jump to navigation

USA silmakirjalikkus Põhja-Koreas: äkki räägiks Iisraeli tuumarelvadest 7. aprill 2009

Posted by toimetus in Aasia, Ameerika, Lähis-Ida, tõlkelood.
comments closed

Kirjutas: Jeremy Scahill.
President Obama administratsioon üritab Põhja-Koreale korraldada diplomaatilist kättemaksu, arvatavasti karmistades piiranguid, kuna Phjongjang saatis oma raketi kosmosesse. Jah, ka rapordid tolle raketi edukuse kohta on omavahel vasturääkivad: Põhja-Korea riiklikult kontrollitud meedia väidab, et raketil oli satelliit, mis (veel …)

India noorte naiste tulesurmad 6. märts 2009

Posted by toimetus in Aasia, diskrimineerimine, tõlkelood.
Tags:
comments closed
pilt: yoomilee.wordpress.com

India madalast kastist tüdruk. Pilt: yoomilee.wordpress.com

Kirjutas: Jeremy Page

”Igas tunnis hukkub üks India naine tulesurmas, mehi hukkub tules poole vähem,” selgus meditsiini teadusajakirjas „Lancet medical journal” avaldatud uurimusest. Enam kui pooled neist naistest on vanuses 13 kuni 34 eluaastat ja paljud õnnetused tulenevad köögis toimunud õnnetustest, enesepõletamisest või kodusest vägivallast, mille põhjustajaks on tülid kaasavara küsimustes.

Uuringu tulemused näitavad India naiste kehva olukorda. Kuigi India põhiseadusega on tagatud sugude võrdõiguslikkus, jääb see paljudele kaugeks unelmaks, välja arvatud väga rikastele. (veel …)

India moslemite võlu ja valu 4. märts 2009

Posted by toimetus in Aasia, diskrimineerimine, tõlkelood.
Tags:
comments closed

India viimaste aastate tõusu üle on uhked ja õnnelikud kõik, kes seal elavad. Ka Indias elav vähemus: 140 miljonit India moslemit. India moslemid on uhked, et näevad kuidas nende riik on saanud maailmas üheks tehnoloogiliselt enamarenenud riigiks. Mõned moslemid on ka ise headel töökohtadel ja võivad rääkida oma edulugusid.

Kuid ikkagi häirib suuremat osa see, kuidas neid üritatakse marginaliseerida. Indias on levinud stereotüüp, et moslem on rahvuslane, kel on madal sotsiaalne ja majanduslik positsioon ning haridustase. (veel …)

Globaalne kollaps: mitteortodoksne vaatenurk 2. märts 2009

Posted by toimetus in Aasia, Ameerika, majandus, tõlkelood.
comments closed

mullidKirjutas: Walden Bello

Nädal nädala järel näeme kuidas globaalne majandus kokku tõmbub ning seda veelgi hullemas tempos, kui ennustasid isegi kõige süngemad analüütikud. On selge, et praegu ei ole me enam mitte mingis tavalises majanduslanguses, (veel …)

Aasia eksport vabalanguses 19. veebruar 2009

Posted by toimetus in Aasia, majandus, tõlkelood.
comments closed

Kirjutas: John Chan

Ekspordi järsk kahanemine kõikjal Aasias on šokeerinud majandusanalüütikuid ja lõpetanud igasugused väited, nagu oleks globaalne majanduslangus juba oma põhja lähedale jõudnud. IMFi selle aasta kasvuprognoos Aasiale on ainult 2,7 protsenti: vähem kui kolmandik 2007. aasta kasvust, milleks oli 9 protsenti. (veel …)

Ladina-Ameerika ja USA 19. jaanuar 2009

Posted by toimetus in Aafrika, Aasia, ajalugu, Ameerika, Euroopa, kapitalism, Lähis-Ida, majandus, Okeaania, poliitika, rahvuslus või natsism?, tõlkelood.
Tags:
comments closed
Raamat

Kolmanda maailma fašism

Kirjutas: Hans Bennett

Kauaaegne aktivist ja raamatute autor Edward S. Herman andis intervjuu Philadelphias 26. detsembril, 2008. Intervjuus arutleb Herman milline on ajalooliselt olnud USA mõju Ladina-Ameerikas ning vaatleb seda kontekstis, mida ta nimetab USA anti-demokraatlikuks poliitikaks kõikjal globaalses lõunas ja mis on kavandatud eesmärgiga luua soodne investeerimiskliima USA korporatsioonidele. Ta esitab küsimuse, kuidas on asjad tänapäeval muutunud, seoses Venezuela populaarse presidendi Hugo Chaveze (veel …)

Mis toimub Birmas või on see hoopis Myanmar? 30. september 2007

Posted by Manjana in Aasia, ajalugu, meeleavaldused.
comments closed
Esmaspäeval, 1. oktoobril, kell 16:00 korraldab liikumine Punamust Toompea lossi ees solidaarsusaktsiooni, näitamaks toetust Birma inimestele ja nõudmaks, et Eesti valitsus mõistaks hukka Myanmari valitseva sõjeväelise hunta. Kutsume kõiki osalema!

Birma ajaloost

Birma riik loodi kuningas Anawrahta poolt 1057 aastal, juhtivaks usundiks on Theravada budism. 19. sajandil kolonialiseeriti Birma Briti võimude poolt ja Birma viimane kuningas saadeti Indiasse pagendusse, kus ta ka suri. Birmast sai Briti India osa. Teise maailmasõja käigus okupeeris Birma Jaapan, kuid pärast sõja lõppu vallutasid britid selle tagasi. 1948 saavutas Birma iseseisvuse. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on Birmat alates aastast 1962 valitsenud sõjaväelised režiimid. Nende riigikorda kutsutakse “sotsialism Birma moodi.” 18. oktoobril 1965 andis Revolutsiooninõukogu välja seaduse, millega kõik ettevõtted riigistati.

1974. ja 1988. aastal üritati valitsust kukatada. 1988 tulid tuhanded tudengid, kontoritöötajad ja mungad tänavale,Aung nõudes demokraatlikku reformi. Nende liidriks tõusis Birma vabadusvõitluse kangelase kindral Aung San’i tütar Aung San Suu Kyi, kes Mahatma Gandhi ja Martin Luther Kingi vägivallatutest meetoditest inspireerituna korraldas kogu maal kõnekoosolekuid ja väljaastumisi ning nõudis rahumeelset üleminekut demokraatiale ja vabasid valimisi. Septembris 1988 surus sõjavägi meeleavaldused brutaalselt maha ja seda aastat jäid tähistama tuhanded surnud.

1990. aastal kuulutas militaarne hunta välja esimesed demokraatlikud valimised üle 30 aasta. Aung San Suu Kyi juhitav opositsiooniline Rahvuslik Liiga Demokraatia eest (NLD) võitis need ülekaalukalt – kuigi liider ise on koduarestis ja osalemisest diskvalifitseeritud. Valimistulemused kuulutati kehtetuks ja valitsev hunta jäi võimule.

1991 sai Aung San Suu Kyi Nobeli rahupreemia oma pühendumuse eest rahumeelsele muutusele. Nobeli preemia komitee tolleaegne juht Francis Sejested nimetas naist “väljapaistvaks näiteks võimutute võimust”. Birmalastele on Aung San Suu Kyi jätkuvalt vabaduse, demokraatia ja rahu sümbol, vaatamata asjaolule, et naine on 1988. aastast saadik peaaegu pidevalt koduarestis olnud.

2005. aasta 6. novembril alustas Birmat karmilt valitsev ülemkindrali Than Shwe pealinna kolimist Yangonist mägede ja džungliga piiratud Pyinmanasse riigi keskosas. Esimestele ümberasujatele üheksast ministeeriumist teatati vaid kaks päeva varem, et nad oma asjad pakiks. Uus pealinn pühitseti ametlikult sisse 2006 aasta veebruaris 12 000-mehelise sõjaväeparaadiga ning nimetati Naypyidaw’ks (loe: nebjidoo) – mis tõlkes tähendab kuninglikku linna.

Militaarrežiimi regionaalseks julgeolekuohuks kuulutades õnnestus Ameerika Ühendriikidel 2006 aasta septembris esimest korda Birma küsimus ÜRO Julgeolekunõukogus tõstatada. Paljud Birma elanikud said sellest värsket lootust, et president Bush saadab väed Birmasse ja kõrvaldab vihatud kindralid, nii nagu ta tegi Saddam Husseiniga.

Ameerika kallaletung arvatakse olevat ka üks põhjusi, miks ülemkindral Than Shwe – kellele kuulub riiki pankrotti viiva Naypyidaw’ idee – pealinna riigi sisemusse kolis ja kindlustas.

Stseenid Birma sõjaväelise režiimi tegelikkusest annavad ainet 2008. aastal kinodesse jõudvale Sylvester Stallone’i uuele filmile «Rambo IV: Pearl of the Cobra». Filmis nõustub Bangkokis elav Rambo päästma misjonärid, kes jäävad kadunuks Birma džunglis karenitest sõjapõgenikele humanitaarabi ja varustust jagades. Sadistlikud Birma armee sõdurid on nad vangistanud.

Valitsevat militaarvõimu on nimetatud kleptokraatiaks: nad ignoreerivad riigi nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid probleeme. Riigi vanglates hoitakse poliitilistel põhjustel üle 1300 kodaniku, ida- ja lääneosa džunglites toimub nii kristlike, budistlike kui islamiusuliste vähemusrahvuste genotsiid. Samas on Birma on üks armastatud turismisihtkohti – aga sealsete tavaelanike kasutusse ei jõua peaaegu midagi turismist tulenevatest hüvedest.

Riigi nimest

Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune sõjaväeline juhtkond, kes 18. juunil 1989 kuulutas riigi ingliskeelseks nimeks Union of Myanmar. Opositsioon uut nime siiani ei kasuta. ÜRO on nimemuutust tunnustanud. Euroopa Liit pooldab ükskõik kumma nime kasutamist. Mõned riigid, sealhulgas USA ja Suurbritannia kasutavad riigi endist nime (inglise keeles Burma), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime “Myanmar”, sidumata seda toetusega praegusele režiimile. Eestikeelne põhinimi oli vahepeal “Myanmar”, alates 2006. aasta suvest jälle “Birma”.

2007 aasta sündmused

Kui 1988 aastal rahvaülestõus vägivaldselt maha suruti, kadusid sealt ka massimeeleavaldused. Demokraatlikud jõud kohtasid aina suurenevaid piiranguid oma tööle – aga ka vaesus ja inimõiguste rikkumised üha süvenesid. 2007 aastal süüdistas ka tavaliselt neutraalne Rahvusvaheline Punane Rist Birma valitsust oma kodanike õiguste piiramises.

15. augustil 2007 tõstis Birma valitsus kahekordselt bensiini ja diislihinda (ja viiekordselt kompresseeritud gaasi hinda, mida kasutavad bussid) ning see sai viimaseks piisaks vaesuses elava rahva karikas. Esialgu tuli tänavatele vaid 400 inimese ringis, kellest kümned kohe arreteeriti. Buda mungad, kelle staatus ühiskonnas on väga kõrgelt hinnatud, sekkusid 5. septembril, kui võimud kasutasid karmi jõudu, et laiali peksta Pakokku rahumeelne meeleavaldus. Vähemalt kolm pühameest sai viga, mungad andsid valitsusele aega vabandamiseks 17. septembrini, kuid loomulikult mingit vabandust ei tulnud. Mungad loobusid oma religioossetest toimingutest ja tulid märgatavalt suuremate massidena tänavale – praegu on protestimas kümned tuhanded mungad. Nendega liitusid suured rahvahulgad ning protestijate arv riigi suurima linna tänavatel kerkis 100 000ni – proteste aga surutakse jätkuvalt vägivaldselt maha. Korravalvurid andsid Yangoni kesklinnas demonstrantidele 10 minutit aega, et laiali minna, lubades vastasel juhul meeleavaldajad maha lasta.

27. septembril hukkus Birmas Jaapani ajakirjanik Kenji Nagai. Videolõik tema tapmisest algab kaadritega sellest, kuidas sõdurid ja märulipolitsienikud jälitavad põgenevaid demonstrante. Üks kiivriga sõdur lükkab pikali Nagai. Selili lamav Birma tv piltmees hoiab oma kaamerat veel pea kohal, kui kõlab lask – videol on näha, kuidas Nagai ees seisev mees teda oma relvaga sihib. Pärast lasku läheb sõdur ära – ta jätkab demonstrantide taga ajamist.

Birma valitsus piirab karmilt meediat, e-maili, mobiili ja tavatelefoniga on sealt teavet saada peaaegu võimatu. Politsei jälitab kaamerate ja telefonidega inimesi, rahvusvahelised kõned on häiritud, opositsiooni telefoniliinid on häiritud ja katkestatud, samuti blokeeriti Birma internetilehed (sh blogid), mis sisaldasid teavet ja fotosid valitsuse tegevus kohta. Birma valitsus süüdistab võõrmeediat hävingu õhutamises ja väidab, et internet on häiritud seetõttu, et veealune internetikaabel on saanud vigastada.

30. septembri Päevaleht kirjutab, et kolonel Hla Win otsustas Birmast pageda siis, kui sai käsu tappa üle saja munga. Hla Win sai käsu viia oma alluvad kahte kloostrit ründama. Mungad oleks tulnud maha lasta ja laibad džunglisse viia. Hla Win ei tahtnud korraldusele alluda ja põgenes. Praegu on geriljasõduritelt abi saanud Hla Win Birma ja Tai vahelisel piirialal, kus ta kohtas Norra ajakirjanikku Hans-Joachim Schildet, kes Wini loo maailmale vahendas.

Maailma reageeringud

Europarlament tahab Birma munkade kaitseks Hiina olümpiat boikottida 28.09.2007
Bush kutsus üles avaldama survet Birma valitsusele 27.09.2007
Venemaa ja Hiina peavad Birmas toimuvat riigi siseasjaks 27.09.2007
BBC kokkuvõte: mida maailm arvab 28.09.2007
Piltides: Birma meeleavalduste mahasurumine 29.09.2007

Kasutatud andmeid Vikipeediast ja ajakirjandusest. Artiklit täiendas ka Oudekki.

Täiendus

Vaata Toompeal toimunud solidaarsusaktsiooni videot Päevalehest : http://www.epl.ee/video/402200

Kuidas kapitalistlikku riiki juhivad kommunistid 21. september 2007

Posted by Manjana in Aasia, kapitalism.
comments closed

Tänapäeva Hiina on riik, mida mõista pole just just eriti lihtne. Eestis armastatakse sellest siiani rääkida kui kommunistlikust maast, kuna seda juhib Kommunistlik Partei. Mis aga seal Hiinas ikkagi toimub?

1990 aastal oli Hiina oma SKPga maailmas 11. kohal, 2007 aastaks on ta tõusnud neljandaks. Sisuliselt on toimunud meeletu majanduslik areng ja see majandus on pigem kapitalistlik kui sotsialistlik majandus. Maa ja tööjõud on Hiinas vabal turul nagu igas teiseski kapitalistlikus riigis, toimivad erafirmad. (veel …)