jump to navigation

India moslemite võlu ja valu 4. märts 2009

Posted by toimetus in Aasia, diskrimineerimine, tõlkelood.
Tags:
trackback

India viimaste aastate tõusu üle on uhked ja õnnelikud kõik, kes seal elavad. Ka Indias elav vähemus: 140 miljonit India moslemit. India moslemid on uhked, et näevad kuidas nende riik on saanud maailmas üheks tehnoloogiliselt enamarenenud riigiks. Mõned moslemid on ka ise headel töökohtadel ja võivad rääkida oma edulugusid.

Kuid ikkagi häirib suuremat osa see, kuidas neid üritatakse marginaliseerida. Indias on levinud stereotüüp, et moslem on rahvuslane, kel on madal sotsiaalne ja majanduslik positsioon ning haridustase. Suurem osa tänastest moslemitest on iseseisvust pooldavast põlvkonnast. Ning kui keegi arvab, et nad ei hooli Indiast ja eelistaksid pikem Pakistani, ainult seepärast, et nad on moslemid, teeb selline mõtteviis haiget.

Kuuskümmend aastat peale India iseseisvumist kuulevad moslemid ikka veel küsimust: „Nüüd neil on Pakistan, mida need moslemid veel tahavad?” Hüüdlauseks on saanud: „Kui sa elad Indias, pead sa kummardama Jumal Ramat.” Isegi liberaalsemad hindud on öelnud, et meil on probleem moslemitega ja see probleem ei kao.

Moslemitele teeb haiget, et neid ei nähta mitte suurte patriootiliste indialaste, nagu imperaator Akbar, Tipu sultan ja Sufi pühakute nagu Khawaja Moinuddin Chishti Ajmerist, Nizamuddin Aulia Delhist või ka vabadusvõitlejate Maulana Azad ja Ghaffar Khan, ballistiliste rakettide looja APJ Abdul Kalam, järeltulijatena. Suurem osa hindusid eelistab kogu 140 miljoni suurust kogukonda siduda pigem keskajast pärit türannide nagu Ghouri, Ghaznavi, šahh Nadir jne ja nende sooritusega hindude rõhumisel.

Moslemeid teeb kurvaks, et kuigi lugematutes India linnades asetsevad mošeed ja templid kõrvuti, ei nähta selles märki, et ka moslemid ja hindud on sajandeid koos elanud. Pigem mäletatakse kuidas moslemitest kuningad templeid mošeedeks ümber tegid. Kuid nagu ütles kord endine Uttuari linnapea ja urdu poeet: “Hazaaron saal ki yeh daastan. Aur unko yaad haiy sirf itna; Kay Alamgir (Aurangzeb) zaalim tha, hindukush tha, sitamgur tha.” (Hindude ja moslemite kooseksisteerimine on tuhande-aastane lugu. Kuid praegu mäletavad nad vaid kuidas Alamgir (Auragzeb) rõhus ja türanniseeris hindusid.)

Praegu, 60 aastat peale India iseseisvumist, hoolimata võimu puudumisest ja vaesumisest, hoolimata sellest, et valitsus ei otsi süüdlaseid neis massimõrvades, mis tapsid tuhandeid moslemeid 2002 aastal Gujaratis, 1993 Mumbais ja teistes linnades, kus vägivaldsete rahutuste käigus on lõhutud mitmeid mošeesid ja muid moslemite pühapaiku, ei ole India moslemid nõus Mohammadya hindu epiteeliga ega pole ka valmis loobuma oma indo-islami identiteedist vaid selleks, et võrdselt kaasa rääkida oma rahvasse puutuvais küsimustes.

Nagu kunagi ütles vabadusvõitleja Bal Gangadhar Tilak: “Vabadus ja võrdsed õigused on meie sünnijärgsed õigused.” Meil pole mingit erilist armastust Pakistani vastu. See on vaid riik nagu iga teinegi. Tänased India moslemid tahavad vaid olla aktiivsed riigi ülesse ehitamisel. Me tahame vaid usaldust, kui mitte valitsuse silmis, siis peamiselt nendelt 75 protsendilt sekulaarsetelt hindudelt, kes tõepoolest soovivad koos elada rahus ja väärikuses. Me ei taha olla võõraste seisuses, vaid olla homse päeva maailmatasemel Indias võrdväärne partner.

Vajadus tõeliselt sekulaarsete liidrite nagu on VP Singh, Jyoti Basu, Sitaram Yechury, Prakash Karat, Mulayam Singh Yadav, Laloo Prasad Yadav, Arjun Singh, kes on riiklikus poliitikas esile kerkinud peale mitmeid dekaade poliitika sumbumist, annab tulevikulootust. Moslemid eeldavad, et vaikiv enamus sekulaarsetest hindudest ei jää vaikima, vaid nõuavad, et võimustruktuurid võtaksid midagi ette selleks, et muuta seda ebamugavat olukorda, kus asub moslemite kogukond Indias.

Originaal: Kaleem Kawaja. 18.02.2009. The Joy And Pain Of Being An Indian Muslim.  India moslemite ajaveeb.

Advertisements

Kommentaarid

1. Hubbil - 5. märts 2009

Miks on see artikkel tolgitud, ma ei oska arvata. Briti impeeriumi lagunemine oli katastroof. Mitte selle parast, et kolooniad said iseseisvuse, vaid selle parast, et ilmselt andetud inimesed vedasid riigipiire. Jah, inimesed veavad monikord riigipiire, hoolimata sellest, mis selline suvaline tegevus toob endaga kaasa 50-60 aastat hiljem.

Raakides konfliktist muslimite ja hindude vahel…kunagi uhel nendest paevadest lahen ma Indiasse kohale, et kontrollida fakte, kuid niipalju kui mina olen kuulnud, on muslimid see agressiivne pool. Indiasse minek voib ara jaada, see oli huumor.

Puhapaikade lohkumisest. See on nii vana traditsioon, et seda ei peaks isegi meelde tuletama. Kirik ehitatud pagana templi kohale. Moshee ehitatud kiriku kohale. Buddha tempel ehitatud endise moshee kohale mis oli ehitatud templi kohale mis oli ehitatud mingi templi kohale. Midagi pole uut.

2. sirje - 5. märts 2009

su komm kinnitab selle artikli vajadust. sa oled ka võimeline ette kujutama, et 140 miljoni inimese suurune kogukond võib olla ühesugune?

tegelikult oli minu jaoks selles artiklis huvitav, et ksenofoobne suhtumine lähtub tihtipeale sarnastest põhimõtetest, aga inimeste ajaline mälu on erineva pikkusega. Eestis on venelased “halvad” peamiselt selle pärast, mida nende liidrid on teinud viimase 60 aa jooksul. Kuna India ajalugu on pikem, siis on väga imelik lugeda, et mingit rahvust süüdistatakse nende juhtide tegevuse eest, kes elasid ntx 12. sajandil. Me võiks ju ka näiteks ivan julma teod välja kraamida, aga keegi pole viitsinud nii korralikult ajalugu meelde jätta ja tore on. kindlasti on india moslemite süüdistamise üks põhjus need jamad, mida nende usukaaslased on viimastel aastatel on indias korraldanud, kuid neid pole autor maininud.

Minu arust on huvitav lugeda, mis toimub mujal maailmas peale USA ja Eesti. Arvestades India rahvaarvu, võiks sellest riigist rohkemgi eesti keeles kirjutada ja Hiinast muidugi ka. Muideks, Indias tulevad varsti parlamendivalimised. Tänu nende rahvaarvule, on see üks väga keeruline ettevõtmine.

3. Hubbil - 6. märts 2009

Kirjutasin paris vahva artikli Sirjele vastuseks, kuid kuna minu DSL internet connection viskas vahepeal vedru valja, jai see ilmumata.

4. Kristjan - 6. märts 2009

Sirje, vedas, et sa Tartu ajaloolaste omavahelist kõnepruuki pole pidanud kuulama, “venelane”=”moskoviit”=”Ivan Julm” on täiesti normaalne nähtus selles sotsiolektis.

5. Oudekki - 6. märts 2009

Mis puutub India moslemitesse ja Briti impeeriumi lagunemisse, siis jah, mõnes mõttes tõmmati piirid imelikult, aga ma mitte ei arva, et kõik moslemid oleks pidanud ühte riiki panema. Moslemid on ka isesugused.

Olen käinud oma elu jooksul neljas riigis, kus islamiusk mängib oma rolli ja on inimesi, kes nimetavad ennast moslemiteks: Jeemen, Indoneesia, Türgi ja Bangladesh. Pole vaja vist selgitada, kuidas kõik riigid näitavad absoluutselt isesugust islamiühiskonda. Bangladeshis on näiteks väga tugev ja eristuv bengali kultuur, mis sealsele islamile lööb väga selge pitseri. Ma arvan, et just selle ühisjoone alusel (liites ka India pool oleva bengali kultuuri) saaks ehitada ühiskonda, mis “ei ole ühesugune”, kuid milles on midagi siduvat, mis aitab kaasa mittediskrimineeriva ühiskonnakorralduse loomisele. Jeemenist, ülikonservatiivsest islamiriigist, erines Bangladesh nagu kägu öökullist.

Seega, ei tasu arvata, et India moslemid ei ole hinduistlikust kultuurist tugevalt mõjutatud ja on absurdne ütelda, et koligu nad mingisse muusse riiki. Kindlasti on moslemite hulgas agressiivseid ja hindude hulgas argressiivseid (nagu näiteks ka eestlaste ja venelaste hulgas), aga tuleb uurida, millised on need, kes ei ole. Ja mis neid seob.

6. Hubbil - 6. märts 2009

Oudekki, riikide piirid on veatud nagu nad on. Tavaliselt impeeriumite poolt. Mind isiklikult ei hairi riigipiirid rohkem kui ebamugavus reisimise ajal. See on uks koige kuunilisem lause, mis ma olen kunagi kirjutanud.

Kunagi aastaid tagasi oli uhes ajalehes uks nupp. Kui iga aasta jooksul seltskonnakoosviibimise ajal oleks iga napsu/veiniklaasi pealt voetud ara uks sentimeeter vedelikku, saaks selle raha eest toita umbes miljon last. Kes muidu sureks.

Tagasi tulles islamismi jm usu juurde. See ei ole avastus, Oudekki, et islamistid on erinevad. Nad loikavad uksteisel kori labi sama roomsalt kui kristlased. Shia ja teised. Abraham. Euroopa ( ja valge nahaga inimeste) suurim katastroof toimus just selleparast 20. saj esimesel poolel, et Austria laks Serbiasse kehtestama katoliku usku. Selle tagajarg oli katastroofiline kogu valgele rassile ja kultuurile. Keegi ei voitnud, vastupidi, maailmas tekkis illusioon, et totalitaarne susteem on elujouline. NL viimane peeretus (pardon ladies) oli 1991.
See illusioon, et totalitaarne riik on elujouline, maksis veel kumneid miljoneid inimelusid.

Aga mis ma tean, mitte tuhkagi. Kirjutan rohkem emotsionaalsel tasandil.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: