jump to navigation

Kaitse kogunemisvabadust! 16. juuni 2009

Posted by Oudekki in kodanikeühiskond, meeleavaldused, poliitika.
Tags:
trackback

veb_6957

Riigikogus esindatud parteid on omavahelise kakluse jooksul kahe silma vahele jätnud asjaolu, et seadused pole mitte ainult poliitilise kapitali kogumise vahend ning omavahelise võimuvõitluse instrument vaid miski, millest lähtuvalt inimesed, kodanikud, nende valijad, oma elu korraldavad. 15. juunil võttis Riigikogu vastu muuhulgas seadusmuudatuse, mis seaduskuulekal inimesel teeb sisuliselt võimatuks avalikku kogunemist korraldada ilma mingi normi vastu eksimata. Kogunemisvabaduse piiramine õõnestab tugevalt demokraatiat. Praegu on lootus, et härra president Toomas Hendrik Ilves näeb selle sätte ohtu demokraatiale ning põhiseadusele ning jätab seaduse välja kuulutamata. Saada ka sina allolev kiri presidendile, kas kasutades vormi http://www.president.ee/et/postkast/ või meiliaadressi vpinfo@vpk.ee

Lugupeetud härra president

Soovin juhtida Teie tähelepanu Riigikogus 15. 06. 2009 kolmandal lugemisel vastu võetud Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusele. Minu hinnangul riivab see ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ja -vabadusi ning ei pruugi olla kooskõlas Eesti põhiseadusega.

Antud seadus muudab Karistusseadustikku järgmiselt:

KarS„§ 238. Massilise korratuse organiseerimine või ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele
(1) Palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse kolme- kuni kaheksaaastase vangistusega.“

Niisugune norm on oma olemuselt spekuleeriv ja ebaselge. “Palju inimesi” ja “massiline” ei ole defineeritavad (nagu kinnitas ka seaduse parlamentaarsel arutelul härra justiitsminister Rein Lang: ”Ühe koha jaoks on palju, teise koha jaoks vähe ja iga kord tuleb seda konkreetselt hinnata. Esimene hindaja on siin kindlasti prokuratuur /…/”).

Seaduse järgi tohib ilmselt üles kutsuda vähe inimesi hõlmavale korratusele, millele võib järgneda rüüstamist. Üleskutsumine midagi tegema, millele “võib” midagi järgneda aga võib ka mitte järgneda ei ole üheselt mõistetav ja ei saa vabas ühiskonnas olla keelatud, lisaks kes tahab rüüstada, rüüstab ikka. Pole selge, kuidas ette kindlaks teha, kas järgnemise tõenäosus on 2% või 10% või 50% jne. Kas võimalik järgnemine määratakse politseiprefekti sisetunde alusel või peaministri sisetunde alusel? Lenin käskis kohtutel määrata “rahvavaenulikkust” proletaarse sisetunde alusel. Me teame, mis sellest sai. Pealegi viitab seaduse sõnastus asjaolule, et eksisteerib korratus, millega ei kaasne rüüstamist, purustamist või muud sellist tegevust. Ilmselt ei lähtu seaduse sõnastus ei Eesti tava- ega õiguskeelest ning võimaldab korratust defineerida lähtuvalt otsustaja meelevallast.

Reaalses elus ei ole võimalik alati ratsionaalselt ette näha, millised sammud viivad “rahutusteni”, mida defineerida “üles kutsumiseks”, tõestada saab seda ainult pärast toimumist. Seaduses sõnastatud norm võimaldab suvalise koosoleku korraldamist defineerida “rahutuste korraldamisena”, kui näiteks rahumeelsele koosolekule segasid vahele korraldajatest sõltumatud vägivaldselt käituvad isikud. Niisugune norm nõrgestab seadusandlust riigi toimise tagajana ning muudab õiguse liigselt sõltuvaks konkreetsetest ametiisikutest.

Üleskutsed, millele ei järgne “korratust”, ei saa olla vabas ühiskonnas karistatavad. Kui niisugused üleskutsed keelata, ei saa selliste ideede pooldajatele vastu vaielda ja neid välja naerda.

Seaduse kehtestamise korral ei ole seaduskuulekal inimesel võimalik otsustada, millist kogunemist on lubatud teha ning missugusi sündmusi ta on kohustatud ette nägema, norm külmutab seaduskuulekate inimeste igasuguse tahte koguneda ja muudab farsiks nii Põhiseaduse § 45 (sõnavabadus) kui § 47 (kogunemisvabadus), kahjustades niimoodi ulatuslikult Eesti ühiskonna demokraatlikku toimimist ja rahvusvahelist mainet:

PS § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.

PS § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Mõistan, et eelnõu ettevalmistajaid on ajendanud sisemise õiglustunde häiritus aprillirahutustesse puutuvate kohtulike menetluste tagajärjel, kuid leian, et praegusel kujul ei aitaks seadus selliseid sündmusi tulevikus ära hoida, küll aga kahandaks see inimeste julgust esineda avalikel kogunemistel eriarvamustega. Paradoksaalsel viisil võib see hoopis kaasa aidata äärmuslike meeleolude süvenemisele osa Eesti elanike seas, kuna tsiviliseeritud dialoog erinevate seisukohtade vahel on pärsitud.

Kuivõrd seesugune norm ei ole kohane demokraatlikule ühiskonnale, piirab ebaproportsionaalselt inimõigusi ja on vastuolus põhiseaduses sätestatuga, palun Teil kui presidendil Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadust niisugusel kujul mitte välja kuulutada.

Advertisements

Kommentaarid

1. luize - 18. juuni 2009

Lihtsalt huvi pärast: kas sellised asjad ei peaks sinu hinnangul olema üldse seadusega reguleeritud või häirib sind lihtsalt sõnastus?

2. Oudekki - 18. juuni 2009

Mind häirib see, et siin ei ole isegi selge misasja tahetakse reguleerida. Nagu üteldud: seaduskuulekas kodanik ei saa mitte mingit kogunemist organiseerida, olles kindel, et ta on kõik teinud, et mitte seadust rikkuda.

Nagu on ütelnud – üleskutset niisama kriminaliseerida on lollus. Kui keegi hüüab, et lähme võtame Toompea ära ja siis kõik hakkavad naerma, siis ei ole ju vaja üldse midagi teha. Naer juba piisavalt hoiab ohtliku olukorra ära.

Loomulikult, on ilmne, et kui keegi viskab akna sisse, siis tema vastu peab saama midagi seaduslikult ette võtta ja kui keegi surub teistele kivid pihku ja hüüab, et “aknaid sisse viskama”, siis peab saama midagi ette võtta – aga see on juba reguleeritud ka.

3. tavainimene - 18. juuni 2009

“Palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimine, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus” – jaanituli kvalifitseerub tõenäoliselt siia alla :)

4. analyytik - 18. juuni 2009

„Äraostmatud“ vabamõtlejate kallal
Indrek Saar, SDE aseesimees, http://www.DELFI.ee
18. juuni 2009 02:01

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=24100157&l=fpOpinion

5. analyytik - 18. juuni 2009

Eesti hunta võidupüha
Krister Paris, Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanik
Eesti Päevaleht, 18. juuni 2009 00:00

http://www.epl.ee/artikkel/471583

6. analyytik - 18. juuni 2009

Enn Tarto: uus eriolukorraseadus on ohtlik
Eesti Päevaleht, 18. juuni 2009 13:01

http://www.epl.ee/artikkel/471650

***

Nojah. Tuleb vist tõesti tõdeda, et arusaam, et tegemist on natsionaalfašistliku huntaga, on tänaseks päevaks juba täielik mainstream.

7. analyytik - 18. juuni 2009

Suikumine rahvuslikku (surma)unne
17.06.2009
MART UMMELAS

http://20aastathiljem.blogspot.com/2009/06/suikumine-rahvuslikku-surmaunne.html

8. Mart - 18. juuni 2009

riigikogus hääletamisel puudusid kummalisel kombel just need, kelle fraktsioonikaaslased vastu hääletasid. lisaks hiilgas puudumisega reiljan, sinna oleks võind sulgudesse seletuse järgi panna, et: puudus (vangis) :P majoneesikindral rsk kah puudus ja mikser lödipüks
rohelised on muidugi oma vaimse potentsiaali ja meelsuse sellega ära tõestanud

9. Kristjan - 18. juuni 2009
10. Oudekki - 18. juuni 2009

Noh, kui Meikar ei oleks oma vaateid (osaliselt nagu ta ise vàidab) maha myynud ja yks rohelistest oleks veel puudunud, siis ei oleks ka eelnòu làbi làinud…

Neile nàitan nàpuga, sest just Meikar ja Lotman (kes ei hààletanud) kònelesid, et sellist seadust ei tohi vastu vòtta :)

11. Mart - 18. juuni 2009

jou meikari puhul meenutaks, et taolise seaduse poolt hääletamine kahtlemata lähendab teda südames veelgi tiibeti rahvale, seda valikut tiibetlased kahtlemata mõistaksid, või siis hiinlased, vahet vist pole, kui oled reformierakonnast

12. Mart - 20. juuni 2009

tra meikar on kah presidendile sama kirja saatnud, lotman ka. uus tase eesti poliitikas. selle peale poleks vist savisaar ka tulnud.

13. Hubbil - 23. juuni 2009

Kurb lugu kaimas praegu Eesti valitsuses. Tuleb meelde valjend kiimas ja koomas. Eesti parlament laheb kohe suvepuhkusele ja kiirkorras voetakse vastu seadusi ja parandusi, sest on nii vaga toenaoline, et sugiseste kohalike valimiste tulemusena praegune valitsus kukub. Mis on uut siin maailmas…Jargmine valitsus, ilmselgelt K, viib parlamendis labi oma rulli uute seaduste mottes. Mul on K suhtes siiski paremad ootused. Savisaar on koige intelligentsem selles pordumajas, pardon ladies.

Tulles tagasi Oudekki pigem ahastava artikli juurde, mul tekkis jarjekordselt assotsiatsioon noukogude ajaga. Kas pole mitte Eesti valitsev eliit noukogude aja produkt? Mottemaailm nende tegelaste jaoks, kes on voimu juures praegu, omab oma juured seal. Oportunism on votmesona.

Suureparane naide on Valgevene Lukashenko, endine sovhoosi direktor. Kes vaidab praegu, et Valgevene on strateegiliselt ja geograafiliselt Euroopa keskus ning ahvardab venelasi partisanisojaga. Kas ei tule meelde Eesti eliidi jutud Venemaa suhtes?

Koosoleku ja sonavabaduse piiramine on Eestis norm. Ma ei tea kas see on hea voi paha, et piirata neid oigusi. Eesti on na tilluke. Voib-olla on see hea. Ma usun, et tanaohtusel nn vabadussamba avamisel laheb nii monegi isiku silm marjaks vaadates seda kultuurilist karjatust.

Koik kuradi teisitimotlejad, kes ei hinda pigem lameda Eesti iseseisvust, lippu ja vappi, tuleb saata maalt valja. Kaasajal on see natuke keeruline, kuid kuskil, naiteks Somaalias, voetaks nad vastu. Orjadeks. Naised…

Ma teen selle nuud kohe selgeks neile, kes arvavad minu isikust midagi halba seoses selle sonavotuga. Ma olen Eesti patrioot. Ma naen vaga palju halba Eesti praeguses situatsioonis ja tema eliidi suhtumises probleemidesse. Koik mis ma kirjutan Eesti teemal on moeldud selleks, et arendada kultuurset vestlust teemal, kuidas Eesti saaks sailitada oma identiteedi ja olla samal ajal majanduslikult oitsev ning sotsiaalselt oiglane. Patrioot on votmesona…

14. renevisu - 25. juuni 2009

Te olete kõik venelaste sabarakud ja idioodid!!!!

Oudekki: Kallis Rene, ma soovitan sul Milli korralikumalt lugeda ja samuti meie kodukorda.

15. patsifist - 26. juuni 2009

normaalne ju. kui miskid siin märatsedes näitasid, et nad ei suuda sõnadega asju selgeks teha siis tulebki nendega teistmoodi suhelda. Poleks teatud tegelased Tallinnas märatsenud poleks ka seadust. Järelikul ise me tahtsime seda olgem siis õnnelikud.

16. mrl - 26. juuni 2009

Aga kas kuskil on defineeritud “korratus”? Asi kisub väga entroopia ja termodünaamika kanti.

17. Spriit - 26. juuni 2009
18. Rain to patsifist - 26. juuni 2009

Ei maksa ju unustada seda kes tegelikult provotseeris märatsemise. Ei saa sugugi kindlalt väita, et märatsemine oli sellisel kujul planeeritud. Planeeritud oli ikkagi koosolek ilmselt. Küll aga provotseeris riik juba nädalaid massirahutusi, teatades igal võimalusel politseijõudude koondamisest Tallinna. Seega vibutati riigi poolt politseiga rusikaid juba ammu enne sündmuseid. Mis on ilmselge provokatsioon. Tasakesi aga kindlalt liigutakse suunas mis võimaldab täielikku diktatuuri. Aprillijamaga loodi soodne pinnas politsei õiguste laiendamiseks ja mäsu valguses oldi sellega üldiselt päri. Nüüd siis jälle midagi uut. Ja on vaja veel vaid veidi muudatusi kui ühel hetkel võib näiteks valitsev režiim öelda, et ahh, enam me valimisi ei korralda. Ja ennäe imet – meelt avaldada sa ei saa ja kõigele lisaks on nende otsus veel täiesti seadustega kooskõlas. Sinna me liigume.


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: