jump to navigation

Mis toimus eelmisel kolmapäeval? 9. juuni 2009

Posted by Manjana in kodanikeühiskond, majandus, meeleavaldused, poliitika, töö.
trackback

oiglaneMeie blogi lugejad ilmselt teavad, et kolmapäeval toimus Toompeal Ametiühingute Keskliidu organiseeritud kõnekoosolek. Sellest räägiti juba vähemalt kuu aega ette. Kuulsin veel teisipäeval raadiost, et rahvast tuuakse bussidega kohale kogu Eestist ja turvameeste palkamine läks ametiühingutele päris palju maksma.

Kolmapäeval, natuke enne kella kahte, seadsingi sammud Hirvepargi kandist Toompea poole. Toompuiesteel kohtasin palju huvitavaid politseipatrulle. Mina näiteks ei teadnud, et meil on olemas politsei ATVga ja politseinikud jalgratastel. Kõik nad tundusid igavlevat. Kuna eelnevalt oli räägitud kümnetest tuhandetest töötajatest, kes kohale tulevad, olin mäe otsa jõudes pisut üllatunud, kuna plats oli vaid osaliselt inimestega täidetud.

toompeaKaks aastat pole ametiühingud korraldanud oma 1. mai (töörahvapüha) rongkäiku, kuid neile eelnenud kahel aastal oli minu pilgu järgi rohkem rahvast kohal kui sel kolmapäeval Toompeal. Samas võin öelda, et pole ka viimastel aastatel Tallinnas poliitilisele demonstratsioonile sattunud, kus rahvast oleks rohkem olnud. Üks suuremaid toimus vast tookord, kui president Põõsas Tallinna külastas. Siis oli meid umbes paarsada. Tookord, kui “Vabaduse plats Vabaduse pargiks”-protest oli, käis päeva jooksul ka päris palju rahvast läbi, kuid kohal oli ilmselt korraga ikka vähem kui kolmapäeval Toompeal.

kalevRahva võis laias laastus kolmeks jaotada: ametiühinguinimesed, politseinikud-turvamehed ja poliitikud. Kõiki kolme oli enam-vähem samas koguses. Valitsuse liikmetest nägin ma ainult majandusministrit. Kuigi seda kohta, kus ta poodiumilt alla vilistati, ma enam ei näinud, kuna olin juba ära läinud.

Ära läksin ma kuna mulle ei meeldinud, et kõikide parteide esindajad, kes Toompeal töötavad, aga kes parajasti valitsusse ei kuulu, võtsid sõna ja rääkisid sama igavat juttu, mida ma nende suust läbi teleka ja raadio kogu madissonaeg kuulama pean. Poliitikud, kes Riigikokku ei kuulu, kõndisid ringi rahva hulgas ja andsid erinevatele telekanalitele intekaid. Näiteks rääkis Tiit Madisson Delfile, et tema on ametiühingutega solidaarne. Kõlas täitsa sümpaatselt, kuigi ma üldse ei saa aru, miks delfi just temalt intekat tahtis.

Harri Taliga oli ju varem rääkinud, et nad kardavad, et mingid marginaalsed rühmitused kasutavad nende kogunemist ära enda reklaamiks. Alles hiljem sain teada, et nad pidasid silmas Öist Vahtkonda (kes loomulikult tulemata ei jäänud, aga kes oli täpselt sama “kohutav” nagu nad kogu aeg on olnud). Mina eeldasin, et ametiühingud ei lase endale reklaami tegema ka neid, kel on reklaamiraha jalaga segada. Pealegi peaksid savisaarametiühingud olema meil täiesti sõltumatud, kuna Sotside ja ametiühingute otsene koostöö on juba ammu lõppenud ja mingi muu partei seda ka jätkanud ei ole. Keskerakond võib end küll töötajate kaitsjaks nimetada, aga mulle ei meenu ühtegi ametiühingut, mis oleks Keskerakonnaga seotud. Sotsidega koostöö lõppemise kinnituseks on ka fakt, et sotsid olid valitsuses, kui võeti vastu uus töölepinguseadus, mille vastu ametiühingud olid.

Sama seadus, mis sai ka tolle kolmapäevase kokkusaamise põhjuseks. Selle, mille rakendamise üle pidasid tööandjad ja ametiühingud omavahel läbirääkimisi ja mille kohta oli ka valitsusepoolne nõusolek, et vähemalt see seadus on asjasse puutuvate osapoolte otsustada. Lubadus, mis valimisteperioodil unustati. Valitsus, kes pole teinud mitte midagi majandusolukorra parandamiseks, aga on teinud küllaldaselt konkreetseid tegusid, et Eestis kriisi süvendada. Seesama valitsus otsustas, et teemegi nii, et rakendame uuest seadusest ainult need punktid, mis on kasulikud tööandjale töötaja kiireks vallandamiseks, aga töötaja õigused saadame põrgusse. Painduv tööturg on Eestis võrdsustatud painduva vitsaga, mida me esivanemad juba eelmistel sajanditel oma turjal piisavalt maitsta said.

Huvitav, kes hakkab maksma meie riigis makse, kui inimesed enam tööl ei käi? Kui palju kaotas riigi eelarve tänu sellele, et Valitsus vallandas kampaania – alandame töötajate palku, sest see pidavat majandusele hästi mõjuma? Huvitav, kuidas saab majandusele hästi mõjuda, kui inimeste ostuvõime langeb, laekub vähem isikute  sotsiaal ja -tulumaksu ja ostmisel tekkivat käibemaksu?

koosVõi kes hakkab üldse tegelema selle oodatud majanduskasvuga, kui töötajaid pole? Firmajuhid? Keda need firmajuhid üldse juhivad, kui töötajad on lahti lastud? Teadagi, mida nad juhivad – raha pankrotipesast välja. Kas valitsuses on üldse ühtegi inimest, kes oskab lahti kirjutada, mis asi on majanduskasv ja kuidas saab seda kirjeldada jättes rääkimata suurenevast töötusest ja langevatest palkadest? Palka on ju langetatud peamiselt neil, kel kogu sissetulek kulub tarbimisele. Need, kel võimu lahti lasta, on üldjuhul ka sissetulek, millest Eestis tarbitakse vaid väike osa. Kas Majandus on valitsuse arvates keegi iseseisev isik, kel töötajatega mingit kokkupuudet pole?

Igatahes toimub Riigikogus 17. juunil eelnõu teine lugemine ja rakendamisega on kiire, sest paljud tööandjad on juba pool aastat vähemalt oodanud aega, mil saaks töötajaid lihtsamalt vallandada. Miks need tulevased töötud ei olnud kolmapäeval Toompeal, jääb mulle pisut arusaamatuks. Kas nad lootsid, et kui valimistel “vahetust” hääletada, siis on kõik enda abistamiseks tehtud?

Advertisements

Kommentaarid

1. mihkel - 9. juuni 2009

„Valitsus, kes pole teinud mitte midagi majadusolukorra parandamiseks, aga on teinud küllaldaselt konkreetseid tegusid, et Eestis kriisi süvendada.“
Euroopa Liit on andnud soovitused kuidas ja kui palju peaks majandust stimuleerima. Eesti on oma stimuleerimismahuga täiesti selle soovituse raamides.

„Huvitav, kes hakkab maksma meie riigis makse, kui inimesed enam tööl ei käi? Kui palju kaotas riigi eelarve tänu sellele, et Valitsus vallandas kampaania – alandame töötajate palku, sest see pidavat majandusele hästi mõjuma? Huvitav, kuidas saab majandusele hästi mõjuda, kui inimeste ostuvõime langeb, laekub vähem isikute sotsiaal ja -tulumaksu ja ostmisel tekkivat käibemaksu?“

Eelmise aasta viimases kvartalis langes Eesti majandus 9%, vaatamata sellele et oktoobris tegi Eesti eksport kõigi aegade rekordi. Ning vaatamata ka sellele, et riigikulutused olid suuremad kui eales varem – avalikku sektori palgad, preemiad ja muu stuff tegi kõigi aegade rekordi.
Kui nõudlust ikka ei ole, siis nõudlust ei ole.

„Või kes hakkab üldse tegelema selle oodatud majanduskasvuga, kui töötajaid pole? Firmajuhid?“
Praegu on ühe töötu kohta 9 töötajat. Need töötajad hakkavadki majanduskasvuga tegelema.

„Palka on ju langetatud peamiselt neil, kel kogu sissetulek kulub tarbimisele.“
Suur osa neist inimestest pole üleüldse palka väärt. Hea, et nad midagigi saavad.

Sirje: Seega pole su arvates pooled Eesti inimesed palka väärt? Mu teada umbes pooled inimesed elavad palgapäevast palgapäeva. Räägi mulle kuidas kasvatab eksport sisetarbimist? Käibemaksu eksport ei tooda. Ettevõtte tulumaksu Eestis pole. See, et me midagi ühest riigist teise vahendame, toob kasu paarile vahendajale ja nemad investeerivad oma pappi peamiselt Eestist välja.

2. Wild - 9. juuni 2009

Kui 1 on töötu ja 4-5 ei ole oma palka väärt e ei anna oma tööga mitte mingit panust, siis jääb 3-4 inimest kümne tööealise inimese kohta, kes peavad Eesti mudast välja tirima. Umbes nagu parun Münchhausen end laukast…


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: