide vennalikust koostööst ja ühimemisest” on vale (mu eelmine komentaar siin teemas)?

Hietanen:”Raamat ise enesest pajatab metsavendadest mida mina olen tõlkentanud nagu fasismi rehabiliteerimisena.”

Kas siin ei öelda mitte otsa välja, et metsavendadest (positiivselt) kirjutamine on fasismi rehabiliteerimine? Kas selline seisukoht pole mitte sulaselge stalinism, rääkimata sellest, et see on pehmelt öeldes solvav?

Hietanen: “Vasakpoolsuse kokkuvarisemine niin Soomes, Eestis kui Lääne-Euroopas on viinud selleni, et 51 aastat Eesti NSV ajalugu on muutunud kuritegelikkuks.”

Kas ta polnud siis kuritegelik (jah, ma tean, et peale Stalini surma enam lambist maha ei lastud ja laagritsesse ei viidud, et kegi sai autoostuloa jne)? Kas natsinaalsotsialismi kokkuvarisemine ei viinud ka selleni, et Saksamaa ajalugu 1934- 1945 on muutunud kuritegelikuks? Mis nüüd parata?

Sirje:”Kuna Eestis valitseb üldine paradigma, et nõuka ajast millegi positiivse kirjutamine on tabu, siis suurem osa kirjeldustest on äärmiselt kallutatud ja inimesed, kes ise sel ajal ei elanud, omavad ikka väga imelikke pilte ja ideesid, sest eesti koolide lähiaja õpikud on praegu hullem stalinism kui nõuka aja omad.”

Et siis enam pole isegi kallutatud ja laarivahtrelikud vaid stalinistlikud? ;))
Kui saladus pole, siis millest selline maailmavaate muutus ja radikaliseerumine viimase aasta-poole ajal?

Sirje: “Kusjuures ma olen Leenaga nõus (nonsoleerida Nõukogude liitu tähendus väike rahvaste ellujäämisstrateegiana a. 1940), et tänu Eesti NSVle säilis Eesti rahvuslik kunst, isetegevus, kirjandus jms selline, hoopis paremini, kui see oleks kapitalismis säilinud. Mitte küll vaid 1940, aga seda pigem hilisemate aastakümnete jooksul. Selle tõestuseks on viimased 15 aastat iseseisvust, kus devalveerunud on nii laulupidu (mis on tasuline ja reklaamüritus), eesti romaanikirjandus, mis vohab labasustest ja üldine kõnekeel, mis on nii anglitseerunud, et vanemad inimesed enam üldse millestki aru ei saa. ”

Haruldane. Tsensuurist muidugi ei juttugi, Leberecht ju sai vabalt kirjutada ja kõik oli ilus!
Laulupeod on mõne sponsori ja mõõduka piletihinna tõttu devalveerunud, mis siis et kümned tuhanded lauljad ja 70 000 kohalviibijat nii ei arva. Rääkimata viimasest Öölaulupeost, kus polnud piletitki ja kus Sirje ise ei käinud, nagu ta blogist lugesin.
Ja kulminatsioon on see, et eesti romaanikirjandus olla Nõukogude võimu lõppemise tõttu ropp ja labane: tõepoolest on mitmed, kahetsusväärselt eriti vasakule kalduvad literaadid sellega silma paistnud. On siin blogis keegi kirhjandusinimene, kes kirjutaks, kuidas selliste kurjakuulutavate tendentsidega võidelda?!

Sirje:” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ”

Nõus. Kui Sa vastu pole, võtan selle lause mõnes teistes foorumites omale tagline`ks?

31. tqnis - 23. veebruar 2009

No selge. Kui ma edaspidi mõnda inimest kapral Aadut kiitmas kuulen, siis pean meeles, et tuleb arvestada võimalusega, et ta kaitseb lihtsalt ajakirjaniku erapooletuse kohustusest sunnituna Saksa töörahva valikuid aastatel 1934 kuni 1945.

32. analyytik - 23. veebruar 2009

27. luize – 22. Veebruar 2009: ja ta (Leena Hietanen) mõtleb seda täiesti tõsiselt. minu arvates piisab selles, et teda mitte kuulata. hullemat demagoogiat on päris keeruline ette kujutada… jne

See on nüüd õigupoolest ainult üks näide probleemist, mida on näha nii siinsetes kommentaarides, aga ka kõikides teistes Eesti internetiväljaannete kommentaariumides. Kui keegi arvab midagi sellist, mis mainstream arvamusega ei sobi, siis on tegemist “hullu demagoogiaga, mida on parem mitte kuulata”. Ja järelikult tuleb igasugune teisiti mõtlemine ja arvamine maasse tampida. Mida kõikvõimalike entusiastide armee ka päevast päeva teeb.

Hea küll, Hietanen arvab. So What? Las arvab nii palju kui tahab. Ta on ju soomlane ja ilmselt Soome kodanik. Soomes ei ole ju võimul kodanlik-natsionalistlik hunta. Inimesed on seal ilmselt harjunud, et on olemas sõnavabadus. ;)
(Üldse paistab Eestis viimasel ajal, et teistmoodi saavad arvata ainult välismaalased ja need kes välismaal elavad. ;) )

Ja kui nüüd mõelda praegusele ajale ja nõukogude ajale, siis tundub kangesti, et praegusel ajal on sõnavabadusega lood ikka tunduvat hullemad. Nõukogude ajal ei olnud võimalik tõepoolest kõikidest asjadest ajalehte kirjutada, aga inimeste omavahelises suhtlemises olid asjad sootuks teisiti. Omavahel sai rääkida mida iganes. Ja kohati räägiti mingitest asjadest ka päris avalikult. Või poolavalikult. Näiteks kõrgkoolides olid lood üsna omapärased ja Tartu Ülikoolis tundus, et mõnedel õppejõududel oli kohe selline hobi võimalikult dissidentlikult esineda. Küllap neid, kes väga hoogu sattusid, kutsuti kohati vaibale ka, aga ega sellest ennast vist väga häirida ka ei lastud.

Need olid jah sellised kirjutamata reeglid, et kuidas ja kus ja millest sai rääkida ja millest mitte. Aga sellist pidevat igapäevast psühhoterrorit nagu praegu… Seda ei olnud kohe kindlasti mitte. Kui näiteks mõni ülikooli professor aeg-ajalt “selliseid” jutte rääkis, siis hoidsid kõik seda saladuses, et tal pahandusi ei tuleks. Ja inimeste vaheline hoiak… (jajah, just inimeste vahelised hoiakud ja suhtumised) need olid hoopis midagi muud. Praegu on ikka täiesti Kafkalik meeleolu ühiskonnas tolle ajaga võrreldes.

Armsad kodanikud, mis teiega juhtunud on? Selle asemel, et näiteks Leena Hietaneni jutt lihtsalt rahulikult läbi lugeda – ja siis mitte nõustuda või nõustuda või nõustuda osaliselt – ilmub välja karjade kaupa tegelasi, kes nõuavad sellistele inimestele sissesõidukeeldu või ähvardavad nii kuidas vähegi jaksavad.

Kõik see ei ole minu meelest sugugi hea ühiskonna vaimlisele tervisele. Eks ma saan muidugi aru, et kuidas see asi kõik vähehaaval käivitus ning kuidas võimul olev natsionalistlik tagurlus ja käputäie rikaste huvide eest võitlevad poliitilised jõud sellist hüsteeriat üles kütavad ja seda enda huvides ära kasutavad, aga… Kas poleks siiski juba aeg, et inimesed sellist manipuleerimist läbi nägema hakkaksid.

Ja mis puutub sellesse nõukogude aega. Tõepoolest, eks erinevatel perioodidel oli erinevaid jamasid, aga kindlasti ei olnud see aeg, kui oli kogu aeg hämar ja külm ja lumelörtsis ja vinges tuules luurasid iga nurga taga vatijopedes kagebiidid. Niisuguseid valesid levitatakse paraku üsna aktiivselt, aga inimeste jaoks, kes ise ka veel midagi mäletavad on see muidugi täielik lollus.

33. Vanavõitu - 23. veebruar 2009

Sirje, ma olen üle poole oma elust sel õndsal vene okupatsiooniaja elanud. Käinud koolis, töötanud, olnud ise okupant ühe praeguseks vaba riigi territooriumil. Ma polnud mingi dissident, tavaline nõuk kodanik. Ometi teen ma kõik endast oleneva et see aeg iial enam ei korduks. Vajadusel haaran ka kõhklematult relva. Huvitav küll kust mul sellised mõtted tulevad?

Kuna Sa kaebad halva mälu üle luba meenutada kuidas kümned tuhanded inimesed ronisid vabatahtlikult lauluväljakule, Balti ketti. Ja kujuta ette siis oli Partei ja rahvas tõesti ühtne. Aga oh ikaldust see ei onud enam Sinu partei. Oli Väljase ja Mikiveri paljude teiste oma ka aga Sinu oma küll mitte. Kui suuda andesta meile.
Sest nagu kirjutab suur ja üllas Stal…eeee ..sm. Hietanen: „Eestis mõistab, mida venelased mõtlevad rääkides eestlastest ja soomlastest tšuhnaadena. Tšuhnaa tähtsaim omadus on muinasjutuline lollus.”

Ometi anti meile paradiis, mirtsurinlik õitsev aed, 1/6 kogu planeeti. Kultuur lõi kohe kahest otsast vohama . Partei päike oli nii viljakas, et osa kultuuritegelasi (vähe viltusemaid) tuli kinni panna ja maha lasta. Ka ülejäänute seas tuli pideval vaheltharimist teha. Kõige algajam koolibändki tundis partei hella kätt kes kenasti laululehe üle vaatas ja mõned lood ära kuulas. Mitte ainult Eest, Läti, Leedu, saksa rahvademokraatia vaid ka Siberi ja põhja väikerahvad jättes vahele kapitalistliku ummiktee astusid kohe sotsialistlike rahvaste perre. Lõpuks täitus nende iidne soov ja unistus saada üheks suure ja võimsa vene rahvaga. Ja kodanlik natsionalist olgu see kes arvab et nad paljaks rööviti ja ennast surnuks jõid.

Ja mida tegid need tänamatud Balti tõprad keda suur vene rahvas lubas elada iidsetel venemaa aladel? Vabastas, kattis, õpetas kirjutama, ehitas tehased ja elumajad, tihti enda ja oma laste tervise hinnaga? Tõestas ju gümnasist Zirõk juba 2005 a., et näit. eesti keeles rääkimine põhjustab vene lastel ajutegevuse häireid ja muid füüsilisi vaevuseid.

Väga täpselt on selle tänamatuse kokku võtnud vene rahva suur poeg, vene rahvademokraatia isa, gigant mõsli, tuntud rahuvõitleja ja füürer sm. Klenski: „Pärismaalane smokingus pole veel tsiviliseeritud inimene.“

34. analyytik - 23. veebruar 2009

Veel:
Eks see asi taandub vist lõppude lõpuks sellele, mis on tõsi ja mis on vale. Ja sellele, et on olemas inimesed, kes valet usuvad, ja need, kes ei usu seda mitte. Tundub, et mina isiklikult olen siis millegipärast sellesse viimatimainitud kategooriasse sattunud. ;)

Nõukogude ajal rääkis ametlik doktriin, et umbes aastatel 1920-1940 olla olnud üks “rõhumine”. Permanentselt. Kas ma uskusin seda? Ega eriti ei uskunud küll.

Praegu räägib ametlik doktriin, et umbes aastatel 1945-1988 olla olnud üks “okupeerimine”. Permenentselt. Kas ma usun seda? Ega eriti ei usu küll.

See on siis jah natuke nagu inimese enda teha ka. Kuigi olud ja muud asjaolud – eks need mõjutavad ka kohati. Aga igal ajal on leidunud režiimi perselakkujaid – nii nagu oli neid ennem, nii on neid ka praegu. Ja ilmselt on see olnud enamasti ja enamikes maailma paikades.

Siit tekib nüüd muidugi huvitav probleem, et kas võimu lakeide hulk on konstantne või muutuv? Ega ei oskagi paugupealt arvata. Aga tundub siiski, et… Huvitav mõte tekkis! Palju oli nõukogude ajal partei liikmeid? Miski 100.000. Vist. Ehk siis kuni 10% elanikkonnast. Kas polnud need just sellised inimesed, kes pidasid vajalikuks režiimile hosiannat laulda. Hea küll, olid erandid ka, aga see on sellline umbkaudne number, mis meil teada on. Järsku on siis praegu umbes samamoodi? 100.000 aktiivset režiimipooldajat? Kõlab vähemalt üsna tõenäolisena.

Tegelikult üks kultuuriantropoloog kirjutas, et “ebastabiilsetes oludes haarab võimu mingi 20% populatsioonist ja just nimelt need, kes tunnevad ennast ühel või teisel põhjusel ebakindlalt”. (See näide käis siis mingi väga vana aja kohta, siis kui egalitaarne ühiskond sattus probleemide ette ja 20% oli neid, kes haarasid võimu ja siis ühiskond muutus ja tekkis eliit ja elitaarne ühiskond või umbes nii ja nii edasi.) Nii et suurusjärk on midagi sarnast igal juhul.

Aga jah, sellest tõest ja valest. Kui omal ajal Eesti Vabariiki sai tehtud, siis minu meelest ei räägitud küll seda, et asendame lihtsalt ühed valed teistega ja muudame lihtsalt propaganda ja demagoogia sisu ja suunda. Siis lubati ikka, et hakatakse tõtt rääkima. Aga asjad on paraku läinud teistmoodi. Nii nagu ajaloos ikka juhtub. Lihtsalt ühed legendid asendati teistega. Oli “Nõukogude rahva kangelaslik võitlus Suures Isamaasõjas” ja nüüd on “Eesti rahva kangelaslik võitlus Suures Vabadussõjas”. Kas on mingeid erinevusi? Minu meelest eriti mitte.

Ja eks siis lähebki nii, et iga päevaga on üha rohkem neid, kes võimul oleva klike valesid ei usu. Või siis neid, kes hakkavad järjest kõvema häälega välja ütlema, mida nad sellisest lorast arvavad. Nii nagu see juhtus ka nüüdseks juba rohkem kui kakskümmend aastat tagasi. Olgu sellise propaganda teemadeks siis “küüditamine”, “okupatsioon”, “vabaturumajandus”, “õiglane proportsionaalne maksusüsteem”, “õigusriik” – ükskõik mis.

35. luize - 23. veebruar 2009

Sirje, ega ma Hietaneni esimest korda ei loe/kuule. Eestis ei olnud nõukogude okupatsiooni – seda ta ütleb. Ja see on see vale, mis tema edasised argumendid antud teemal küsitavaks teeb. Aga kuna sa arvad samamoodi, siis ei ole mõtet ju vaielda stiilis oli/ei olnud.

Eks pandi peale Stalini surma ka ikka lambist kinni. Dissidendid tegutsesid ju ikka, Jüri Kukk näituseks.

Perioodi iseloomustamiseks võibolla ütleks ma enda poolt: laiema teadmise puudumine. Täna näituseks saab suhteliselt hõlpsalt erinevaid ajalookäsitlusi kuulda. Saanuks ka nõuka ajal, aga hulga suurema otismise peale.

Aga mõnitada võiksid siinsed kommenteerijad vähem. Mina olen viisakas olnud.

36. mina - 23. veebruar 2009

Analyytik: “Kui keegi arvab midagi sellist, mis mainstream arvamusega ei sobi, siis on tegemist “hullu demagoogiaga, mida on parem mitte kuulata”.”
Ma arvaksin, et sotsialistid on füsioloogilise, psühholoogilise, geneetilise ja kurat teab veel mis hälbega. Seda ma arvaksin seetõttu, et ma vihkan neid sotshomosid. Ning seda sa võid välja lugeda kõikidest minu eelnevatest kirjatükkidest ja seal kasutatud sõnavarast. Ükski argument mind ei liiguta – sest ma tean seda. Palun, tõesta nüüd, eneseväärikust säilitades, et sa ei ole “elevant”.

Nagu eelnevalt väidetud. Arvamusel ja arvamusel on vahe. Arvamus, et Eesti rahval oli sama suur võimalus otsustada viimase riigieelarve sisu ooli sama, mis Siberis suremise üle, on öelda, et Iraan ja Soome on põhimõtteliselt sama demokraatlikud. Noh, säärasel juhul oleks kõik, mis pole otsese osalusdemokraatia korras otsustatud sama hea kui diktatuur. Ehk teisisõnu demagoogia. Jälle.

37. Franz - 23. veebruar 2009

“Palju oli nõukogude ajal partei liikmeid? Miski 100.000. Vist. Ehk siis kuni 10% elanikkonnast”
Nõukogude aja lõpus oli partei liikmeid 110000. Eestlasi oli neist circa 55000 ehk siis 5,7 % eestlastest.

38. Leena Hietanen - 23. veebruar 2009

1.Ajakirjanik võib minu meelest erapoolitult kaitsta inimiste valikuid sotsialismi kasuks kuna sotsialism ja kommunism ei ole kuritegelikud nagu seda on fasism. Valikuid Hitleri kasuks ei või erapoolitult põhjendada. See oli ju eestlaste enda asi valita sotsialism a. 1940. See ei olnud ka nii halb valik arvestades faktiga et Soome valis Hitleri ja meie juhtkond sattus vanglase. Tuletaksin meelde, et teie eestlased valisite võitja ja õiguse. Kas ajakirjanik ei saa seda fakti tuletada meelde?
2.Eestlaste paranooilised arusaamad Nõukogude Liidust on levinud Soome nii meil näiteks praegu nähakse meie enda progress kui naisterahvad, kommunistid ja homod sai salõngikõlplikuks aa.1960-1970, et küsimus oli ainult Nõukogude repressioonist. Soomes on hakatud vaadama NL:i eestlaste pilgu läbi. Terve mõistus on kadunud.
3. Ma ei enam arvesta baltlaste arvamusega Nõukogudeliidust, kuna nemad on kõik alzheimeritõbised. Kui mälu puutub, inimine ei oska teha vahet tõe ja vale vahel. Kui soovin teada kuidas see Nõukogudeliit töötas, siis küsin asja ainult venelaste käest.
4. Ma ei ole nõus Sirjega et NSVL oli süüdi natsionalismi tõusus pärast lagunemist. Eesti NSV oli täiesti euroopalik multikultuurine kakskeelne läänelik riik, kui tema sai iseseisvaks. Nõukogude Liit andis Eestile suurepärase stardi Euroopalikuks riigiks. Kust on pärit see klaustrofoobiline natsionalism? Küsimus on rohkem see, et kui palju Ida-Euroopa riigide monokultuursus on mõjutanud Euroopad? Kas natsionalismi katk levib Baltikumist Euroopasse?
5.Siiski huvitav vaatevinkel et natsionalism oli üks element Nõukogudeliidus. Ilmselt surmav hoop Nöukogude Liidule oligi see et internationalism oli asendud natsionalismiga. Minu arvades nöukogude identiteet oli nagu jugoslvaalane või ameeriklane, kunstiline, mitte rahvuslik ja mitte usklik. Kas siis praegu Barack Obamal on head võimalused arendada sotsialismi Ameerikas kuna seal seda ameerika rahvaste identideeti ei ähvarda natsionalism?

39. analyytik - 23. veebruar 2009

26. Leena Hietanen – 22. Veebruar 2009:
Vasakpoolsuse kokkuvarisemine niin Soomes, Eestis kui Lääne-Euroopas…

See on selline huvitav lause kahtlemata.
Mis selle taga õigupoolest on, mida see tähendab?
Milline oli siis õigupoolest see “vasakpoolsus” mis kokku varises?
(Ma esialgu kirjutan siis küsimusi, kuna mingit selgemat vastust mul ehk praegu veel ei ole.)

Aga eks siin on vist see erinevus ‘nõukogude inimese’ ja ‘välismaalase’ vahel. Kas välismaalased arvasid siis, et Nõukogude Liidus oli ‘vasakpoolne’ ühiskonnakorraldus? Tundub kuidagi, et üsna tõenäoliselt arvasidki. Aga seespoolt vaadates olida asjad ilmselt pisut teisiti.

Kas N.Liidus oli ‘sotsialism’? Ehk siis ‘vasakpoolne’ ühiskond? Mõnes mõttes muidugi, sest paljuda asjad – eelkõige igapäevase olme valdkonnast (tervishoid, haridus, ühiskondlik transport näiteks) – olid korraldatud üsna selgelt vaskapoolsete ideede järgi. Aga peale selle oli ju veel palju muud.

Kui keegi veel mäletab, siis olid sellised väljendid umbes paarkümmend aastat tagasi, nagu ‘reaalne sotsialism’ ja ‘inimnäoline sotsialism’. St. oli mingi reaalne värk, mida taheti siis inimnäoliseks teha. St. reaalsus ei olnud päris inimnäoline/inimlik siis.

***
Soomes ja Lääne-Euroopas?
Mul on tegelikult selline kuri kahtlus, et kas Euroopas ei kujutatud N.Liitu ette mingi muinasjutumaana, ja siis sealsed vasakpoolsed kasutasid seda nii öelda eeskujuna/näitena ära. Aga kuidas seal “muinasjutumaal” asjad tegelikult olid, seda keegi õigupoolest ei teadnud. Vist?

Ja siis teatavate ähvardustega – et kui ei tehta nii, nagu meie tahame, et siis teeme siia ka N.Liidu – siis sellise riigi (N.Liidu) olemasolu võimaldas ehk tõepoolest vasakpoolsetel teatud edu saavutada, oma ideesid edendada ja ühiskonnas olusid palju paremaks muuta. (Rootsis oli see vist kõige selgemalt tunda.)

Hüva. Aga Leena Hietanenile siis nii palju, et N.Liidus elanud inimestele ei olnud see riik ikka ilmselgelt mingi ‘vasakpoolsuse’ ja ‘vasakpoolse ühiskonnakorralduse’ ideaal. OK! Nagu ma juba ütlesin, paljud praktilised asjad olid ehk ka päriselt vasakpoolsed – need muidugi. Aga mõnes mõttes oli tegemist ikkagi totalitaarse impeeriumiga, kus valitses üsna tobe ideoloogia ja propaganda. Ja reaalsel kujul ei käinud see küll mingite sotsialistlike/kommunistlike ideaalidega kokku. (Nojah, aga enam-vähem ideaalide kohaselt korraldatud kommunistlikku riiki pole minu teada olemas olnudki.)

Huvitav oleks kuulda, kas mõne N.Liidus elanud inimese jaoks oli see riik siis tõepoolest mingi ‘vasakpoolsuse’ ja ‘vasakpoolse ühiskonnakorralduse’ ideaal. Isiklikult ei oska ma vist küll selliseid nimetada. Eestis oli vasakpoolsuse ideaaliks ikka pigem Rootsi. See oli siinsete inimeste “muinasjutumaa”. :)

40. analyytik - 23. veebruar 2009

38. Leena Hietanen – 23. Veebruar 2009:
4. Ma ei ole nõus Sirjega et NSVL oli süüdi natsionalismi tõusus pärast lagunemist.

5.Siiski huvitav vaatevinkel et natsionalism oli üks element Nõukogudeliidus. Ilmselt surmav hoop Nöukogude Liidule oligi see et internationalism oli asendud natsionalismiga.

?
Ma ei tea… Aga kas ei lähe see juba Lenini juurde tagasi: (Tsaari) Venemaa kui rahvuste (rahvaste?) vangla.
See rahvuste küsimus oli kuidagi oluline algusest peale.
Ja selline aspekt, millest välismaalased vist kunagi aru ei ole saanud: N.Liidus oli jah nii, et meil oli N.Liidu pass, aga me ei olnud “nõukogude rahvusest”. Passis oli alati kirjas spetsiaalselt rahvus – lätlane, eestlane, kirgiis – aga ka kõik väiksemad rahvused, kellel ei olnud oma autonoomset oblastit. Vähemalt teoreetiliselt oli see nii, kuigi mõned panid ennast tõesti venelaseks kirja, et oleks praktises elus soodsam. Aga eri aegadel oli see ka erinev. Eestis oli ka inimesi, kellel oli passis soomlane (ingerlased) või rootslane (rannarootslased).

Soome keeles on siis sellised sõnad nagu ‘kansalaisuus’ ja ‘kansallisuus’. Vist kuidagi nii. Selle peale jah välismaalased enamasti ei mõtle.

41. sirje - 23. veebruar 2009

Anlüütikuga nõus, et riigi teenuste koha pealt oli riik sotsialistlik, kus oli tasuta haridus, arstiabi jms. Aga mis puudutab inimeste vahelist võrdsust, siis see oli ikka jubedas väändes. Haige paradoks, et me loobusime paljust, mis NSVLs oli hea ja halva võtsime kaasa.

Mäletan, et siin käinud välismaalased peale iseseisvumist imestasid, kuidas oskab eestlane tänaval välimuse järgi täpselt öelda, kes on eestlane ja kes mitte. Väikesi eksimusi võis olla, aga üldjuhul oli see lihtne ilma kuulmata, millist keelt keegi räägib, sest kogukonnad elasid ikka väga üksteisest lahus ja erinesid üksteisest igas mõttes. Tänapäeval ma enam ei oska tänaval eestlasel ja venelasel vahet teha, kapitalism on integratsiooniga paremini hakkama saanud, kui seda tegi sotsialism, kus juba lapseeast kasvati lapsi eraldi ja vene ning eesti koolide omavahelised “sõjad” oli igapäevane nähtus.

Kusjuures ka rassism oli NSVLiidus igapäevane nähtus. ENSVs kutsuti mustadeks kõiki lõunapoolsetest liiduvabariikidest pärit inimesi ja sealt edasi lõuna poole tulid “pilud” ja “kilid”. Muidugi mitte ei räägitud nii ajakirjanduses. Avalikult sellest üldse ei räägitud, sest ei saa ju ajakirjanduses kritiseerida, et ENSVs vohab rassism lõunamaalaste vastu.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkusest ma üldse ei räägiks. Piisab, kui vaadata NLKP kongresside presiidiume või ministreid – suurem osa neist olid mehed ja naine oli heal juhul mingi “pehme” minister – haridus või sotsiaalalal. See, et naised käisid tööl ja naistraktorist oli aukohal, jättis küll väliselt hea mulje, aga olid ka näiteks ametlikud nimekirjad töökohtadest, kus naine ei või töötada, sest ta on naine ja jutud “tuhvlialustest” ja sellest, “kelle jalas on püksid” oli igapäevane reaalsus.

Analüütikule võiks täiendada, et muidugi oli ka Lääne-Euroopas haritud vasakpoolseid, kes ei pidanud NSVLiitu kommunistlikuks paradiisiks ja kes teadsid kuidas siin nii sotsialismi kui kommunismi mõistet väänati. Näiteks Orwell (keda eesti parempoolsed hea meelega tsiteerivad) oli vasakpoolne, kellele oli suht selge, mis siin toimus.

42. analyytik - 23. veebruar 2009

41. sirje – 23. Veebruar 2009:
Aga mis puudutab inimeste vahelist võrdsust, siis see oli ikka jubedas väändes.

See on tõesti päris huvitav, kuidas erinevad inimesed mäletavad erinevaid asju erinevalt.

Minu mäletamist mööda ei oleks mul selle ‘inimeste vahelise võrdsuse’ suhtes kah teab mis erilisi etteheiteid. Olid jah sellised inimesed mustade autodega, aga… mis “võrdsemad” nad prakitiliselt siis ikka olid. Said osta Bulgaari konservkurki ja viinerit spetsiaalsesat poest. No põhiliselt oli nende eelis selles, et nad ei pidanud järjekorras seisma. Nad said said samu asju mis teised, ainult pisut sagedamini ja kergemini ja rohkem. Aga palju seda Bulgaaria ketšupit siis ikka näost sisse läks. ;)

Mulle isiklikult käis ikka kõige rohkem pinda see propaganda ja keelamine ja et nii ei saa ja seda ei tohi – kusjuures kõik see oli nii tobe ja mõttetu. Miks ei tohtinud Helsingisse sõita, aga Krimmi tohtis.

Just see mentaalne nürimeelsus ja nõmedus. Seesama ‘satumainen tyhmyys’. ;)
Siis 20 a tagasi tekkis olukord, et teeks seda pisut teistmoodi. No ja läks ka teistmoodi, aga siis mõne ajapärast lõi see ‘satumainen tyhmyys’ uuesti välja. Ega ikka üle oma varju ei hüppa vist. Ja nüüd ruulib see ‘muinasjutuline nürimeelsus’ ikka täiega. ;)

Sirje: Ma rääkisin inimeste võrdsusest rahvuslikul, rassilisel ja soolistel tasandil ehk sellest “ühtsest sõbralikust rahvaste perest”. Kaupade kätte saamise ebavõrdsus pole ming kunagi eriti huvitanud.

43. Franz - 23. veebruar 2009

1. “See oli ju eestlaste enda asi valita sotsialism a. 1940.Tuletaksin meelde, et teie eestlased valisite võitja ja õiguse”
Ohvrid ei valinud endale timukat. Eestlased ei valinud 1940. aastal omariikluse hävingut, selle oli Stalin niimoodi määranud. Kolm Euroopa riiki ei sooritanud 1940. aastal enesetappu, vaid nad hävitati.
2. “Eestlaste paranooilised arusaamad Nõukogude Liidust on levinud Soome”.
Need ei ole paranoilised arusaamad. Eestlaste suhtumine Nõukogude Liitu põhineb nende ajaloolisel ja isiklikel kogemusel.
3. “Ma ei enam arvesta baltlaste arvamusega Nõukogudeliidust. Kui soovin teada kuidas see Nõukogudeliit töötas, siis küsin asja ainult venelaste käest”
Loomulikult on Balti rahvaste ja venelaste suhtumine N. Liitu erinev. Nõukogude Liit oli ennekõike siiski vene rahva riik. Balti rahvaste jaoks oli N. Liit võõras riik, kes nende maal “külas” oli.
4. “Eesti NSV oli täiesti euroopalik multikultuurine kakskeelne läänelik riik.Kust on pärit see klaustrofoobiline natsionalism?”
Eesti NSV olemuse osas jään ma küll eriarvamusele. Esiteks ei olnud Eesti NSV üldse riik, samuti ei ole just kuigivõrd läänelikkusest ja euroopalikkusest rääkida. Eesti NSV-s polnud poliitilisi vabadusi, sõnavabadust ega organiseerumise vabadust (1988-1991 oli juba üleminekuperiood). Kodanikuühiskonda ENSV-s ei olnud. “Natsionalism” süvenes suures osas aga just vene kolonisatsiooni ja venestamise tõttu.
5. “Minu arvades nöukogude identiteet oli nagu jugoslvaalane või ameeriklane, kunstiline, mitte rahvuslik ja mitte usklik”
Suuremal osal eestlastest üldse mingit tegelikku nõukogude identiteeti ei olnud. Üldiselt ennast Nõukogude Liiduga ei identifitseeritud.

44. Ats - 23. veebruar 2009

Loen siin ja imetlen, kui targad mehed ja naised maailma asjadest räägivad. Tahaks omalt poolt ühe märkuse teha, mida vist siin pole veel mainitud. NSVLiit oli sisuliselt vene impeeriumi üks arenguetapp, kogu sellest tuleneva loogikaga. Lääne heaoluühiskondade sotsialistid armastavad NSVLiitu vaadata ainult sotsialistliku riigina ja unustada ära vene imperialismi. Aga sellisel juhul nad ei saagi mõista nõukogude liidu toimimist ja suuri sisemisi vastuolusid. Iga EestiNSVs elav eestlane teadis, et me oleme tükike suurest vene imeeriumist ja teeme nii nagu tsaar Moskvast käsib. Ja nüüd tullakse väitma, et sotsialism oli põhiline ja rahvus polnud oluline.
ˇ

45. tjah - 23. veebruar 2009

Hietanen kirjutas: “kuna sotsialism ja kommunism ei ole kuritegelikud nagu seda on fasism”

Mina kirjutan: Fasism on üks sotsialismi alaliike. Mina arvan, et alternatiivses universumis kus Hitleri Reich ei hävinud oleks too Reich peale Hitleri surma olnud äravahetamiseni sarnane Nõukogude Liiduga peale Stalini surma. Fasism nägi ette heaoluühiskonna kus kapitalistidest sead aetakse nurka riiki teenima ning lõpeks riigistatakse nende ettevõtted – täpselt selliselt Hitler ju ka toimis. Rassism on sotsialismile omane, sest sotsialism eeldab et enamusest inimestele ei saa vastutust nende elude eest usaldada. Kõik kes me elasime Nõukogude Liidus teame väga hästi kui läbinisti rassistlik see ühiskond oli ja kus rahvus oli alati määrav tegur.

Hietanen kirjutab: “…Ma ei enam arvesta baltlaste arvamusega Nõukogudeliidust, kuna nemad on kõik alzheimeritõbised…”

Mina kirjutan: Siin Hietanen kinnitabki minu teesi.

Analyytik kirjutab: “Eks see asi taandub vist lõppude lõpuks sellele, mis on tõsi ja mis on vale. Ja sellele, et on olemas inimesed, kes valet usuvad, ja need, kes ei usu seda mitte. Tundub, et mina isiklikult olen siis millegipärast sellesse viimatimainitud kategooriasse sattunud.”

Mina kirjutan: aga äkki on vastupidi.

Lõpetuseks kiidan jälle armast Eestit, et võimaldab sõnavabadust täies mahus. Enamus siinsetest kommentaaridest on mulle totaalselt vastukarva – ja eriti Hietaneni omad ja tema artikkel. Sellest hoolimata olen reservväelasena nõus koheselt oma kohust täitma, relva haarama ja minema kaitsma Hietaneni õigust mind fashistiks sõimata vajadusel oma elu hinnaga. Kuid selle tingimusega, et ma tohin teda fashistiks vastu sõimata.

Just täpselt sellist Eestit ma okupatsiooniajal igatsesingi.

46. analyytik - 23. veebruar 2009

41. sirje – 23. Veebruar 2009
Kusjuures ka rassism oli NSVLiidus igapäevane nähtus. ENSVs kutsuti mustadeks kõiki lõunapoolsetest liiduvabariikidest pärit inimesi ja sealt edasi lõuna poole tulid “pilud” ja “kilid”. Muidugi mitte ei räägitud nii ajakirjanduses. Avalikult sellest üldse ei räägitud, sest ei saa ju ajakirjanduses kritiseerida, et ENSVs vohab rassism lõunamaalaste vastu.

Ei-noh, “kutsuti” küll kilideks, aga… Kas see oli ikka rassism? Võib-olla on mul tõsti sellised vana kooli arusaamad mingit moodi. No et rassism oli see nagu kusagil Lõuna-Aafrikas, kus mustad ja valged elasid eraldi linnaosades ja mustadel ei olnud kodanikuõigusi ja õigust valgega samas baaris istuda.

Njah. Ilmselt ma ei puutunud siis tõepoolest kokku. Palju neid tegelasi siin oli. Armeenlasi, grusiine, aserbaidžaanlasi ehk mõnevõrra. Need kaks armeenlast, kes ikka Pika Jala baaris istusid, nende suhtes küll mingit rassismi ei olnud – see on ikka täiesti selge.

Nii et pagan seda teab. Sellist juttu oli küll, et nendesse põhjarahvastesse vene naftapuurijad suhtusid selgelt halvasti. Ja oli vist mingeid konflikte näiteks Moskvas. Aga kui käis mingi sõda turukauplejate vahel, siis palju seal oli tegelikku rassi/rahvuse probleemi ja palju lihtsalt maffiate vahelist kaklemist, seda ei oska ju öelda.

Vot see nimetamine, see ei ole ikka peatähtis minu meelest. Igasuguseid anektoote ja nalju oli ka, aga need ei olnud nüüd küll rassistlikud. Eks eestlaste kohta oli ka anektoote, aga need ei levinud siin, vaid teistes vabariikides.

Kuidas Volkonski vist ütle? Et eestlase jaoks on olemas viis rahvust – eestlased, venelased, mustad, kilid ja välismaalased.
Kus see iroonia on? Aga vot minu meelest on see pigem eneseiroonia. No et eestlaste silmaring on suht piiratud ja ta õigupoolest ei teagi teisi rahvusi.

Selge oli see, et Moskvasse diplomaadiks õppima ikka provintsist pärit inimesed nii naljalt ei pääsenud. Aga no millises riigis see teistmoodi on? Sihuke asi nõuab ju alati mingit spetsiaalset ja kontrollitud ja vaat et päritolul põhinevat lojaalsust.

Nii et jah. Võib juhtuda, et arusaamad rassismist on ka kuidagi erinevad. Ma olen muidugi valge inimene ja … nojah. Minu suhtes üldiselt siis rassistlike ja muid suhtumisi eriti ei demonstreerita, nii et mul on raske öelda.

Kas N.Liidus oli rassism igapäevane? Või ENSV-s? Tead, ENSV-s nüüd kohe küll ei olnud. Kus kohas siis? Tallinnas minu meelest igal juhul mitte. Sihukesel lihtsal põhjusel, et siin praktiliselt ei olnud teisest rahvusest inimesi. Mõni Kilu-Kooli neeger, aga nemad olid ikka sellised tõeliselt haruldased vaatamisväärsused. Nagu kookospähkel umbes. See oli ikka uudishimu suuresti. Ja päris Aafrika päritolu tegelest nägi ehk mõned korrad aastas. India turiste oli vist ka sagedamini näha. Selliseid turbanitega.

Mingi imelik assotsiatsioon tekkis jälle. Kas asi ei olnud mitte selles, et omal ajal olid Tallinnas selgelt ülekaalus ikka sellised rohkem või vähem linnainimesed või siis lihtsalt haritud ja mõtlemisvõimelised ja üht-teist kuulnud ja näinud inimesed, kes olid linnaeluga harjunud. (Muidugi oli ka tont-teab-kust saabinud veneinimesi, aga see on isejutt. See oli see kaader, kes tuli kõige hiljem ja lahkus kõige varem.)

Aga nüüd tundub kohati, et linnas kakerdab ringi tegelasi, kes on selgelt maakad. Mängivad siin oma traktorite ja sääreväristajatega ja nii edasi. Vot nende suhtes on küll sihuke kahtlus. Ükskord baaris rääkisin ühe härraga juttu ja juhtus küll nii, et läks veidi peenemaks ja keerulisemaks. Aga see ei olnud sihilikult. No ja siis kõrvalt jorss põrutas, et “mis tea ajate siin mingit keerulist jutt, et öelge otse, kas olete Eesti poolt või vastu”. See oli lisaks veel päris kontekstist välja ka. Ma veel mõtlesin, et järgmine käik on juba molli, et tuleks kuidagi tüüp maha rahustada.

Vot jah. Ma siin kommentaariumis olen ka mõni kord mõlenud, et järsku siin on ka selliseid maakakid kohati, kellel on selline orgaaniline viha artikuleeritud kõne suhtes.

Läks pikaks jälle, aga ma tõesti ei mäleta nõukogude ajast mingeid selgeid rassismi juhtumeid. Kuigi ma ei eita, et selline asi oli võimalik.

Ah jaa. Sõjaväes oli küll jama kõikvõimalike mustadega, seda muidugi. Aga see oli selline eriolukord ikka. See ei kandunud sealt välja.

47. Franz - 23. veebruar 2009

“Tallinnas minu meelest igal juhul mitte. Sihukesel lihtsal põhjusel, et siin praktiliselt ei olnud teisest rahvusest inimesi.”
Eriti hea jutt ikka. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinnas langenud 51,9 %-ni. 1989. aastaks olid eestlased Tallinnas juba vähemusse jäänud (47,4 %). Ja mõni räägib, et Tallinnas polnud praktiliselt teisest rahvusest inimesi.

48. analyytik - 23. veebruar 2009

Sirje: “Ma rääkisin inimeste võrdsusest rahvuslikul, rassilisel ja soolistel tasandil ehk sellest “ühtsest sõbralikust rahvaste perest”. Kaupade kätte saamise ebavõrdsus pole ming kunagi eriti huvitanud.”

Aga seda et, vot see ebavõrdsus, see esines minu meelest kõige selgemini just selles, et oli selline teatav “priviligeeritute klass” – parteiülemused jms., kellel olid siis igasugused eelised ja soodustused. Aga nagu ma juba mainisin, olid need suuresti sellised olmelised pisiasjad. Ja need tegelased ei saanud eriti ülbitseda, sest siis oleks keegi hakanud kohe märkusi tegema ja tüüp oleks oma kohalt lennanud. Alati oli neid, kes tahtsid tema asemele trügida. Pragused rikkurid ja kapitalistlikud vereimejad ülbitsevad igal juhul palju rohkem.

Sirje: “See, et naised käisid tööl ja naistraktorist oli aukohal, jättis küll väliselt hea mulje, aga olid ka näiteks ametlikud nimekirjad töökohtadest, kus naine ei või töötada, sest ta on naine”

Naistraktorist on muidugi suht hea näide, et oli selline progressiivne idee, mida peeti vajalikuks rakendada, aga praktikas kukkuse see jälle välja kuidagi jabur ja groteskne ja propagandistlik. No nagu enamike ideede puhul.

Aga need “ametlikud nimekirjad töökohtadest, kus naine ei või töötada, sest ta on naine”? Ei tea jälle täpselt, aga kas see ei olnud mingi selline asi, et naiste tervist loeti kuidagi tähtsamaks ja et see oli eelkõige see probleem. Ühesõnaga, naised ei saanud tegeleda ohtlike ja tervist kahjustavate asjadega. Iisraelis on ju naised sõjaväekohuslased (vist?) ja mujal on neil võimalis sinna vabatahtlikult minna, aga N.Liidus oli see vist välistatud. Eks see ole mingi kummaline segu muidugi. Et ühest küljest progressivne aga teisalt säilisid sellised patriarhaalsed mallid.
(See on ka aja küsimus. Need ettekirjutused olid kohati väga vanad ja siis ei hakatud neid muutma ka, et milleks ikka segadust tekitada. Süsteem oli üksjagu inertne muidugi.)

Sellest “ühtsest sõbralikust rahvaste perest”.
Eks sellega oli jälle sama asi, mis kogu N.Liidu värgiga. Palju oli sellist puššimist ja propagandat ja suuri loosungeid. No ja siis tegelikkuses ei võetud seda jälle tõsiselt ja tehti igasugu anektoote selle kohta. Restoranides telliti lugusid, et “selle looga tervitavad sõbrad päikeselisest Armeeniast” jms. See oli selline pidev folkloor ja lõõpimine. Ja kogu aeg mingit pidi sellise dissidentliku piiri peal mängimine veel pealekauba.

Aga rahvuste vahelise vaenu õhutamine – sellega läks asi muidugi kohe tõsiseks ja siis nalja ei olnud. See oli tol ajal suur kuritegu. Kuigi ma seadusepunkti muidugi ei tea. Aga kogu praegune Eesti internetikommentaatorite punt oleks vist tõesti kinnimajja sõidutatud.
Tulemus oli siis miskitpidi selline, et keegi võis küll midagi rahvuse ja muu sellisega seoses öelda, aga kõik teadsid siiski, et tuleb väga selgelt piiri pidada.
Aga tänapäeva noortele ja välismaalastele on seda praktiliselt võimatu seletada. Ja igas osariigis ja piirkonnas olid pisut oma reeglid ka, et mida tohib ja mida mitte.

49. analyytik - 23. veebruar 2009

to: Franz

See juhtus siis selge näpukas. Peab olema:

“Tallinnas minu meelest igal juhul mitte. Sihukesel lihtsal põhjusel, et siin praktiliselt ei olnud teisest RASSIDEST inimesi.”

Sirje: teise inimese nimetamine kiliks või mustaks on viitamine kellegi teistsugusele välimusele ehk rassierinevusele ehk rassism. Musta ma tõingi seepärast välja, et tol ajal oli eestlase jaoks “must” ka näiteks ukrainlane või armeenlane mitte mustanahaline. Mustanahaline oli Eestis ikka täiseksootika ja maal neid üldse ei olnud. Rassism ei käi ainult mustanahaliste kohta. Rasse on rohkem. Meil külas oli küll palju teiste rahvuste esindajaid. Peamiselt olid nad tõesti tänu NSVL sõjaväele seal kuna NSVL praktika oli eesti poisid kirgiisiasse ja kirgiisid eestisse teenima saata.

50. analyytik - 23. veebruar 2009

33. Vanavõitu – 23. Veebruar 2009: …ma olen üle poole oma elust sel õndsal vene okupatsiooniaja elanud. … Ma polnud mingi dissident, tavaline nõuk kodanik.

Kas mitte selles ei olegi asi? Kas mitte sellepärast ei käigi järsku kogu see põmmimine siin blogis. Kõik need lahkarvamused jne.

Ei oldud nõukogude ajal dissident ja oldi kõigega päri –
ei olda ka praegu dissident ja ollakse kõigega päri.
Oldi nõukogude ajal valmis kõik valed alla neelema –
ollakse ka praegu valmis kõik valed alla neelama.
Ei olnud nõukogude ajal kriitilist oma peaga mõtlemist –
ei ole ka praegu kriitilist oma peaga mõtlemist.

Konformism? Kõigega nõustumine?
“Tee ükskõik mida, aga ära ainult kibuvitsapõõsasse viska.” :)

Võib-olla on siis tõesti olemas mingid erinevad inimtüübid:
Ühtedel on sotsiaalset närvi ja tundlikkust ja soovi tõde teada saada –
teistel jälle pole seda mitte.
Ühed arvavad, et peab kogu aeg meeleheitlikult pugema ja lipitsema ja “ülemustele” ja “teistele inimestele” meeldima – et ainult lahti ei lastaka või kinni ei pandaks või umbes nii – teised aga ei pea seda üldiselt vajalikuks. (Vähemalt siis mitte kui elu ohus ei ole.)

Heh! Ma olen ikka enamasti mõelnud, et see on hariduse küsimus. Et kui inimesed oleksid haritumad, siis oleksid nad vabamad. Aga võib selguda, et see pole päris nii. Võib-olla on vaja siiski psühhoterapeuti. Võib-olla on asi selles, et inimesed, kes on kasvanud ühiskonnas, kus on tavaks lapsi peksta, ähvardada ja igati alandada – et need inimesed ei saagi oma peaga mõelda või midagi tahta või arvata, sest “muidu isa toob rihma”. Tõsi ta on, et kui niisugune mall on inimesele lapsest peals sisse pekstud, siis nõukas selle korrigeerimine suurel hulgal tööd ka äärmiselt kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistilt. Ja palju aega niikuinii.

51. analyytik - 23. veebruar 2009

Sirje: “teise inimese nimetamine kiliks või mustaks on viitamine kellegi teistsugusele välimusele ehk rassierinevusele ehk rassism.”

Ilmselt kohati on ka. Aga kuidas siis on, kui öeldakse kellegi kohta ‘blondiin’? Mina isiklikult ei oska neid nimetusi nii väga tähtsustada muidugi. Aga samas ma olen muidugi näinud nii öelda “põglikku pilku” mõne inimese suunas, kes on selgelt teise etnilis-rassilise kuuluvusega. Ma mäletan see oli nõukogude ajal Viru hotelli liftis ja üks baltisaksa tädi vaatas mingeid… ega ma ei tea, aga ütleme selliseid Rumeenia päritolu tegelasi – sellised selgelt musta värvi juustega. Ja see oli põlglik pilk. (Eh! Seal oli teisi nünasse ka muidugi, need mustade peadega inimesed olid selgelt kaubareisjad, kes olid ostnud mingit mõttetut seepi suure kilekotitäie. Nii et ma ei saa seda pilku 100% rassiga seostada. Võib-olla vaatas ta lihtsalt, et mingid õnnetud pesemata Ida-Eurooplased, kes esimest korda seepi näevad. No et põlgus selle pärast, et ei ole piisavalt tsiviliseeritud ja jõukad või nii.)

Ühesõnaga: minu meelest on peamine SUHTUMINE ja mitte mingite NIMETUSTE kasutamine. Loomulikult pole mõtet kasutada nimetusi puhkudel, kus see oleks selgelt kellegi vastu suunatud, aga mõnigi kord on suhtumine inimlikus mõttes täiesti jäle ka juhul kui mitte midagi ei öelda. Sealhulgas siis paljude eestlaste suhtumine venelastesse näiteks.

Sirje: “Meil külas oli küll palju teiste rahvuste esindajaid. Peamiselt olid nad tõesti tänu NSVL sõjaväele seal kuna NSVL praktika oli eesti poisid kirgiisiasse ja kirgiisid eestisse teenima saata.”

Kas siis nendesse kirgiisidesse suhtuti kuidagi selgelt rassistlikult? Põlgusega? Kas neid peeti ebameeldivateks? Halbadeks? Alaväärseteks? Kuidas? Mismoodi?

Hea küll, hea küll: nad olid kõik kilid – selge see. Aga milline oli SUHTUMINE? Saad aru, kui kõik kasutasid mongoliidide kohta sõna kili, siis see ei ole minu jaoks informatiivne. See ei ole veel minu meelest rassism tingimata. Rssism on … no et kui on rassistlik suhtumine. ;) St. on selge pahatahtlikkus või põlgus või ülbus või midagi sellist.

52. Hubbil - 24. veebruar 2009

29. Mina: “Hietanen on juba nagu piibel, millest terve mõistus ei tundu aru saavta ilma igat sõna kommenteeriva allmärkuseta.”

Ega ei saagi aru, kui pole just ules kasvanud teatud kultuuris. Voi kainud leeris. Piibel on labi teinud transformatsioone, et keelt kohandada uute polvkondade jaoks. Tegelikult on aga vaja istuda kellegi korval, kes oskab seletada, mida seal on kirjutatud ja siis kuulata suu lahti.

Kommentaaridega piibleid on kull ja kull, ma ei tea kull eestikeelset.

http://www.dartmouth.edu/~milton/reading_room/l%27allegro/index.shtml
Hea naide, kus koigest 450 aastat vana luuletust peab uksipulgi lahti seletama, sest tavalise keeleoskaja jaoks laheks muidu kogu sisu kaduma.

Ma kardan, et siin kuskil on kaduma lainud moiste totalitaarne susteem. Riigisusteem, kus riik kontrollib avaliku ja eraelu koiki aspekte. Selle alla kuuluvad natsionaalsotsialism, marksism jne. Kuskil eespool siin kommentaariumis vilksatas labi mote, et me kanname ikka seda taaka, mis on jaetud paranduseks meie esivanemate poolt. See ei saa rohkem tosi olla. Praegu elab Eesti ule generatsioonide taaka, kes on elanud ule II Maailmasoja ja totalitaarse susteemi 1940-1991.

Miskiparast tundub mulle, et Eesti penskarite (halvustav valjend) suhtes kullaltki johker sotsiaalne poliitika on alateadvuslik. Soov ennast kuidagi puhtaks pesta minevikust.

Olevik Eestis on nagu ta on, norgad haaled aeg-ajalt huikamas metsas, et see pole oige tee.

Eesti keel on justnagu kuulus selle poolest, et selles pole tulevikku (future tense).

53. Gallacher - 24. veebruar 2009

“1.Ajakirjanik võib minu meelest erapoolitult kaitsta inimiste valikuid sotsialismi kasuks kuna sotsialism ja kommunism ei ole kuritegelikud nagu seda on fasism. Valikuid Hitleri kasuks ei või erapoolitult põhjendada. See oli ju eestlaste enda asi valita sotsialism a. 1940. See ei olnud ka nii halb valik arvestades faktiga et Soome valis Hitleri ja meie juhtkond sattus vanglase. Tuletaksin meelde, et teie eestlased valisite võitja ja õiguse. Kas ajakirjanik ei saa seda fakti tuletada meelde?”

Ainult selle ühe näite põhjal- no kas see inimene on terve mõistuse juures või mitte? Ah, et eestlased valisid sotsialismi? Ah, et eestlased VALISID võitja (millal, 1940 või 1944)? Ja mõned kallid kaasmaalased kaagutavad rõõmuga kaasa.

54. jaruman - 24. veebruar 2009

Ehk sa, Hubbil, seletad lahti, mida sa mõtled oma väljendiga “Eesti penskarite (halvustav valjend) suhtes kullaltki johker sotsiaalne poliitika”? Minu pere penskarid veel ei teagi, et keegi nende kallal jõhkrutseb. Siis tean hoiatada.
Aga tõsiselt ka – mida sa silmas pead? Kõigest viieprotsendist pensionitõusu või mida?

Sirje: Loe ise uue riigieelarvega koos käinud seaduste muudatusi. Seal on muuhulgas kirjas, et pensionit ei pea üldse tõstma. Õnneks ei puuduta see neid, kes kunagi oma sammastest (mis hetkel on väiksemad, kui neisse raha on pandud) pensioniraha saama hakkavad :).

55. Hubbil - 24. veebruar 2009

Sirje, naistraktoristidest raakides, mulle tuli meelde uks nendest, keda ma nagin oma kohustusliku pollumajanduse abistamise programmi ajal uliopilasena. Kolhoosi parim traktorist juba 25 aastat voi nii. Aga ei osanud tagurpidi koos jarelkaruga soita. Kui oli vaja, kutsuti meeskolleeg appi. See naine tundus olevat normaalne, ma arvan, et tal oli mingi foobia. Mees ei oleks seda foobiat iial tunnistanud, ning lainud pigem karjakuks, kuid tema tegi seda, lihtsalt keeldus tagurpidi soitmast.

Spordis on naistel rohkem voimalusi saada traumasid kui meestel. Naistostjad ja maadlejad olumpiamangudel? Emane orangutang on fuusiliselt 3 korda tugevam kui keskmine mees. Vordlen praegu ounu apelsinidega, kuid siiski. Uhiskonnas peaks olema konsensus, mis on sobivad erialad tegutsemiseks meestele ja naistele. Fuusilisi ja monikord ka vaimseid eeldusi arvesse vottes. Valentina Tereshkova kohta raagiti, et ta oli karjunud kogu aja, mis ta kosmoses oli. Ja ta oli uks vaga karm naisterahvas. Hiljem oli ta mingi vanglate ulevaataja. A la Ilse Koch.

Sirje. Soolise võrdõiguslikkuse teema on liiga kaugel antud postitusest, et seda siin lahkama hakata. Aga see komm kõlas umbes nii, nagu oleksid kõik mehed pikemad ja tugevamad jne kui kõik naised. Ilma eranditeta, Punkt :) Kas sa pole oma elus näinud meest, kes ei suuda korralikku kangi noh näiteks 10 korda ülesse tõsta, või kakleb “nagu naine”? Aga meest, kes ei oska traktoriga tagurda? Nonsens. Muidugi kasutan ma alati mõnuga ära mehi, kes arvavad, et naised on nõrgemad ja seetõttu on mees nõus tegema igasuguseid asju, mida ma ei viitsi ja mis “käsi määrivad”. Vaimsed eeldused!!! Jah, naised oskavad ainult süüa teha ja kogu moos!

56. Hubbil - 24. veebruar 2009

54. jaruman: Ma ei oskagi nuud kommenteerida 5% pensionitousu. Mul veel paar dekaadi minna penskarini. Ja muretsen hoopis teise riigi pensioni parast. Sotsiaalne poliitika Eestis on piiratud saadaolevate rahaliste vahenditega. Ma kujutan ette, et midagi rohkem teha rahaliselt pensionaride jaoks on praegu raske.

Kui sa ei ole just orb, siis on igauhel moni lahedane, kes on vana ja pole enam voimeline endale tooga leiba teenima. Uhiskond tuleb siis appi. Nii saan ma aru kuidas Eesti uhiskond toimib. Kunagi ammu nagin dokfilmi, kus uks vana mees palus oma perekonda jatta ta magedes uhe oja aarde, et ta saaks seal surra, sest ta ei suutnud enam kaasa teha koos loomadega kaiku talvistelt karjamaadelt suvistele.

Aga see polnud minu jutu iva. Eestis pole magesid. Eestlased tahavad olla Euroopa osa, majanduslikult vahemalt. Jaruman, rahune, sa ei pea oma lahedastele mitte edasi andma halbu uudiseid. Pensionid on ikka tulemas.

Ma proovin veel kord seletada penskarite sundroomi. See on juurtetus. Voimetus naha eelnevaid polvkondi kui kogemuste edasikandjaid. Matriarhe ja patriarhe. Voimetus oppida kogemustest, mis on akumuleerunud.

Sotsiaalne johkrutsemine penskarite kallal on veidi kontekstist valja tostetud jarumani poolt. Koik pole raha, nii vist kolab ka uus IRL loosung?

57. tjah - 24. veebruar 2009

analyytik, mul on tunne, et te ei elanud siin nõukogude ajal. Olete eestlane ja teid polegi põlgusega fashistiks või valgeks juudiks sõimatud? Minu arust oli see pea igapäevane nähtus, vähemalt Tallinas oli küll nii. Kuidas te näiteks toidupoes saite käia ilma et teid fashistiks sõimati? Päris iga kord seda ei juhtunud, aga küllalt tihti, et seda normaalseks elu osaks pidada.

Mõni kord vastu vahtimist vale rahvuse eest ikka õnnestus saada? Mina olin pai poiss ja seega juhtus minuga seda harva, aga kelgumäel ikka vahest keegi kuulis et fashistide keelt räägin. Kummalisel kombel pole minu lapsi võõrad lapsed nende rahvuse pärast lööma kippunud.

Puna-armeest pole mõtet rääkidagi – olid valest rahvusest, jäid üksi, said peksa.

Kes seda kõike ei kuulnud-näinud pidi ikka väga pingsalt kõrvu-silmi kinni hoidma.

58. Hubbil - 24. veebruar 2009

Hietanen: “1.Ajakirjanik võib minu meelest erapoolitult kaitsta inimiste valikuid sotsialismi kasuks kuna sotsialism ja kommunism ei ole kuritegelikud nagu seda on fasism. Valikuid Hitleri kasuks ei või erapoolitult põhjendada. See oli ju eestlaste enda asi valita sotsialism a. 1940. See ei olnud ka nii halb valik arvestades faktiga et Soome valis Hitleri ja meie juhtkond sattus vanglase. Tuletaksin meelde, et teie eestlased valisite võitja ja õiguse. Kas ajakirjanik ei saa seda fakti tuletada meelde?”

Sotsialism ja kommunism eksisteerivad ka tanapaeva maailmas. Kui keegi viitsib lugeda *tapselt* tanapaeva riikide ametlikke nimesid, siis seal on olemas sotsialistlikud riigid. Iisraeli kibbutzid on ikka olemas, toestamaks, et kommunism on sailinud.

Eestlaste valik 1940 tehti mitte keskmise purjeri, talupidaja, toolise voi asuniku poolt. Argem unustagem, et Eestis oli tollel ajal juba olemas nn eliit. Sarnaselt vormitud kui praegune. Poliitiline ja arieliit segunenud uheks massiks ilma naota. See eliit vottis vastu otsuseid, mitte linnakodanikud ja maakad. Aga need olid rasked ajad. Ma usun, et eliidi otsus Venemaaga assotsieerumiseks oli mitte rohkem kui fait accompli, fakt, mis oli juba sundinud ja mida ei saa enam tagasi poorata. Ja ma ei nuta selle ule.

Eesti elas oma elu peale II Maailmasoda kui konservipurgis. Steriliseeritud, kuid siiski, see periood oli objektiivselt kultuuriliselt vaga viljakas . Ma naen seda perioodi jatkuna arkamisajale ja esimese vabariigi luhikesele perioodile. Midagi pole kaduma lainud, hoopis vastupidi, selles “konservipurgis” toimusid protsessid, mis on aluseks praegusele Eesti kultuurile.

Venemaa oma naabrina on onnistus ja onnetus. Eesti on teinud labi koik ajaloo onnetused koos Venemaaga. Valja arvatud mongoli/tatari invasioon. Aitah neile, et Eestisse pole joudnud mongoli voi tatari horde.

59. Hubbil - 24. veebruar 2009

Sirje, ara saa palun aru minust valesti. Ma ei poolda absoluutselt sooliste rollide kehtestamist. Minu endine sobranna oli feminist ja mul on tema suhtes siiani sailinud suur respekt. Oppisin temalt palju.

Sirje: See on teema, mil ma liiga lihtsalt erutun. Enne kui jõuan järele mõelda :)

60. analyytik - 24. veebruar 2009

57. tjah – 24. Veebruar 2009:
“analyytik, mul on tunne, et te ei elanud siin nõukogude ajal. Olete eestlane ja teid polegi põlgusega fashistiks või valgeks juudiks sõimatud?”

Eks ta ole vist tõesti nii, et inimesed on erinevad. Mõni on ühte tüüpi ja mõni teist. Ja eks ma olen kuidagi tähele pannud, et… Ühesõnaga, mingi ‘aura’ justnagu. Ehk siis mulle tõesti ei öeldud igasuguseid asju. Ja praegu on justkui samamoodi.

Aga see, kui keegi lihtsalt sõimab – fashistiks, litsiks, lolliks, pätiks – see on lihtsalt sõimamine. Sellest on siin blogis juttu ka olnud, et selline fashistiks sõimamine ei ole päris see teema, mida siin käsitletakse. Kui venelane kusagil Kopli trammis kedagi fashistiks sõimab, siis on see üks asi. Kui aga Eesti riigis üritatakse kehtestada selgelt fashistlikku režiimi, tehakse riiklikult tasemel fashistlikku propagandat, siis on see midagi muud.

Ma tean ühte Vene mutti ka – kui talle keegi ei meeldi, siis on kõik fashistid. Ja enamasti ei ole see käinud eestlaste kohta. Nojah, eks minu kuuldes muidugi püüab ta seda ilmselt vältida. ;)

***

Vaatasin seda kommentaari ka uuesti:
45. tjah – 23. Veebruar 2009

Maeitea. Aga minu jaoks paistab sealt küll üsna selgelt välja see, mille kohta öeldaks ‘suutmatus taluda ambivalentsust’. Vist oli kuidagi nii. See on selline psühholoogiast/psühhiaatriast tuttav probleem.

No et nõukogude ajal oli KÕIK halb ja nüüd on KÕIK hea. Paraku asi siis selline, et reaalsusega ei ole kõigel sellel küll midagi pistmist.
Sellel kõigel on muidugi põhjused janiiedasi, aga seda ei saa kanda üle ajaloo uurimisse ja eriti just poliitikasse. See lõppeb tihtipeale üsna halvasti.

61. tjah - 24. veebruar 2009

analyytik, kus ma kirjutan et kõik oli siis halvasti ja nüüd kõik hästi? Pole sellist asja väitnud. Aga vähemalt fashistliku valitsust (ehk siis ühtliiki sotsialistliku) meil küll pole. Rassiste on meil samas veel küllalt – eks need kaovad ajaga nii nagu muugi okupatsiooni taak.

Ka okupatsiooni ajal oli ilusaid päevi ning nii mõndagi toredat, kuid neid asju mis siis halvasti oli, ikka märksa rohkem kui neid mis nüüd halvasti on (isegi sellisel koledal kriisi ajal). Minu ämm kes veetis lapsepõlve Siberis räägib ikka kui toredad seal suvepäevad olid ning meenutab isegi rongisõidust lapsele huvitavaid seiku, aga see ei tähenda, et sõit külmale maale ei hävitanud tema vanemate tervist ning murdnud neid psühholoogiliselt.

Kuigi ka nüüd on palju sellist mis võiks paremini olla või mis suisa halvasti on peamine see, et kui nüüd miski ei meeldi võib vabalt viriseda ja ei peagi kartma, et näiteks ema sellepärast töölt vallandatakse. Kusjuures kui tõesti on tahtmist ja teotahet võib pelgalt virisemise asemel hoopis midagi ise ette võtta ning asju ka muuta. Praegust peaks selleks kusjuures eriti soodne aeg olema.

62. Gallacher - 24. veebruar 2009

“Ka okupatsiooni ajal oli ilusaid päevi ning nii mõndagi toredat, kuid neid asju mis siis halvasti oli, ikka märksa rohkem kui neid mis nüüd halvasti on (isegi sellisel koledal kriisi ajal). Minu ämm kes veetis lapsepõlve Siberis räägib ikka kui toredad seal suvepäevad olid ning meenutab isegi rongisõidust lapsele huvitavaid seiku, aga see ei tähenda, et sõit külmale maale ei hävitanud tema vanemate tervist ning murdnud neid psühholoogiliselt.”

Aga selles asi ongi, et Hietanineni taolised v…jatest stalinistid irvitavad selle üle nagu vastav tegelane Ärapanijas, longerokast käes: “See oli teile
aurinkomatka”!

Minu isapoolne vanaisa lasti tiblade poolt maha, vanaema viidi Siberisse, kus üks tema lastest nälja ja kurnatuse tagajärjel suri. Emapoolne vanaisa viidi juba 1941 laagrisse kus järgmisel aastal suri.Ta abikaasa, minu vanaema ei saanud päris normaalseks inimeseks peale seda enam kunagi. Veel 80-sena nägi unes ja ärkas karjudes üles. Kaks vanaonu olid soomepoisid ja üks neist läks selle eest Siberisse, teine oli metsavend ja nüüd loen, et keegi soome mõrd väidab, et metsavendadest kirjutamine on fasismi rehabiliteerimine. Kurat, kusjuures, too mees läks soomepoisiks sellepärast, et tahtis põhimõttteliselt punaste vastu võidelda Soome, mitte Saksa sõjaväes.
Kurat, ma ei kavatse kunagi leppida, et Hietaneni sugused närakad minu lähedaste üle irvitavad, enne lähen vangi. Olen neid jutte vanavanematelt lapsest peale kuulnud ja mõnele raugale annaks ma isegi andeks. Aga mitte sellistele, kes praegu meile näkku irvitavad, teadmata neist asjadest mitte midagi!

63. Gallacher - 24. veebruar 2009

Eelnevalt väljendasin valesti, parandan: mõlemad vanaonud olid soomepoisid ja metsavennad, üks läks Siberisse, teine pääses.

64. Oudekki - 24. veebruar 2009

See asi NSVLi kohta, et… Kas keegi on lugenud Mati Undi (osaliselt) autobiograafilist romaani “Hùvasti kollane kass”? Kes ei ole, lugege. See kommentaarium on siin ilus illustratsioon selle kohta, miks osa eestlasi teda vihkas selle raamatu pàrast. Aga ei ole vaja unustada, et Undi – yhe Eesti kindlasti geniaalse kunstniku – pòlvkond on ka olemas. See, kes ei uskunud parteisse. Sinimustvalgesse ka ei uskunud, sest see oli lootusetu minevik. Kùll aga tahtsid mòtelda oma peaga ja mòned mòtlesidki. Ma arvan, et nende pàrand on kokkuvòtes sellele kultuurile ja olemasolekule kaugelt olulisem, kui yhe vòi teise poole kummardajate vòi siis ykskòiksete ja kòige suhtes kyynikute oma.

Mis puutub metsavendadesse ja natsismi, siis seal on mòningane seos (s.t. mòned pooldasid Hitlerit, mòned ei saanud asjadest aru ja mònede kommunismiviha pimestas selle, et nad vòiksid midagi muud nàha ja mònedel vast lihtsalt ei vedanud). Aga yhel hetkel teise maailmasòja ajal, kahjuks, oli suurel hulgal inimestel reaalselt ainult see valik, et kas natsismi/fashismi poolt vòi selle vastu, mitte kommunismi poolt ja vastu (kommunismi teema tuli tagasi alles pàrast teist maailmasòda). Kui eestlased sellest aru ei saanud, kurb, aga see ei tàhenda, et nad poleks seda valikut ikka teinud. See, kui konkreetsed inimesed siis aru ei saanud, on mòistetav ja seletatav, aga praegu me saame aru, praegu meil on info ja seepàrast me saame kysida, millised olid meie kultuuri vead – selleks, et edaspidi niisugust situatsiooni vàltida.

Kommunism ohustas maailma, mis pòhines tugevalt eraomandile, fashism ohustas kogu maailma: sellest on siin blogis yks jutt ka.

Aitàh Leenale, et ta siia kommenteerima tuli ja oma artiklit ja vaateid selgitama!

65. Franz - 24. veebruar 2009

“Hùvasti kollane kass”
Muuseas, Unt suhtus aastakümneid hiljem sellesse romaani teatava ebalusega ja ta tunnistas, et seal leidus küllalt teadlikku ja alateadlikku valet. Unt tegi sellest raamatust re-make’i (“Tere, kollane kass”, 1992).

66. Leena Hietanen - 24. veebruar 2009

Meeldiv oli. Ma siiski natuke mõtlesin ümber natsionalismi, Lenini ja NSVLi suhteid (arvamused Sirje 28, Analyytik 40). Nõukogudeliidu vundament (fundament) oli ju Lenini rahvuspoliitika, millest tuleneb enesemõistetavalt ka natsionalism. Selles ei ole vist midagi imelikku?
Välismaalase vaatevinkel Nõukogude Liidule (Analyytik 39) on tõesti austav. Nõukogude tankid võimaldasid Lääne Euroopa vasakpoolsetele teostada poliitikad, mis on tänase Euroopa põhiväärtused. Euroopa sai lahti fasistidest, ühiskonnad demokratiseerusid, isegi Rootsi, mis on kuningriik, ideealiteks tulivad tasuta arstiabi ja tasuta koolitus jne. Terve Euroopa areng, progress tuli vasakpoolsest poliitikast, mille võimaldas Nõukogude Liit. Teie räägide totalitarsimist kui mina räägin marksistlikust humanismist (marksilainen humanismi). Kokkuvõtena võiks õelda nii, et iga revolutsioon sööb ära enda lapsed. Meie Läänes lõikasime kasu teie revelutsioonist. Olen sellest revolutsioonist teile eestlastele alati tänulik.

67. ostap - 24. veebruar 2009

Oudekki: …millised olid meie kultuuri vead – selleks, et edaspidi niisugust situatsiooni vàltida…

Ausalt, ma ei saa aru – milliseid kultuurivigu sa silmas pead?
Mida sa ette heidad? Et nad kahest s…st valikust ei valinud neid, kes olid juba esimese küüditamise toime pannud?
Natuke hämaraks jääb see. Nii palju kui mina oma kodukandist tean, peitsid poisid end jõudumööda enamasti mõlema armee eest metsa. Ja tõesti, kui peita õnnestus, siis küüditajate armee ei olnud kahest s…st esimene valik.
Mis aadete kaitsmisest sa räägid okupeeritud maal läbi viidud sundmobilisatsiooni puhul?

68. Vanavõitu - 24. veebruar 2009

64. Oudekki
„Aga ei ole vaja unustada, et Undi – yhe Eesti kindlasti geniaalse kunstniku – pòlvkond on ka olemas. See, kes ei uskunud parteisse. Sinimustvalgesse ka ei uskunud, sest see oli lootusetu minevik. Kùll aga tahtsid mòtelda oma peaga ja mòned mòtlesidki.“

Just seda nad tegidki. 25 aastat hiljem tõid nad sinimustvalge taas välja olles ise aktiivsed osalejad , oleks toonud ka kollase kassi ajal. Ainsana valis punanatsismi Gustav Naan.

62. Gallacher
„Aga mitte sellistele, kes praegu meile näkku irvitavad, teadmata neist asjadest mitte midagi!“

Asi on hoopis hullem. Hietanen teab, või –olla isegi päris põhjalikult. Aga see ei sobi tema skeemi. Lahendus? Ta lihtsal sooritab elegantse virtuaalse kuklalasu ja mure laheneb. Pole rahvast pole probleemi.

69. analyytik - 24. veebruar 2009

66. Leena Hietanen – 24. Veebruar 2009
“Ma siiski natuke mõtlesin ümber natsionalismi, Lenini ja NSVLi suhteid (arvamused Sirje 28, Analyytik 40). Nõukogudeliidu vundament (fundament) oli ju Lenini rahvuspoliitika, millest tuleneb enesemõistetavalt ka natsionalism.”

Eks kõik see asi ole ikka päris keeruline. Kunagi sai seda ju ka õpitud, aga kes nüüd enam mäletab. Kas ikka “Lenini rahvuspoliitikast tulenes natsionalism”? Ma kahtleks, aga… No ma lihtsalt tean, et selles selguse saamiseks tuleb minna ja SADU ja SADU lehekülgi tähelepanelikult läbi lugeda. :) Ei viitsi nagu. Hetkel.

Üks asi , mida ma mõtlesin, on see detsentraliseerimine vs. totalitarism.
Kas Oktoobrirevolutsiooni ideaaliks oli miskitpidi detsentraliseerimine? Kogu see värk, et igal pool tehti mingeid nõukogude vabariike? Muuseas näiteks Naissaarel oli ka vist omaette nõukogude vabariik. Kas anarhismi mõjud? Arvata võib. Kroonlinna mäss jms.

Siis teine asi on see AJALOOLISE KONTEKSTI küsimus. Seda ei suuda enemik inimesi kohe kindlasti tajuda. Seal oli ju mingi maailmarevolutsiooni teooria. No et sama värk hakkab toimuma igal pool. Ja toimus ka. Näiteks Saksamaal, aga ka mujal. Ungaris? Et tehti samuti neid nõukogude vabariike. See kontekst oli siis selline ja idee oli selgelt detsentraliseerida.

Hüva. Siis olukord muutus ja selgus, et maailmarevolutsioon ei võida. Ja siis hakati uuesti tsentraliseerima ja nii öelda taastati Vene Impeerium. N.Liit moodustati ju … 1922? Ei viitsi praegu otsima hakata. (Oli jah 30. detsember, 1922.)
Sega ei tehtud ju Nõukogude Liitu KOHE – Oktoobrirevolutsioni käigus – vaid, pange tähele, VIIS aastat hiljem. Kas see pole järsku oluline nüanss?

No ja siis läks asi totalitaarseks vähehaaval. Aga jälle! Ajalooline kontekst! Euroopas läks ju igal pool totalitaarseks. Me ei saa seda vaadata praeguse aja vaatevinklist, vaid peame “minema ajalukku” nii öelda. See on raske paljudele, ma tean küll.

***

66. Leena Hietanen – 24. Veebruar 2009:
“Välismaalase vaatevinkel Nõukogude Liidule (Analyytik 39) on tõesti austav. Nõukogude tankid võimaldasid Lääne Euroopa vasakpoolsetele teostada poliitikad, mis on tänase Euroopa põhiväärtused.

Meie Läänes lõikasime kasu teie revelutsioonist.”

See on ikka päris kõva sõna! Ja tundub, et suure tõenäosusega see niimoodi oligi. :)
Venemaal toimus revolutsioon ja siis kujundati sellest riigist “muinasjutumaa”. Ja siis kõik Lääne vasakpoolsed – ütleme siis päriselt vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid, sotsislistid, kommunistid – hakkasid oma riikises propageerima paremat ühiskonnakorraldust. Seda oli mugav teha, kuna kogu aeg sai öelda, et näete, see on praktiliselt täiesti võimalik. Vaadake kui vägev on N.Liit.

No ja siis neil õnnestus väga palju ära teha ja mõjutada ja kujundada ühiskondasid väga progressiivses suunas. Iroonia siis peaasjalikult selles, et see “muinasjutumaa” eksisteeris suuresti nende endi fantaasiates.
(See on tõesti päris naljakas. :) )

***

Mida siis sellest arvata? Minu meelest oleks siis nüüd ilmselt aeg, et Lääne inimesed teeksid revolutsiooni ja siis saaksime MEIE lõigata kasu TEIE revolutsioonist. See oleks fair play mu meelest. :)

70. analyytik - 24. veebruar 2009

66. Leena Hietanen – 24. Veebruar 2009:
“…ühiskonnad demokratiseerusid, isegi Rootsi, mis on kuningriik, ideealiteks tulivad tasuta arstiabi ja tasuta koolitus jne. Terve Euroopa areng, progress tuli vasakpoolsest poliitikast, mille võimaldas Nõukogude Liit.”

Ma vist ülalpool mainisin ka juba, et Rootsi on ilmselt siis üks kõige parem näide sellest, kuidas neid ideaale tegelikkuses realiseeriti. Ja nõukogude ajal oli ju tõesti selline üldiselt levinud arvamus (vähemalt Eestis ja Tallinnas – mõtlevate inimeste ringkondades), et sotsialism on tegelikkuses pigem Rootsis kui N-Liidus.

See on jah selline väike vastuolu nende ideaalide ja praktika vahel.
Hea küll, Leena Hietaneni käest võiks ju küsida, et Hiina on ju ka “ideaalide” järgi kommunistlik riik – seal on ju võimul Kommunistlik Partei. Kuidas siis Lääne-Euroopa Hiinasse suhtuvad? Kas see on nende meelest see ideaalühiskond, mida eeskujuks võtta? Ma isiklikult lihtsalt ei tea. Kas Lääne-Euroopas (või kusagil mujal – pigem küll siiski Läänemaailmas) on vasakpoolseid, kes Hiina elukorraldust ideaaliks peavad ja oma riigis sellist asja rakendada tahavad?

***

Ühesõnaga: mingi (vahe)kokkuvõttena tuleks nüüd ilmselt öelda, et tõepoolest, igasugused vasakpoolsed ideed on ilmselt üsna sobivad ühiskonna korraldamiseks, aga neid EI PEAKS ja ilmselt ka EI SAA seostada üheselt niisuguste riikidega nagu N.Liit, Hiina, Kuuba. Ja kõige vähem saaks vasakpoolsust seostada muidugi tänase päeva Venemaaga! (Mida paljud lollpead siin Eestis sageli põikpäiselt teha üritavad.)

***

Eks nõukogude ajal olid need asjad samuti teada. Tuli meelde üks Brežnevi aegne anektoot.

See oli siis ilmselt mingi 1970. aastate teisel poolel või 1980. aastate alguses, siis kui majandus ja värk juba üsna selgelt logises igast kandist. Eks siis pertei juhtkond mõtles ja mõtles, et mida teha, aga ei osanud midagi välja mõelda. Lõpuks otsustati Lenin surnust üles äratada, et tema käest küsida.

Nii tehtigi ja kui olid asja ära rääkinud, siis ütles Lenin, et andke mulle parteikongresside materjalid, võttis need, läks kabinetti ja pani uks kinni..

Parteijuhid siis ootasid ja ootasid ja ootasid – ei kippu ega kõppu. Läksid siis lõpuks ikka vaatama. Kabinet tühi, Lenin kadunud aga laua peal oli kiri:
“Sõitsin Šveitsi. Kõike tuleb otsast alustada.”

71. asd - 24. veebruar 2009

@38 leena hietanen
1. palun selgita, kuidas 40 aastal oli eestlaste endi asi valida sotsialism? hääletus olukorras kus riik on võõrriigi militaarjõu meelevallas on normaalne? ja jätkates sama punkti joont – mis täpselt juhtus eesti juhtidega, et see palju parem soome omade vangistusest oli?

3. ai. sellega sa diskrediteerid ennast terve endise ida-euroopa silmis. räigelt.

4. monokultuursus? natsionalismi katk? kallis leena, palun loe inglismaa, prantsusmaa ja hollandi inimeste arvamusi multikultuursusest ja täna jumalat, et elad euroopa äärealal.

5. sotsialism ei peaks olema eesmärk iseeneses, vahendeid valimata. nagu praegu paistad soovitavat.

vasakpoolsuse kokkuvarisemisest rääkimine peaks olema omajagu rumal, kogu euroopa poliitiline ruum on hetkel vasakule poole kaldu ja ausalt öeldes kardan, et hakkab paremale kalduma. läänest, mitte idast alates.

mis veel silma jäi – eesti nsv kui multikultuurne euroopalik riik… kas sa käisid ka eesti nsv ja eesti vabariigi algusaegadel siin eestlaste ja venelastega suhtlemas? on meeles inimeste vaatel neil aegadel?

analyytik on järgmistes kommentaarides ilusasti seletanud, mis tema arvates sarnases avalduses valesti on. nõustun temaga.

@41 sirje
täpsustaks, et laste erinevaks kasvatamisel ja tegelikult ka kogu sellel rahvusküsimusel on suhteliselt vähe tegemist sotsialismiga ja rohkem sellega, mis n liidus ‘valesti’ oli.

sirje, kaupade kättesaamise ebavõrdsus võiks sind ka siiski huvitada. kaup ei võrdu siinkohal tarbimisega tänapäeva mõistes vaid eluks vajaliku kaubaga.

sirje, ära too rassismist rääkides esile ensv-d. probleem oli kogu n liidus. ja on suuremas enamuses neil aladel siiani.

@46 analyytik
segregatisooniline rassism eeldab suhteliselt suuri hulki erinevast rassist inimesi koos elamas. kui rääkida rahvustest, siis see peaks pigem natsionalism olema – ja nagu sirje märgib, sellega oli jama omajagu.

@52 hubbil
seleta palun natukene lahti eesti pensionäride suhtes vaenulikku poliitikat?

sirje, pensionitõusu vähendamine ei päde. oota ära järgmised paar keskmise palga näitajat ja räägi siis uuesti.

juurtetuse jutust ei saa mina aru. vanemaid inimesi ja nende arvamusi austatakse, kuid vajadusel arvustatakse. kuna tegu on väga erinevatest ajastutest pärit inimestega, siis on lahkarvamusi rohkem kui euroopas või ameerikas/kanadas tavaks.

@66 leena hietanen
“Nõukogude tankid võimaldasid Lääne Euroopa vasakpoolsetele teostada poliitikad, mis on tänase Euroopa põhiväärtused….Olen sellest revolutsioonist teile eestlastele alati tänulik.”
vägivald sünnitab ainult vägivalda. ja viimane lause on karjuvas vastuolus muu jutuga.

@69 analyytik
revolutsioonidele – tänan ei. liiga palju inimesi saab surma ja haiget ning tulemuseks on veel paar põlvkonda katkiseid inimesi. veel rohkem katkiseid kui peale n liidu lagunemist tekkis.

72. asd - 24. veebruar 2009

leena, kui sa siin kommentaare loed, siis kas saaks palun lühida ja konkreetse põhjenduste nimekirja, miks ja kuidas eesti on fašistlik ja kuidas täpselt venelasi diskrimineeritakse.

keeleinspektsioon on ainukene asi, mida mina suudan leida aga paistab, et selle institutsiooni aeg hakkab ümber saama.

73. Gallacher - 24. veebruar 2009

Oudekki: “Kommunism ohustas maailma, mis pòhines tugevalt eraomandile, fashism ohustas kogu maailma: sellest on siin blogis yks jutt ka.”

Jälle vana laul- kommunism (stalinism) oli teatud mõttes ka paha aga natsism ikka hoopis halvem. Metsavennad olid hitlerlased ja bandiidid jne jne jne.
Õnneks on Eestis selliselt mõtlevaid inimesi väga vähe ja loodetavasti see nii ka jääb; )

74. analyytik - 25. veebruar 2009

Lugedes seda kommentaari – 72. asd – võiksin tõdeda, et mul tuli umbes samasugune mõte.

Asi siis lühidalt sellest, et Eestis on küll üsna palju Leena Hietanenist räägitud, aga paraku ei meenu mulle küll ühtegi lugu, kus ta ise sõna oleks saanud. (Ah-jaa. Johan Bäckman esines küll ühes TV-klipis. Intervjuu Mihkel Kärmasele vist? Ma internetis sattusin peale.) On küll blogid ja tema artiklid ja raamat jne., aga paljud Eestis neid lugenud on. Ja üks oluline punkt veel – need on minu teada kirjutatud KÕIK ikka Soome lugejatele. Vähemalt mina olen niimoodi aru saanud.

Niisiis: kui Leena Hietanen siia juba sattus, siis ei ehk saaks teda nüüd niisama ka minema lasta ja võib-olla tuleks talle pakkuda võimalust teha üks lugu spetsiaalselt Eesti lugejatele. Nagu ma aru olen saanud, ei oleks selle soome keelest eesti keelde tõlkimine ka teab mis probleem.

Eks see ole nüüd muidugi siinsete blogiülemate asi ja ma ei saa muidugi peale käia – nagu ei saa ma sundida ka Leena Hietaneni mingit lugu kirjutama – aga ehk tasuks mõelda sellise võimaluse peale.

75. Vanavõitu - 25. veebruar 2009

50. analyytik

Kui kuulud paarikümne inimese hulka keda me dissidentideks peame siis minu lugupidamine. Kui mitte siis oled ise ka nõuk kodanik, sama punase passiga . Vaata siis iseendasse ja analüüsi kuidas on konformismiga ja kõigega nõustumisega. Mida näed?

Ise hakkasin poliitika ja välispoliitika vastu huvi tundma kuskil Vietnami sõja ajal. Lihtsalt olin piisavalt vana juba. Ning paratamatult jõudsin küsimusteni mida nõukogude inimesel tekkima ei peaks. Lihtsalt silm nägi üht aga kõrv kuulis teist. Eks ma siis otsisin vastuseid nii nagu oskasin. Üht julgen Sullegi soovitada – räägi rahvaga. Just , just sellesama paranoialise, dementse ja mis iganes silte talle külge ei kleebita, rahvaga. Teist ei ole meil kuskilt võtta.

Minu puhul on tulemus see, et taha seda lollus-kurjuse impeeriumi enam kunagi näha.
Põhiliselt just selle pärast et ei peaks olema valmis kõiki valesid alla neelama. Saaks ise hääl taha ja saaks teised ka. Ka Sina Analyytik. Vähemal sõnavabadus on meil küll täitsa olemas.

50. analyytik
„Heh! Ma olen ikka enamasti mõelnud, et see on hariduse küsimus. Et kui inimesed oleksid haritumad, siis oleksid nad vabamad. Aga võib selguda, et see pole päris nii. Võib-olla on vaja siiski psühhoterapeuti. Võib-olla on asi selles, et inimesed, kes on kasvanud ühiskonnas, kus on tavaks lapsi peksta, ähvardada ja igati alandada – et need inimesed ei saagi oma peaga mõelda või midagi tahta või arvata, sest “muidu isa toob rihma”. Tõsi ta on, et kui niisugune mall on inimesele lapsest peale sisse pekstud, siis nõukas selle korrigeerimine suurel hulgal tööd ka äärmiselt kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistilt. Ja palju aega niikuinii“

Püha taevas! Mul on südamest kahju et Sul nii ränk lapsepõlv on olnud. See seletab mõndagi. Olen Sind tõesti kohanud vahel kirsades ja mausriga üle blogide trampimas. Paraku ei ole Sul tõe monopoli ja seda Sa hästi ei talu. Olid parteifunktsionäär?

Siiski ei olnud peks üldiselt tavaks. Oli mis oli aga nõukogude süsteemi lahutamatuks osaks seda pidada ei saa.

Mida siin küll eestlastele külge ei poogita!
See „läbipekstud“ rahvas siiski alustas esimeste seas punamonstrumi kõigutamist. Kellele siis „rahvuslik pugemiskihu“ oli suunatud?

76. Vanavõitu - 25. veebruar 2009

Jah, Leena võiks kirjutada siin küll

77. analyytik - 25. veebruar 2009

75. Vanavõitu:
Kui kuulud paarikümne inimese hulka keda me dissidentideks peame…

?
Et oli siis paarkümmend dissidenti? Huvitav arusaam muidugi. ;)
Paarkümmend oli ehk neid, kes erinevatel sihukese tegevuse eest kinni istusid, seda muidugi. Aga lisaks sellele oli veel hulgaliselt kõikvõimalikke isemõtlejaid ja teisitimõtlejaid – aktiivsemaid ja sõnakamaid ning leebemaid ja vaiksemaid.

Seda ma räägin ju kogu aeg, et nõukogude ajal oli sihuke asi, et oli kuidagi palju huvitavam. Inimestel oli igasuguseid mõtteid ja arusaamu ja arvamusi jne. Ja kusagil seltskonnas… no eks läks vaidlemiseks ka, aga igal juhul ei olnud sihukest asja, et mingi kari režiimikummardajaid ähvardama ja lõugama oleks pistnud.
Hüva, ma räägin muidugi nii öelda teatud seltskondadest. Mitte töökollektiivi komparti rakukese saunapeost. Kuigi ega ei ole ka au teada, mida niisugustes kohtades räägiti. ;)

Praegu pole olukord absoluutselt võrreldav. Hea küll, jätame kõrvale K-erakonna ja selle seltskonna – neid peedistatakse hommikust õhtuni niikuinii. Aga näiteks need ülikoolide professorid ja sotsioloogid ja muu selline seltskond?
Kulla inimesed, kas te siis üldse ei loe, mis internetikommentaarides nende kohta öeldakse. Nõukogude ajal – st. klassikalisel stagna-perioodil – oleks niisugune asi olnud absoluutselt kujuteldamatu. Siis kõik olekid ainult suu lahti kuulanud, et näe kus julge tegelene. Ja kõik oleksid tulnud kohale neid kuulama ja loeti nende juttusid jne. Aga praegu – tõepoolest nagu Hitleri Saksamaal juba.

Võtame ajakirjanduse. Sellega oli ka sihuke mäng, et iga endast lugupidav peatoimetaja üritas ikka üht ja teist sisse sokutada. Eriti veel kui oli selline kahemõtteline jutt, millega vahele jäämise oht väiksem. Või siis leiti teatud valdkonnad ja siis justnagu mingi teise teema varjus põrutati. Arhitektid olid selline seltskond – kui esimest pähe tulevat mainida.

No ja nüüd. Milline on ajakirjandus. Raadiost kõrvaldatakse nii öelda ebasobivad inimesed. Ajalehtedest samuti. Kõige stiilipuhtam on Päevaleht, kus peetakse kommentaariumides mingit väga kindlat ja jõhkrat kampa, kes siis sõimab ja ähvardab nii nagu jaksab. Miks ajaleht selle suhtes midagi ette ei võta. Seal on ju selgelt fašistlik propaganda ja rahvuste vahelise vaenu õhutamine ja muu selline. Mis see tegelikult on? Kuritegevuse mahitamine sõnavabaduse sildi all.

Hüva. Ma olen küll äärmuslik liberaal, aga minu meelest on see jama tegelikult. Sõnavabadus ei ole ikka päris see kui mahitatakse ähvardamist ja sõimamist. See on nagu igal samul märku andmine, et teistsuguse arvamuse avaldamine ei ole soovitav. Praktikas kukub igal juhul niimoodi välja. Ja siis ongi nii, et keegi – õigupoolest siis just need leebemad ja vaiksemad, keda on alati tunduvalt rohkem kui aktiivseid ja sõnakaid – et siis need ei julge ja/või ei taha lihtsalt üldse midagi öelda.Ajakirjanduses ja avalikult niikuinii, aga pidevalt on ka näha, et kusagil suva seltskonnas kardavad inimesed samamoodi.

See on näha ju siin blogis ka. On terve hulk režiimitruusid, kes käivad spetsiaalselt passimas ja tüli norimas. See on siin kogu aeg niimoodi olnud.
Otsitakse lihtsalt mingi lausejupp ja ei jälgita konteksti ja nii edasi – peaasi et saaks süüdistada ja ähvardada.

Ja siis see pidev enda sigaduste varjamine sinimustvalge ja eestluse ja patriotismi sildi taha. See on nii läbinähtav! Kuidas siin ühes teises artiklis öeldigi: “Patriotism on kaavaka viimane varjupaik”. Täpselt nii see ongi!

Saate aru, kõik need jutud pidevast “küüditamisest” ja “okupeerimisest” ja muu selline – kuna neid kasutatakse ainult malakana, siis ei saa neid juba ammu enam tõsiselt võtta. See ongi see “okupatsiooni legend”. Legend, millega valitsev režiim oma rahva vastaseid kuritegusid varjab/õigustab. See ei ole enam tõsiseltvõetav.

78. analyytik - 25. veebruar 2009

75. Vanavõitu:
“Siiski ei olnud peks üldiselt tavaks. Oli mis oli aga nõukogude süsteemi lahutamatuks osaks seda pidada ei saa.
Mida siin küll eestlastele külge ei poogita!”

Õigupoolest siis kõik need kolm viimast lõiku kommnetaarist 75.
Need näitavad tegelikult, et minu vihjest ei saadud absoluutselt aru. Miks? No ilmselt on lihtsalt referentsraam erinev, pole midagi parata.

Kui ikka inimesed ei ole lugenud Alice Millerit (kellelt on nüüd Eesti keeles ka vähemalt üks raamat, kuigi ma ei mäleta muidugi, mis selles konkreetses raamatus on), siis on tõepoolest raske. Minu jutust lihtsalt ei saada aru. Ja Frommi raamat, mis ta pealkiri oligi – Human Destructiveness, või umbes nii. Seda ei ole ka keegi loomulikult lugenud.

Vot siis polegi midagi teha, kui mõni Euroopa inimene Eestis küsib, et kas te elate metsas. Et kas teie meelest olid SS-lased siis tõesti vabadusvõitlejad? Selle peale hakkavad eestlased loomulikult karjuma, et mis see välismaalane tuleb siia meid solvama. ;)

Kui Leena Hietanen veel siia juhtub, siis võiks ju temalt huvi pärast küsida, kas ta on mõnda Alice Milleri raamatut lugenud. Ma pakuks välja, et vähemalt 50:50 tõenäosusega on. Kuna ikka väga suur osa soomlasi on. Aga Eestis? Praktiliselt mitte keegi pole kuulnud. ;)

No ja tulemus ongi siis selline, et “lihtne Eesti lugeja” kahtlustab kogu aeg, et kui keegi midagi ütleb, et siis tahetakse ilmselt teda “solvata”. Kuidas siis sihukeste paranoikudega mingit mõistlikku dialoogi arendada?

79. Gallacher - 25. veebruar 2009

“Asi siis lühidalt sellest, et Eestis on küll üsna palju Leena Hietanenist räägitud, aga paraku ei meenu mulle küll ühtegi lugu, kus ta ise sõna oleks saanud.”

Tädi Hietanen saab siin sõna tervelt kolmveerand tunni jooksul. Kuulake ja imestage.

80. Gallacher - 25. veebruar 2009

Vabandust, kiiruga jäi haige link välja:
http://podcast.kuku.ee/saated/juku-rannakud-ajas-ja-ruumis/

81. analyytik - 25. veebruar 2009

Kuulasin seda Hietaneni juttu.
Ja ma ei saa tõepoolest aru, milles on küsimus. No on inimesel mõnes asjas pisut teistmoodi seisukohad kui Eesti ametlik poliitpropaganda ette näeb. No ja mis siis?

See on ikka mingi … ma ei tea, sõnavabaduse või arvamuse vabaduse küsimus. Või tolerantsuse küsimus. Miks on Eestis nii, et kui mõnel inimesel on erinev arvamus, et siis tuleb ta kohe vaenlaseks kuulutada ja teda vahetpidamata tümitada? Kas siis peab olema kõikidel ühesugune arvamus? Mõnede arvates vist peab. Hitleri Saksamaal vist oli ka nii, et kes arvas valesti, seda represseeriti. No aga siis öeldakse jälle, et Eestis ei ole samamoodi nagu Hitleri Saksamaal. Milles siis erinevus on? Hüva, et praegu ei lööda kedagi maha teistsuguse arvamuse eest. Aga mentaalsus ja kogu see hüsteeria – selles on küll palju kokkulangevusi.

82. luize - 25. veebruar 2009

Oudekki, vabanda väga, aga väide, et kommunism ohustas eraomandit ja fašism üldiselt kogu maailma on ikka eriti totakas. Väide kui selline.
Võidurelvastumine oli siis sellepärast halb, et inimesed hakkasid oma asjade pärast kartma?

83. Franz - 25. veebruar 2009

“Miks on Eestis nii, et kui mõnel inimesel on erinev arvamus, et siis tuleb ta kohe vaenlaseks kuulutada ja teda vahetpidamata tümitada?”
Aga miks on tänapäeva Läänes nii, et kui kellelgi on holokausti toimumise küsimuses “eriarvamus”, siis teda tümitatakse nii, et vähe pole?

84. tqnis - 25. veebruar 2009

Kõige ohtlikum oli see va vana Joosepi kommunism nimelt kõikvõimalikele sotsialistlikele revolutsionääridele. Aristokraat või isegi kapitalist võis NSVL-is isegi ellu jääda, kui väga vedas, aga selle, kes 1917. aastal revolutsiooni tegi, oli kindel minek. Kui ta just Lenini naine ei olnud.

Aga muide, eks kipu suur osa teisigi sotsialistlikke revolutsioone enam vähem samasse auku kukkuma. Võibolla mitte nii rängalt, aga siiski.
Edasine läheb nüüd teemast kõrvale, aga siiski…

Tea, kas on olemas ka mõningaid vasakpoolsete endi kirjutatud analüüse, miks kipuvad vasakpoolsed ja vähemalt sõnades rahva võimu eest seisvad revolutsioonid füüreriprintsiibi ohvriks langema, niipea, kui nad võimu juurde saavad? Viimane sihuke näide on Chavez. Osalusdemokraatia ja sotsialism ja koostöö ja mida kõike imeilusat veel, aga näed, kuidagi ei saa seda asja ajada, kui Hugo Chavez isiklikult presidenditoolil ei istu. Põhja-Korea ja Kuuba hakkavad juba lausa päriliku monarhia muljet jätma…

85. asd - 25. veebruar 2009

lingitud leena hietanani jutt:
– kõik emigreerunud on fašistide käsilased.
– siberis saadi ilusti hakkama, seega no harm done.
– küüditamine oli korralikult paigas ja natsionalistid ning kulakud küüditati – kes ei nõustunud uue korraga – parempoolsed, väikekodanlased.
– võrdluseks, nl seadused olid legitiimsed, natsi-saksamaa omad ei olnud.
– nl ajal inimestel olid kooperatiivkorterid, linnamajad, suvilad jms. elati vaat et paremini kui soomlased.
– ajalugu on liiga raske teema.
– saksamaa on ja jääb alati nõukogude liidule tänulikuks.
– venemaa ei ole tegelikult halb, 50a soomega sõbrad olnud.
– venemaa praegused juhid on väga head ja päästsid riigi.
– lääneriikides ei ole kommuniste opositsioonis, erinevalt venemaast.
– venemaal pole parempoolsusel tulevikku ja ei unustata n liitu, kus massidele anti võimalus.
– sõnavabaduse puudumine venemaal on lääne müüt.
– nl töötas omal moel turumajanduslikult – kui siia tööstus tekkis, siis inimesi tuli siia. juku üritab seletada plaanimajandust ja nl süsteemi, ei jõua kohale.
– 93-94 käis siin. kuulis reisimisest nls. arnold meri kui kangelane sai tollist deklareerimata läbi. toodud hea näitena.
– soome liitumine nl ei olnud tõsiseltvõetav idee.
– punased on aktsepteeritud osa soome ühises ajaloos, erinevalt eestist.
– eesti minevik on fabritseeritud.
– lennart meri/mart laar on vaikiv riigipööre ja mittelegitiimne, kuna venelastelt oli valimisõigus ära võetud.
– eestile kui etnilisele riigile pole ajaloolist põhjendust.
– praegu on etnokraatia, võrdleb iisraeliga.
– kuna oli selge, kes eesti nsv kodanik oli, siis eesti vabariik oli selle õigusjärglane.
– riik peab pakkuma vähemusele võimalusi poliitikasse sekkuda, mitte vastupidi.
– praegu venelastest riigiaparaadis ei tea midagi.
– okupatsioon on sünonüüm eesti nsv-le ja see on lihtsalt põhjendus kodakondsuspoliitikale.
– valik nõukogude liidule oli meie riigi valik. rahva tahe, rahva vajadus. ei olnud mingit sundi.
– eestikeelsed ajalehed, raadiod – järelikult venestamist ei olnud. leena nimetab juku pikemat seletust hallutsinatsiooniks.
– eesti ajaloolaste töödest ei tea midagi.
– eestlastel ja soomlastel on identiteedikriis, ei ole piisavalt läänelikud ja kuna soomeugrilastest paljud räägivad vene keelt, siis on mingi tõrge selles osas.
– mrp on geopoliitiline loodusseadus.
– eesti poliitika kohta ei oska midagi öelda. irl/reform/sde on vastunäidustatud.
– eesti ja soome on venemaa ainukesed looduslikud vaenlased, kuna soome lahele saab tee kinni panna.
– soome natosse minekul kardab venemaa vaenlaseks saamist.

Sirje: Pakun, et sinu mõtlemise sellises must-valges pildis on tõesti süüdi NSVL. Õpi nägema pooltoone. Ei ole enam ajastu, et “Kõik kes pole minu poolt on minu vastu” ja kaks teed valida: surm või surm läbi surramurra.

86. asd - 25. veebruar 2009

sirje, see on enam-vähem täielik leena hietaneni räägitu gallacheri antud lingilt. oma seisukohta tolles kommentaaris ei väljendanud. kui midagi valesti kirja olen pannud, siis parandage.

(ma isiklikult vihkan podcasti kui formaati, sest lugedes on info omandamine palju kiirem kui kuulates)

87. luize - 25. veebruar 2009

Sirje, see mille asd kirja pani pole mitte tema tõlgendus vaid nii LH tõesti ka ütles.

Sirje: Ma ei vaadanud seda videot ja sain asd kommist aru. Aga see artikkel ongi ju demagoogia näitena toodud, kui video seda kinnitab, siis on ju hästi.

88. Leena Hietanen - 26. veebruar 2009

Vastan lühidalt ads:ile 72, mida minu jaoks tähendab fasism Eestis või mujal tänases maailmas. Iga üks selline vähemuspoliitika, mis kindlustab või tugevdad enamuse olukorda vähemuse arvelt, on iseloomult fasistlik. Seda on praegu näha ei ainult Eestis, aga ka Lätis ja kindlasti Israelis. Kõik halb Eestis tuleneb venelaste denaturaliseerimisest, nende kodakondsuseta jätmisest. Minu jaoks Eestis on ainult üks variant ja see on nii nimetatud 0-variant. Varem või hiljem selle juurde tullakse tagasi. Kahju on, et rong on juba läinud ja see probleem laheneb enam vist ainult halvima kaudu. Mind huvitab see küsimus rohkem Soome vaatevinklist. Siis kui seda venelaste olukorda hakatakse parandama, kas Venemaa nõuab rahvusvahelist inimõiguse kohut või midagi taolist, mina soovin avalikustada lihtsalt nende soomlaste nimed, kes on olnud selle apartheidi ankurid. Ma ei usu, et Teie eestlased olekside saanud selle jõhkruse ka hakkama ilma Soome toetuseda ja heaks kiidu. See kõik toimub ikkagi Soome ja Rootsi heaks kiidul. Seal on suured sulid.
See kokkuvõte mis on tehtud Juku Kalle Raidi intervjuust on tegelikult hästi kirja pantud. Minu mälu järgi see intervjuu oli kaootiline, aga siiski enam vähem tabavalt oluline on sees.
Võtan hea meelega vastu pakkumise avalikustada “oma loomingud” Teie veebileheküljel, aga olen laisk ja praegu midagi valmist ei ole. Siis kui on, proovin õnne uuesti. Lugupidamisega Leena H.

89. asd - 26. veebruar 2009

leena, sul on omajagu õigeid punkte, millele ma vastu ei vaidle. ent ka palju punkte millega ma kuidagi nõustuda ei saa.

olen õppinud ajalugu nii nl kui ev ajal, mõlemast vaatepunktist. kahjuks ei paista sa olema kursis nõukogude liidus valitsenud olustikuga ning su väidetes on kahjuks ka faktivigu.

näiteks leidsin sinu intervjuudest väiteid, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud inimesed on teise järgu kodanikud ja mittekodanikud on valimisõiguseta. eestis ei ole erineva sordi kodanikke. kui isik on kodanik, siis on kodanik ja tal on kõik vastavad õigused ja kohustused. pikaajalise elamisloaga isikutel (olgu ta nn. kodakondsuseta või siis võõrriigi kodanik) on samad õigused mis eesti kodanikul v.a. riigikogu valimine. kõik muud õigused on olemas, ka kohalikel valimistel osalemine.

miks osa inimesi ennast teise sordi inimestena tunnevad, on teine teema. ja kahjuks sügavalt seotud nl ja eesti nsv olustiku ja poliitikaga. osa nl ajal valitsenud olustikust on ka siin kommentaarides välja toodud, välismaailmale ametlike kanalite kaudu näidatu ja vahetumate kogemuste jahtijatele näidisvabariikide (eelkõige euroopale suunatult balti riigid) mõnevõrra kõverpeeglis kujund ei ole päris õige ettekujutus.

kodakondsuse nullvariandi saavutamist ma praeguses olukorras hästi ette ei kujuta, sellega sülitataks hinge seni naturalisatsiooni korras kodakondsuse saavutanud isikutele (sünnijärgse kodakondsusega inimesed jätaks see ilmselt külmaks, v.a. väike hulk rahvuslasi) ja tekiks ka omajagu probleeme subjektide tuvastamisega, kellel on õigus kodakondsusele. vastupidiselt sinu poolt väidetule ei ole olukord eesti nsv kodanikega tegelikkuses nii hästi fikseeritav ja eriti nüüd, aastaid hiljem, tekiks sellega väga palju probleeme.

mida pead silmas halvima kaudu lahendamise all?

disclaimeri korras – näen omajagu tehtud vigu kodakondsusega peale ev loomist ja praeguse keeleinspektsiooni funktsioonide täitmisega, kuid ei näitaks seda kaugeltki nii tumedates toonides.

90. asd - 26. veebruar 2009

veel üks märkus, mida ma ikkagi ei saa tegemata jätta:
“Iga üks selline vähemuspoliitika, mis kindlustab või tugevdad enamuse olukorda vähemuse arvelt, on iseloomult fasistlik.”

kuidas näed selle lause valguses olukorda vene föderatsioonis? tuletan meelde, et vene föderatsioon koosneb 83 erineva autonoomia tasemega subjektist ja minu mäletamist mööda üle sajast erinevast rahvusgrupist, kellest osa ilmselt enam või enam kauaks ei ole sellistena defineeritavad.

91. mina - 26. veebruar 2009

Kusjuures Sirje ise teadlikult tõestab fakti, et kui valeta, siis valeta juba palju! Kõigepealt äsab ta asd nimekirja peale, et „inimene õpi nägema ka pooltoone“. Siis kui avastab, et need on faktiliselt Hietaneni sõnad, ütleb, et soov oligi tuua teda esile „teise demagoogina [Masso kõrval].

Ma mõistan, et selle Hietaneni sissetoomise eesmärk oli kuidagi sümboolselt panna ära Ivi Masso väitele, et fašismi kui sellist Eestis ei ole. Nähtavasti kogu Masso „demagoogia“ selles peituski. Ka Oudekki artikkel polemiseeris sellega, et Masso ütles, et fašismi tõusu Eestis karta pole. Kõik…

Masso ei ütle, nagu minagi, et ei ole olemas murettekitavaid suundumusi! Kuid kindlasti pole need fašism. Kasutada Eestis selle nähtuse konstruktiivses kriitikas terminit fašism on sama, mis proovida saada pargis liputades naisi. Endal on mõnus, kuid sinna see diskussioon elutult lebama jääb. Oudekki nähtavasti tabas selle siiski ära – 58. paragrahv on ka minu eelistatud metafoor.

Lõpuks nähtub mulle, et isegi väga järsk reageerija Sirje on nõus, et fašismi Eestis ei ole. Väga paljusid tendentse tulenevalt kontekstist saab kutsuda fašistlikuks. Olnuks näiteks riigikogu olnu 201-liikmeline ning seda oleks vähendatud 101 liikmeni, oleks võinud selle kirja panna fašistliku tendentsina. Vastupidi võime ju Venemaal seda, et Medvedjev pärast Stanislav Markelovi mõrva avaldas kaastunnet varem kui kahe nädala möödudes, kutsuda demokraatlikuks tendentsiks.

Kuid siin ärme aja segi nähtust oma atribuutidega ning suundumustele hinnangu andmist. See ei muuda Venemaad demokraatlikuks ega Eestit fašistlikuks.

Faktiliselt ei mahu Eesti mitte ühegi aspekti juures fašismi definitsiooni alla. Mitte ühegi fašismi definitsiooni alla. Isegi mitte Hietaneni omasse, kes sellest ebameeldivast olukorrast pääsemiseks peab hakkama mängima faktidega. Mida ta ka mõnuga teeb.

92. mina - 26. veebruar 2009

Mu point on lühidalt selles, et Hietanen ajab nähtavasti täielikult jama. Isegi kui mõni ta kriitiline aspekt on eraldiseisvana on kuulamist väärt ja mõni tema fakt on tõele lähemal kui meie rahvusliku meinstriimi interpretatsioon, ei maksa teda lihtsalt põhimõtte pärast kaitsma hakata.

Kutsugu ta ennast vasakpoolseks ning vastustagu ennast praegusele poliitilisele establishmendile. Vaenlase vaenlane ei pruugi olla sõber. Hietanenist on siin arutluses sama palju kasu kui teisest küljest Kalev Rebasest.

93. sirje - 26. veebruar 2009

kommile nr. 91.

Täna on seda artiklit klikitud 128 korda, juku-kalle kuku saadet on kahe päeva peale klikitud 3 korda. Mina pole saadet klikkinud ja mul on täiesti ükstaspuha, kes selliseid väljendeid kasutab, sisu ju ei muutu. Millise õigusega sa mind valetajaks pead?

Ja nüüd kiire küsimus ja aus vastus – kas sina olid nende 3 klikkija hulgas?

94. mina - 26. veebruar 2009

Ma ei tea küll miks sa osutad sellele kuku raadio saatele, sest ma osutan sinu enda kahele järjestikkusele postile, kus sa kasutad täiesti erinevat – ma ütleks, et konflikteeruvat strateegiat Hietaneni kaitsmiseks. Mind hämmastab see oma rinnaga Hietaneni-dzoti ette viskumine? Miks?

See strateegia, et arvesse tuleks võtta kõiki arvamusi, lihtsalt praktiliselt ei päde. Minu valikukriteerium läheb kusagilt sealt, kus algab pime dogmatism. Ma ei püüa pühendunud nelipühilasele teha selgeks ateismi võlusid, vägivaldsele rassistile seda, et ka neeger on inimene ning teades Hietaneni ideoloogilist ning dogmaatilist baasi ei hakka ma temaga vaidlema selle üle kuidas on “olukord Ida-Euroopas”. Ka Sirje on eelnevalt tunnistanud, et Hietanen on ideoloog ja demagoog.

Edaspidise jutu osas, kui küsimus on Hietaneni sõnadega kokkupuutumises, siis olen ma teda lugenud ennegi. Ning muuseas, Hietaneni googeldades tuleb see kuku-raadio saade ette juba teisel lehekülje. Ma olen Hietaneni enne guugeldanud, ma arvan, et hiljemalt selle arutluse jooksul on seda teinud teisedki: http://tinyurl.com/dcpoms

Sirje: Nunuh. Kas-küsimus eeldab jah-ei vastust. Ma muideks kah kirjutasin neist kahest järjestikusest postitusest, aga nüüd ma vähemalt saan aru, miks meil ei sobi :)

95. Mina - 26. veebruar 2009

Mulle tuli meelde, et suurem vaidlus Hietaneni üle Eesti blogisruumi ühes nurgas käis juba eelmise aasta keskel ära.

I.Masso sõnavõtud, isegi kui ma nendega nõustunud ei ole, on olnud huvitavad ja sisukad. Hietaneni ja Masso panemine ühele pulgale, on lihtsalt labane. Aitab naljast, Hietanen pole seda tähelepanu siin väärt. Kui Masso artikkel ei meeldinud, võib kirjutada alati vastuartikli, mitte mõnitada seda “vastudemagoogiaga” Hietaneni näol.

Muuseas, Oudekki artikkel, isegi kui see nii mõeldud oli, ei tundunud mulle vastuartiklina. Omal kummalisel kombel rääkis ta tegelikult sama juttu, mis Masso. Saaks vaid sellest sõnamaagiast üle.

Kui H-preili osas side lõpp.

96. Gallacher - 26. veebruar 2009

Hietaneni puhul on küsimus selles, miks ta sellist teadlikku valet ja laimu levitab?
Näen ise kolme võimalikku varianti:1) veendunud vasakäärmuslane-stalinist, kelle arvates õige idee nimel on valetamine ja laimamine igati omal kohal, 2) provokaator (miks? Venemaa nii primitiivset agitaatorit vaevalt värbaks), 3) meditsiniiline probleem.
Juku-Kalle Raidi saate juures oli tähelepanuväärne see, et kui saatejuht kippus talle vastu vaidlema ja midagi puust ja punaseks tegema, siis LH isegi ei üritanud midagi asjalikku vastata ja mingeid argumente tuua. Selle asemel juhtis juttu mujale ja põrutas seal puusalt edasi ;)

97. Hubbil - 27. veebruar 2009

Sinimustvalge idealism suri usna pea juba esimese vabariigi ajal. Korvalepoige…EUS oli esimene eestlaste akadeemiline organisatsioon, kes esialgu valis omale varvid ja tahtis saada Tartu saksa korporatsioonide liitu ehk saada saksa korporatsiooniks, mis uhendaks eesti paritoluga tudengeid. Kuna neid sinna ei lubatud, registreerisid nad ennast uliopilasseltsina. Varve nad ei kasutanud, sest saksa korporandid oleks neile Tartu joogikohtades ja tanavatel peksa andnud. Luhidalt, nad ei kasutanud oma varve kuni aastani 1900, kui EUS-ist lahku loonud uliopilased moodustasid Vironia ja tahtsid kasutusele votta sini-must-valge. EUS andis Vironiale traasa ja kehtestas nn oma kaubamargi, vottes lopuks need varvid kasutusele, mille olemasolust polnud suurem osa eestlasi sellal isegi teadlikud. See jutt erineb nuud usna palju ametlikust ajalookasitlusest.

Sinimustvalge isamaalisus on teatud mottes oones olnud selle algusest peale. Idealism, pisarateni pateetilised laulud ja luuletused on minevik. NL lagunes ametlikult Belovezhje metsas, kus purjus Jeltsin ning Valgevene ja Ukraina kirjutasid alla dokumendile, mis moodustas CIS. Kui palju mojusid Moskvale Tallinnas lehvitatavad trikoloorid, koosolekud jne, on selge. Vaga vahe. Kogu NL uhiskond oli demoraliseeritud. Eestil sai olema teine voimalus iseseisvusele tanu Venemaa norkusele.

Pikk jutt, aga ma tahaks jouda selle “iva” juurde. Patriootiliste tunnete ekspluateerimine poliitilise kasu eesmargil on see, mida kasutatakse praegu Eestis voimu juures pusimiseks. Taiesti tahaplaanile on jaanud uhiskonna harmoonia ja majanduslik julgeolek. Eesti riigi kaks savist jalga, laissez-faire kapitalism ja ultranatsionalism on kokku vajumas. Eksperiment hakkab loppema.

Fashism Eestis on *vaga* paevakorral kusimus. See eksisteerib objektiivselt, nagu naiteks Eesti eestlastele loosungis. Pea liiva sisse peitmine ei kaota ara fakti, kui kasutada seda kulunud metafoori. Siin peab tegema vahet uksikute indiviidide valjaastumiste vahel (lubatud sonavabaduse raames nt USA-s) ja riigi poliitika vahel. Eesti ei ole fashistlik riik, nagu neid leidub maailmas ikka veel. Kuid Eesti riigi poliitika ei ole mitte vaga kaugel sellest piirist. Austerlane Jorg Haider tuleb meelde, kuid Eestis on samasugused kui Haideri motteavaldused avalikes ajalehtedes esitatud soliidsete habemike poolt praktiliselt ilma reaktsioonita vana Euroopa poolt. Nad ei oska vist eesti keelt.

Eks naeme, mis juhtub Obama valitsusajal sellise fashistliku riigiga nagu Iisrael. Avigdor Lieberman tunneks ennast Eestis paris koduselt.

Vasakpoolsete vaadete halvustamine on enam kui tavaparane, ametiuhingud on pigem poolsurnud tanu riigi poolt kehtestatud seadustele. Keskerakond on Euroopa moistes tsentristlik, sotsdem-id ja praegune roheliste partei aga ei oma mingeid poliitilisi vaateid peale soovi osaleda poliitikas. Vasakpoolset poliitilist joudu Eestis ei ole olemaski. See ei ole mitte terve uhe uhiskonna jaoks. Peaks olema valiku voimalus nagu kaubamajas. Must huumor.

98. Franz - 27. veebruar 2009

“NL lagunes ametlikult Belovezhje metsas, kus purjus Jeltsin ning Valgevene ja Ukraina kirjutasid alla dokumendile, mis moodustas CIS”
No ja mis siis? Millal see oli? 1991. aasta detsembris. Eesti, Läti ja Leedu olid selleks ajaks juba iseseisvuse taastanud. Balti riigid ei ole N. Liidu õigusjärglased, vaat see on kõige tähtsam.

99. luize - 27. veebruar 2009

Sini-must-valge värvikombinatsiooni kohta võib lugeda näiteks siit:
http://www.eys.ee/lipulugu.htm

Mu meelest ei erine eriti sellest, mida Hubbil välja tõi. Milline see “ametlik käsitlus” on ja kust teda leida?

100. Hubbil - 27. veebruar 2009

Franz, jah on olemas selline valjak Tallinnas, mis nimetati uhe saareriigi jargi, kuna nad tunnustasid esimesena Eesti iseseisvust. Objektiivne fakt on aga see, et naiteks praegusel hetkel poleks Eesti saanud Venemaast lahku luua. Belovezhje mets on allegooriana toodud kui Venemaa viletsuse kliimaks. Balti riigid ei ole NL oigusjarglased, see on tosi. NL-l on ainult uks oigusjarglane, see on praegune Vene Foderatsioon. Mida Franz sellega oelda tahtis, jaab mulle selgusetuks.

Luize, ametlikku Eesti ajaloo kasitlust minu kaest kusida ei maksa, mind see ei huvita. Trikoloori loo toin ma valja selle sumboli oonsuse naitamiseks.

101. Franz - 27. veebruar 2009

“Mida Franz sellega oelda tahtis, jaab mulle selgusetuks.”
Tahtsin öelda seda, et Belovezhje sündmused 1991. a. detsembris ei puutunud otseselt meisse. Selleks ajaks oli iseseisvus taastatud ja N. Liiduga diplomaatilised suhted taastatud (9. oktoobril 1991)

102. asd - 28. veebruar 2009

fašismi kohta ma ei oska midagi öelda. ütleme, et distantsi puudumine, kuigi hubbili hinnang näib ikka väga kole.

miks eestis ametiühingud seaduste pärast teovõimetud on, huvitaks mind samas küll.

vasakpoolse poliitilise jõu puudumise koha pealt on sul õigus, kuid oskad sa ilusasti ka kirja panna, miks see nii on? pidev halvustamine ei ole põhjus.

103. Hubbil - 28. veebruar 2009

asd, kunagi oli ETV-s lastesaade nimega Humakefu munupu kabinet. Toesti. Seal siis harjutati raskete kusimuste esitamist. Nuud, miks on Eesti ametiuhingud kastreeritud seadustega ja miks sellised seadused eksisteerivad, ma ei tea. Mina isiklikult olin kunagi uhes ametiuhingus, millel oli 870 000 liiget ule Pohja-Ameerika. Uks selline ametiuhing saab naiteks otsustada presidendivalimiste saatuse, sest liikmed on suhteliselt lojaalsed oma bossidele. Nendega ei saa ukski poliitik nalja teha.

Kanadas ja USA-s peetakse ametiuhinguid vajalikuks osaks uhiskonnas, nad teevad oma too ara oma liikmetele kollektiivlepingute solmimiseks. Sarnane leping solmitakse a/u ja tooandja vahel. Eestis seda minu teada pole, et ametiuhing teeks lepinguid tooandjatega palga, puhkuste jne kohta. Pohja-Ameerikas on see noutud seadusega, kui ametiuhing on uhe asutuse/ettevotte kontrolli ule votnud.

Sellel on muidugi oma miinuspooled, nagu kunstlikult korged palgad ja protektsionism vallandamise vastu. Selleparast on palju eriti kasitooga seotud ettevotteid rannanud sinna kus leiab ikka odavaid toolisi. Ametiuhingutele on jaanud sellised baasharud nagu energeetika, transport, kommunikatsioonid, haridus jne, mida ei saa ule viia nt Vietnami.

Positiivse poole peal peaks ennekoike nagema a/u-sid kui sotsiaalse garantii andjaid, et uks kapitali omanik (ka riik kui ettevotete omanik) ei saa sulle niisama lihtsalt pahe istuda. Rikaste ja vaeste inimeste vahel on see vahe, et need viimased on vahem kaitstud ja kuna me raagime inimolevustest, siis ma pean moistlikuks neid kaitsta. Seadused on auklikud ja vaanatavad. A/u on aga organisatsioon, loodud inimeste poolt, mitte seaduste poolt ja nad peaksid ideaalis tegema just seda tood, kaitsma oma liikmete huve.

Miks Eestis a/u-d ei toota nagu mujal rikastes riikides, on vist postsovjetlik foobia. Aga psuhhoanaluus on keeruline vark. Uldistamine ja sildistamine ka. Ohtlik ja kariderohke meri.

Vasakpoolsuse kehv jarg Eestis on *ilusasti kirja pannes* uks diagnoositav asi. Vasakpoolne motlemine keskmisele eestlasele assotsieerub perioodiga 1940-1991. Teiseks, Eesti meedia, kus laia levikuga liberaalset/vasakpoolset ajalehte/raadiojaama/tv-d ei ole olemas. Kolmandaks tarbimiskultuur, mis on tekitanud suhtumise uhiskonna kihtidesse, kes ei suuda tarbida kui teisejargulistesse. Neljandaks, karismaatilise ja efektiivse juhi puudumine. Viiendaks eestlaste loidus. Kuuendaks…siin voib minna veel edasi ja edasi.

Tuletan meelde koigile, kes on huvitatud, et ma pole vasakpoolne. Olen libertaar, aga naen vasakpoolse motlemisega inimestes vaga suurt kasu uhiskonnale kui tervikule.

104. Hubbil - 28. veebruar 2009

Franz: “Balti riigid ei ole N. Liidu õigusjärglased, vaat see on kõige tähtsam.” See on mis ajas mind segadusse, mis sa motlesid.

105. Hubbil - 28. veebruar 2009

Oigusjarglaste kohta, Vene Foderatsioon solmis koikide endiste NL vabariikidega teatud lepingud, mille jargi nad said tagasi oma vara, andsid ule midagi (aatomipommid naiteks), said vabaks NL riigivolast, said endale tagasi teatud kinnisvara valisriikides jne. Aga see protsess pole siiani loppenud. Lugesin hiljuti, et Ukrainaga on Vene Foderatsioonil ikks veel probleeme selles suhtes. Juhhei, NL pole surnud veel! Vene Foderatsioon on ainuke NL oigusjarglane ja tegeleb siiamaani NL lagunemise legaalsete tagajargedega.

Aga see on rohkem nagu Tartu anatoomikumi teener peab pugama surnud meeste/naiste kehadelt ihukarvu veel 6 kuud peale seda kui nad on surnud ja pandud tsinklaudadele uliopilaste jaoks. Kuidas ma seda tean? Olen ise vanas anatoomikumis loiganud neid ammu surnud kehasid ondsatel aegadel.

106. sirje - 28. veebruar 2009

Eestis oli siiani väga hea töölepingu seadus. Ametiühingu roll oli enam-vähem see, et aidata töötajaid juristi nõuga, kui tööandja töölepingu seadust rikkus. On ka Eestis päris palju ettevõtteid, kus ametiühingud on teinud kollektiivlepingud, kus on paremad tingimused,kus töölepingu seaduses kirjas on.

See juhtus vist umbes 6 aastat tagasi, kui mitu ettevõtet korraga lasi töölt lahti töötajate esindajad. Kuigi töölepingu seaduses on kirjas, et esindaja lahti laskmine on eriliselt keeruline, ei hoolinud sellest tööandjad ja leidsid põhjused, kuidas neist inimestest vabaneda. Peale seda tekkis isegi suhteliselt nõrgalt funktsivates ametiühingutes tagasilöök.

Miks meil ametiühingud on halvasti töötanud, on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üks näiteks on olnud ka see, et mitmed erinevate ametiühingu allorganite juhid on olnud tõelised lollpead. Ma olen kunagi mitmeid aastaid tagasi ühega suhelnud, kes kurtis, et küll ikka on raske töötajat vallandada. Vaevalt et ta ainuke loll oli.

ENSV ajal oli ametiühingu esimees juhatuse esimehe järgi järgmine tähtsaim inimene ettevõttes, kelle käest sai läbi tutvuse igasuguseid hüvesid. Kapitalistlikus riigis ei sobi ametiühingu esimeheks inimene, kes end kunniks peab. Eestlastel puudub klassiteadvus. Eestlane kujutab ette, et kui ta on palgatöötaja, aga kõrgemal ametikohal, siis ta on umbes nagu tööandja.

Miks aga Eestis korralikku vasakpoolset parteid pole, sellest ma võiks ilmselt raamatu kirjutada, aga ei viitsi.

107. asd - 28. veebruar 2009

hubbil, sinna postsovjetliku foobia juurde ma tahtsingi tegelikult viidata. seadusandlikul tasemel ei tohiks tegelikult tõsiseid takistusi olla, need on ikka inimeste tasemel.

vene föderatsiooni ja nl õigusjärglus on eraldi huvitav ja keeruline teema. iirc ei ole see kaugeltki mitte üksühene teema.

108. Franz - 28. veebruar 2009

“Eestlastel puudub klassiteadvus.”
Loomulikult puudub. Ja mis selles siis halba on? Õnneks ei meil õiget klassiühiskondagi.

109. analyytik - 28. veebruar 2009

71. asd – 24. Veebruar 2009: “revolutsioonidele – tänan ei.”

Loomulikult on igaühel võimalik ka niimoodi suhtuda.
Mulle aga meenus see repliik õigupoolest seoses ühe tänase arvamusavaldusega. Nimelt tundub, et mees, kes oli siin maal pikalt ametikohal, mis oleks siis nagu “tõe ja õiguse ja korra” viimane instants – et sellele mehel ei paista pisikese riot’i vastu nagu midagi olevat. :)

Jõks: rahva tänavale tulemist ei pea taunima
Postimees, 28.02.2009 15:00
http://www.postimees.ee/?id=88237

«Mina siiralt ootan, et Eesti inimene, see, kes netikommentaaris salvab, tuleb tänavale ja ütleb, et talle ei meeldi see, kuidas erakonnad oma rahakotti ei lasknud puudutada,» viitas ta otsusele erakondadele riigieelarvest antavaid summasid lisaeelarves mitte kärpida.
«See, et lähevad mõned aknad, on demokraatia eest väike hind,» rääkis Jõks.

Mina isiklikult muidugi aknaid lõhkuma ei kutsu, kuna minu enda temperament ei ole päris see ja seega ei saa ma ka teistelt niisugust asja nõuda. Kui aga endine õiguskantsler sellise üleskutse teeb… no siis ei ole muidugi ka minu asi talle vastu kraaksuma hakata. ;)

110. analyytik - 28. veebruar 2009

108. Franz: Õnneks ei meil õiget klassiühiskondagi.

Usu jah kõike seda, mida ülemklass rahvale kokku valetab.
Et me oleme siis kõik üks tore Eestirahvas ning valitsuse ja inimeste huvid on üks ja sama?
Sellepärast saavadki mingid täielikud lollpead ja endised välis-eesti joodikud valitseda, et leidub hulgaliselt veel lollimaid, kes nii primitiivset demagoogiat usuvad.

http://www.punamust.org/alternatiivnr2.pdf

Loeks ehk seda Howard Zinni lugu sealt – umbes lk. 13-22.

111. asd - 28. veebruar 2009

analyytik, sry. see ei väljendanud päris õigesti, mida arvan.

vägivaldset ja väljastpoolt juhitud revolutsiooni ei tahaks kuidagi näha. rahumeelne ja siseriiklik on ok. massid tänaval ja akende lõhkumine on suhteliselt rahumeelne.

kuigi, areng võib toimuda ka evolutsioonilisel, mitte revolutsioonilisel teel.

112. asd - 28. veebruar 2009

oeh, siia läheks pigem foorumi kui artikkel + kommentaarid stiilis kohta vaja. ma tahaks pidevalt tagantjärgi oma kirjutatus üht-teist muuta, parandada või lisada.

jõks ausalt öeldes on jätnud ootamatult hea mulje. mitte perfektse, sest ka temalt on tulnud ootamatult rumalaid lükkeid, kuid hea.

mida tegelikult tahtsin märkida – meeleavaldus, ka sadade või tuhandete inimeste tänavale toomine/tulemine ei pea tähendama revolutsiooni. võib tähendada ka just seda, mida nimi näitab, ehk siis meele avaldamist.

113. Franz - 28. veebruar 2009

“Et me oleme siis kõik üks tore Eestirahvas ning valitsuse ja inimeste huvid on üks ja sama?”
Ma pole ju öelnud midagi sellist. Aga meil ei ole ju inimesed oma päritolu järgi rangelt paika pandud. Mingit õiget klassiühiskonda siiski pole.

114. analyytik - 28. veebruar 2009

‘Klassiühiskond’ ei ole mitte seesama, mis ‘seisuslik ühiskond’.
Seda viimast ehk siis seisuslikku ühiskonda Eestis tõepoolest ei ole. Nii laias laastus vähemalt. Seisuslik ühiskond oli siis…. no ma ei teagi täpselt, kas sada aastat tagasi enam oli? Vist oli. Aga enne seda sadu aastaid oli ilmselt küll.

115. analyytik - 28. veebruar 2009

111. asd:
“vägivaldset ja väljastpoolt juhitud revolutsiooni ei tahaks kuidagi näha.”

?
Väljastpoolt juhitud?
Ikka igasugu huvitavaid kontsepte on inimestel. Tõepoolest.
Ma ei tea, kas peaks tõesti… Hüva, võtsin siis vähemalt Võõrsõnade Leksikoni, kuna entsüklopeedia järele ei viitsi minna. ;)

Nojah, Vikipeedia on ka, nii et ei pea käsitsi toksima:
“Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.”

Võõrsõnade Leksikonis on siiski pisut erinev:
“revolutsioon – murranguline, pöördeline periood ühiskonna ja riigi elus, plahvatuslik üleminek vanalt ühiskondlik-poliitiliselt korralt uuele; põhjalik kvalitatiivne muutus, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele, vanalt uuele.”

Nii-jah. See ei ole niisiis mingi koll, millega kohalikul natsionaalfašistlikul klikel on ilmselt tavaks inimesi hirmutada. Selline suht tavaline asi tegelikult. Kuigi mitte igapäevane. Aga ajalugu tundva inimese jaoks – ei midagi erilist.

Pluss siis see veel, et sihuke asi ei tule üldjuhul väljastpoolt. Väljastpoolt võivad tulla mingid mõjud, aga oluline on ikka see, kas seesmiselt on revolutsiooniline situatsioon välja kujunenud või mitte. Seda õpetati vanasti koolis muide. ;)

Vägivallaga siis jälle sama asi. See ei ole lihtsalt oluline. Vägivalda võib ola aga võib ka mitte olla. Elementaarne, nagu öeldakse.

Pagana pihta, minge ikka kõigepealt raamaturiiuli juurde või vaadake kasvõi internetist. Muidu on see asi ikka jama täiesti.
See ei ole siin mitte esimene kord kui ma pean entsüklopeediat ümber lööma.

116. Gallacher - 1. märts 2009

“See ei ole niisiis mingi koll, millega kohalikul natsionaalfašistlikul klikel on ilmselt tavaks inimesi hirmutada.”

Miks nii tagasihoidlikult, kas enne kribamist andsid natsid tablette?
Õige oleks ikka hitlerlik überrassistlik-ultranatsionaalsotsialistlik klike.

117. lauri - 3. märts 2009

Mulle tundub, et just armastus vägivalla vastu on yheks kõikvõimalikke revolutsionääre yhendavaks jooneks. See on vist ka yks erinevusi kommunisti ja niisama sotsialisti vahel.

118. Hubbil - 5. märts 2009

Lauri, kui sa oleks mu poeg, annaks ma sulle uhe laksu. Rovolutsioon on termin, mis ei ole seotud vagivallaga. Revolutsioon voib toimuda naiteks meditsiinis.

119. asd - 5. märts 2009

hubbil, ära näri sõnu. palju riigijuhtimise revolutsioone sa nimetada oskad, kus asi vägivallatult lahendatud on? üle 10?

ja analyytik, kas sina kujutad praegu ette, et kui eestis mingi tõsisem riigikorra või valitsuse revolutsioon lahti läheb, siis el, venemaa või usa oma näppe meile silma ei aja? mina näiteks ei kujuta.

meditsiinirevolutsioonist pole meil siin juttu olnud veel minu arust.

120. Oudekki - 5. märts 2009

Asd, teemaväline, mis su immigratsiooniloost sai?

121. analyytik - 5. märts 2009

119. asd
hubbil, ära näri sõnu. palju riigijuhtimise revolutsioone sa nimetada oskad, kus asi vägivallatult lahendatud on? üle 10?

?!
Terve Ida-Euroopa praktiliselt. Aastatel 1988-1991 umbes. Palju oli seal vägivalda? Mõneti muidugi oli, aga suhteliselt vähe ja vägivald oli pigem mingitel etnilistel põhjustel (Armeenia-Aserbaidžaan, Jugoslaavia, Ungari-Rumeenia – need näited on suht kobamisi, ma ei mäleta detaile kindlasti).

Aga terves Ida-Euroopas toimusid muutused, mis olid kahtlemata kiired ja põhjalikud (st. revolutsioonilised) ja siis poliitilised ka. Ja mingit märkimisväärset vägivalda… Kas keegi oskab mäletada. Ma mõtlen siis vägivalda, mis sellisest tüüpilisest tänavarahutusest kuidagi suurem oleks.

Tundub küll asd, et asi on nii, et võid oma kontrrevolutsioonilise agitatsiooni ja propaganda pähe määrida. See ei vasta lihtsalt tõele.

122. analyytik - 5. märts 2009

Veel:
Need asjad veel, et Islandil ja Lätis toimusid ka massimeeleavaldused, mille tulemusel oldi sunnitud valitsus välja vahetama. Palju oli seal vägivalda? Minimaalselt vist. Kuigi neid sündmusi ei saa küll ka päris revolutsiooniks pidada. Seni vähemalt.

123. Hubbil - 6. märts 2009

Riigijuhtimise revolutsioonid on teostatud inimeste poolt kellel on raha voi relvad. Prostituudid tulevad mangu siis kui on vaja kedagi kompromiteerida. See viimane palgatud seksi asi oli kullalt akuutne veel moni aasta tagasi sellistes riikides nagu Eesti ja kui sirkliga vedada ring umber Eesti, siis igal pool Eesti lahedal. Nuud on poliitikud ilmselt palju ettevaatlikumad. Siiski, Kapo peaks panema iga poliitiku magamistuppa kaamerad, et naha, keda parajasti …….kse.

Minu isikliku tagasihoidliku arvamuse jargi toimub voimu eest voitlemine mitte revolutsioonilise stsenaariumi jargi. Toeliseks revolutsiooniks, kus toimus epohhi muutmine, saab pidada vist ainult prantsuse arkamisaja idealistlikku revolutsiooni. Kus otsustati, et pole olemas klasse. See oli eurooplastele toeline arkamine.

124. Fucs - 13. märts 2009

Mis asi on “natsionaalfashistlik”?? Tehke, haritlased endile selgeks, mis on fashism ja mis natsism.

Oudekki: natsionaalfašistlik on niisugune asi, kus on ühendatud nii Hitleri kui Mussolini põhimõtted

125. 9mai - 13. märts 2009
126. lauri - 13. märts 2009

Ma rääkisin revolutsionääridest. Loodusseadused õnneks ei allu ideoloogiale, ehkki mõned seda aeg-ajalt eirata pyyavad.

See mis toimus NL lagunemisega seoses Ida-Euroopas oli rangelt võttes kontrrevolutsioon.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: