jump to navigation

Hurraa Eesti kodanikuühiskonnale!!! 1. juuli 2009

Posted by Oudekki in kodanikeühiskond, meeleavaldused, poliitika.
trackback

PugnoChiusoMa ei mäleta, kunas ma nii väga rõõmustasin kuulates presidendi – ükskõik millise – väljaütlemisi. Ma ei tea, kas ma olengi kunagi niimoodi mööda tuba tantsinud, nagu siis, kui ma lugesin presidendi mõistlikke ja kaalutletud sõnu Eesti demokraatia mustal esmaspäeval vastuvõetud seaduste kohta.

Õnnelik ei ole ma ainult selle pärast, et president on ratsionaalne ning juriidiliselt mõtlev demokraatlik inimene. Olen õnnelik kuna meid, ratsionaalselt mõtlevaid demokraatiat väärtustavaid inimesi on palju ning me oleme suutnud killukese panustada, et meie ühiskond püsiks õiglusel ja mitte veritasul, et meie ühiskond väärtustaks ka neid, kes tahavad imelikku või veidrat, et me väärtustaksime üksteist… Aitäh, kallid kaaslased, kes te kirjutasite presidendile, kes te toetasite kirjutajaid, kes te väljendasite oma mõtteid ausalt ja sirgjooneliselt, aitäh olemas olemast. Täna ma räägin Bologna tänavatel kõigile, kui suurepärasest riigist ma tulen.

President Ilves vaidlustas neli seadusemuudatust.

Esiteks, riigipea ei nõustu kavatsusega lubada kokkuleppemenetlust tapmise, väljapressimise, terrorismi ja teiste väga raskete kuritegude puhul. Praegu ei ole sellised kokkulepped lubatud.

„Kokkuleppemenetlus, kus süüdistaja ja kaitsja lepivad karistuse kokku tõendite kohtuliku uurimiseta, võib küll lihtsustada prokuratuuri tööd tõendite kogumisel ja vähendada kohtute koormust, ent pisendab kohtuliku õigusemõistmise tähendust eriti just raskete kuritegude puhul, olgu need siis suunatud riigi või konkreetse isiku vastu,” kommenteeris riigipea.

Teiseks ei nõustu president Ilves seadusemuudatusega, mis hirmutab riigivastases kuriteos süüdimõistmisega meeleavalduste korraldajaid.

“Inimestele peab olema tagatud põhiseaduslik õigus korraldada rahumeelseid koosolekuid ning korraldajatele ei pea laienema vastutus võimalike tegude eest, mida saadavad korda teised,” ütles riigipea, kes taunib ka olukorda, kus korratuse mõiste on jäetud avamata, mistõttu ei saa välistada, et selle alla mahutatakse registreerimata avalik koosolek.

“Kui inimest karistatakse sellises “korratuses” osalemises kutsumise eest, millega pelgalt võib kaasneda rüüstamine, purustamine või süütamine, muutub põhiseaduslik kogunemisvabadus sisutuks,”
ütles president Ilves, meenutades, et iga sündmuse või teoga võib ju kaasneda teisi sündmusi ja tegusid.

“Oluline on ka põhimõte, et karistusseadustik ei saa tegeleda tõenäosusprobleemidega, vaid peab sisaldama õigusselgust eriti selliste tegude suhtes, millega kaasnevad kriminaalõiguslikud tagajärjed,” kommenteeris president Ilves. “Seesugustes küsimustes peab valitsema vastutuse ja mõistete täielik selgus, mida on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus.”

Kolmandaks vaidlustas riigipea oma otsuses seadusemuudatused, mille järgi võetakse naturalisatsiooni korras omandatud Eesti kodakondsus automaatselt ära ka siis, kui isik on süüdi mõistetud kuriteos, mis ei ohusta riigi püsimist ja julgeolekut.

“Inimeselt kodakondsuselt võtmine selle eest, et ta näiteks ületas kunstivabaduse piire Eesti lipu või hümni käsitlemisel, ei ole demokraatlikus õigusriigis kohane ja vajalik,” ütles president Ilves. “Nii on kodakondsuse äravõtmine riigi julgeolekut mitteohustava teo eest vastuolus põhiseaduses sisalduva demokraatliku õigusriigi ja kitsamalt proportsionaalsuse põhimõttega.”

Riigipea hinnangul tuleb demokraatliku riigi seadusloomes tänapäeval juhinduda enam kui kaks aastatuhandet tagasi Vanas-Roomas öeldust: seadusi ei või teha viha ajel, neid tuleb teha õigluse ajel.

Neljandaks vaidlustas president Ilves ka seadusemuudatuse, mis puudutab Eesti Vabariiki kahjustavate valeandmete levitamist, kui sellega kaasnes oht avalikule korrale.

“See kitsendab lubamatult teadus- ja väljendusvabadust,” kommenteeris riigipea. “Demokraatlik riik ei pea seaduse jõuga tagama nn ametlikku ja ainsat ajaloolist tõde. Teadlase ja ajakirjaniku hirmutunne riikliku surve ees peab õigusriigis olema välistatud.”

Advertisements

Kommentaarid

1. ninataga - 1. juuli 2009

Teise punkti juures jääks mina eriarvamusele. Eriti selles kontekstis, et massilised korratused nüüd alles hakkavad… Muude asjadega peaks seadust veidi muutma – konkreetseks muutma.
Kuid pronksöö kordus tuleb, kui teist punkti jäigaks ei muudeta….

2. Oudekki - 1. juuli 2009

Ma juhiks tähelepanu sellele, et seadus konkreetseid lõhkujaid ja kahjutekitajaid lubab karistada ning seda ka kaks aastat tagasi toimunu puhul tehti. Korraldamispunkt lõhkujaid ja rüüstajaid üldse ei puuduta, puudutab aga seaduskuulekaid inimesi.

Kogunemine on demokraatias oluline. Ma arvan, et kui kogunemine oleks vähem stigmatiseeritud, siis praegust töölepinguseadust niisugusel kujul ka ei oleks, sest inimesed oleks juba terve aasta enne tänavatel protestinud, selle käigus koos arutanud, mis ja kuidas ei sobi – ning sellest oleks ka häid ideid võinud välja kasvada.

Mulle väga meeldib see presidendi osutus, et iga tegu võib kaasa tuua teisi tegusid ning et seadus ei tegele tõenäosusprobleemidega.

3. indrek - 1. juuli 2009

Mul on hea ja rahulik tunne. Suur tänu aktiivsetele tegijatele.

Aga Presidendi paljudest tarkadest lausetest meeldis mulle tema soovitus arvestada, et ka tänapäeval tuleb demokraatliku riigi seadusloomes juhinduda enam kui kaks aastatuhandet tagasi Vanas-Roomas öeldust:

seadusi ei või teha viha ajel, neid tuleb teha õigluse ajel.

4. ninataga - 1. juuli 2009

Ma arvan, et enamikest läks see pronksöö nii mööda, et ei puudutanud. Samuti see demokraatia ja liberaalsus viib meid selleni, et varsti lubatakse mida iganes – lõhkumine ja laamendamine pole aga seadusega keelatud … See hetkel kehtiv seadus on nii hambutu, et see lubab paljut… Ma ei usu, et ametiühing, kes streigib hakkaks laamendama ja kui hakkab, siis peaks olema võimalus neid ka karistada..
Seda demokraatlikku värki oleme me prantsusmaa ja taani noorte rahutuste pealt piisavalt näinud.. seega jään siiski arvamusele, et just seda osa tuleks karmistada – et karistamatuse tunne kaoks – sest liberaalsel ühiskonnal on komme ise alla käia…

Oudekki: “laamendamine ja lõhkumine” on ka praegu seadusega keelatud. Kui ametiühing teeb streigi ja keegi samal ajal laamendab, siis ametiühing ei pea selle eest vastutama.

Sirje: Tegelikult pole üldse loogiline, et ametiühingut saaks süüdi mõista. Selleks, et juriidilist isikut süüdi mõista peaks olema võimalik tõendada, et tegu pandi toime tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kui suva inimene lõhub poe aknaid vms, siis on loogiline, et ta vastutab oma tegude eest, mitte ei vastuta keegi teine. Samas võib olla näiteks too pood olla huvitatud, et kindlustus talle hüvituse teeks. Ametiühingul ju pole otsest kasu akende lõhkumisest.

5. cdg - 1. juuli 2009

Aga kui lõhkumise ja laamendamise vastane seadusandlus nii hambutu on, siis tuleks vast pigem just seda seadusandlust parandada, mitte aga tekitada mingeid ringiga variante mis samas võimaldavad kõiki teisi ka süüdistada …

6. põhjatuse piiril - 1. juuli 2009

See rusikas on küll ääretult nõme. Sõjakas ja vägivaldne, frigiidsusele viitav.

Sirje: võta seda pilti kui psühholoogilist testi ;)
Oudekki: Ülestõstetud rusikas on kodanikuühiskonna sümbol, nüüd ja alati :P

7. nolla - 1. juuli 2009

neljanda punkti puhul, ohjeerum, maytlen!
ei ytle midagi. Muudkui laima ja vassi nii kuis soovid. Tore, jaa tantsima võtab kohe – nagu kass tulisel plekkkatusel

8. duhh - 2. juuli 2009

Tjah, meie riigikogujad on
a) ilmselt ületöötanud, kui ei saanud aru, mille poolt hääletasid
või
b) lihtsalt %@!&@§£@d

Aga rusikas ei tekita küll mingeid positiivseid emotsioone, pigem meenutab “mõisad põlevad, saksad surevad …” või on ärapanemise sümbol.
?

9. Celtic - 2. juuli 2009

Neljas punkt on ju täiesti porno. Kuidas saab seostada hirmutunnet valeandmete levitamisega? Valetajad ja laimajad peaksidki hirmu tundma, ehk jätaks oma valed siis välja kuulutamata. Või tahab herr President öelda, et iga mats võib alustada rahumeeli riigivastast laimukampaaniat kartmata, et sellele mingi karistus järgneks?

10. mirri - 2. juuli 2009

Mul tekkis ka selle rusikaga probleem. Olen lapsepõlvest peale teadnud, et rusika näitamine on päti reaktsioon asjadele, mida ta muuta ei saa. Tegelikult häiris mind see rusika näitamine kõigepealt tennises. Iga õnnestunud punktini viiva efektse löögi korral näitab mängija jõuliselt rusikat. Noh, ja ma hakkasin siis uurima, et mis värk on. Et see sümbol peaks ikka vist praegu midagi muud tähendama, kui ma lapsepõlvest saadik tean.
Jah, ja tuligi välja, et spordis tähendab see lihtsalt:” Jah, ma suudan!” Ilma igasuguse agressioonita vastasmängija suhtes. Sportlik suutmine. Ja suures plaanis, st spordiväliselt, on see kogu maailmas tunnustatud kodanikuühiskonna sümbol.
No mingi emotsionaalne seos on sellel ka tennises kasutatavaga, kuigi liigutus pole päris ühesugune.

11. cdg - 2. juuli 2009

Hirmutunnet kuidas? Sa mine proovi austrias rääkida, et holokaustis ei surnudki 6 miljonit juuti vaid hoopis näiteks 2 miljonit .. siis saad ehk aru miks hirmu tuntakse ..

Oletame, et valitsev võim hakkab Pätsu aega demokraatia musternäidiseks nimetama, Sina tahad aga asja kohta diktatuur öelda (eks ta vaieldav ole) .. ja lõpetad vanglas. Keegi teine tahaks ka, aga vanglasse ei taha .. siis istubki vaikselt..

12. oll - 2. juuli 2009

Ärge selle rusikaga väga kurjustage. See on anarhistide-kommunistide põhiline töövahend läbi ajaloo… seega selle seltskonna jaoks täiesti loomulik sümbol.
Aga presidendi otsuse üle hea meel – osad punktid on põhimõtteliselt valed, osad on väga ebaselgelt sõnastatud.

13. põhjatuse piiril - 2. juuli 2009

kodanikuühiskond>kodanik (kodakondlane)>nii et võitlete siis väga kitsa ringi huvide eest? Eestis elab ka minu teda MITTE EESTI kodanikke> venelasi, ukrainlasi, soomlasi jne…

Oudekki: antud juhul olid need minu teada suures osas kodanikud, kes presidendile kirjutasid. Esindades loomulikult ka mittekodanike huve, sest antud seadus isegi sõnastas mittekodanikega seotud karistusi

14. sirje - 2. juuli 2009

See pildi ümber tekkinud arutelu on päris “huvitav”. Meenutab mulle mu viimase päevalehe artikli kommentaare, kus pooled kommentaatorid arutasid pildil kujutatud isiku rassitunnuste jms üle. Huvitav, kas see on seotud kuidagi kirjaoskusega: et teksti lugemine on liiga keeruline ja siis arutatakse pildi üle? PS! tegelt oli algne plaan panna siniimustvalge rusikas. huvitav, milliseid teooriaid siis oleks tulnud …

aga see, et mingi grupp on kodanikkond või mitte, see on rohkem nagu sõnamäng. on ju veel erinevaid sõnu “rahvaalgatus” näiteks. üldiselt pole ju näiteks kurjategija puhul oluline mis riigi kodanik ta on. kui siin vahele jääb, mõõdetakse kohalike seaduste järgi.

15. Mart - 2. juuli 2009

siin tuleb esile põline teema- üksikisiku roll riigi/ ajaloo arengus ja kujunemises. kui THI asemel mõni teine oleks olnud ja seaduse heaks kiitnud .. mnjah. mis te arvate kas Rüütel oleks veto peale pannud? aga Meri? kas ajaloos on olemas teatud hapra tasakaaluga pöördemomendid, kus üksikisik saab suht oluliselt edasist kulgu mõjutada oma otsustega? kas see eelnõu vastuvõtmine oleks oluliselt muutnud edasist ühiskonna kulgu?

16. marta - 2. juuli 2009

ma arvan, et arutlemine loo autori näojoonte üle ja diskusioon pildi üle, mille artikli autor on VALINUD oma lugu illustreerima, ei ole kaugeltki üks ja sama… need on kaks täiesti ise asja ja kui ülbitsemine teemal “kirjaoskus” Sirje artikli kommentaariumi kontekstis võib-olla ongi õigustatud, siis siinse loo kommenetaariumi osas ta seda ei ole…

mina lugesin käesolevat postitust kõigepealt läbi rss-lugeja, kuhu mulle (enamasti) kahjuks pildid ei paista ning klõpsasin siis postitusel eesmärgiga virtuaalselt küll, kuid ikkagi, suruda kätt Oudekkil ja teistel asjaosalistel ning öelda, et tublid – tõeliselt vajalik algatus ja ääretult kaunis sooritus (ja isegi paraadi ja plakatiteta ja puha :) ) …siis siia jõudes ja esimese asjana püstist rusikat nähes, lahkusin lehelt ega öelnud midagi… ses tõepoolest – esimene mulje on see, et kõigepealt lüüakse sulle siin rusikaga kahe silma vahele ja alles siis, kui keegi veel jaksab/julgeb öeldakse mõned sõnad ka…

st – on tõesti üks ääretult kehvasti valitud illustratsioon…

samas ürituse tähtsust silmas pidades on see pildike siin ikkagi olematu näitaja ja diskussioon selle üle tõesti natuke tähenärimise moodi… Oudekki, ma rusikaga vastu vehkima ei hakka, aga luba ma ulatan sulle mõned õied, see ON üks tähtis võit, hurraa!

*

osas, et mõistet “kodanikuühIskond” tuleks siinkohal tõlgendada võimalikult laialt, olen Sirjega nõus…

Oudekki: aitäh! Ülessirutatud rusikaga ei löö mitte keegi mitte kedagi, see on lihtsalt rõõmu väljendust, ikka viskad käed üles ja hüüad hurraa… Aga lihtsalt, et oleks selge, et pole rooma tervitus :) :) :) Püüdsin teha sinimustvalget või lilledega, aga ei töötanud.

17. Gallacher - 3. juuli 2009

“See pildi ümber tekkinud arutelu on päris “huvitav”. Meenutab mulle mu viimase päevalehe artikli kommentaare, kus pooled kommentaatorid arutasid pildil kujutatud isiku rassitunnuste jms üle”

IRW!

Sirje: Muidugi, kallis, ma armastan oma fännklubi, kuigi ta on väike. Ka sinu jaoks on mul kohake südames olemas :)

18. sirje - 3. juuli 2009

mart. ma pole leidnud pädevat vastust selle üksikisiku rolli tõestuse kohta. aga ma arvan, et hetkel on hea, et teema siiski laiemale arutelule jõudis. meil hulk seadusi on tulnud vaikselt ja viuhti. pärast kuuled, et näe mis. ma arvan, et kui ühiskonnas rohkem räägitakse kõigile olulistest asjadest, on oodata paremaid tulemusi, kui siis kui ei räägita. poliitikutel võib jääda mulje, et nad võivad kõike teha ja rahval on niikuinii mulje, et ega nad ei saa midagi teha. antud juhus tõestab, et midagi saab ikka rahvas ka teha ja poliitikud pole ainujumalad.

19. ants - 3. juuli 2009
20. Kristjan - 3. juuli 2009

Masso on tiba naljakas jah. Kui veebruaris oli seaduseelnõu kritiseerimine veel selgelt Eesti-vastane tegevus, siis täna tundub juba päris tore, et selline seadus läbi ei läinud. Hea vähemalt, et demokraatial kui väärtusel on Eesti järel teine auhinnaline koht. Oleks Masso päriselt nii suur demokraatia sõber, kui ta väidab, küllap oleks ta siis ise allkirjade ja kirjade kampaania korraldanud.

Aga nagu artiklist võib välja lugeda: näidisdemokraatiat on vaja selleks, et Euroopa ees head nägu teha, karme seadusi on vaja selleks, et riigis kord majja lüüa, demokraatlikult valitud valitsejate kõik teod on iseenesest demokraatlikud. Reinsalu ja Vaheri truu järgija…

21. Juhan - 3. juuli 2009

Head sõbrad,

üks parimaid teoseid õiglasest kodanikuühiskonnast on Frederic Bastiat sulest ilmunud “The Law”

Ostke ja lugege. Tõsiselt hea asi:

http://www.amazon.com/Law-Frederic-Bastiat/dp/1596059648

22. duhh - 3. juuli 2009

Paneme edasi rusikateooriat.
Mulle tundub, et “jah, ma suudan” on enda rahustuseks otsitud. Vähemalt meie kultuuris ei tekita see küll taolisi seoseid. Ehk kusagil mujal maailma nurgas?
Usun, et tegelikult mõeldakse sel hetkel “said, raisk”. Kaunimad mõtted (“sport – see on rahu”, “jah, ma suudan” jt) tulevad 15 sekundit hiljem, kui teineteisele kätt antakse.
Ehk nagu Marta ütles – kehvasti valitud illustratsioon.

Oudekki: olles seitse aastat kergejõustikku teinud ja oma lõbuks ka tennist harrastanud, siis arvan, et tennises on palju olulisem see, mida sa ise suudad, mitte see, kas sa teed vastasele ära. Teed ära siis, kui ise oled tubli. Taaskord: kui mina olen rõõmus, siis ma tõstan käe kokkusurutud rusikaga – näitamaks, et me kõik koos, nagu näpud rusikas, suudame. Meie, mitte mina üksi.

23. Mart - 3. juuli 2009

@ sirje – 3. juuli 2009
nii ongi, see ühiskonna kaasamine eluliselt tähtsate otsuste vastuvõtmisele. usun et THI tõi oma vetoga kodanikuühiskonnale ülemineku aastate jagu lähemale, võrreldes olukorraga mis oleks järgnenud eelnõu võimaliku läbiminekule.

24. mihkel - 6. juuli 2009

Mis tennisest te räägite? Kõik teavad (vähemalt Oudekki teab kindlasti), et ülestõstetud rusikas, just sellisel kujul, on paljude vasakäärmuslikke liikumiste, marksistide, kommunistide sümbol…


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: