jump to navigation

Sildistamine on vahva! 13. märts 2009

Posted by Manjana in mõtisklused, meedia.
trackback

“Pakistan” –  huvitav, millised assotsiatsioonid tekivad haritud eestlasel kuuldes seda sõna? Eestikeelsesse ajakirjandusse jõuavad sealt peamiselt uudised laadis: „Pakistanis toimus juba kolmas terroriakt ööpäeva jooksul,” „Naaberriik süüdistab Pakistani Mumbai rünnakute korraldamises. Loode-Pakistanis toimus eile võimas pommiplahvatus.” Ehk tegemist on ühe äkilise riigiga, kus pidevalt midagi toimub ja kui toimub Indias Mumbais, siis räägitakse ka, et Pakistan on süüdi.

Miks ma sellest üldse kirjutama hakkasin? Tegelikult on siin mitu põhjust ja peamist selgitades tahaks viidata ühele teisele artiklile, mille ma kunagi varem siia blogisse kirjutasin: Meedia vihkab mind, ulub diktaator kuumal saarel.

Võimalik, et tegemist on minu isikliku kiiksuga, aga aeg-ajalt tundub mulle, et eestikeelset (ja mitte ainult eestikeelset) ajakirjandust lugedes jaotatakse riike kuidagi väga suvaliselt: kõigepealt on olemas demokraatlikud riigid ja vastandina kommunistlikud riigid, mis väärivad üldjuhul halvakspanu. Kuid alati, kui on jutt riikidest, kus samuti pole demokraatlikke valimisi ja valitseb diktaator, kes on tavaliselt pukki saanud sõjaväelise riigipöörde tulemusel, jäetakse mainimata tolle riigi poliitiline määratlus.

Kommunistlikke riike kutsutakse erinevate tiitlitega. Näiteks mõni aeg tagasi kuulsin eestikeelsest raadiost, et Põhja-Korea on stalinistlik. Võimalik, et ongi, sest ma ei oskaks öelda stalinismile korralikku definitsiooni, kuigi eestlasena sooviksin ma stalinismi ilmingutes näha intelligentsi küüditamist külmale maale ja üldse igasuguste progressiivsete kunstiilmingute keelustamist. Aga ma usun, et kui Aasia seda tüüpi riikide kohta on soov kasutada mingit halvustavat väljendit, siis maoistlik oleks vast täpsem. Eks neid väljendeid ole veel ja meedias kasutatakse neid valimatult ka riikide puhul, kus toimunud valimisi peetakse ka vaatlejate poolt ausateks valimisteks.

Miks riike, kus on parempoolsed diktaatorid, ei kutsuta kunagi, et nad äärmuskonservatiivsed, fašistid või näiteks hiltlerislikud riigid? Isegi sellist sõna nagu hileristlik või francoistlik pole olemas? Kui kommunistlik on riik, kes natsionaliseerib ja võtab rikastelt vara ära ja jaotab seda vaestele, siis riik, kes tegeleb konservatiivse ja rahvuspoliitikaga ning kiusab taga kommuniste, võiks ju näiteks francoistlik olla?

Nojah, tegelikult ma ei tahtnudki Pakistanist täpsemalt kirjutada. Tegelikult mul oligi plaanis vaid öelda, et kui juba erinevaid riike sildistada, siis peaks seda tegema võrdsetel alustel. Ehk kui on olemas väljend „kommunistlik riik,” kuigi see riik ennast tegelikult mingi muu nimega kutsub (näiteks rahvavabariik), siis võiks olla ka konservatiivne riik või lihtsalt fašistlik riik, juhul kui on tegemist riigiga, mida valitsevad sõjaväelise riigipöördega võimule tulnud rahvuslik-militaarset poliitikat ajavad vennad. Või siis üldse mitte sildistada?

PS! Jah, ma tean, et Hitler sai pukki valimiste tulemusel.

Lisaks loe: Demonstrators in Pakistan Defy Ban. 13.03.2009.

Advertisements

Kommentaarid

1. Siiri - 13. märts 2009

moni aeg tagasi liigitas usa president maailma vaga lihtsalt: sa oled kas meie poolt voi meie vastu. Must voi valge.

2. Oudekki - 13. märts 2009

Noh, minu arvates väljendab seda probleemi väga selgelt Marje Aksli, raamatus “Minu Molodva”

Moldovas on raske asjadest aru saada. Eriti kui tuled Eestist ja suur poliitika on nii lihtne (a la Eesti on hea ja Venemaa on paha).

Osaliselt nõukogude-aegse pärandi tõttu otsitaksegi seda dualismi, et peavad olema head ja pahad ning need, kes on meie poolt on head ja siis kõik teised on pahad. Kui maailm oma mitmekesisuses uksest sisse murrab, siis sedalaadi sildistamine ja mõnede asjade mahavaikimine on üks võimalusi mitte hulluks minna või mitte tunnistada, et sa oled eksinud.

3. Garry - 13. märts 2009

Kommunismiga on üldse selline asi, et seda on püütud ehitada nii siin kui seal kuid mitte ühtegi kommunistlikku riiki valmis pole saadud. Seepärast tundub eriti ajuvabana silt “Kommunistlik see ja teine”. Ka Nõukogude venemaal püüti kommunismi ehitada, kuid kommunistlik pole see riik (ega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) kunagi olnud. Seega kommunistlikutest riikidest me üldse rääkida ei saa. Äärmisel juhul saab rääkida “kommunismi ehitavast” riigist. Rääkida saab veel kommunistidest (inimesed kes üritavad ehitada kommunismi). Kui Venemaal või näiteks Hiinas oleks tõesti kommunismi ehitamisel kinni peetud kommunismi algsetest tõdedest ning definitsioonist siis näeksid need riigid, ning elukorraldus neis riikides, välja sootuks teistsugune. Üldiselt on kõik kommunismi ehitada üritanud riigid teinud “kommunismi” kui sellise maine täiega parandamatult täis. Põhiline põhjus, miks kommunistlikku riiki pole õnnestunud kusagil luua on selles, et kui tõesti kogu võim võtta ära töösturitelt (kapitalistidelt) ja anda töölistele (proletariaadile) siis tekib riigis kaos ja anarhia mida saab vaos hoida ainult riigi poolse anarhiaga (need samad mahalaskmised ja küüditamised ja vangistamised ja isikukultused) sest teooria on ilus aga praktika on midagi muud.
Iseasi on sotsialism (riigikord mis põlisele eestlasele tuttav). Nagu nimigi ütleb on tegu sotsiaalseid väärtusi esmatähtsaks pidava korraga. Just seda sotsialismi igatsevadki tagasi osad inimesed kes jäänud kapitalistliku elukorralduse hammasrataste vahele, mitte aga kommunismi. Sotsialistlik oli ka Hitleri Natsionaalsotsialistlik saksamaa (Rahvussotsialistlik siis, kus sotsiaalsed väärtused kõrvuti rahvuslike väärtustega). Ka natsionaalsotsialistliku riigikorra maine tegi just saksamaa maatasa kui tõi sisse venemaal juba 1920 aastast kasutusel olnud “vahendid” (koonduslaagrid, teiste rahvuste ahistamine, isikukultus). Seega on tänapäeval nii kommunistlikul kui natsionaalsotsialistlikul “sildil” teatud maine küljes kuigi võibolla puhtal kujul ei ole kummaski midagi hirmsat. Seda enam ei muuda.

Ja Stalinism ei ole mitte intelligentsi küüditamine siberisse. Stalinism on Isikukultus, intelligentsi hävitamine mahalaskmiste ja sunnitöö läbi, teisiti mõtleva lihtrahva küüditamine siberisse ning selle hävitamine, Suur-Vene riigi idee arendamine ning teiste rahvuste hävitamine, kommunismi idee viimine sõjaga maailma (internatsionaal; plaan “Groza”); hirmul baseeruv valitsemine alamate üle jne.

Võibolla Hiina on midagi samalaadset eksperimenteerinud oma rahva peal. Ja võibolla ka Pinochet. Teised jäävad kaugele maha (ka palju kirutud A.Hitler).

Ja soovitan tungivalt teha endale selgeks mõisted: “Fashist/Fashism” ; “Kommunist/Kommunism” ; “Nats/Natsionaalsotsialism” jne. Siis saavad selgeks nii mõnedki “sildistamised”. Meil lahmitakse jätkuvalt igal tasandil nende väljenditega huupi (eeskuju venemaast?).

4. Khmm - 13. märts 2009

Pinochet pole küll oma rahva kallal teinud midagi muud, kui viinud selle õitsengule võrreldes naaberriikidega. Ja protsessi käigus teatud hulgal kommunistlikel terroristidel pead maha võtnud.

5. Oudekki - 13. märts 2009

Oot, Garry, sa väidad, et kui töölised saavad olla võimul, siis järgneb paratamatult mahalaskmine?

6. tqnis - 14. märts 2009

Kommunistlik, stalinlik, demokraatlik… IMHO viitavad need sildid eelkõige riigi ideoloogilisele alusele, kui nii võib öelda. Kui riiki nimetatakse stalinistlikuks, siis peaks see minu arvates tähendama, et riiki korraldatakse ja juhitakse nii, et see olulisel määral juhindub Stalini ideedest ja praktikast. Sotsialismi võimalikkus ühel maal, klassivõitluse teravdumine sotsialismi tingimustes, kogu teaduse, kultuuri, majanduse, juura ja sotsiaalelu allutamine kesksele parteilisele juhtimisele, nomenklaturism jne.

Mittekommunistlikud diktatuurid on enamasti üsna ad hoc riigid, kus enamasti puudub selge ideoloogiline alus ja seepärast on neid sedalaadi ühisnimetaja alla kaunis keeruline viia. Hitler oli kõva propagandist, aga ideoloogina kaunis tühi koht. Kasutatakse sellist retoorikat, mis antud ajal ja antud kohas peale läheb. Kui tahta ühisnimetajat kasutada, siis sobib kõige paremini diktatuur.

Fašism? Seda sõna kasutatakse tänapäeval nii erinevate asjade kohta, et see sõna ei tähendagi enam mitte midagi. Võib vabalt kasutada iseloomustamaks islamit, Bushi, Putinit, Iisraeli, Eestit, Soomet, rohelisi, koertekasvatajaid või jalgrattureid.

7. Hubbil - 14. märts 2009

Tqnis, “Hitler oli kõva propagandist, aga ideoloogina kaunis tühi koht.”

Ei mitte. Pohja-Ameeerikas saab osta “Mein Kampf”, molemad: luhendatud kujul ja taiel kujul. Tolgitud Oxfordis voi nii. Ja see on uks tosine lugemine. Hitler on ideedest vaga pungil. Tema ideedest aru saamine ei ole mitte kerge lugemine. Aga mis ma tean, lugesin veidi ja siis otsustasin, et mul on paremaid asju teha. Nii et ma raagin rohkem uhe oma sobra sonu, kes vottis ette ja luges selle kaanest kaaneni labi. Mitte uks kord vist. Igatahes, mis ta mulle hiljem vaitis, on see ,et Mein Kampf ei ole mitte lihtsameelsetele. Hitleril olid anded olemas ja temasse tuleb suhtuda tosiselt kui ideoloogi voi filosoofi. Ega ma ei usuks ise ka, et Saksamaa oleks oma liidri valikul teinud vea. Lihtsalt koik motlesid tollel ajal sama moodi. Umbes nii, et vaja on taastada Saksamaa koht Euroopas kultuuriliselt ja fuusiliselt. Toestada, et saksa rass on parimad sodurid parimate relvadega. Et ilusad blondid saksa naised saavad teha veel palju lapsi oma ilusates saksa kulades kui sodurid koju tulevad.

Mul on olnud teatud kokkupuuted sakslastega. Ma utleks, normaalsed inimesed, kaks silma ja nina keset pead. Miks nad puuavad siiamaani toestada koigile teistele, et nad on parimad, ma ei tea. Voib-olla nad ongi. Pean selle ule nuud natuke juurdlema.

8. analyytik - 14. märts 2009

6. Hubbil:
_Mul on olnud teatud kokkupuuted sakslastega. [—] Miks nad puuavad siiamaani toestada koigile teistele, et nad on parimad, ma ei tea._

?!?!
Oot-oot oot! Mis asi see on õigupoolest? Kas selle kohta öeldakse ‘alaväärsuskompleks’? No et tuntakse ennast millegipärast kuidagi alaväärsena ja siis tuleb kogu aeg tõestada ja demonstreeria, et tegelikult nii ei ole.

Kas eestlaste juures midagi sarnast ei ole järsku? Kas see tuleb siis sakslastelt? Kuna ei saa eitada, et me oleme elanud nõnda öelda ‘Saksa kultuuriruumis’ suuresti.

Sigapõnevaks kisub tegelikult. :) Sest kui me tahame tegeleda eestlaste alaväärsuskompleksiga (ja minu meelest tuleks sellega kindlasti tegelema hakata – pigem varem kui hiljem), siis ei saa me ju mööda sellest, et tuleb kuidagi välja selgitada. Et kus on juured jne.

Preisi kord ja siis sellega seonduv kasvatus? See on muidugi ainult esimene pähe karanud võimalus. A kas need maailmasõjad ei alanud kah sellestsamasest tundest, et sakslased on kuidagi … maeitea, ilma jäänud või alla jäänud…?

Aga nii öelda Ladina (Romaani) või Anglo-Ameerika kultuuriruum on vist kuidagi teistmoodi. Ja Salaavi?

9. Hubbil - 14. märts 2009

Garry, kommunism tuleb vist sonast kommuun. Kommuunid kui riigivalised objektid eksisteerivad siiamaani paljudes riikides, ka USA-s ja Iisraelis naiteks. Ja need on ametlikult lubatud, kullap selle parast, et nad ei kujuta endast ohtu eksisteerivale uhiskonnakorrale. Erandeid on, naiteks David Koresh’i lugu. Kui riigivoim naeb endale ohtu, siis inimelud ei loe.

Kommuuni kehtestamine kui riigivorm laks veidi nihu. Igatahes, NL pole kunagi vaitnud, et nad joudsid kommunismi. Seda peeti uheks pigem pikaks sotsiaalseks protsessiks. Nuud, kas Pohja-Koreas on ules ehitatud kommuunil pohinev uhiskond, ma ei tea. Pigem on nad jooksnud tupikusse, nagu NL ennem neid, aga ei taha seda tunnistada.

10. Hubbil - 14. märts 2009

Analyytik, ma puudsin midagi raakida Euroopa kontekstis. Euroopas on sakslased uber, siiamaani. Koige visam ja elujoulisem rass ilma kahtluseta. Visadus ja elujoulisus on kahtlemata head kvaliteedid. Kui midagi on ka eestlastele ule kandunud, on see hea. Uleuldse, ma arvan, et habeneda uhtegi episoodi rahvuse ajaloos pole vaja. Kui keegi toestab, et tema esivanem oli saksa voi vene aadlik, tore.

Kultuurilised mojud, vene, taani, saksa, rootsi, poola, mis iganes, tore. Pole vaja habeneda midagi.

Kultuuriruum, kus Eesti praegu elab, on vaga mojutatud uute tuulte poolt. Esimest korda Eesti ajaloos on seal nuud anglosaksi tuuled. Rootsi on tagasi. Venemaa ei ole kuskile kadunud. Igatahes, kultuuriruumist raakides on Eesti praegu vaga tugevates tombetuultes. Teeb muret, kas tombetuuled ei pohjusta mingit fataalset haigust.

11. luize - 14. märts 2009

ma saan aru küll, et teil on see õigus, aga miks eelmise sissekande juurde kommentaarid ära keelati?

12. analyytik - 14. märts 2009

to: Hubbil

Järsku Sa ei saanud praegu päris hästi aru. Aga no eks see oli minu poolt selline väga ‘vaba assotsiatsioon’ kah.

Trikk siis selles, et eestlastel esineb väga selgelt seda va alaväärsuskompleksi. Miks on vaja osta võimalikult suurem auto? Aga selleks, et midagi kompenseerida. Ja see siis näitab, et eksisteerib see ‘miski’, mida peab kompenseerima.

Nii ja siis küsimus, et millest see alaväärsuskompleks on põhjustatud? Kus on selle juured? Mingi lambist pakutud versioon oli, et kuna me oleme elanud nö. Saksa (luterlikus) kultuuriruumis, siis tuleks vaadata, et kuidas sakslastel on. Ja kui selgub, et sakslastel on ka midagi sellist, siis saab nagu edasi arendada kuidagi.

Ma ei ole kõikides valdkondades eriti tugev, aga… :) Kus see ‘kommunism’ õigupoolest tekkis? Saksamaal? Marx ja Engels olid justkui Saksamaalt pärit. Miks nad tekitasid sellise idee, et inimesed peaksid elama ‘kommuunides, kus kõik on võrdsed’? (See viimane lause on muidugi veidi minu interpretatsion. Ma ei tea peast detaile.) Jajah. Kui kommunism tekkis Saksamaal, siis ilmselt olid Saksamaal need ‘vastuolud kõige teravamad’.

Hüva. See on nüüd suuresti selline hüpoteesi püstitamine, aga ma mõtlesin lihtsalt, et järsku keegi oskab midagi asjalikku lisada.

13. analyytik - 14. märts 2009

to: luize

Kui Sul ei ole midagi öelda, siis ära ütle seda siin. ;)

(See tähendab siin blogis üldisemalt, ma mõtlen.)

14. Mina - 14. märts 2009

“Kui Sul ei ole midagi öelda, siis ära ütle seda siin. ;)”

Nähtavasti blogiomanikud leidsid, et kõik on öeldud. Nende liivakast, nende maailm ja nende õigus. Kuigi sellest analyytiku vastusest luize’le ma siiski aru ei saa.

Oudekki: jätaks absoluutselt teemavälised mõtted sellest kommentaarist alates enda teada. Üksilduse või tohutu soovi korral meiega suhelda võib kirjutada kaheksasmai [at] gmail.com

15. Oudekki - 14. märts 2009

Analyytik – arvestades sellega, et Marx kolis 1849 Londonisse ja elas seal oma elu lõpuni, olles 1843-49 elanud ka Pariisis ja Brüsselis, siis ma ei paneks sellele saksa päritolule liiga palju rõhku (kuigi sellel võis olla oma mõju).

Ma arvan, et 1867 ilmunud Das Kapital on väga palju vastuseks just Inglismaa ühiskonnale, sest just seal hakkas Marx tugevamalt tegelema tööliste võitlusega (ilmselgetel põhjustel, Inglismaa kui ikka veel juhtiv tööstusriik lihtsalt pakkus palju empiirikat) ning kapitalismi ja majandusteooriaga. 1848. aasta Kommunistliku partei manifesti seoksin ma aga pigem revolutsioonilise olukorraga Pariisis.

Teisest küljest, ma arvan, et alaväärtuskompleks ning see suhtumine, et “küll ülemused teavad, mis nad teevad” ning see, et rikas=parem on küll väga tugevalt pärit luterlusest ja 19. sajandi saksa kultuurist (just see kultuur, mida Eesti tolleaegne eliit tundis!). Ning arvestades, et just saksamaa ja venemaa on eesti kultuuri kujunemist kõige tugevamalt mõjutanud, siis mulle tundub ka, et tasub sarnasusi otsida ja siis edasi arendada.

16. analyytik - 14. märts 2009

Wikipedia: Karl Heinrich Marx (May 5, 1818 – March 14, 1883) was a German philosopher, political economist, historian, sociologist, humanist, political theorist and revolutionary credited as the founder of communism.

Niisiis sellises nii öelda tundlikus eas elas ta ilmselt Saksamaal.
Ja sakslasi, kes sihukese asjaga tegelesid oli muidugi veel.

Wikipedia: Friedrich Engels (28 November 1820 – 5 August 1895) was a German social scientist and philosopher, who developed communist theory alongside his better-known collaborator, Karl Marx, co-authoring The Communist Manifesto (1848).

Hüva. Ma ei ole nende kommunismi küsimustega eriti kursis muidugi.
Aga siis oli veel sihuke tegelane, kes pärines samuti sellest Saksa kultuuriruumist:

Wikipedia: Sigmund Freud, born Sigismund Schlomo Freud (6 May 1856 – 23 September 1939), was an Austrian psychiatrist who founded the psychoanalytic school of psychology.

Minu teada Freudi teooriad hakkasid ka arenema sellest, et midagi oli nagu valesti. Selle Saksa kultuuriruumi ja kasvatuse ja värgiga. Ja mingid tema esimesed kirjutised, milledest mõned justkui kuulda ei taha enam, et need olid üsna käredad. Pärast ta siis pehmendas seda asja kuidagi.

Jajah. Alice Milleril oli ka mingi rida. No umbes nii, et oli see Preisi kord ja kasvatus ja peksti ja piinati lapsi ning selle tulemusel siis Hitleril näiteks õnnestuski Saksa rahvas niimoodi ära lollitada. Kuna inimesed olid harjunud kuuletuma. Aga inimese psüühika muidugi kannatas/kannatab selle kõige tõttu.
(Miller on ka sakasakeelne, aga ta on Šveitsist. Ja ma mäletan mingit kohta, kus ta ütleb, et Sakasamaa sakslased said temast justkui hoopis teistmoodi aru kui Šveitsi sakslased. No et Šveitsis on see mentaliteet siis kuidagi teistmoodi.)

Ma olen lugenud Kafka kohta, et tema mingid absurdsed lood on ka selle taustaga ja ta pärineb jälle Saksa kultuuriruumist.

Wikipedia: Franz Kafka (3 July 1883 – 3 June 1924) was one of the major fiction writers of the 20th century. He was born to a middle-class German-speaking Jewish family in Prague, Austria-Hungary, presently the Czech Republic.

Ühesõnaga, et need Kafka süžeed olid kuidagi tingitud sellest süü ja süütunde õhkkonnast. Et tegelikult ei saanud nagu isegi aru, et milles see süü seisneb, aga oli selline pidev ja rusuv süütunne. (Jajah, ma olen lugenud neid asju jälle üsna tükk aega tagasi, aga kuidagi nii need olid.)

Sedasi jah. See oleks nigu mingi meelsus ja mentaliteet niisiis, mida ma siin püüan taga ajada. Aga ega see väga kergesti kätte ei anna muidugi, see on selge. ;)

***
14. Oudekki:
_Teisest küljest, ma arvan, et alaväärtuskompleks ning see suhtumine, et “küll ülemused teavad, mis nad teevad” ning see, et rikas=parem on küll väga tugevalt pärit luterlusest ja 19. sajandi saksa kultuurist (just see kultuur, mida Eesti tolleaegne eliit tundis!). Ning arvestades, et just saksamaa ja venemaa on eesti kultuuri kujunemist kõige tugevamalt mõjutanud, siis mulle tundub ka, et tasub sarnasusi otsida ja siis edasi arendada._

Nojah. Seda ma mõtlesingi, et järsku kellelgi tuleb mingi mõttevälgatus sellega seoses ja vihje, et kust siis otsida. ;)

***
Kas see kommunism ja selle leiutamine oli kuidagi protest?
Ja kui oli, siis mille vastu?
Miks see just niisuguse vormi võttis?
Mis seal see põhipoint olekski? Võrdsus?
Kas see oli siis protest selle vastu, et inimesed ei olnud nigu võrdsed?
Milles see siis täpsemalt väljendus? Ja miks siis just Saksa kultuuriruumis tundus, et selle vastu peaks protestima?

Hüva, eks mujal oli ka, aga vaataks järsku pigem Saksamaad, et ehk saab midagi kätte.

17. indrek - 16. märts 2009

Aga Wikipedia ei ole küll mingi autoriteetne allikas. Seal on niisugust jama, et siga ka ei söö. Muuseas, minu õppejõud lausa diskrimineerivad Wikipedia kasutajaid. Täpsemalt neid, kes ei võta Wikipedia teksti lihtsalt võimaliku vihjena ja ei kontrolli seda korralikust allikast üle.

18. Oudekki - 16. märts 2009

Noh, sellistes asjades nagu Marxi sünniaasta, ei kipu inglisekeelne vikipeedia siiski eksima, eestikeelse puhul ma ei imestaks :-) (ok, nali, nii hädad nad ei ole).

Aga muidugi on wikipedias jama ka. Ma ise üritan veebitekstide puhul viidata neile allikatele, mis tunduvad enam-vähem okeid, kuid teadustekstides ma seda allikana ei kasuta, sest seal ei ole nii põhjalikku kontrolli. Samas sobib wikipedia mingi uue teema harutamiseks küll, kiigates, kellele seal viidatud on. Lisaks sobib ilmsete faktide ülekontrollimiseks (seesama Marxi sünniaasta).

19. asd - 17. märts 2009

sirje, võtaks selle algse teema ette – sinu arust on pakistan siis reaalselt milline riik?

20. Oudekki - 17. märts 2009

asd, algne teema oli ikka see, miks me kutsume mõnda riiki stalinistlikuks, aga francoistlikuks ei kutsu, kuigi omadustelt ju võiks :)

21. sirje - 17. märts 2009

asd. kuna ma kirjutasin selle jutu tol päeval, kui raadios iga täistunni uudised tõid uudiseid pakistanist, siis uudistes teda kordagi mitte ühegi täiendiga ei nimetatud. üks on kindel, vasakpoolne see riik pole, sest muidu oleks silt küljes olnud :)

22. asd - 18. märts 2009

oudekki, lihtne. kuna stalinistlik on lubatud sõna ja ei pane riiki ‘rahvusvahelise üldsuse’ arvamuse pärast tagajalgadele ajama.

kui riiki aga nimetada hitleristlikuks või francoistlikuks, siis need on juba nii kurjad sõnad, et sunniksid riike reageerima.

kommunistlikuks riike nimetada on suhteliselt kahtlane, nagu siin ennegi välja toodud, aga peale põhja-korea ja hiina ei ole nagu seda eesliidet kohanud. ja need mõlemad kuulutavad vist isegi hea meelega, et nad just seda on.

pakistan on ametlikult islamivabariik ja demokraatlik riik. vähemalt valitsused valitakse seal nüüdseks juba valimistel. tulemused on suhteliselt loogilised, valimiste vabaduse üle võib selles maailma osas piike murda omajagu ilma, et see midagi muudaks.

sõjaväeliste presidentide ajal, ka musharrafi all kuni eelmise aasta lõpuni võis pakistani nimetada diktaatorlikuks või autoritaarseks (ja tihti nimetatigi), kuigi see polnud nii selgelt defineeritav.

veel üks küsimus, millised riigid võiksid praegusel hetkel olla francoistlikud?

23. sirje - 18. märts 2009

mulle ei meeldiks riike sildistada. riikidel on olemas oma ametlikud nimetused. kui on vaja kirjeldada nende olemust mingist vaatenurgast, siis ei saa seda teha lihtsalt ühe sõnaga, sest üks sõna võib olla mitmeti mõistetav.

siiri esimese kommiga ütles tegelikult ära selle idee, miks üldse riike sildistatakse a la “kommunistlikeks”. Selline suhtumine on pärit külma sõja aegadest, kus maailma jaotati kaheks. Sama kaheks jaotamise süsteem toimis nii USAs kui NSVLs: kui sa pole meie poolt, oled sa meie vastu.

muidugi käib teatud võistlus maailma esimese ja teise riigi kohale pidevalt edasi ka praegu. ma ei näe aga aintsatki põhjust miks peaks väikeriik Eesti sellises võistluses osalema. sama mõttetu on jätkata külma sõja aegset retoorikat, et miski on kommunistlik või miski on demokraatlik. isegi sõna “demokraatlik” on tegelikult piisavalt “alla käinud” ja seda kasutatakse suvalisteks õigustusteks. selle asemel on kah mõistlik kasutada näiteks, et kehtib enamusvalimiste süsteem, kehtib proportsionaalne valimisüsteem. selles oleks hoopis rohkem infot ja vähem propagandat.

islmiriigiks võiks üldse ainult noid riike kutsuda, kus riigis kehtib ametlikult koraanile toetuv elukorraldus. ja siin tekib ka küsimus koraani erinevate tõlgendusvõimaluste vahel, ehk pole ka kõik sugugi üks-ühele tõlgendatav.

ehk ma tahan öelda, et kui ERR räägib uudistes, et mõni riik, näiteks põhja-korea on kommunistlik, siis ma liigitan automaatselt kogu uudise propagandaks, sest sildistamine on propagandistlik, ega lisa uudisele mingit üheselt mõistetavat infot. propaganda eesmärk on mõjutada inimesi mingil viisil mõtlema, ilma, et neile antaks otsustamiseks vajalikku infot.

24. asd - 18. märts 2009

sirje, enamusvalimised või proportsionaalne valimissüsteem ei ütle tädi maalile või torumees joele suurt midagi. ja sellega mängib vastu ka informeerituse tõstmisele.

ma ei kiida samuti sildistamist heaks, aga ma lihtsalt ei näe rohkem sama kergesti tarbitavaid silte kui toosama kommunismi oma.

kogu uudise selle põhjal propagandaks liigitamine ei ole muide hea.

25. analyytik - 18. märts 2009

Sirje: _ehk ma tahan öelda, et kui ERR räägib uudistes, et mõni riik, näiteks põhja-korea on kommunistlik, siis ma liigitan automaatselt kogu uudise propagandaks_

Propaganadakanal edastabki eelkõige propagandat. Nii lihtne see ongi. :)

Loomulikult sisaldab ka propaganda faktimaterjali, aga ma olen märganud, et Eestis paljud inimesed ei suuda propaganda ja tegelike faktide vahel vahet teha ega neid fakte sealt välja filtreerida. Isegi siis kui nad seda teadlikult teha tahaksid.

26. Hubbil - 19. märts 2009

Analyytik, saksa kultuur, mis domineeris Euroopat peale seda kui germaani hoimud jooksid ule Laane-Rooma riigi, domineerib Euroopas siiamaani. Vota voi jata. Mina ei muretseks selleparast, et need barbarid vana Rooma moistes oleksid tanapaeva moistes halvad. Hoopis vastupidi. Germaani kultuuris voib naha jatku antiikkultuurile. Ehkki vahepeal olid pimedad ajad. Germaani vurstid ei osanud vahepeal isegi kirjutada ja siis nad votsid omale naise Butsantsist, kes kirjutas, luuletas ja oli muidu vaga kena.

Pohja-Korea kohta… mul laheb silm marjaks (kirjanduslikult) kui ma naen uhte rahvast, kes eitab vabadust Laane moistes. Pohja-Korea on tegelikult vabam kui Eesti. Nad on vabamad kui Louna-Korea. Miks? Sest nad on valinud endale oma tee. Teevad oma valikud, mis on nende endi arvates parimad. Soltumata sellest, mis teised arvavad. Kas see ei ole mitte parim uhe toeliselt iseseisva riigi jaoks?

Nuud, mis on Eesti ja ulejaanud Ida-Euroopa roll tanapaeva maailmas? Nad on mangukannid. Pean silmas konflikti nn vana Euroopa ja anglosaksi maailma vahel. Vana Euroopa on see Charlemagne riik ja anglosaksi maailm on Albion… Viimane on USA, GB, Austraalia, Kanada jne.

Kolmas asjaosaline selles impeeriumite vargis on Venemaa. USA eesmark on praegu norgestada vana Euroopat ja Venemaad. USA kui praeguse impeeriumi jaoks on vaga moistlik luua puhvertsoon vana Euroopa ja Venemaa vahel, kelleks on siis praegu Ida-Euroopa riigid.
USA pani magama 6 miljardit dollarit ainuuksi selle parast, et Ukraina Venemaa mojusfaarist ara tommata. 6 miljardit on USA-le tegelikult ainult taskuraha, uskuge mind.

Mis ma tahan oelda, on see, et nii Eesti kui ka teised Ida-Euroopa riigid on USA huvide teenrid Euroopas. Mis tekitab uhe skiso episoodi arvatavasti nende peades, kes puuavad asjast aru ja kasu saada.

Iseseisvuse ihalus Eestis on ara prostitueeritud voorastele. Mis on jargi sellest esimesest Eesti vabariigist? Mitte midagi. Isegi ideaalid on nuud pervertseks muudetud. Iseseisvuse epitoom on asendatud voorastevihkamisega. Justkui see asendaks kaotatud ideaale.

Pean silmas hurraaga minekut NATO-sse ja EU-sse. Molemad organisatsioonid ei anna poolt sormegi, kui solmitakse bilateraalne uus pakt uhe nende kolme poolt, Albion, Charlemagne riik ja Venemaa.

Eesti peaks ara kolima Madagaskarile, nii nagu omal ajal unistasid sionistid, kuhu rajada oma riik. Saaks oma saare peal oma asju ajada nii nagu neile meeldib. Vahetada riigipeasid, ekspluateerida mustasid ja olla onnelik palmipuu all.

Nuud, kas Eesti laks vabatahtlikult NL koosseisu, voi ta annekteeriti, ei oma suurt tahtsust. Vaikesel riigil ajaloo tombetuultes on valik ainult uks, see on ellu jaada. Nende iseseisvuse ideaalide nimel laksid nii monedki vaprad ja idealistlikud inimesed surma. Nende idealistide elud on nuud muudetud taskurahaks sellise partei poolt nagu Isamaaliit. Mul on toesti kahju selle parast.

Aga mis ma tean.

27. analyytik - 19. märts 2009

26. Hubbil – 19. märts 2009
_saksa kultuur [—] domineerib Euroopas siiamaani. Vota voi jata. Mina ei muretseks selleparast, et need barbarid vana Rooma moistes oleksid tanapaeva moistes halvad._

Meil ei õnnestu vist ikka see “pihta saamine” nii öelda.
Küsimus ei ole mingis “heas ja/või kurjas”.
Punktid oleksid siis sellised:

1. Tundub, et eestlaste hulgas esineb üsna palju alaväärsuskompleksi.
2. Millest see tuleb, mis on põhjus?
3. Eestlased on elanud/elavad nii öelda Saksa kultuuriruumis.
4. Kas see alaväärsuskompleks on kuidagi Saksa kultuuriruumiga seotud? Kas sakslastel (Saksa kultuuriruumis) esineb seda kuidagi rohkem kui mujal? Vahemere ääres? Anglo-Ameerika kultuuriruumis?

See oleks siis nagu üks arutlus, mille eesmärgiks oleks kõigepealt välja selgitada selle alaväärsuskompleksi juured nii öelda.

28. Hubbil - 20. märts 2009

Alavaarsuskompleks? Ma pole paris kindel. kogu see psuhhiaatria vark on mitmeti tolgendatav. Kuskil 1970-ndatel tehti kindlaks (kompuutrite ilmumisega sai teha statistilisi analuuse rohkem kui enne), et USA elanikest ei ole 50% psuuhiliselt normile vastavad. Peale seda lasti ps.haiglatest lahti palju inimesi. Uhesonaga, toimus teatud revolutsioon motlemises. Kes vajab ravi ja kes mitte.

Ma raagiks toesti rohkem uhiskonnast kui tervikust, nagu teeb analyytik. Eesti kui uhiskond naitab marke, et ta pole terve. Nuud, riikide peres, nagu ta eksisteerib kolmandal planeedil umber paikese, pole koik, lahtudes psuhhiaatria perspektiivist, normaalsed. Kuidas defineerida normaalsust uhe uhiskonna suhtes, ma ei tea. Selle ule on murdnud pead palju targemad kui mina olen ja murravad siiamaani.

Alavaarsuskompleks Eestis on lubatavuse piirides. Ma ei arva, et see oleks kliiniliselt tappev. Selle juured on arvatavasti selles, et eesti uhiskond on nii noor. Arkamisaeg langes kokku, moneaastase hilinemisega, rahvusliku liikumise tekkimisega kogu Euroopas. Laane mojud. Selles mottes on eestlastel muidugi vaja olla tanulikud selle eest, et nad olid saksa kultuuriruumis. Saksakeelne Tartu Ulikool oli kullalt liberaalne selle jaoks, et votta uliopilasi vastu, kes polnud sakslased. Selle privileegi eest maksti tavaliselt sellega, et saksastuti.

Tuletan meelde, et esimestes eesti uliopilaste organisatsioonides oli olemas trahv selle eest, kui raagiti omavahel saksa keelt. Asjaosalised on ise tunnistanud, et eesti keeles polnud lihtsalt olemas sonu, millega oma motteid valjendada. See oli kuni 19. sajandi lopuni praktiliselt talumeeste keel.

Kultuuriruumidest raakides, Eesti oli 19. saj samavord kui saksa omas, ka vene omas. Kui ma tohin meelde tuletada, siis kogu varajane eesti muusika on Peterburi konservatooriumist, kunst sealsest akadeemiast jne.

Alavaarsuse tunne voib olla. Aga pigem on selle pohjuseks oma identiteedi puudumine. Rahvuslikud ideaalid on, nagu ma ennem vist utlesin, muudetud tanapaeva poliitikute poolt pervertseteks. Uks juudi koomik utles, et ma olen selle parast nii naljakas, et mul oli pervertne lapsepolv.

29. asd - 20. märts 2009

alaväärsuskompleks? ma kardan, et identiteedikriis oleks mitmestki aspektist õigem väljend. pisut lühemas perspektiivis vaadatuna.

30. analyytik - 20. märts 2009

Ma siis kordaks ehk üht oma eelmist lõiku.

12. analyytik – 14. märts 2009
Trikk siis selles, et eestlastel esineb väga selgelt seda va alaväärsuskompleksi. Miks on vaja osta võimalikult suurem auto? Aga selleks, et midagi kompenseerida. Ja see siis näitab, et eksisteerib see ‘miski’, mida peab kompenseerima.

Ma ei nimetaks seda nüüd tingimata ‘kliiniliseks’ probleemiks, pigem selliseks ühiskonnas levinud meelsuseks. Ja see meelsus on minu meelest kindlasti täheldatav ja see on probleem. St. see tekitab ühiskonnas sellist halba/ebameeldivat meeleolu. Pluss tohutu hulk materiaalset ressurssi, mis selle kompenseerimise käigus ära raisatakse.

Identiteedikriis? No võib-olla… Aga se on siis jälle see ‘miski’, mis oleks nagu puudu. Et siis selle tõttu eestlased tunnevad ennast kuidagi viletsamatena?

***
Nojah. See minu jutt lähtus ühest Hubbili fraasist peaasjalikult.

6. Hubbil:
_Mul on olnud teatud kokkupuuted sakslastega. [—] Miks nad puuavad siiamaani toestada koigile teistele, et nad on parimad, ma ei tea._

Ja mulle siis tundus, et järsku on see alaväärsuskompleks ja Saksa kultuuriruum… no et järsku en nende vahel mingi seos.
(Mul oli mingeid teisi mõtteid ka sellega seoses, aga ma ei ole midagi konkreetsemat veel välja mõelda suutnud.)

31. analyytik - 20. märts 2009

28. Hubbil: Identiteedi puudumine.
29. asd: Identiteedikriis.

???
Kuigi pingutasin oma fantaasiat nagu jaksasin, ei suutnud kuidagi välja mõelda, milles võiks seisneda see ‘identiteedi puudumine’ või ‘identiteedikriis’. St. eestlaste puhul. Segaperekonnad ja mingi segane/keeruline päritoluliin – niisugustel puhkudel oleks see vast arusaadav.

Järsku suudab keegi seda selgitada või mingi vihje anda vähemalt.

32. Khmm - 20. märts 2009

Mis tobe meeleheitlik psühhoanalüüs. Iga kultuur püüab domineerida, kui ta väsib ja muutub leebeks ning pehmeks, siis tulevad teised kultuurid ja võtavad ta üle. Saksamaa oli agressiivne 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, praegu on ta muutumas Türgi kolooniaks, nagu Holland on muutumas Maroko, Prantsusmaa Alzheeria kolooniaks, Inglismaad koloniseeritakse eri rahvuste poolt, urdud vs. india hõimud, sekka näpuotsatäis jamaikalasi.

33. Oudekki - 20. märts 2009

Erm, püüaks nüüd sellelt rahvuste inimestena analüüsimisest kuidagi kõrvale astuda… Rahvuslik alaväärsuskompleks, kui mitte ilmselge irooniaga üteldud, kõlab mulle mõttetu sõnaühendina. Inimestel on alaväärsuskompleksid.

Kas mingi õpetamismeetod võib seda alaväärsuskompleksi süvendada – kindlasti… Näiteks ajaloo õpetamine meetodil, kus inimene näeb, et temaga identifitseeritavat gruppi kirjeldatakse kogu aeg natukene alaväärsena. See tekitab viha ka :)

34. analyytik - 21. märts 2009

Ma ei tahaks siiski päris nõus olla sellega, nagu ma ajaks siin mingit mõttetut kiusujuttu, lihtsalt ajaviiteks. Mind huvitab see asi tegelikult ka. Kuigi eks meil ole siin möödarääkimist ja arusaamatust ka natuke.

Iseenesest ei ole oluline, milliseid termineid täpselt kasutada või kuidas ühte või teist asja nimetada. Aga selline masside psühholoogia ja ühiskonnas levinud arvamused/hoiakud – need asjad on kahtlemata olemas.
(Kuigi loomulikult on igas sootsiumis alati ka teistsuguseid inimesi ja see ei seostu otseselt etnilise päritoluga.)

Mõtleks natuke niisuguste asjade peale näiteks, nagu need kõikvõimalikud tabelid, et millisel kohal Eesti on teiste riikidega võrreldes. Ja siis need mured, et kuidas ikka välismaal Eestisse ja eestlastesse suhtutakse ja mida arvatakse ja milline on Eesti kuvand jms.
Ei saa vist eitada, et näiteks meedias see asi jookseb mingil tasandil ikka päris sageli läbi.

No ja kui näiteks Sami Lotila kirjutab mingi jutu, siis reageeringud on … ma ütleks et päris valulikud kohati. Ehk siis esineb sellist ülereageerimist. Paljud inimesed tunnevad, et see justkui puudutab neid ja on solvunud jne.

Kuidas on näiteks Itaalias? Kas inimesed tunnevad kogu aeg muret, et mida “välismaal” Itaaliast ja itaallatest arvatakse? Kas nad muretsevad selle pärast, et kas Itaalia “kuvand” on ikka piisavalt hea? Kas Itaalia meedias käsitletakse pidevalt neid tabeleid ja kas inimesed elavad kaasa sellele, kui Itaalia on mõnes tabelis võrreldes eelmise aastaga paar kohta tõusnud või langenud?
Ma ei tea. Aga ma millegi pärast oletan, et itaallased ei tähtusta seda nii palju kui eestlased.

Mnjah. Ma ei tea, kas mul õnnestus nüüd arusaadava(ma)lt väljenduda.

35. Hubbil - 21. märts 2009

Identiteedikriis on permanentne ka Kanadas. Mulle on see riik tundunud alati kuidagi nagu mingi vahakujude muuseumi eksponaat. Kui poleks ilusat Quebeci provintsi oma toreda prantsuse kultuuriga, siis oleks arvatavasti Kanada olnud ammu juba osa ulejaanud kontinendist. Rojalistlik liikumine on teine faktor, mis hoiab Kanadat uhte sulamast oma lounanaabriga. Minu arvates lausa kunstlikult hoitakse uleval iseseisvust uhes riigis, millel pole peale prantslaste kogukonna ja ulespuhutud briti traditsiooni mitte uhtegi pohjust olla iseseisev.

Seega identiteedikriis on olemas ka maailma uhes rahuloluriigis nagu seda on Kanada.

Eesti identiteedikriis on eksistentsiaalne. See on kriis uhiskonnas, mis praegu sipleb uhes vorgus, mis on punutud poliitikute poolt. Vorgu all ma motlen vildakatest ideedest punutud vorku. Massimeedia ambliku niitidest vorku. Sormuste isanda filmis (loodan, et sain pihta filmi eestikeelsele nimele), on suureparane episood. Tolkien on kujutanud inimese massimist amblikuvorku ja murgitamist. Seda episoodi on tolgendatud mitmeti. Kuna amblik kujutab ka ema Tolkieni jaoks. Mina naeks seda veidi laiemalt. Patria (naissoost sona) voib olla uks amblik.

Kas nuud on olemas uks lopmatult andunud sober, kes tuleks paastma, ma ei tea.

Identiteedikriis Eestis on olemas, fakt. Peale taasiseseisvumist on lastud minna allavett iseseisvuse atribuutidel. Idealism iseseisvusest on jaetud ammu surnud meeste/naiste jaoks, kelle haudadele viiakse siis lilli. Lauldakse pisarateni ikka veel. Oones pateetika. Millega on asendatud ideaalid? Demagoogia ja venelastevihkamisega.

Nuud, ma ei tea kas uks rahvusriik peaks uldse eksisteerima. Feodaalide ajal polnud mingit tahtsust, mis rahvusest oli talupoeg. Tee tood ja lapsi. Hiljem sundis idee tommata piirid vabade inimeste vahele lahtudes etnose printsiibist. Tihti need samad etnosed piirist piirini raakisid nii voimatut dialekti, et nad ei saanud uksteisest mitte teps aru. See probleem lahendati reformidega.

Praegu on ajaratas jalle uhe poorde teinud ja me oleme, ma utleks neofeodalismis. Valitsev klass ei hooli jalle vabade inimeste etnilistest piiridest voi nende kultuurist. Toojou vaba liikumine on praegune loosung.

Pikk jutt, s..t jutt, nii et tomban koomale. Eestit kui uhiskonda vaevab id kriis. Pole suudetud oppida minevikust ja pole idee raasugi, kuhu edasi minna, hoolimata sellest, et targad inimesed on pannud Eesti uhiskonna uhe pigem musta stsenaariumi ette. Populatsiooni vahenemine seab ohtu eestikeelse korgema hariduse juba kahe-kolme polvkonna parast.

36. Hubbil - 21. märts 2009

Rahvust kui alavaarset ei ole olemas, seega ka ei saa esineda alavaarsuskompleksi. Oudekkil on oigus.

37. analyytik - 21. märts 2009

Asi justkui segasemaks läheb kogu aeg.
Ma ütlen veel kord, et mu meelest on suht savi, kuidas seda värki nimetada – alaväärsuskompleks, identiteedikriis, mis iganes.
A milles see värk siis õigupoolest seisneb? Milles asi?

Oudekki oma Bržnevi-loo kommentaaris toob viited artiklitele.
Ei viitsinud küll põhjalikumalt lugeda, aga mõned read sealt:

JAAK AAVIKSOO: Rahvuslik peataolek
EESTLASTE enesekesksus, ohvrimentaliteet ja pettumus poliitikas on
loonud plahvatusohtliku pinnase
“Tulen siinkohal tagasi professor Lauristini tõdemuse juurde meie identiteedi ebakindlusest. Meie ajalooliste juurtega tõrges enesekesksus ja ohvrimentaliteet, millele on lisandunud viimaste aastate pettumused, on ohtlikul määral süvendanud sallimatust teisitiolemise ja mõtlemise vastu ning närivaid kahtlustusi kõigi kaaskodanike suhtes.”

Iivi Masso: Ida-Euroopa alaväärsustunne ja viha võõraste vastu
“Vaen erinevate vastu on iidne primitiivne reaktsioon, mida toidab hirm ja ebakindlus.”

Peataolek, enesekesksus, pettumus, identiteedi ebakindlus, sallimatus, kahtlustamine, alaväärsustunne, hirm, ebakindlus…

Ühesõnaga mingi jama. Ja see jama on siis justkui üldine. St. see ei ole ühe või teise inimese hirm või peataoleks, vaid see siis justkui haaraks sootsiumi kuidagi üldisemalt.
No aga kui mina ka midagi sellist väljendan, siis öeldake, et ei ole justkui.

Hüva. Ma siis küsisin ( 31. analyytik), et milles see identiteedikriis võiks seisneda, aga… Hubbil siis ütleb et “Identiteedikriis Eestis on olemas, fakt.” No ja et Kanadas olla ka. Permanentne. ;)

Hakkab nagu vitutama vähe… ;)
Kellel see identiteet siis peaks olema. Üksikisikul? Riigil?
Kas mul on identiteet? Kas Eestimaal on?
Maeitea. Minu meelest justkui ei ole sellega probleemi. Milline oleks see identiteet, millest mul justkui puudu peaks olema?

Ei noh, ma tõesti ei saa aru. Mingi rapsimine toimub siin riigis ja inimestel (ühiskonnal) oleks siis justkui midagi puudu, aga keegi ei oska öelda, et mis siis. Ja kui sõnastad kuidagi ‘alaväärsuskompleksiks’ selle asja, siis see ei sobi jälle. ‘Alaväärsustunne’ muidugi sobib, sest seda ütleb doktorant. ;)

No ja siis tulevad mingid totrused. St. poliitikute poolt. Kas siis kui Eesti oleks viie rikkama ja võimsama riigi hulgas, kas siis oleks OK? Kas siis poleks seda identiteedi ebakindlust?

Eks mul on nüüd kiusatus öelda muidugi… No seda jälle, et võiks mõned aastad spetsialisti juures sohval käia. Või mõnes muus teraapias. Ja see ei ole mingi ironiseerimine. Sest neid probleeme just täpselt niimoodi lahendatakse. Ja mitte sellega, et ostetakse veel suurem auto. Ühe auto rahaga, muide, saaks terve perekond aastaid teraapias käia.

***
35. Hubbil:
“Minu arvates lausa kunstlikult hoitakse uleval iseseisvust uhes riigis, millel pole peale prantslaste kogukonna ja ulespuhutud briti traditsiooni mitte uhtegi pohjust olla iseseisev.”

Kas see identiteet siis sõltub riigi ja iseseisvusega kuidagi? Kas nõukogude ajal Eesti/eestlastel identiteet puudus?

Hubbil: “Eesti identiteedikriis on eksistentsiaalne.”

Ei noh, kõva sõna muidugi. :)
Eksistentsiaalne äng? ;)
Kuidas Masing nüüd ütleski? Visatud eksisteerima. :)

***
Nõnna. Ma siis hetkel rohkem ei lõõbi, aga need on kahtlemata olulised küsimused. Kuigi see arutelu siin on sisaldanud palju möödarääkimist ilmselt. Nii et kui keegi suudab selles värgis mingi selgema rea pakkuda, oleks tore muidugi.

38. Hubbil - 22. märts 2009

analyytik: “Asi justkui segasemaks läheb kogu aeg.”

Tapselt minu mote. Mida vanemaks ma saan, seda segasemaks laheb maailma moistmine. Nuud, mul on pensini veel kullalt aastaid, kuid ma pole ikka veel kups, et moista neid varke, mis maailmas toimuvad. Aga ma pingutan, mentaalselt, et taibata.

Lugesin ka seda Aaviksoo artiklit, kui ta oli veel veel TU-s. Taiesti soliidne. Akadeemiline isegi. Omal ajal tekkis mul tunne Tartu Ulikoolis, et mulle hakkab kulge see akadeemilisus. Sona otseses mottes, ma hakkasin raakima valitud sonadega ja kondima vaarikalt.

Aaviksoo, nagu minagi, on aga kannatanud palju oma akadeemilisest seltskonnast lahkumise parast. Aaviksoo jattis oma intelligentsi maha kuskile nende 6 tarkusesamba taha, mida voib naha TU portaali ees. Mina tegin veel mone meeleheitliku puude ennast taiendada ulikoolides. Kasutult.

Analyytik, identiteet uhe uhiskonna moistes eksisteerib kull. Lipud, humnid ims toestavad minu vaidet. Kas nuud identiteet on seotud oma riigi olemasoluga ja muude iseseisvuse atribuutidega? Mulle meeldiks moelda, et ei ole. Uks rahvas voib omada identiteeti ka teise rahva riigi koosseisus.

Siiski, kurdi rahvas tuleb meelde, kes on praegu suurim uksik rahvusgrupp, kellel pole oma riiki. Ehkki neile seda lubati, vist 1920, The Treaty of Sèvres.

Eksistentsialism voib tunduda toesti kova sona, kui sa pole oma laiska tagumikku viinud tulejoonele, kus sinu pihta tulistatakse, sest sa tahad oma rahvale iseseisvust. Eestlased maletavad seda oma vanaisa polvel kuuldud lugudest, kuid naiteks kurdid ajavad seda asja ikka edasi ka praegu.

Angst? Analyytik, ara loobi, angst on uks tosine asi :P

39. analyytik - 22. märts 2009

38. Hubbil:
_Analyytik, identiteet uhe uhiskonna moistes eksisteerib kull. Lipud, humnid ims toestavad minu vaidet. Kas nuud identiteet on seotud oma riigi olemasoluga ja muude iseseisvuse atribuutidega? Mulle meeldiks moelda, et ei ole. Uks rahvas voib omada identiteeti ka teise rahva riigi koosseisus._

Lipud, hümnid?
Aga Eestis on need ju olemas. Millest siis see identiteedikriis vms.?

Mina isiklikult muidugi neid asju seostada ei oskaks. Mulle tundub, et identiteet on pigem selline kultuur, keel, elulaad – mingid sellised komponendid. Ka kohaidentiteet. (Rannainimene. Lõunaosariiklane. ;) ) Või siis elukutse/tegevusalaga seonduv, eriti kui on mitmendat põlve arst – või umbes nii. Nojah, see viimane on isiklik identiteet, see ei puuduta niivõrd ühiskonda. Kuigi teisest küljest näiteks karjakasvataja rahvas’ on jälle selgelt kogu rahva identiteet.

Hüva. Võtame näiteks indiaanlased. Kas Sa oled mõnda nende reservaati ka sattunud? Neil on minu meelest ikka üsna selgelt oma rahva identiteet. Kuigi ilmselt mitte kõigil ja seal (reservaatides) on palju probleeme ja suur osa on linnadesse läinud ja segunenud jne. Nojah. See on komplitseeritud asi mõistagi, aga oma identiteet on seal täiesti olemas. Aga oma riiki muidugi ei ole.

Mh. See riigi küsimus ei ole ju üldse oluline niisugusel puhul. Jajah. Just need indiaanlased, näiteks ka Brasiilias. On mingi rahvarühm džunglis ja neil on identiteet, aga Brasiilias on selliseid – ma ei tea, sadade kaupa?

Kas selles mõttes saaks siis rääkida, et Eestis/Eestil/eestlastel on identiteedikriis? No kuulge?!

Võiks öelda, et ma haistan siin taga peaaegu et mingite jõudude kavalust. Öeldakse, et on identiteedikriis, aga et peaks ikka olema identiteet ja siis – naksti! – siis on ju hea mingit oma lollakat ideoloogiat hakata sinna auku toppima.

Nii! Nüüd tuleb öelda, et ma lihtsalt ei usu seda identiteedikriis juttu!
Kui keegi esitab mingi mõttekäigu või tõestuse, siis saab edasi vaadata.

40. Hubbil - 23. märts 2009

Kuna Analyytik kusis, siis pean ma vastama. Indiaani reservaatides olen ma mitu korda kainud, aga mitte spetsiaalselt selle parast, et see on indiaani reservaat. Rohkem labisoidul voi turistina. Isegi Louna-Ameerikas korra. Oma telki ma pole seal kuskil ules pannud, eesmargiga uurida, kuidas nad elavad. Nii et indiaanlaste elu ei ole minu jaoks olnud akadeemilise huvi objekt.

Ma vaidan vastu analyytikule, igatahes need kohad, kuhu mina olen sattunud, on olnud tais indiaanlasi, kellel on paris raske id kriis.

Mul on praegu tekkinud tunne, et ega keegi ei viitsi sellel teemal enam raakida, mina kaasa arvatud. Nork lootus, analyytik, et ma viitsin sulle enam midagi toestada voi taldrikul ette tuua ;)

41. Garry - 6. juuni 2009

5. Oudekki – 13. märts 2009

Oot, Garry, sa väidad, et kui töölised saavad olla võimul, siis järgneb paratamatult mahalaskmine?

Teate Te nimetada mõnda riiki, kus pärast tööliste või lihtrahva võimuhaaramist ei oleks hakatud inimesi mõrvama?


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: