Miks erasektor on võimetu? 25. mai 2009
Posted by toimetus in Ameerika, majandus, tõlkelood.trackback
cagle.com
Kirjutas Dean Baker.
Mõnikord võib riigisektori aktiivne kulutamine olla majandusele tõukejõuks, kuid praegu pole kindlasti niisugune aeg. Juhul kui keegi pole märganud, siis teadke, et eraäri on kokku kukkunud. Viimase poole aastaga on töötute arv suurenenud kiirusega kuussada tuhat inimest kuus. Pole vähimatki märki, et lähemal ajal oleks mingit positiivset muutust oodata.
Praeguses olukorras pakub president Obama abipakett majandusele olulist tuge. Kuigi see jõustus vaid kolm kuud tagasi, on ta juba praeguseks majandusele hoogu andnud: vältides kümnete tuhandete inimeste vallandamist nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poolt. Riik oleks kaotanud õpetajate, tuletõrjujate ja teiste töötajate palkadelt saadava maksutulu. Kuigi mitmetes omavalitsustes siiski vähendatakse kulutusi, oleks ilma riikliku abipaketita töökoha kaotanud hoopis rohkem inimesi.
Tulevastel kuudel, kui stimulatsioonirahad hakkavad majandusse imbuma, luuakse nii otseselt kui kaudselt veel miljoneid töökohti. Töötajaid palgatakse teedeparandusse, majade remondiks, elektrisüsteemide parendamiseks ja sadade muude töökohtade tarbeks. Need töötajad kulutavad oma sissetulekuid, et maksta oma majalaene, osta esmatarbekaupu, käia restoranides ja muudes kohtades, mis kõik tekitab uut nõudlust ja loob uusi töökohti.
Kas erasektor oleks loonud uusi töökohti, kui riik poleks palganud töötajaid ehitusse ja infrastruktuuri? Kas tehased oleks palganud töötajaid või oleksid sellest loobunud, kuna riik otsustas teid parandada? Kas restoranid oleks oma laiendusplaanidest loobunud, kuna riik hoiab õpetajate töökohti alles?
Sellisel jutul puudub mõte. Me vajame, et valitsus toetaks majandust kohe praegu. Meil oleks hoopis vähem töökohti, kui riik poleks kulutamist stimuleerinud.
***
Originaal: Dean Baker. Why the Private Sector Isn’t Up to the Task. A Friendly Financial Intervention. 24. mai 2009
Kommentaarid
Sorry comments are closed for this entry
Oleks, et riigisektoril siis ka raha oleks ja oleks, et see raha ka raha toodaks.
Paraku toodab see praeguse seisuga välisvõlga ja inflatsiooniohtu;
1 majandusse suunatav dollar ei too enam mõnda aega seda armetut laenatud/trükitud dollaritki tagasi, osa kaob kusagile mutiauku.
http://research.stlouisfed.org/fred2/graph/?s%5B1%5D%5Bid%5D=MULT
Erasektor on see, mis kogu praeguse korraldusega majandussüsteemi ülal peab, vastassuunaline – ma tassin sind kukil, aga palun võta mind selleks sülle on kergelt absurd.
Sulle meeldib Eesti majandusministri plaan, et anname tema erakonda sponsoreerivatele suurematele eksportijatele pappi ja nimetame selle plaani majanduse päästmiseks?
Kust nüüd selline küsimus?
Ei meeldi. Minu teada meil ei ole ekspordiartiklit, mis kusagil nii arvestatava turuosa saaks, et sealt mingit reaalset majandust päästvat ja töökohti tekitavat pappi ojadena sisse voolama hakkaks, nii et ma ei suuda neid rahajagamisi kuidagi investeeringuteks pidada.
Pealegi kuidas see nüüd oligi, vabaturuga ja puha – hea asi lööb ise läbi, tuleb nõudlus nagu nõuka-aegne apelsinisaba ja ettevõtja saab miljonäriks, miljardäriks või mida iganes. Järelikult pole vaja.
2. sirje – 25. Mai 2009
Sulle meeldib Eesti majandusministri plaan, et anname tema erakonda sponsoreerivatele suurematele eksportijatele pappi ja nimetame selle plaani majanduse päästmiseks?
Millisest papi andmisest sa räägid? Niipalju kui sellest plaanist on teade, et tegu ekspordigarantiidega, see pole papi jagamine, vaid omalaadne kindlustuse vorm.