jump to navigation

Inimesed lõpetagu usk vabaturu haldjatesse 25. veebruar 2009

Posted by toimetus in majandus, tõlkelood.
trackback

Isegi praegu, mil maailma majandus on allakäigukeerises, kuuleme mõningaid vapraid hääli, mis väidavad, et “küll vaba turg selle asja korda seab.”

Kahjuks on siiski ebatõenäoline, et vabaturu haldjad kohale hõljuksid ja meid ümbritseva segaduse korda seaksid, sel ajal kui me magame. Miks siis mitte? Hüva, ma ei tahaks küll teie lootusi purustada, aga selliseid haldjaid ei ole lihtsalt olemas.

Asi pole selles, et me reguleerime liiga palju nagu nähtamatu käe jõusse uskujatel meeldib väita. Asi on selles, et vaba turu teooria rajaneb mõnedel veidratel oletustel ja kui need oletused ei ole tõesed, variseb kogu teooria kokku.

Kaks neist oletustest on järgmised:

• Inimesed teavad täpselt nende asjade väärtust, mida nad ostavad või müüvad.
• Inimesed ei langeta ostmise või müümise otsuseid mitte kunagi selle põhjal, mida teised inimesed teevad.

Kui mul õnnestub kunagi leida kaupmees, kes niimoodt töötab, siis annan ma sellest meediale teada. On selge, et kui see oleks tõsi, ei esineks niisuguseid asju nagu majandusmullid või aktsiahindade tormiline tõus. Tegelikult on finantssüsteem rohkem nagu jalgpall – keegi paneb paika reeglid, ainult üks meeskond saab võita ja keegi saab aeg-ajalt hoobi vastu pead. Ainus erinevus on selles, et rahandustegelased kannavad harva väga lühikesi pükse. Ja neid, keda halva käitumise eest väljakult minema saadetakse, ei ole eriti palju.

Ma ütlesin seda juba eelnevalt, aga see on väärt kordamist: utopistlikku vaba turgu ei ole olemas. Seda ei saa olemas olla. See põhineb Adam Smithi ideede vääral tõlgendamisel ning sellel, mida John Cleese nimetaks silmaklapistatud, võhiklike majandustegelaste äärmiseks rumaluseks, kes hoiavad järele mõtlemata kinni abstraktsetekst kontseptidest, millel ei ole mingit seost reaalse maailmaga. Seega peame lõpetama oma finantsotsuste langetamise lähtuvalt sellest, mis võiks juhtuda, kui need vabaturu haldjad tegelikult olemas oleksid ning hakkama tegema otsuseid tuginedes sellele, mis juhtub siin, Planeedil Reaalsus.

Ja just samamoodi nagu jalgpallis nii saame me muuta ka oma finantssüsteemide reegleid. See on iseäranis hea idee, kuna reeglid, mis meil praegu on, ei tööta sugugi nii hästi, välja arvatud muidugi juhul kui te olete multimiljonär. Praeguse süsteemi tulemuseks on, et see pumpab raha vaestelt rikastele ning lisaks kõikvõimalikele moraalsetele tõrgetele, mis teil selle suhtes võiks olla, tähendab see, et majandus jahtub maha, kuna mitte keegi ei saa enam mingit raha.

Mida meie teha saame? Hüva, on olemas terve hulk asju, mis võiksid aidata. Algatuseks ei teeks paha mõningad regulatsioonid. Kui neid veidraid krediididerivaate ei saa otsekohe keelustada, siis võiks rakendada mingit varianti Tobini maksust – maks kõikidele ülekannetele, mis tehakse institutsioonide vahel, selleks et tõkestada seda toksilist segadikku, mis hävitab finantssüsteemi. Samuti on väga hea idee suunata mõned neist hädast välja aitamise miljarditest USA eluasemekriisi leevendamiseks. Kui valitsusvõim ja miljardid dollarid ei suuda peatada seda, et inimesed oma kodudest välja aetakse, samal ajal kui firmade tippjuhid rahalainetel liuglevad, peaks igaühe jaoks, kellel on rohkem kui kolm ajurakku, olema absoluutselt selge, et meie majandussüsteem ei teeni enam üldiseid hüvesid ning et see tuleks täielikult asendada. Ma olen saanud selle kohta mõningaid ettepanekuid, millest ma kavatsen rääkida eelolevatel nädalatel.

Jah, sellega seondub kindlasti teatav hobuse ja talliukse (tagantjärele tarkuse – tõlk.) probleem. Kui me oleksime olnud nutikad, oleksime me peatanud selle rumaluse enne kui see jõudis New Yorgi hävitada, aga praegu vaatame me muidugi kiiresti kaugusesse kihutava hobuse tagumikku. Samas oleks meil võimalus veel mõningaid asju peatada, enne kui need meil käest ära lähevad.

Praeguses faasis on elulise tähtsusega aktsepteerida tõsiasja, et kogu meie majandussüsteem on fataalselt nõrgestatud, ning lõpetada plaastrite panemine patsiendile, kellel pritsib verd sajast erinevast kohast. Iga üksik jõupingutus, mida meie valitsus teeb, peaks olema suunatud süsteemi muutmisele ja mitte lihtsalt selle toestamisele.

Mul on veel mõned ettepanekud, mida ma püüan järgnevatel nädalatel tutvustada, kuid praegu võite te vähemalt algust teha sellega, et näitate sõrmega süüdistavalt vabaturu fundamentalistide suunas ning võib-olla võtate ka kontakti oma parlamendisaadikutega, et veenda neid selles, et veel üks katse haldjatel põhinevat majandust ajutiselt parandada ei ole see, mida meil vaja on.

***
Originaal: Heroesall. 8. veebruar 2009. People Must Stop Believing in the Free Market Fairies.

Advertisements

Kommentaarid

1. tqnis - 25. veebruar 2009

Tobini maks, mitte Tobiani maks.

2. analyytik - 25. veebruar 2009

Võib-olla ei ole täpselt teemasse, aga üks assotsiatsioon tekkis. Kas pole mitte nõnda, et saadakse aru küll, et asi on jama, aga… selline ‘mõtlemise paindlikkus’ siis. Ehk õigupoolest ‘paindumatus’ muidugi. ;)

Et on tegelikult karjade kaupa neid, kes ütlevad, et teeme hoopis nii või naa – kellele tegelikult ON igasuguseid ettepanekuid.
Selle peale aga lendab kohe peale mingi kari, kes hakkab karjuma, et “millised on siis teie konkreetsed ettepanekud” ja et “mingit alternatiivi ju ei ole” ja blä-blä-blää.

Ükspäev oli selline raadiosaade:

Reporteritund
Majandus ja ökosüsteemid. Arp Müller
23.02.2009

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1097241

(Loodetavasti tuli õige link, aga no selle leiab ehk üles. Esmaspäevane reporteritund. Vist oli kell 14.00.)

See saade on päris hea näide. Külalised panid üsna asjalikku – suht haruldane Eesti meedias – aga saatejuht tegi siis minu meelest üsna mitmel korral sellise käigu: lasi jutu kõrvust mööda ja hakkas siis rullima: blä-blä-blää, “aga inimesed ju tahavad” ja “keegi ei oleks ju nõus” ja “millised oleksid siis alternatiivid” jne.

Muide, ma ei mäleta, kas keegi siin blogis kritiseeris kunagi ka seda Rainer Nõlvakut, aga selles saates pani ta küll paar korda päris teravat. Ühesõnaga: selge jutt oli, millega saaks kindlasti nõustuda. Ja teiste esinemine ka üle keskmise.Nii et lootust muidugi on. ;)
Ja hoolimata saatejuhi lobast oli kogu selle saate õhkkond… no võrreldes ülejäänud meediaga ikka samm edasi. Ma muidu ei räägiks siin ka. ;)

3. asd - 25. veebruar 2009

appi, kolmveerand tundi kuulamist.
analyytik, viitsid äkki kokku võtta, millest jutt oli?

4. asd - 25. veebruar 2009

olukorra ja mõtteviisi muutumise vajadus, jah.

kogu praeguse kriisi põhjuse on keegi viitsinud ilusasti piltlikult kirja panna ja ära seletada:


ja ka satiirilises võtmes:

5. analyytik - 26. veebruar 2009

to: asd

Et kirjutaksin siis loo maha või? :)
Hüva, ma ühe lõigu toon näiteks, see on üsna lõpus, mingi 5-10 minutit (ca 15 protsenti) enne saate lõppu. Umbes. Seal ei ole kella juures.

Vitsur:
“Üks Prantsuse professor ütles, et kõige suurem probleem on see, et tarbimist ja rikkust kihutav reklaam on üks selline kõige halvemaid asju, mis tegelikult hoiab maailma selle SKT kütkes, et kui seda kuidagi piirata, siis oleks juba esimene samm tehtud.

Kui meedia ja reklaam on nõnda seotud ja inimesed saavad reklaami ja tarbimiskultust hommikust õhtuni, alates esimesest eluaastast kuni surmani, siis loomulikult on Buthani eeskuju väga nõrk – on vaja midagi ka seadusandja tasemel.
Sest nii nagu me keelame alkoholi tarbimist, suitsetamist, narkootikume, on ilmselt reklaam, eriti tarbimisreklaam, sama kahjulik”

(MInu märkus nüüd vahele:
Nii. Eks seda peaks natuke eest poolt ka kuulama, et paremini aru saada – umbes paar sõnavõttu (3-4 minutit) eestpoolt. Aga Vitsur tuleb igal juhul välja väga konkreetse põhjendusega, millest see praegune hullus on põhjustatud ja teeb ka konkreetse ettepaneku – reklaami oluliselt piirata või koguni keelata. Mida ta täpselt muidugi seal saates ei sõnastanud. Aga minu jaoks oli ettepanek muidugi väga arusaadav.

No ja selle peale tuli kiiresti-kiiresti saatejuhi… ma ütleks, et selline “tüüpiline Eesti standardloba”.)

Saatejuht:
“Aga praegu see viiks lihtsalt inimeste heaolu ju halvenemiseni ning inimesed nõuavad ikka seda vana tagasi, seda vana majanduskasvu tagasi. Äkki ikka selle kõrvale peaks ikka selle uue eesmärgi ka inimestele andma.”

(Minu märkus:
Ühesõnaga, see saatejuht lasi konkreetse ettepaneku lihtsalt kõrvust mööda ja hakkas kiiresti-kiiresti rääkima sellist juttu nagu “peab”. No või vähemalt nagu seni kombeks on olnud.
Pluss siis veel, et see jutt on lihtsalt jama: Kas siis inimeste heaolu sõltub sellest, kui palju nad reklaami tarbivad.

OK! Nüüd või hakata jälle ka mulle vastu tampima ja ütlema, et ta ei mõelnud täpselt nii jne. Võib-olla. Aga see ei ole selline 100% värk enamasti. See on see kuidas luuakse “õhkkonda”, “suhtumisi” – mida iganes. Ja kui keegi ütleb teisiti, siis ruttu-ruttu pööraks kuidagi tagasi, et oleks ikka vana moodi edasi.

Nii jah. Eks kes tahab aru saada, sellel on see võimalus olemas.)

6. analyytik - 26. veebruar 2009

Veel:
Sama on ka selle looga siin. Jutt on konkreetne:
‘People Must Stop Believing in the Free Market Fairies’
Kuigi mina kasutaksin muidugi pehmenat versiooni – näiteks et ‘võiksid kaaluda selle luuludesse uskumise lõpetamist’ – või midagi sellist.

Aga see pealkiri on ilmselt AlterNetis pandud, sest päris originaalil oli veelgi neutraalsem variant:
‘The Free Market Fairies’.

No pole nii tähtis. Aga proovi Eestis öelda, et “mis oleks kui jätaks selle vabaturumajanduse luulu koos üha kiirenevas tempos kollapseeruva kapitalismi ja neo-con ideoloogiaga nüüd mõneks ajaks kõrvale”.

Millised reageeringud tulevad. Eks loe kasvõi siinse blogi erinevate juttude juures olevaid kommentaare, ma arvan, et selliseid koloriitseid näiteid on täiesti piisavalt. ;)

7. asd - 26. veebruar 2009

selgita, miks täpselt kapitalism kollapseerub? neo-con ideoloogia kohta ei ütle ma midagi.

praegune kriis? seltskond idikaid laenas nii sisse kui välja üle oma võimete ja suutis saadud virtuaalset vara üle terve maailma laiali müüa. sellega ühest küljest raha kui institutsiooni devalveerides ning teisest küljest tekitades ulatusliku usalduskriisi, kus ei ole (veel) selge, kelle käes ja millises ulatuses see virtuaalne vara on.

tõsiasi on muidugi, et see tõi esile üht-teist muud huvitavat. eelkõige usa-hiina omapärase suhte ja mõned muudki tasakaalustatuse probleemid. aga ma ei näe põhjust, miks kogu seda jama kapitalismi raames ära ei õnnestuks siluda.

konsumerism ei ole kapitalismiga jäigalt seotud. reklaami piiramine ja muid tarbimishulluse piiramise mõtted peaksid minu meelest olema igati arutluse all. aga mitte senisel meedias levinud mõlemapoolsel ‘…või muidu…’ suhtumisel.

intervjuude läbiviimise kohta tahaks kiruda. sinu näide, teise loo kommentaarides leena hietaneni intervjuu näide ja paljud teised viimasel ajal kuuldud intervjuud on vastikult vastandumisele ja intervjuu läbiviija arvamuse pealesurumisele ehitatud. enamasti noored haritud inimesed ja ei suuda ilma otsese konfrontatsioonita intervjuud läbi viia. masendav.

8. analyytik - 26. veebruar 2009

7. asd: selgita, miks täpselt kapitalism kollapseerub?

Eks see ole jälle üks selline “väga metafüüsiline küsimus”. ;)
Aga kust mina seda tean, kui ausalt öelda. (Ja nüüd tuleb jälle vastu, et “mis sa siis räägid, kui sa ei tea ja nii edasi ja tõesti. Nagu ikka. ;) )

Vaat, selline põmmimine ei vii tegelikult mitte kuhugi. (Ja nüüd on jälle võimalus kusagilt kinni hakata, et naakumist ja irisemist jätkata. Nagu alati. ;)

Aga jah. Siingi blogis oli hiljuti üks lugu:
“Stiglitz: Wall Street’i langus oli vabaturumajandusele sama, mis Berliini müüri langemine kommunismile”
9. Veebruar 2009

Kõlab ju kangesti seda moodi, et lõpp on lähedal. ;)
Ja umbes sihukesi pealkirju ja lugusid on internet täis.

Kes seda nüüd teab, võib-olla kollapseerub, võib-olla mitte. Ilmselt siiski kollapseerub.
Nojah. Aga mida meie siis teha saaksime. No me saame lihtsalt olla pisut teadlikumad sellest, mis nii öelda maailmas toimub ja mida arvatakse ja mida kavatsetakse ette võtta ja mida saaks teha. Siin konkreetsemalt saaksime me siis niisuguste asjade üle arutleda näiteks. Võib-olla ei olegi seda nii vähe.

***

Äsja vaatasin Delfist intervjuud Andrus Saarega.
VIDEO: Andrus Saar: President oli ülekohtune
25. veebruar 2009 18:57

http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=21426997&categoryID=9738762&ndate=1235512800

Seal oli siis sihuke lõik:

Saar: „Ma ei taha, et otsiksime süüdlasi, kuid tahan, et määratleksime, kes vastutab kujunenud situatsiooni eest. Majanduspoliitilised otsused ei ole olnud adekvaatsed ning elanikkond on jäetud teatud perioodidel ilma informatsioonita.“

Et siis “elanikkond on jäetud teatud perioodidel ilma informatsioonita”.
Suhteliselt tagasihoidlikult öeldes. Ehk siis võimul olev klike ja selle klikega seotud korporatiivne meedia (ja otseselt riigi poolt kontrollitav meedia) EI OLE rahvast tegelikult vajalikul määral ja adekvaatselt informeerinud.

Seega pole ka midagi imestada, kui siingi blogis arvavad inimesed, et “kapitalism ja turlumajandus on suurepärased ning neist pole põhjust loobuda” – kuna mingi lollpea Toompealt ju niimoodi ütles. Või et “kõik , mida Hietanen räägib, on vale” – kuna mingi teine lollpea Toompealt või kusagilt nii ütles.

Ma olen aga tähele pannud, et näiteks kasvõi siin blogis on ka veidi teistsuguseid juttusid. Napilt küll – võrreldes ingliskeelse internetiga – aga üht teist ikka leidub. Ja nii palju kui ma internetis ringi olen tuustind, võib öelda, et sellist kraami on ikka väga ja väga palju.

Loomulikult ei pruugi see kõik õige ja autoriteetne olla ja tegelikult ei tea ju keegi, kuidas selle majanduse ja vabaturuga asjad edasi lähevad, aga samas lihtsalt niisama vastu põmmida igale asjale – kas see on ikka kõige mõttekam tegevus.

9. asd - 26. veebruar 2009

analyytik, kapitalism kui selline on üsna paindlik. kriisi korral on alati maailmalõpukuulutajad välja ujunud ja praegune globaalne meedia doom & gloom on üsna jube.

kusjuures, ma olen majandusanalüüse lugenud juba mõnda aega. tõsi, mitte nii süvenenult. enamiku analüütikute/teadlastega, kes nüüd on kriisi ennustamisega tuntuks saanud, on üks pisikene probleem. nad on sellest kriisist rääkinud vähemalt kord aastas mingi pikema perioodi jooksul :)

mitte, et nad põhjuste osas eksiksid, enamasti mitte. aga paljud targad inimesed on olnud võimetud sündmuste arengut piisava täpsusega ette ennustama. ajalugu näitab, et ümmarguselt korra kümne aasta jooksul on kriis (miks, on eraldi küsimus ja teooriad varieeruvad loomuliku mullistumise ja kondratjevi tsüklite kui loodusseaduse vahel ja ka muudes suundades). kui aastat viis suhteliselt stabiilse majandusega ajal ennustada kriisi, siis on üsna hea võimalus, et lõpuks ikka täkkesse läheb.

metafüüsilisuse koha pealt on sul õigus, ei ole olemas vankumatult õiget arvamust selles osas, on vaid vaatepunktid. erinevatel põhjustel arvan mina isiklikult, et ei kuku kapitalism hetkel kuhugi. (üle)tarbimise ja tootmise tasakaal (või täpsemalt selle puudumine) maailmas peab muutuma ja muutubki, mil määral ja kus suunas, näitab aeg. ma ei arva seda, kuna toompealt on nii öeldud, sealsest arvamusest on mul pisut teine arusaam. ma ei leia ka, et kõik oleks suurepärane. antud tingimustes ütlen lihtsalt, et paremat ei ole leiutatud.

konfliktide tõenäosus suureneb praeguses ebakindlas situatsioonis oluliselt tänu inimestele, kes on mingil võimupositsioonil (sõjaline, meedia, religioosne, opositsioonis ja veel mõned variandid) ja leiavad just sellelt oma tasandilt, et süsteemi on jõuga muutma vaja hakata. seda lihtsustab tõik, et kriis vähendab usaldust olemasoleva võimu vastu.

meedia roll tänapäeva maailmas vajaks eraldi pikka artiklit, ma ei ole selle seisukoha pooldaja, et meedia korporatiivsus kogu ikalduses süüdi on. seda ka, aga vastav probleemistik on oikuipalju laiem.

10. analyytik - 26. veebruar 2009

Veel mõni lõik sellest kommentaaris nr. 2 viidatud saatest:

Trapido:
“Ma väidan, et me näeme kuude jooksul või selle aasta lõpus ikkagi maailma finantssüsteemi sellist päris tõsist ümber tegemist.”

Vitsur:
“Selles ei ole üldse kahtlust, et see ümber tehakse, sest see, mis oli ja mida raevukalt kaitsti veel aasta tagasi, see on kokku varisenud, seda enam pole.”

Saatejuht:
“Aga mis tuleb asemele?”

Ühesõnaga: Ka Eestis on hulk inimesi, kes tegelikult saavad suurepäraselt aru, et muutused tulevad ilmselt päris märkimisväärsed.
Samas aga oli see ju veel vaid mõned kuud tagasi kui Eesti poliitikud ja Eesti meedia ei tahtnud sellest midagi kuulda. Ja kõiki, kes sedamoodi arvasid, naeruvääristati üsna jõhkralt.

Seda saab siin muidugi teha, eelkõige tänu piiratud keeleruumile. See ongi kõige jaburam, et kui ameeriklased kirjutasid juba sellest, et mida nüüd tuleks praeguse kriisi puhul ette võtta, siis Eesti poliitikud – kõige kõrgemal tasandil, muide – leidsid, et võib ikka vanas vaimus edasi valetada ja teha nägu, et mingit probleemi ei ole. Mis see on? Aga see on valitseva hunta kõige selgem kuritegelikkus tegelikult.

Meedia muidugi kiitis aga takka. Miks? Kas nad ei teadnud? Võib-olla ka seda, kuigi informatsiooni on alati võimalik hankida. Aga peamine põhjus tundub olevat lihtsalt see, et meedia on kapitalistlike vereimejate kontrolli all ning lihtsalt arvatakse, et kui rahvas ei tea, siis saab neilt veel viimase hetkeni raha välja pumbata.

***
Muide, mis Sul selle kapitalismi kollapsi vastu nii väga on? Kas need on samasugused reaktsioonid olid ka N.Liidu kollapsi puhul? Kas on tunne, et vana moodi oleks kuidagi kindlam? Selline konservatiivsus lihtsalt?

11. luize - 26. veebruar 2009

Huntaks nimetatakse sõjaväelist režiimi. Juhul kui Eestis vahepeal pole riigipööret toimunud, ei mei sellist riigikorda. Ja riigijuhte huntaks nimetada pole õige.

12. asd - 26. veebruar 2009

analyytik, konservatiivsus ja patsifism. ja ma ei näe, mida sinna asemele pannakse? mõned aastad anarhiat? tänan, ei.

muide, finantssüsteem ja kapitalism ei ole üks ja sama asi. tõenäoliselt üritatakse (võib-olla ebaõnnestunult, seda ju veel ei tea) finantssüsteemi muuta jälgitavamaks. suure tõenäosusega ka ülereguleeritakse mõneks ajaks. ei oska praegu konkreetset linki välja tuua, aga juttu on olnud ka mõningast finantsinstrumentide lahtisidumisest n.ö. reaalmajandusest.

kogu see valitsused + meedia + kapitalistlikud vereimejad kõlab kuratlikult tüüpilise vandenõu moodi. seda ma ei usu.

eesti kohta ma parem ei ütle midagi, minu meelest on tegu lihtsalt loomuomase rumalusega. lisaks siis võimumängud ja katsed üht või teist isikut kohtadelt lahti kangutada. ja samad mängud jätkuvad.

aga meedia ning sõnavõtmise osas – need kes kriisist rääkisid, olid ja jäid nišitegelasteks. ja sammud, mida oleks tulnud astuda väga kiirelt, olid ja on radikaalsed. seega ebapopulaarsed ja poliitiline inerts selliseid samme ei võimalda. ma ei räägi siinkohal eestist, kuigi see ka siin kehtib.

mainstreamist eriarvamusele jääjate jõhker naeruvääristamine ei ole kaugeltki mitte piiratud majanduse ja poliitikaga. seda tehakse praktiliselt kõigis meediakanalites ja kõigil teemadel. olenemata meedia korporatiivsest, iseseisvast, kultuursest vms olemusest (erandeid on väga vähe ja vaid kinnitavad reeglit). poliitilise korrektsuse ja tolerantsi overdrive. lõpptulemus jõuab ringiga teise äärmusse. nagu öeldud, meedia roll ühiskonnas on eraldi suur probleemistik.

***

aga analyytik, sulle ka üks küsimus – kuidas näed sina majanduskriisi, lühidalt ja lihtsalt seletatuna. mis põhjustas ja milles seisneb?

13. analyytik - 26. veebruar 2009

to: asd

Üks võimalik vastus sellel kõige viimasele küsimusele:

Vitsur:
“Üks Prantsuse professor ütles, et kõige suurem probleem on see, et tarbimist ja rikkust kihutav reklaam on üks selline kõige halvemaid asju…”

Põhimõtteliselt olen sellega nõus. Ehk siis pisut teiste sõnadega öeldes- elamine illusoorses maailmas. No ja kogu see hariduse ja mõtlemise puudulikkus, mis ei võimalda enam reaalsust adekvaatselt tajuda. Ja kogu see rikkuse ja tarbimise hullus ja nii edasi.

Jajah. Kui lihtsalt igasugune reklaam keelata? Eks see ole pisut teoreetiline spekulatsioon küll, aga kui sellega algust teha? Vähemalt mingi võimalus. Ja kahtlemata konkreetne ettepanek. ;)

14. analyytik - 26. veebruar 2009

12. asd: “kogu see valitsused + meedia + kapitalistlikud vereimejad kõlab kuratlikult tüüpilise vandenõu moodi.”

?
Mis vandenõu? See on ju elementaarne. Seda nimetatekse klassiühiskonnaks, muide. Ehkki Eestis on selline sõna jälle keelatud. ;)
Tead küll: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad.

Oli ju äsja pikk jutt siin blogis:
Paul Street: Kuidas meedia ja neoliberalism inimest töötlevad, 21. Veebruar 2009.
Minu meelest seal oli ju sellest juttu.

15. tqnis - 26. veebruar 2009

Kui nüüd naljaviluks veidi marksisti mängida, siis võiks öelda, et kapitalismi lõpuks on veel lihtsalt liiga vara. Kapitalism pole oma tööd ära teinud. Globaliseerumine on veel lõpuni viimata.

Lõppude lõpuks, idee sotsialismi võimalikkusest ühel eraldiseisval maal on ju ikkagi väga hiline ad hoc lisandus marksismile…

16. asd - 26. veebruar 2009

reaalsuse tajumise adekvaatsus on filosoofiline küsimus. see sõltub kultuurist, religioonist, kättesaadavast infost, isikuvabadusest, inimõiguste ulatusest, kokkupuutest teiste info-, kultuuri- ja religiooniruumidega ja inimese haridusest, kasvõi mõtlema õpetamisest või selle tegemata jätmisest.

rikkus ja tarbimise hullus on otseselt seotud tollestsama reklaami kui sellisega. reklaami keelustamise praktiline läbiviimine on omaette ja väga keeruline küsimus (toote mainimine? brändid? inimestele ostuotsustuseks info jagamine hakkaks toimuma kuidas?). kuid reklaami vajalikkuse ja vormi üle arutelu on asi, mida minagi soojalt toetaks.

reklaami keelustamine ei tähenda muide kapitalismi kollapsi. ma ütlen ausalt, et see kapitalismi kollapsi jutt ei näi mulle reaalne. ega mõistlik. asi on pigem mõtlemisviisis, et kogu praegust majandus- ja kultuuriruumi mõistmine käib naksti kapitalismi nimetuse alla ja kui sealt millegi kallale minna (finantssüsteemi muutmine, reklaami keelustamine või reguleerimine on siitsamast head näited) siis kuulutatakse, et nüüd on sellega kõik ja on järgmine, parem süsteem. must-valge maailmavaade.

tolle viidatud pika jutu kohta ütleks, et esiteks elame me siiani veel euroopa piirimail ja see on meid rohkem mõjutanud ja mõjutav. euroopa ja usa ettekujutus ja praktika valitsemisest erineb omajagu. ja jutu kohta ei viitsi kommenteerida, liiga pikaks läheb. ütleme vaid, et kõige kirjutatuga ei nõustu.

teiseks, arvad, et klassideta ühiskond on reaalne? miks eestis klassiühiskond keelatud sõna peaks olema? klassiühiskonnast on ka eestis piisavalt juttu olnud.

kas ekspluateerijad ja ekspluateeritavad on vaid klassiühiskonna nähtus? mis tunnuse alusel neid sellisteks jagatakse?

17. analyytik - 26. veebruar 2009

16. asd:
“tolle viidatud pika jutu kohta ütleks, et esiteks elame me siiani veel euroopa piirimail ja see on meid rohkem mõjutanud ja mõjutav. euroopa ja usa ettekujutus ja praktika valitsemisest erineb omajagu.”

Ei saanud aru.
Seal Paul Streeti loos on ikka juttu süsteemidest ja sellest, kuidas neid rakendatakse ja kuidas need toimivad jne. Küsimus ei ole ju selles, et kas USA-s või Eestis. Või Euroopas.

16. asd:
“teiseks, arvad, et klassideta ühiskond on reaalne?”

No kahtlemata. ;)
Lihsalt selline väike probleem, et niisugune ühiskond on reaalne praktiliselt. Kas ka teoreetiliselt, see on muidugi palju keerulisem. ;)

Ja selleks on muidugi teatud tingimused. Ehk siis teada olevad klassideta ühiskonnad on eksisteerinud (ja mõni ehk eksisteerib siiani, loodetavasti) palju hõredama populatsiooni puhul kui praegu keskmiselt tavaks.
Kas seda malli ka suure elanike tiheduse puhul saaks rakendada – põhimõtteliselt ei peaks see muidugi võimatu olema.

***
Seal oli muidugi veel küsimusi, aga paraku… Vot paraku ei ole siin võimalik hakata elementaarse hariduse juurde kuuluvaid raamatuid ümber jutustama – Berman, Assmann, Mails, Miller – kes iganes.

Ega mina pole ka kõiki muidugi lugenud. Ära nüüd ometi seda arva. :)

18. analyytik - 26. veebruar 2009

16. ads:
“kas ekspluateerijad ja ekspluateeritavad on vaid klassiühiskonna nähtus? mis tunnuse alusel neid sellisteks jagatakse?”

Teeks nüüd nii, et ilma lauslollusteta palun.

19. tqnis - 26. veebruar 2009

Muide, ilma naljata. Kas väikeaktsionär on ekspluateerija või ekspluateeritav? Kas aktsiaid peab omama otse või võib ka näiteks kindlustusseltsi kaudu? Või läbi fondi?
Ja ärgem lahmima hakakem, et aktsiad on kõik puhas pettus.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: