jump to navigation

Kreeklased mõistavad seda 31. mai 2010

Posted by toimetus in Euroopa, kodanikeühiskond, majandus, poliitika, tõlkelood.
trackback

Kreeklaste terviseks. Nemad teavad mida teha, kui korporatsioonid röövivad ja rüüstavad nende riiki. Nad teavad mida teha, kui Goldman Sachs ja rahvusvahelised pankurid mängivad kokku nende võimueliidiga, et võltsida majandusandmeid ning siis miljardite peale kihla vedada, et Kreeka majandus variseb kokku. Nad teavad mida teha siis, kui neile öeldakse, et nende pensioneid, toetusi ja töökohti tuleb vähendada, et maksta korporatiivsetele pankadele, kes esmajärjekorras neile vee peale tõmbasid. Kuuluta välja üldstreik. Tänavarahutused. Lülita välja linnakeskused. Viska värdjad välja! Ära pelga klassisõja keelt – rikkad versus vaesed, oligarhid versus kodanikud, kapitalistid versus proletariaat. Kreeklased, erinevalt enamikust meist, mõistavad seda.

Kreeka eelmine parempoolne valitsus valetas riigi eelarvepuudujäägi suuruse kohta. See ei olnud mitte 3,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist, vaid 13,6 protsenti. Ning nüüd paistab, et Hispaanias, Iirimaal, Itaalias ja Portugalis on majandusega asjad niisama halvad kui Kreekas. Põhjus miks euro on kaotanud 20 protsenti oma väärtusest viimase mõne kuu jooksul. Mõnedsajad miljardid toetusi teistele vaaruvatele Euroopa riikidele, nagu meie endi [USA] toetused, on ainult hävingut edasi lükanud. Põhjus miks USA aktsiaturg on vabalanguses ning kulla hind kerkib kiiresti. Ameerika pankadel ei ole probleemseid positsioone Kreekas, aga Kreeka, nagu enamik majandusteadlasi möönavad, on alles algus. Wall Street on teinud suuri investeeringuid teistesse Euroopa riikidesse ja kui kokkukukkumine algab, siis kolisevad ja pragunevad meie enda majanduse alussambad niisama valjusti kui kollaps Ateenas. Korporatiivsed ülemisandad nõuavad, et ka meie rakendaksime meeletut kontrolli ja kärpeid või vastasel juhul näeme krediidi kokkukuivamist. Neil on raha ja võim, et meile haiget teha. Saab olema rohkem töötust, rohkem isiklikke ja ärilisi pankrotte, rohkem probleeme hüpoteeklaenudega ja rohkem inimeste viletsust. Ja korporatiivne riik, hoolimata nendest kannatustest, surub meid jätkuvalt üha sügavamale võlgadesse, et sõda pidada. See kasutab hirmu, et hoida meid passiivsetena. Meid kurnatakse ära sisemiselt. Meie majandus on niisama mäda kui Kreeka majandus. Ka meie laename iga päev miljardeid, et pinnal püsida. Ka meil on vapustav puudujääk, mida pole võimalik mitte kunagi tagasi maksta. Pange tähele Euroopa juhtide hirmutavat retoorikat.

“Euro on hädaohus”, ütles seadusandjatele eelmisel nädalal Saksamaa kantsler Angela Merkel, kutsudes neid üles heaks kiitma Saksamaa osa toetuste plaanis. “Kui me ei tõrju tagasi seda hädaohtu, on tagajärjed Euroopa jaoks ettearvamatud ning tagajärjed väljapool Euroopat ettearvamatud.”

Väljaspool Euroopat ehk USA. Kreeka Kostas Karamanlise parempoolne valitsus, mis oli võimul enne praegust George Papandreou valitsust, tegi seda, mida tegid vabariiklased George W. Bushi võimu ajal. Nad rüüstasid maksumaksjate fonde, et et rikastada oma korporatiivseid isandaid ja riiki pankrotti ajada. Nad varastasid sadu miljoneid dollareid isiklikelt eelpensioni ja pensioni arvetelt, kuhu olid aastaid aeglaselt kogunud raha kodanikud, kes olid olnud ausad ja töökad. Nad kasutasid massipropagandat, et panna elanikkonda kartma terroriste ning loobuma kodanikuõigustest, kaasa arvatud habeas corpus. Ja samal ajal kui Bush ja Karamanlis koos korporatiivse kuritegeliku klassiga, keda nad tagant õhutasid, elasid erakordses luksuses, öeldi harilikele töötavatele meestele ja naistele, et nad peavad taluma veelgi rohkem valu ja kannatusi. See on feodaalne kurnamine. Peab saabuma hetk, kus isegi Ameerika avalikkus – kes ikka veel usub muinasjutte, et isiklik tahtejõud ja positiivne mõtlemine viib edule – mõistab, et eile oli minevik.

Me oleme näinud neid rangeid kokkuhoiumeetmeid juba varem. Ladina-ameeriklased, nagu ka venelased, sunniti IMF-i ja Maailmapanga poolt vähendama sotsiaalteenuste hulka, lõpetama toetused esmatarbekaupadele ja toidule ning drastiliselt vähendama keskklassi – demokraatia alustala – sissetulekute taset riigi rahanduspoliitika eest vastutamise nimel. Väikesed eraettevõtjad, iseäranis põllumehed, hävitati täielikult. Riiklikud tööstused müüdi maha korrumpeerunud valitsusametnike poolt kapitalistidele summade eest, mis katsid vaid murdosa nende väärtusest. Erinevad riiklikud teenused privatiseeriti.

See mis juhtus Kreekas, mis juhtub Hispaanias ja Portugalis ning mis hakkab juhtuma siin, sellistes osariikides nagu California, on globaalse, valgekraeliste kurjategijate klassi töö. Ükski valitsus, sealhulgas ka meie oma, ei hakka neile vastu. Meie asi on seda teha. Barack Obama on lihtsalt viimane kattevari, mis maskeerib korporatiivset riiki. Tema administratsioon teenib korporatiivseid huvisid, mitte meie omi. Obama, nagu Goldman Sachs või Citybank, ei taha, et avalikkus näeks, kuidas Föderaalreserv toimib kui eraarve ja pangaautomaat Wall Streeti jaoks kuid meie kulul. Ka tema on aidanud orkestreerida suurimat jõukuse ümberkantimist altpoolt ülessepoole Ameerika ajaloos. Ta korraldab meie imperialistlikke sõdu, keeldub taastamast kodanikuõigusi ning pole taltsutanud halvavat puudujääki. Tema administratsioon vähendas järelvalveasutusi, mis tegi võimalikuks olukorra, kus BP sai Mehhiko lahe muuta toksiliseks sooks. Pole sugugi juhus, et Obama keeldus sekkumast lahe ökosüsteem päästmisest, et kahandada gaasi- ja nafta korporatsioonide kuritarvitusi. Ta teab kus asub võim. Center for Responsive Politics andmetel on BP ja selle ametnikud viimase 20 aasta jooksul andnud rohkem kui 3,5 miljonit $ üleriigiliste valimiste kandidaatidele ning kõige suurem osa nende rahast läks Obamale.

Me seisame silmitsi maailma finantssüsteemi kollapsiga. See on globaliseerumise lõpp. Ja nendel viimastel hetkedel rikkad püüavad saada kõik, mida nad suudavad, kuni selleks veel on aega. Korporatismi, militarismi ning sise- ja välisluure – enamiku nende tööst teevad lepingulised erafisrmad – ühtesulamine on andnud neile korporatsioonidele hirmuäratavad kontrollimehhanismid. Mõtle sellest, nagu kreeklased teevad, kui teatud sorti võõramaisest okupatsioonist. Mõtle Kreeka tänavarahutustest kui võitlusest vabaduse eest.

Dwight Macdonald tõi välja, millised on tagajärjed meiesarnasel kultuuril, kus sõjapidamine on “normaalne eksisteerimise laad”. Pideva sõja kontsept, mis lipsas käest teoreetikutelt, kes tegutsesid enne 19. sajandi ja 20. sajandi alguse reforme ja ühiskondlikke liikumisi, sealhulgas Karl Marx, on jätnud ühiskondlikud reformijad võimetuks tegelema selle efektiivse masside kontrollimise mehaanismiga. Vanad reformistid suunasid oma fookuse siseriiklikusse klassivõitlusesse ning, nagu Macdonald märkis, mitte kunagi ei töötanud välja “adekvaatset teooriat sõja poliitilisest tähendusest.” Kuni see lünk pole täidetud, hoiatas Macdonald, “on kaasaegsel sotsialismil jätkuvalt küljes mõneti akadeemiline hõng”.

Oma 1946. aasta essees “The Root Is Man” (“Põhiline on inimene”) kirjeldas Macdonald üksikasjalikult kapitalismi ja permanentse sõja abielu. Tema sõnul ei ole lootust efektiivseks vastupanuks, kuni permanentse sõja majandus ja sellega kaasas käiv mentaliteet pole võidetud. Macdonald, kes oli anarhist, nägi et marksistid ja liberaalne klass Lääne demokraatiates, toetusid oma usus inimprogressi riigi headusele. See usk, ta märgib, on tohutu viga. Riik, ükskõik kas see on kapitalistlik Ameerika Ühendriigid või kommunistlik Nõukogude Liit, õgib lõpuks ära oma lapsed. Ja nii juhtuski: kasutades massipropagandat, et hoida oma elanikkond hirmul ja lõputu sõja seisundis; käies peale, et inimolendid ohverdatakse enne püha turuiidolit või utopistlikku tööliste paradiisi. Sõjaline riik pakub välja pideva vaenlaste voo, olgu nendeks siis germaani hunnid, bolševikud, natsid, nõukogude agendid või islami terroristid. Macdonald mõistis, et hirm ja sõda on mehhanism, mis laseb oligarhidel röövida rahvusliku julgeoleku nimel.

“Kaasaegne totalitarism suudab integereerida massid nii täielikult poliitilisse struktuuri, läbi hirmutamise ja propaganda, et neist saavad oma enda orjastamise arhitektid,” kirjutas ta. “See mitte ei vähenda orjust, vaid vastupidi, suurendab seda – paradoks, mida siinkohal pole ruumi lahti harutada. Bürokraatlik kollektivism, mitte kapitalism, on sotsialismi kõige ohtlikum tuleviku vaenlane.”

Macdonald väitis, et demokraatlikud riigid peavad lammutama igavesti jätkuva sõja majanduse ja sellega kaasneva propaganda. Nad peavad toimima ja valitsema toetudes mitte ajaloolistele vaid rohkem esoteerilistele väärtustele nagu tõde, õigus, võrdsus ja empaatia. Meie, liberaalne klass, alates kirikust ja ülikoolist kuni ajakirjanduse ja Demokraatliku Parteini, avaldades austust praktilistele ettekirjutustele, mida nõuab võlts riigivalitsemiskunst ja seadusandlus, on kaotanud oma moraalse hääle. Liberaalid teenivad vääraid jumalaid. Uskumist progressi läbi sõja, teaduse, tehnoloogia ja tarbimise on kasutatud selleks, et õigustada nende mitte-ajalooliste väärtuste jalge alla tallamist. Ja globaliseerumise ettekirjutuste pime aktsepteerimine, traagiline ja väär uskumus, et globaliseerumine on vältimatu progressi vorm, on võib-olla kõige täiuslikum illustratsioon Macdonaldsi mõttele. Valik ei ole mitte turu vajaduste ja inimolendite vajaduste vahel. [Niisugusel puhul] ei peaks olema üldse mingit valikut. Ja kuni me murrame end vabaks sellest, et me teenime inimliku progressi fiktsiooni, kas see tuleb siis korporatiivse kapitalismi või mõne uu utopistliku visiooni vormis, me jätkame enda nõrgendamist ja põlistame mittevejalikku inimlikku viletsust. Nagu streikijate massid Ateenas mõistavad, need ei ole mitte pangad, mis on olulised, vaid inimesed, kes kasvatavad lapsi, ehitavad üles kogukondasid ja säilitavad elu. Ja kui valitsus unustab keda ta teenib ja milleks ta eksisteerib, siis tuleb see välja vahetada.

“Progressiivne teeb oma ideoloogia keskpunktiks Ajaloo”, kirjutas Macdonald essees “The Root Is Man”. “Radikaal paneb sinna Inimese. Progressiivse hoiak on optimistlik nii inimloomuse (mis tema arvates on hea, ning järelikult kõik mida on vaja, on muuta institutsioone, et anda sellele headusele šanss toimida) kui ka võimaluse suhtes mõista ajalugu teadusliku meetode läbi. Radikaal on, kui mitte päris pessimistlik, siis vähemalt rohkem tundlik duaalse loomuse suhtes; ta on skeptiline teaduse võimeksuse suhtes seletada asju teisele poole teatud punkti; ta on teadlik traagilisest elemendist inimese saatuses, mitte ainult täna, vaid kollektiivses mõttes (Ühiskonna või Töölisklassi huvid); Radikaal rõhutab individuaalset südametunnistust ja tundlikkust. Progressiivne lähtub sellest, mis tegelikult toimub; Radikaal lähtub sellest, mida ta tahab, et toimuks. Esimesel peab olema tunne, et Ajalugu on ‘tema poolel’. Teine käib mööda teed, millele osutab tema enda individuaalne südametunnistus; kui ka Ajalugu käib sama teed mööda nagu tema, siis on ta rõõmus; aga ta on visa, et järgida pigem seda, ‘mis peaks olema’ kui seda, ‘mis on’.

***

Originaal: Chris Hedges. 24. mai 2010 The Greeks Get It, TruthDig.com.

Advertisements

Kommentaarid

1. pennu - 31. mai 2010

See artikkel on tugevalt kaldus, kuna jätab mainimata, et Kreekas oli võimul Euro tulekul ja sellele eelneval statistika võltsimisel vasakpoolne PASOK. Kokkuvõttes on terve(!) poliitiline eliit süüdi ja see, et üks süüdistab eelnevat… loll on kes vabandust ei leia.

Kuigi see on tõde, et kreeklastele tehakse meeletult liiga ja kujundlikult lüüakse risti samasuguste skeemitamiste eest mida ka teised EL riigid harrastavad.

Eurostati raport Kreeka statistika võltsimise kohta enne Eurot:
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/GREECE/EN/GREECE-EN.PDF

2. Manjana - 31. mai 2010

kuna Eesti üldsus on kõvasti kaldu teisele poole, siis tundus sobiv olevat. on jah kaldus, kohe kõvasti :D

Kreeka tingimustes on PASOK umbes nagu Keskerakond või reformikad. Kreekas on olemas eriti tugev kommunistlik partei ja hulk igasuguseid vasakpoolsemaid.

3. Tank - 31. mai 2010

“Kreekas on olemas eriti tugev kommunistlik partei ja hulk igasuguseid vasakpoolsemaid”.

Mida sellisest riigist tahtagi?

Manjana: Ma ei tea, mida sa tahad. Äkki samasugust riiki, nagu Eesti, kus on 3 suuremat parteid ja kõik avalikult nende järgi roomavad?

4. asd - 9. juuni 2010

mulle jääb arusaamatuks, mida looga öelda tahetakse.

5. Oudekki - 9. juuni 2010

asd, siis aitab kui veelkord läbi loed ja natukene aeglasemalt.

6. asd - 10. juuni 2010

_Kuuluta välja üldstreik. Tänavarahutused. Lülita välja linnakeskused. Viska värdjad välja! Ära pelga klassisõja keelt – rikkad versus vaesed, oligarhid versus kodanikud, kapitalistid versus proletariaat. Kreeklased, erinevalt enamikust meist, mõistavad seda._
kreekas kasutatav retoorika on midagi muud ja klassivõitlusega on seal vähe tegemist, kui teatav väiksem inimgrupp välja arvata.

_Korporatiivsed ülemisandad nõuavad, et ka meie rakendaksime meeletut kontrolli ja kärpeid või vastasel juhul näeme krediidi kokkukuivamist. Neil on raha ja võim, et meile haiget teha. Saab olema rohkem töötust, rohkem isiklikke ja ärilisi pankrotte, rohkem probleeme hüpoteeklaenudega ja rohkem inimeste viletsust._
hea, et reptiilidest tulnukad need nõudjad veel pole. kuna ümbritsevast jutust on selge, et laenu najal elamisest on tüüp ka ise aru saanud, siis mis haiget tegemist jutt see käib. ikalduste isikustamine on huvitav nähtus.

_Väljaspool Euroopat ehk USA._
ameeriklase kirjutatud. ilus.

_Me oleme näinud neid rangeid kokkuhoiumeetmeid juba varem. Ladina-ameeriklased, nagu ka venelased, sunniti IMF-i ja Maailmapanga poolt vähendama sotsiaalteenuste hulka, lõpetama toetused esmatarbekaupadele ja toidule ning drastiliselt vähendama keskklassi – demokraatia alustala – sissetulekute taset riigi rahanduspoliitika eest vastutamise nimel._
okei. aga kuhu jäid soovitused, et kust kärpida tuleks?

_Ta korraldab meie imperialistlikke sõdu, keeldub taastamast kodanikuõigusi ning pole taltsutanud halvavat puudujääki._
oeh. obama kui jumal?
1. imperialistlikud või mitte, siinkohal selle pihta vaidlema ei hakkaks, sõdu ei lõpetatata nii.
2. milliseid kodanikuõiguseid täpsemalt?
3. puudujäägi taltsutamine peaks välja nägema kuidas?
mitte arvamuslugu vaid virin, kuidas kõik halvasti on, ja et keegi (jumal? obama?) peaks ameerika uuesti suureks tegema.

_Tema administratsioon vähendas järelvalveasutusi, mis tegi võimalikuks olukorra, kus BP sai Mehhiko lahe muuta toksiliseks sooks. Pole sugugi juhus, et Obama keeldus sekkumast lahe ökosüsteem päästmisest, et kahandada gaasi- ja nafta korporatsioonide kuritarvitusi._
kust oleks pidanud kärbete ajal tulema rahad järelvalveasutuste suurendamiseks?
teiselt poolt avaldatakse tugevat survet usa administratiivsete ametite kokkutõmbamise poole.
seoses praeguse olukorraga võib ilmselt täiesti suvalise juhtumi juures tõmmata paralleele seotud ametkondade vähendamisega, sest praktiliselt neid kõiki ongi vähendatud :)

_Me seisame silmitsi maailma finantssüsteemi kollapsiga. See on globaliseerumise lõpp. Ja nendel viimastel hetkedel rikkad püüavad saada kõik, mida nad suudavad, kuni selleks veel on aega._
maailmalõpuga ähvardamine. tore.

_Mõtle sellest, nagu kreeklased teevad, kui teatud sorti võõramaisest okupatsioonist._
kreeklased ei mõtle kui võõramaisest okupatsioonist, vähemalt mitte nii ühtselt kui antud lugu väidab.
kreeklased on süüdistanud enamasti valitsust või ennast (kogu riigi tähenduses), skandalistid välja arvatud, need süüdistavad kõiki teisi.

_“The Root Is Man” (“Põhiline on inimene”)_
ma pole seda esseed või õigemini esseesid lugenud, aga pakun, et õigem tõlge oleks “põhjus on inimene”.

_Uskumist progressi läbi sõja, teaduse, tehnoloogia ja tarbimise on kasutatud selleks, et õigustada nende mitte-ajalooliste väärtuste jalge alla tallamist._ teadus ja tehnoloogia ei ole tõesti kuidagi progressiga seotud. tarbimist ja sõdu on erinevaid.

üsna sihitu visklemine erinevate teemade vahel. autor on tahtnud kuidagi ühte sulandada korporatiivsete ülemisandate valitsetud usa, selle võrdluseks kreeka streigid ja rahva meelsuse ja põhjenduseks dwight macdonaldi esseed. alates hetkest kust need sisse tuuakse, muutub lugu aga nende esseede ümberjutustuse ja hinnangu vahepealseks, ilma korraliku struktuurita, mis juttu eelnevaga seoks.

kahjuks ei ole ta võimeline korralikult seotud juttu kirjutama. sorry.

7. Manjana - 10. juuni 2010

asd. meeldiv, et sa nii põhjalikult vastasid. mina näen sinu vastuses peamiselt meelepaha sel teemal, et antud arvamusloos on väljendatud teatud grupi mõtteid ja see grupp pole piisavalt tsentristlik, ehk keskmise inimese lihvitult ümmargune arvamus, nagu neid meie ajalehtedes pidevalt ilmub.

selle loo tõlkeväärtus eestlaste jaoks just selles seisabki, et ka vähemusgrupi arvamus tasub lahtikirjutamist. see, et seal ei ole pakutud konkreetseid lahendusi, tuleneb asjaolust, et kui on olemas mingi laiemalt heakskiidetud nägemus (näiteks, et IMF annab alati häid majandussoovitusi, mida endised sotsriigid sõnasõnalt ja vastuvaidlemata täidavad), siis selleks, et taolist arvamust muuta, on esimese käiguna vaja tekitada kahtlus väite õigsuses ja alles hiljem saab jagada konkreetseid soovitusi.

ehk – me peaksime oma ajakirjanduses saama üle keskpärasusest, kus arvamuslood väljendavad ainult võimulolijate seisukohti ja vähemusgruppide arvamused ei loe ja kuuluvad vaid naeruvääristamisele.

8. Oudekki - 10. juuni 2010

Muide, mind hakkas huvitama, millisel alusel sa, asd, väidad, et klassivõitlusega on Kreeka retoorikal vähe pistmist? Ka seal oli näiteks juba enne konkreetseid sündmusi opositsioonis pikalt kasutuses loosung “meie teie kriisi kinni ei maksa” (nagu peaaegu igal pool Euroopas), mis on puhtalt klassivõitluslik loosung :)

Aga muidu, nagu Sirje ütles, sinu esitatud küsimused on huvitavad, kuna autor seda blogi ei loe, siis ehk pakuksid omapoolseid vastuseid, siis on arutelu konstruktiivsem.

9. asd - 10. juuni 2010

manjana, asi ei ole grupi mõtlemises. ma ei kirjutanud kommentaari ta vaadete halvustamiseks. inimese vaated on tema enda omad ja nende väljendamine on iga inimese õigus.

aga. ei ole hästi aru saada täpsest grupi olemusest. alustatakse klassikaliselt vasakult ja jõutakse macdonaldini, kes paistis olema pigem anarhist, sealjuures (ilmselt seoses elu- ja kirjutamisajaga) antisotsialist ja -kommunist.

vähemusgrupi arvamuse tutvustamiseks on tekst liiga keeruline (pigem keeruliselt kirjutatud, mitte sisult) ja, nagu ma eelnevalt olen öelnud, minu arust liiga seosetu. ma pidin antud jutu kaks korda üle lugema, et aru saada ja korra inglisekeelselt ka, et veenduda kas asi on äkki tõlkes (ei ole tõlkes, algtekst ei ole parem). veetsin ka veidi aega otsides macdonaldi esseid ja nendes väljendatud seisukohti, et saaks avaldada oma arvamust autori kokkuvõtte pädevusest (kahjuks ebaõnnestunult).

naeruvääristamise osas – ma ei leia, et vähemusgruppide arvamused ei loe. aga kui avaldada antud loo kvaliteediga jutt ajakirjanduses just vähemusgrupi arvamusena, siis, anna andeks, ma leian, et see lugu (mitte vaated) oleks naeruväärne täiesti õigusega.

poliitika ja poliitilised seisukohad EI pea olema väljendatud paljusõnaliselt ja keeruliselt. näited, viited on oma kohal, kuid peaksid olema selgelt väljendatud ja arusaadavad.

mina su teise lõiguga ei nõustu. kui kritiseerida praegu toimivat, siis paku lahendusi. ei pea olema konkreetne, et teeme homme ja seda, aga mõtlemissuuna väljatoomine oleks mõistlik. antud artiklis pole selles osas üldse midagi. võttes võrdluse meie kohaliku poliitikaga, siis on kirjatükk stiilis ‘savisaar/ansip on süüdi’ ja kõik.

10. asd - 10. juuni 2010

oudekki, ma tean neid loosungeid. ma ei peaks neid üheselt klassivõitluslikeks ja need ei ole minu arusaamist mööda rahva enamuse vaatenurk.

vastuseid millele täpselt?

Oudekki - 10. juuni 2010

Kas sa saaksid mõned näited tuua. Mina näiteks ei tea, millistest loosungitest sa räägid. Mina ühe loosungi näite tõin ja see sisaldab klassivõitlust (üheselt klassivõitluslik ei pruugi muidugi olla, heal loosungil mitu sisu).

Vastuseid muidugi sinu poolt esitatud küsimustele – lähtuvalt autori poolt pakutud raamistikust. Kas see raamistik võimaldab neile küsimustele vastata? Kas need küsimused näitavad eelduste mittevastavust reaalsusega?

Mis puutub kvaliteeti, siis minu arvates ei ole antud artikkel kuidagi kavliteedilt viletsam kui Eesti peavooluajakirjandus, lihtsalt vaated ja eeldused on väga teistsugused. Autor on tõepoolest vaadetelt USAs marginaalne ning küllalt äärmuslik, kuid siiski nende vaadete küllalt tüüpiline ning tuntud ja auhinnatud esindaja. Seega, ma arvan, et mõistlik valik tutvustamaks “ka nii võib mõelda”.

Minu isikliku vaate kohaselt oli seda kolumnit väga lihtne lugeda – ja kui see tundub seosetu, siis ka sellest võib teha omi järeldusi :)

11. Ahti - 14. juuni 2010

“kui on olemas mingi laiemalt heakskiidetud nägemus […], siis selleks, et taolist arvamust muuta, on esimese käiguna vaja tekitada kahtlus väite õigsuses ja alles hiljem saab jagada konkreetseid soovitusi.”

Kelle seas kahtluse tekitamisest on ikkagi jutt? Minumeelest suurem osa Eesti elanikest arvab niigi, et valitsus on palju halbu otsuseid teinud, suurfirmad on omakasupüüdlikult kriisile kaasa aidanud, ja poliitika kõrgtasemel tehakse palju ebasündsaid otsuseid. Või ma eksin ja mu tutvusringkond koosneb Eesti suurimatest paranoikutest?

Sellel taustal esineda avaldustega a la “korporatsioonid röövivad ja rüüstavad riiki” on minumeelest suht ebakonkreetne ja ebakonstruktiivne. Mulle tundub see huupi nuiaga vehkimisena, kusjuures haavata saavad peamiselt ausad ja tublid tegelased (keda on palju nii majandusteadlaste, ettevõtjate, kui ka poliitikute seas), sest liiakasuvõtjaist küünikud on ammu paksu naha kasvatanud.

Manjana - 14. juuni 2010

Ahti, kui su tuttavate hulgas selliseid inimesi ei ole, siis küsi oma ema-isa käest, mida nad Kreeka kriisist arvavad. Minu arust on Eesti peavoolumeedia päris ohtralt jaganud arvamust:
*kreeklased on ise kriisis süüdi, sest nad on liigselt raisanud;
*kreeklased on hullud, sest nad lähevad tänavale. meie oleme targad, sest meie õppisime pronksööst;
*kreeklaseid tahetakse aidata (IMF) ja nemad, lollid, lükkavad abi tagasi
*kreeklased on laisad

Ja keskmine eestlane (keskmine eestlane on ühtlasi ka keskealine või vanem) üldjuhul usub mida meedia talle välismaa-asjadest räägib. + keskmine eestlane leiab, et tänaval lärmamine on rumal ja seda teevad kas kiiksuga või tähelepanuvajadusega nimesed. lõunamaalased liigituvad pigem esimesse kategooriasse. keskmise eestlase jaoks pole midagi hullemat kui kellegi eraomandi kallale minnakse – autode põletamine, akende sisselöömine.

12. Ahti - 14. juuni 2010

Kreeka kohta ma tegelt seda ei mõelnudki – see on jah “kauge” ja selle kohta saavad tavainimesed inffi peamiselt peavoolu-ajakirjandusest. Pidasin silmas arvamust omaenda riigi asjadest.

13. Oudekki - 15. juuni 2010

Aga mida kreeklased Eestist arvavad, see on esitatud selle postituse sees:
http://memokraat.ee/2010/06/meie-tapne-vastand-kreeka/

14. a - 5. juuli 2010
15. Manjana - 5. juuli 2010

Tundub, et esimene propagandaohver on selgunud. Keegi usubki, et Mart Laari ajalookäsitlus, kus SSlaste sooritatud juuide tapmine on vaid nõuka propaganda, vastab tõele. President võiks nüüd tagasi astuda.

hexenhammer - 17. august 2010

Kas saaks viiteid?Millises oma raamatus M.Laar siis niimoodi on ennast väljendanud?Vôi oled sa lihtsalt üks valelik demagoog?

Manjana: Küsimused presidendi uskumiste kohta võib ilmselt presidendikantseleile esitada.

hexenhammer - 18. august 2010

Imelik vastus Manjana.

Oudekki: solvangud kustutatud. Palun jääda viisakuse piiresse, vaielda argumentidega, rünnata argumente, mitte isikuid.

16. Tank - 8. juuli 2010

Manjana: “Keegi usubki, et Mart Laari ajalookäsitlus, kus SSlaste sooritatud juuide tapmine on vaid nõuka propaganda, vastab tõele.”

Äkki Manjana täpsustaks, kus on Laar midagi sellist väitnud? Ehk siis täpsustades: kas ja kus on on Laar öelnud või kirjutanud, et organisatsioonil nimega SS polnud juutide tapmisega midagi pistmist?

17. SR - 13. juuli 2010
18. hexenhammer - 18. august 2010

Oudekkile.
Kas Mart Laari aadressil lausvaletamine ei ole solvang ja viiskause piiridest üle astumine?Rääkimata sellest et argumente ei leia Manjana postitusest isegi tikutulega otsides.
Kuidas nimetada inimest kes teadlikult valetab?Kuidas nimetab Oudekki sellist inimest?

Manjana: aga kuidas nimetada inimest, kes väidab, et ameeriklase kirjutatud tõlkeartikkel on minu postitus? Mina seda ei tõlkinud, ega kirjutanud. Aa, mul pohh, kuidas sa mind nimetad, haamer :)

hexenhammer - 19. august 2010

“Keegi usubki, et Mart Laari ajalookäsitlus, kus SSlaste sooritatud juuide tapmine on vaid nõuka propaganda, vastab tõele.”

Kas see lôiguke pärineb sinu sulest Manjana?Ootan viiteid Manjana,vastasel korral vôib sind rahulikult demagoogiks nimetada ja seda ôigustatult,ilma et see endast mingilgi määral solvangut kujutaks.

Manjana: Mul pole midagi selle vastu, et sa mind demagoogiks kutsud. Ei mina viitsi sulle viiteid otsida.

hexenhammer - 20. august 2010

***

Oudekki: Sa tüütasid mu nüüd oma pröökamisega ära. Oma mõtte oled saanud siin avaldada, selle korduvat esitamist koos solavngutega Manjana aadressil ei pea ma selle blogikommentaariumi reeglitele vastavaks. Laari ajalookäsitluse üle vaielda ei viitsi, selle põhiolemus on siin juba kenasti kokku võetud.

19. hexenhammer - 27. august 2010

Ma ei prööka,ma üritan saada konkreetset vastust konkreetsele küsimusele.Tundub et vastuse asemel on lihtsam tsenseerida,vajuta aga nupule ja ebameeldiv postitus kaob…saabub jälle rahu ja vaikus,ainult ladviku poolt heaks kiidetud postitused nagu küpsed naerised reas,silm lausa puhkab peal.

Oudekki: Manjana on sulle vastanud. Mul on tunne, et rohkem ta ka ei viitsi sinuga vestelda, seda kohustust ei ole kellelgi. Kui sa rahul ei ole, siis see on sinu probleem :)

Manjana: “ladvik” on hea sõna. peaaegu sama hea kui “küpse naeris” :D

hexenhammer - 29. august 2010

Ma olen vist selle Manjana vastuse märkamata jätnud?Kas tôesti on Manjana oma valesi ka mône viitega toetanud?

“Küpsed naerised” ei ole mitte halvem sôna kui “pohh”.

20. Tank - 3. september 2010

“Keegi usubki, et Mart Laari ajalookäsitlus, kus SSlaste sooritatud juuide tapmine on vaid nõuka propaganda, vastab tõele. President võiks nüüd tagasi astuda.”

Ma pole küll eriline Laari fänn aga kui juba selliste süüdistustega esineda, võiks ka argumenteerida. Saad hakkama, Manjana?

Manjana: Ilmselt pole erilist mõtet öelda, et antud lauses pole ühtegi väidet, aga ma igaks juhuks ütlen. Kas on vaja näiteks viidet küsimusele: Kas keegi usub, et Manjana ühiskonnakäsitlus, kus venelased on eestis vähemusrahvus, vastab tõele. Manjana võiks nüüd häbeneda?


Sorry comments are closed for this entry

%d bloggers like this: