jump to navigation

Potipõllunduse tagasitulek 25. mai 2010

Posted by toimetus in ideed, poliitika, roheline.
comments closed

Autor: Roy Strider

Paljud kindlasti mäletavad, kuidas ENSV ajal vohasid saastav põllumajanduslik suurtootmine, riigivargus, vaikiv ajastu, aga täpselt samuti tasuta haridus, prii arstiabi ja potipõllumajandus. Kuid siis olid muidugi teised ajad ja mõtteviis oli samuti teine. Kas see nüüd oligi just see nõukogude inimese mõtteviis, aga teistsugune oli see ikka. (veel …)

Indias vahistati keskkonnaaktivist sateliittelefoni omamise eest 16. jaanuar 2010

Posted by Manjana in roheline.
comments closed

Andy Pag teeb ümbermaailmareisi koolibussiga, mis töötab erilisel biokütusel. Esmaspäeval arreteeriti ta Indias terrorismisüüdistusega ja teda hoitakse veel vähemalt kaks nädalat kinni Rajastanis. Pagil polnud aimugi India seadusest, mis nõuab sateliittelefoni riiki sissetoomiseks ja kaasaskandmiseks ametlikku luba. Nüüd süüdistatakse teda riikliku julgeoleku ohtu seadmises ja ei vabastata ka kautsjoni vastu. (veel …)

Hipidel oli õigus! 11. märts 2009

Posted by toimetus in ajalugu, roheline, tõlkelood.
comments closed

Kirjutas: Mark Morford

Ökoloogilised majad? Orgaaniline toit? Loodus on hea? On aeg nendele vanadele sõlmbatika tehnikas värvitud rõivaste kandjate suhtes veidi lugupidamist üles näidata.

Lase edasi! Ütle, milline on sinu liikumine! Nimeta midagi head ja positiivset ja keskkonnasõbralikku ja ökoloogilist, mis toimub just praegu uuesti “roheliseks muutuvas” Ameerikas ning ära ütle, et Texases on vaja rohkem relvi või et naistel peaks olema vähem reproduktiivsusega seonduvaid valikuid või et see lõputu jälkus, mis (veel …)

Stiglitz: majanduskriisi lahendusvõimalus 9. märts 2009

Posted by toimetus in ideed, majandus, roheline, tõlkelood.
Tags:
comments closed

elekterKirjutasid: Joseph Stiglitz, Nicholas Stern.

Me oleme silmitsi kahe kriisiga: sügav ülemaailmne rahanduskriis, mille põhjustas finantssektori riskide vale hindamine ja veelgi sügavam kliimakriis, mille viljad tunduvad valmivat kaugel tulevikus, kuid „saagikus” johtub meie praegusest tegevusest.

Kliimamuutuste riskiskaala kõikumised on erisugused ja suuremahulised. Samasugused on ka nende vale juhtimise ja (veel …)

Metsade raiumise ökoloogiline hind 12. veebruar 2009

Posted by toimetus in roheline, tõlkelood.
comments closed

Kirjutas: George Wuerthner

Kes võtaks sõna metsade kaitseks?
Üks minu kolleeg, kes töötab suure keskkonnaküsimustega tegeleva grupi heaks, ei taha enam minuga rääkida. Ta on jõudnud järeldusele, (veel …)

Hullumeelne ühiskond ja fundamentalistlik konsumerism 6. veebruar 2009

Posted by toimetus in roheline, tõlkelood.
Tags:
comments closed
Ohverduse pühaduse altarile

image©Cagle.com

Kirjutas: Bruce E. Levine.

2004. aastal võitlesid šhoppajad Saudi Araabia hiiglaslikus Ikea kaubamajas piiratud hulga 150 dollariliste maksetšekkide pärast ning tekkinud rüseluses sai surma kolm inimest. Sarnane asi juhtus 2008. aasta novembris New Yorgi Wal-Marti kaubanduskeskuses, kus šhoppajad, kes soovisid osta soodsalt 50-tolliseid HD plasmateleviisoreid, mida oli samuti piiratud hulgal, tallasid surnuks ühe kaupluse töötaja. (veel …)

Aeg on otsustada! 1. veebruar 2009

Posted by toimetus in Ameerika, poliitika, roheline, tõlkelood.
comments closed
David Horsey

Al Gore räägib kliimasoojenemisest. Pilt: David Horsey

Al Gore avasõna Senati välisasjade komitees, kolmapäeval, 28. jaanuaril:

Me oleme siin täna selleks, et rääkida, kuidas me ameeriklastena ja kuidas Ameerika Ühendriigid osana globaalsest kogukonnast peaks tegelema ohtliku ja kasvava kliimakriisi ohuga.

Kätte on jõudnud otsustamise hetk. Meie kodu – Maa – on tõsises ohus. (veel …)

Kuidas KAPO loomakaitsjaid töötleb 10. jaanuar 2009

Posted by Manjana in diskrimineerimine, kodanikeühiskond, roheline, teised autorid.
Tags:
comments closed
Vabadus valida elu. Kunstitudengite näitus Maarjamäe lossi aias. Juuni 2008.

Vabadus valida elu. Kunstitudengite näitus Maarjamäe lossi aias. Juuni 2008.

Täna toome Teile lugemiseks keskkooliõpilase Kristina kirjelduse sellest, kuidas salaluure Eestis loomaõiguslasi kohtleb (lühem variant ilmus EPLs). Osa sellest võis näha ka Pealtnägija saates 7. jaanuaril 2009, kuid kestnud on “töö” juba mitu aastat. Kui KAPO kohtus minuga mõni aasta tagasi seepärast, et ma kuulusin Vasakparteisse, siis peale minu poliitilise tegevuse, küsis agent ka minu käest, mida ma tean Eesti loomaõiguslaste liikumisest. Kuna mul puudus igasugune (veel …)

Ühesõnaline selgitus? Proovi “Saamahimu” 5. jaanuar 2009

Posted by toimetus in kapitalism, majandus, roheline, tõlkelood.
Tags:
comments closed
thepaintedperception.blogspot.com

Greed aadressilt: thepaintedperception.blogspot.com

See lugu A One-Word Explanation? Try “Greed” ilmus Jay Bookmanilt 26. detsembril 2008 The Atlanta Journal-Constitutsionis.

Kapitalismi edu saladus on selle võime võtta üks inimkonna kõige võimsamatest emotsioonidest – saamahimu – ja rakendada see emotsioon majandusliku progressi vankri ette. Teooria ütleb, et taotledes saamahimuliselt oma isiklikku omakasu panustab igaüks meist peaaegu juhuslikult kõikide suuremasse heaolusse.

(veel …)

Ameerika tarbimiskultus 26. detsember 2008

Posted by toimetus in Ameerika, kapitalism, majandus, roheline, tõlkelood.
Tags:
comments closed
Osta kaks korda rohkem!

Osta kaks korda rohkem!

See lugu Tirdad Derakhshani sulest ilmus pühapäeval, 21. detsembril 2008 The Philadelphia Inquireris nimega The American Cult of Consumerism.

Mustal Reedel murdis kari hullunud šoppajaid Long Islandil, New Yorgis maha Walmarti kaubakeskuse uksed ning tallas surnuks ühe sealse töötaja. Lisaks said veel neli inimest vigastada, nende seas kaheksandat kuud rase naine. (veel …)

Osalusühiskond tegutseb: päästke Eesti metsad! 8. mai 2008

Posted by Manjana in poliitika, roheline, tegemistest.
Tags:
comments closed

UrvadSel aastal otsustas kodanikuliikumine “Päästke Eesti metsad” korraldada 8. mail kell 18.00 maailmas nimega flashmob tuntud aktsiooni. See on plaanitud kolmeteistkümnesse Eesti linna kohtadesse, kus on kõige aktiivsem inimeste liikumine. Lähemalt loe siit.

Eestis toimuva flashmobi idee on lihtne:

  • Võta kaasa midagi, millest algab elu – käbi, kastan, tammetõru, kartul.
  • Kell 18:00 kükitame kõik 15 sekundiks ja asetame maha kaasa toodud elu alge. Seejärel tõuseme püsti ning läheme oma teed.
  • Kaheksanda Mai Liikumise aktivistid ja meie sõbrad otsustasid sama ürituse korraldada koos ja keskkonnas, kus “elu algel” on ka lootust tõelisele elule ärgata – kuna me tähistame ka sel aastal Kadrioru pargis piknikuga Teise Maailmasõja lõppu Euroopas. Linnainimesele ongi ju metsa asendajaks park. Kuid metsad on meile kõigile ühtviisi olulised. Päästke Eesti metsad organiseerus seoses Valitsuse metsaseaduse muutmise plaanidega.

    Kaheksanda Mai Liikumine toetab erinevaid kodanikealgatusi, mis aitavad nii meil endil kui ka kõigil teistel eestimaalastel elada riigis, kus on austatud nii inimõigused kui ka osalusühiskonna printsiibid. Kui põlise maainimesena tuntud eestlased ei väärtusta looduskeskkonda on vähe lootust ka inimühiskonna väärtustamisele.

    Ootame piknikule meie sõpru, kelledega koos osaleda “päästke Eesti metsad” aktsioonil ja sellele järgneval arutelul ühiskonnaarengu teemadel.

    PS! Tegemist ei ole avaliku koosolekuga Avaliku koosoleku seaduse mõistes.

    Täiendatud kell: 21.29

    Foto tänaõhtusest piknikust, kus Kadriorgu parki sai istutatud mõned küüslaugud.

    Küüslauku istutamas

    Korista ise oma sodi! 7. aprill 2008

    Posted by Oudekki in kodanikeühiskond, roheline.
    Tags:
    comments closed

    Napoli prügi
    Mina küll ei kavatse koristama minna,
    leidis üks mu sõber “Teeme Ära 2008″ kampaania kohta Miks ma peaksin andma sellega signaali, et visake jah prügi maha, küll keegi tuleb ja selle tasuta ära koristab?

    Umbes 10 000 inimest tema pessimismi ei jaga ja on 3. mai koristuspäevale juba praegu registreerunud. Kuna ka kõik ebaseaduslikud prügikuhilad on kenasti kaardistatud, siis võib arvata, et need koristatakse ära ka. Eestimaa puhas ja võib prügi uuesti maha visata?

    Sel juhul kui projekt lõpebki 2008. aastaga (koristasime ära, pidasime pidu, kõik on puhas, lähme samamoodi edasi) või hakkab igal aastal samamoodi korduma (vabatahtlikud panustavad projekti isiklikku raha ja aega ning need, kes prügivedamise eest maksta ei taha naeravad pihku), siis ma kardan, et tegemist ongi prügiviskamise soodustamisega.

    Kuid niisugune mõttekäik jätab arvestamata ühe asjaolu. “Teeme Ära 2008” näitab, et prügihunnikute leidmine ning kaardistamine teostatav ja mitte väga keeruline – isegi olukorras, kus tuli otsida aastate jooksul kuhjunud prügi, suudeti see kenasti ära teha. Seega: omavalitsused, kelle valdkonda kuulub prügimajanduse korraldamine ja kes saavad selle tarbeks prügimaksu, oma tööd efektiivselt. Niisugust järeldust kinnitab ka näiteks Sangaste abivallavanema Saarmani kommentaar sellest, miks “hästikorraldatud prügiveoga vallas” ikka suured rämpsuhunnikud tekivad: “Eks see ole selline nurgatagune koht; lihtsalt mööda sõites kiviaia taha ei näegi”. Seega – vald ei soovi mitte prügi koristamist korraldada, vaid teha mingi toiming, millele saab panna sildi “prügikorraldus” ning kas see reaalselt aitab puhtuseks kaasa, pole enam oluline (kui möödasõites ei näe aiatagust külmkappi, siis pole justkui nende asi).

    Seega, “Teeme Ära”-kampaania näitab, et praegune prügikoristussüsteem on absoluutselt ebaefektiivne, kuid leidub mõistuspärane alternatiiv: ümbruskonna monitoorimine (eriti neis kohtades, mis on “Teeme Ära 2008” käigus kaardistatud), pidev koristamine (kord kuus?) ja loomulikult trahv – soolane – prügi vales kohas ladustajale. Kui prügi tuleb koristada valedest kohtadest, siis toob see muidugi kaasa kõrgema üldise prügimaksu, kuid viimane tekitab ka naabrivalve situatsiooni: keegi ei taha selle pärast maksta kõrgemat maksu, et naaber viis külmkapi metsa.

    Kui igaüks neist kümnetest tuhandetest koristajatest pöördub pärast kampaaniat omaenda omavalitsuse poole ja nõuab uut prügikorraldussüsteemi (näete, tegime ära, see on võimalik, korraldage nüüd edaspidi ka nii), siis võib see isegi reaalsuseks saada. Sellisel juhul saame ka ütelda, et “Teeme Ära 2008” muutis tegelikult ka meie ühist toimimissüsteemi ja oli seega funktsionaalne.

    Kuidas Inglismaal geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse 25. jaanuar 2008

    Posted by Manjana in Euroopa, poliitika, roheline, tõlkelood.
    Tags: , ,
    comments closed

    GM-vaba umbrohi24. jaanuari Postimehes ilmus jutt, et Eestis peaks veel jaanuaris 2008 minema kooskõlastusringile eelnõu, mis lihtsustaks geenmuundatud organismide (GMO) kasvatamislubade saamist. Pakume Teile lühendatud kokkuvõtet Birminghami Ülikooli politoloogiadoktorite David Mashi ja David Toke artiklist Policy networks and the GM crops issue: assessing the utility of a dialectical model of policy networks, mis ilmus ajakirjas Public Administration, juunis 2003.

    Artikkel räägib üksikasjalikult erinevatest organisatsioonidest, kes osalesid Inglismaal geneetiliselt muundatud teraviljadega seotud seaduste ja määruste kujundamises ja kinnitamises. Nende organisatsioonide suure hulga tõttu olen tõlget lihtsusanud ja süvenen peamiselt otsutusprotsessidele.

    Inglismaal tuli geneetiliselt muundatud (GM) teraviljadega esimest korda tegemist siis, kui 1996 aasta lõpus ilmus poelettidele USAst imporditud GM-soja, millega seoses tekkis ka vajadus vastavate poliitikate järgi. Tol ajal jäi GM poliitika peamiselt biotehnoloogiafirmade, põllumajandusettevõtete ja Põllumajandusministeeriumi huvisfääri. Alates 1998 aastast tegeles vastavate huvigruppide koordineerimisega GM-lobbigrupp, kuhu kuulusid nii biotehnoloogiafirmad, toiduainetetööstused kui ka erinevad põllumajandusega tegelevad organisatsioonid. Juulis 1998 avalikustas Friends of the Earth uurimuse, kust selgus, et kaheksa liiget nõuandva komisjoni kolmeteistkümnest olid otseselt seotud biotehnoloogiafirmadega.

    Nõuandev komitee andis juba 1998. aasta keskpaigaks nõusoleku mõnedele GM-liikide heakskiitmiseks ja kasvatamiseks. Nende hulka kuulusid herbatsiidide-tolerantsed taimeliigid, mis võimaldavad paremini umbrohtu hävitada ja kasvatavad produktiivsust umbes 10 protsenti. Sellised GM-taimed pakuvad suurt huvi põllupidajatele ja tööstusele. Juhtivaid keskkonnakaitseorganisatsioone asja äriline külg aga ei huvita, nende jaoks valmistab muret geenide üle kandumine nendelt herbatsiidide tolerantsetelt taimedelt umbrohule – nähtus, mille avastasid USA teadlased ja mida peeti suureks probleemiks põllumeestele. Debattides käsitleti seda küsimust peamiselt umbrohu-keskselt: arvutati kokku rahalisi kulutusi superumbrohu hävitamiseks, laiemat keskkonnaprobleemi ei nähtud.

    1998. aasta lõpus algatas Inglismaa keskkonnakaitseminister Michael Meacher vastava poliitika muutmise ja 21. oktoobril 1998. kuulutas ta välja ühe-aastase pausi GM-taimede turustamises, nõudes uurimusi GM taimede mõjust keskkonnale. Järgmisel aastal pidas valitsus GM-lobbigrupiga läbirääkimisi, et nad vabatahtlikult ei kasvataks uusi taimi kuni uuringud lõpevad – kuni 2003 aastani.

    GM-teraviljade litsentseerimine sõltus Inglismaal peamiselt sellest, kas konkreetsete taimede puhul oli teaduslike uurimustega tõestatud looduskaitseliste tingimuste täidetus (äriline istutamine peatati kuni teaduslike uuringute lõppemiseni).

    GM-lobbigruppidesse kaasati ka neid looduskaitsjad, kelle vaated ei olnud täielikult GM-teraviljade kasvatamise vastased (looduskaitsjate kaasamine legitimeeris litsentseerimist). GM-teraviljade vastaseid radikaalseid rühmitusi nagu Greenpeace, Friends of the Hearth ja mahepõllupidajad, ei kaasatud, sest nemad olid igasuguste GM-teraviljade avamaal kasvatamise vastu. Kuigi tavatarbijad olid GM-teraviljade vastu ning avalik arvamus muretses peamiselt toiduainete ohutuse pärast, siis peamine avalik debatt toimus siiski keskkonnaregulatsioonide teemal.

    Kuna peamine osa GM-teraviljade teemalisi seadusi kuulub Euroopa Liidu pädevusse, siis osa regulatsioone on jäetud ka EL liikmesmaade otsustuspädevusse, samas ei saanud kohalikul tasandil otsustada need organisatsioonid, kes olid GM-teraviljade kasvatamise vastu. Seega jäi nendele vaid Inglismaa GM-teraviljapoliitika kriitika ning globaalses plaanis arutleti GM-teraviljadest kui ohust väikestele kolmanda maailma riikide põllumeestele.

    Mõnedele mahepõllumeeste organisatsiooni liikmetele anti 1999. aastal formaalne konsultatiivne sõnaõigus põllumajanduse ja keskkonna biotehnoloogia komisjonis, mis loodi eesmärgiga laiendada laiemat debatti ärilisel eesmärgil kasvatavate GM-taimede kasvatamise litsentside jaotamise küsimustes. Samas puudub sel komisjonil litsentside küsimuses otsene vastutus.

    Uute poliitikate tulemusel muutusid mõnede organisatsioonide jõuvahekorrad. Nõuandva komitee liikmeskond reorganiseeriti: 10 liiget 13st vahetati välja ja nende asemele tulid akadeemilise taustaga eksperdid, kel polnud otsest sidet biotehnoloogiliste firmadega. Uurimise alla võeti bioloogilise mitmekesisuse probleem. Litsentside väljastamisel tuli omavahel kokkuleppele jõuda nii teadlaste komiteel, nõuandval komiteel kui ka avalikkuse esindajatel. 2001. aastal muudeti ka Euroopa Liidus direktiivi nii, et uuringuid võib teha ka mõnes teises EL riigis.

    2001. aastal korraldasid orgaanilise põllumajanduse grupi liikmed kampaania ühe biotehnoloogiafirma vastu, kes tahtis avamaal kasvatada GM-maisi. Biotehnoloogiafirma oli algselt kasvatamise lõpetamise vastu, kuid kui neid lubati katusorganisatsioonist välja visata, nad nõustusid. Nii loobutigi tollest konkreetsest maisist, et mitte tervet litsentseerimist untsu keerata. Tolle katusorganisatsiooni puhul on tegemist Inglise suurima valitsusvälise organisatsiooniga, kes tegeleb keskkonnaküsimustega, neil on üle miljoni liikme, 1000 töötajat, kaasaarvatud hulk teadlasi ja poliitika lobbiste. Nende legitiimsuse tagab suur liikmeskond ja organisatsiooni laiahaardelisus.

    Fakt on see, et põhiline poliitiline diskussioon Inglismaal GM taimede küsimuses oli pigem majanduslikku laadi kui keskkonnakaitse teemaline. Oluline ei olnud mitte superumbrohu probleem, vaid pigem selle hävitamise maksumus.

    GMO-taimedest blogosfääris: Frankensteini eine ehk kas geenmuundatud toit sünnib süüa? (Kati) ja Roheliseks kasvajad, kommentaarium (Epp)

    6. august 1945 6. august 2007

    Posted by Oudekki in ajalugu, poliitika, roheline.
    comments closed

    Oli varane hommikutund: vaikne soe ja ilus. Sädelevad lehed peegeldasid valgust pilvitust taevast luues meeldiva kontrasti varjudega mu aias, ma tuiutasin eemalolevalt läbi lõunasse avanevate uste.

    Järsku ehmatas mind tugev valgussähvatus – ja siis teine. Nii hästi mäletab inimene väikesed asju, ma mäletan eredalt kuidas kivilatern aias hakkas hiilgama ja mõtlesin, kas see see valgus on tingitud magneesiumileegist või mööduva trammi sädemeist.

    Aiavarjud kadusid. Vaade, mis hetk tagasi oli nii ere ja päikeseline, oli nüüd tume ning udune. Läbi keerleva tolmu suutsin ma vaevu eristada puust sammast, mis toetas mu majanurka. See paindus hullumeelselt ja katus lõtkus ohtlikult.

    Instinktiivselt püüdsin ma põgeneda, aga praht ja mahakukkunud puit takistas mu teed. Valides ettevaatlikult oma samme, suutsin ma jõuda rokani ja astusin oma aeda. Sügav väsimus haaras mind, nii peatusin, et koguda jõudu. Täielikuks üllatuseks avastasin, et ma olin täiesti alasti. Kus olid mu püksid ja alussärk?

    Mis oli juhtunud?

    Kogu minu parem külg oli katki ja veritsev. Suur pind tolknes välja haavast minu katkises puusas ja midagi sooja nirises suhu. Minu kaela oli lükitud märkimisväärse suurusega klaasitükk, mille tõmbasin automaatselt välja. Ma jõllitasin oimetuks löödud ning šokeeritud inimese eemalolekuga klaasitükki oma vereplekilises käes.

    Kus mu naine on?

    Järsku olin täiesti pinges, hakkasin teda hüüdma: “Yaeko-san! Yaeko-san! Kus sa oled?” Veri hakkas purskuma. Kas mu kaelaarter oli katki? Kas ma jooksen verest tühjaks? Hirmul ja irratsionaalne, ma hüüdsin: “See on viietuhandetonnine pomm! Yaeko-san, kus sa oled? Viietuhandetonnine pomm plahvatas!

    Hiroshimas elanud dr. Michihiko Hachiya eksis. Kell 08.15 visatud pomm ei olnud viietuhande tonnine, see oli “väike poiss” – little boy, vihjates president Rooseveltile – aatompomm, ning oli võrreldav umbes 12-15000 tonnise TNT-pommiga. Pomm hävitas umbes 13 ruutkilomeetrit, rohkem kui 60% linnast hävitati. Kokku arvutatakse Hiroshima hukkunuid umbes 192 000 – koos nendega, kes surid hiljem radiatsioonist põhjustatud leukeemiasse. Hiroshima umbes 300 000 elanikust suri 140 000. Kõik inimesed ja asjad umbes 450 meetri raadiuses pommi kukkumiskohast, aurustusid.

    Aga miks?

    1946. aastal avaldas United States Army Air Force uuringu Jaapani strateegilise pommitamise kohta. Seal väideti, et tavalised B-29 rünnakud oleksid viinud Jaapani samasuguse alistumiseni – kindlasti enne 31. detsembrit 1945 ja suure tõenäosusega enne 1. novembrit 1945, ilma igasuguse aatompommi kasutamiseta. Ühendriikide merevägi avaldas samuti oma hinnangu, mille kohaselt Jaapan oleks ka alistunud allveelaevarünnakule, inimesed olid näljas ning juba see oleks toonud kaasa alistumise ning igasugune aatompommirünnak oli ebavajalik.

    Ühendriikide Riigidepartemang [State Department] andis samuti oma hinnangu. USA saadik Joseph Grew väitis, et Jaapani diplomaadid proovisid alustada allandmisläbirääkimisi USA-ga läbi tol ajal neutraalse NSV Liidu.

    Trumani administratsioon teadis seda kõike – Jaapani koodid olid dekrüptitud – aga nad otsustasid seda ignoreerida. Grew väitis, et kui USA oleks 26. juulil Potsdamis esitatud tingimusteta alistumise nõudest loobunud ja näiteks lubanud Jaapani imperiaalse süsteemi jätkumist, siis oleksid jaapanlased alla andunud loetud päevade jooksul.

    Osaliselt oli tegemist külma sõja algusega. Truman teadis, et Jaapan oli alla andmas. 16. juulil 1945 olid ameeriklased edukalt testinud aatompommi ja nüüd otsustati NSV Liidule demonstreerida USA sõjalist jõudu, kasutades objektideks Jaapani linnu.

    Ei ole vaja eitada fakti, et Jaapanil üle 8000 lennuki, paljud neist kamikazed, sadu plahvatusainetega suitsiidilaevu ja üle kahe miljoni sõduri. Imperaator Hirohito olevat mõningate allikate kohaselt lootnud USA vägesid lüüa kõigi oma jõududega, arvates, et kaotused võivad murda USA tahte. Ka see oli USA-le teada. Sellisel puhul olekski USA kindlasti kandnud suurt hulka inimkaotusi, Jaapan samuti, ning sõda oleks võinud mõnevõrra venida. Veel enam, Jaapani alistamine oleks arvatavasti tahtnud abi teistelt liitlastelt, sealhulgas NSV Liidult. Ja surma oleksid saanud peamiselt sõdurid, aga mitte tsiviilelanikud. Ning sündinud lapsed ei oleks mõjutatud radiatsioonist, leukeemialained oleksid olnud olemata.

    Ka täna, 62 aastat hiljem, ei ole sellest pommist ning kolm päeva hiljem Nagasakile heidetud “paksust mehest” tingitud radiatsioon päris ohutu, ikka veel diagnoositakse inimestel sellest tingitud häireid. Ka täna ei ole meile tegelikult selged kõik Hiroshimale ja Nagasakile heidetud pommide tagajärgi. Inimkaotuste arvude võrdlemine aatompommidega/aatompommideta juhul on tegelikult mõttetu, kuna püsivad radiatsioonimõjud keskkonnale ning inimestele ei ole täpselt kaalutavad-võrreldavad. Lisaks oleks USA saanud oma sõjalist jõudu demonstreerida ka ilma tsiviilelanikke hävitamata.

    Aga neil ei olnud soovi. Truman ei kuulanud omaenda sõjaväge ja ei otsinud teisi lahendeid, sest arvatavasti just tema hirm kommunistliku ekspansiooni ees õigustas ka kõige inimvaenulikumaid meetmeid. Aatompomm ei ole tegelikult õigustatav, just kõigi mittesõjaliste ning prognoosimatute tagajärgede pärast. USA oli käepärast laialdane valik diplomaatilisi ja ka sõjalisi võimalusi, aga poliitilise otsusega loobuti nende kasutamisest. USA uuris hiljem põhjalikult Hiroshima ja Nagasaki tagajärgi ja jätkas nende pommide ehitamist. Ja mitte ainult USA.

    Neljas maailmasõda peetakse kivide ja kaigastega

    Kümme aastat tagasi ma arvasin, et aatomisõja hirmu oleme nüüd võitnud, sest tundus, et Hiroshima tragöödiat ei taha keegi enam korrata. Aga ka praegused poliitilised võimudemonstratsioonid erinevate riikide poolt, sõjaväeprofessionaalide arvamuse ignoreerimine ja hävituslike ning ebainimlike meetodite õigustamine kinnitab mulle, et need poliitilised jõud, kes on valmis teatud tingimustel kasutama aatomirelva, on ikka veel olemas ning võimul. Ma arvan, et mitmed valitsused ka praeguses maailmas on teatud tingimustel valmis vajutama üht teatud nuppu. Selleks, et hävitada maailm, sest praegu ei ole see enam uus relv ainult ühel riigil.

    See on meie põlvkonna asi, luua ühiskond, kus sõjaliste konfliktide hulk oleks viidud miinimumini, ning tsiviilelanike hävitamine oleks mõeldamatu. See on meie põlvkonna ülesanne.

    Sest muidu võib juhtuda, et ei ole ka enam kivide ja kaigastega sõdijaid.

    Kas meile on oluline mitmekesine looduskeskkond? 24. mai 2007

    Posted by Manjana in roheline.
    comments closed

    Euroopa Parlamendil (EP) on Euroopa Liidus (EL) täita sarnane roll erinevate riikide parlamentidega. Sarnane on ka teemade valik, mida seal arutletakse, ehk teisisõnu – käsitletavate teemade ring on äärmiselt lai. Toon teile siin artiklis lühikese ülevaate ühest teemast, mis sel nädalal Strasbourgis käsitlusel oli – mure looduskeskkonna mitmekesisuse vähenemise pärast, kuivõrd sel nädalal tähistati taas bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis sel aastal oli pühendatud kliimamuutustele.

    Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta resolutsioon bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise kohta 2010. aastaks
    Lühikokkuvõte

    Keskkonnatemaatika ei ole ELs keskne teema ja seepärast käsitletakse seda tihtipeale koos põllumajanduse teemaga. Kahjuks pole ka välja töötatud piisavalt näitajaid, mis vastavate poliitikate rakendamist erinevates riikides tõhusalt mõõdaksid. 2005. aastal viidi ÜROs läbi ökosüsteemide hindamise projekt, mille kohaselt on alates 1960. aastate algusest ökosüsteemid vähenenud 2/3 võrra. Peamised bioloogilise mitmekesisuse hävimist põhjustavad tegurid on kliimamuutus, keskkonna olukorra halvenemine, intensiivsete põllumajandusmeetodite kasutamine ning ebasobiv metsa- ja veeressursside majandamine. Ökosüsteemi teenused nagu maastikuhooldus ja majandustegevus nagu turism on vastastikku sõltuvad.

    Kalastamine on samuti ELs pideval käsitlusel olnud, seda tihtipeale just kalurite vaatenurgast, kus erinevad direktiivid võtavad inimestelt võimaluse tööd teha. EP peab esmatähtsaks uute kalastusmeetodite edendamist, kuna kaaspüüki vähendades aitab see kaasa kalanduse säästlikkusele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

    Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste mõjutamisel on olulisteks teguriteks maakasutuse planeerimine ja looduslike liikide kasutamine mittesäästva jahipidamise ja mittesäästva kalastamise kaudu. Ökoloogiliselt mittesäästvad kalastusviisid, kaasa arvatud hävitavat ja mittevalikulist püüdmitehnikat kasutavad ebaseaduslik kalastamine ning jahipidamine, tekitavad kahju nii kalavarudele kui ka mittesihtliikidele ja mereelupaikadele.

    Elusloomade püüdmine ja nendega kauplemine ohustab bioloogilist mitmekesisust. Euroopas on suur arv zooloogiainstituute ja muid organisatsioone, mis on aretusprogrammide ja kohapealsete säilitamismeetmete kaudu tõestanud oma osa teatud ohustatud liikide püsimajäämise toetamisel.

    Eksootiliste liikide sissetoomine ja geneetiliselt muundatud kalade võimalik pääsemine mere ökosüsteemi võivad ka bioloogilisele mitmekesisusele negatiivselt mõjuda.

    EP pooldab biomassi kasvatamist ja kasutamist energia tootmiseks, biomassi kasvatamine ei tohiks aga kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ei Euroopa Liidus ega väljaspool seda, näiteks võib biokütuste areng suurendada survet troopilistele metsadele.

    EP kutsub komisjoni üles kehtestama tõhusat kontrolli ballastvee väljapumpamisele ELi vetesse.

    Paljud inimesed tunnevad emotsionaalset sidet maastike ja ajalooliselt kujunenud inimtegevuse jälgedega. Ulatuslik põllumajandustegevus on kahjustanud bioloogilist mitmekesisust ja maastike ilu. EP on seisukohal, et maastike taastamine – näiteks hekipõõsastike loomine rohumaade vahel –  leiab laialdast heakskiitu ning aitab taastada bioloogilist mitmekesisust. Euroopa loomaaedu ja akvaariume külastab igal aastal rohkem kui 100 miljonit inimest. Ka need etendavad olulist osa inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel.

    Siin saate näha originaalteksti , kus on nn. poliitilises keeles mitukümmend lehekülge teksti, mis sisaldab viiteid ka direktiividele ja rahastusmeetodeid poliitikate teostamiseks.

    Miks see kõik peaks eestlasi huvitama? Meil on loodus ümberringi ja väga mitmekesine pealekauba. Harrastuskalamehena võiksin öelda, et kaladega on küll probleeme. Paljud kalastuskohad, mis kirjas vanades kalastusraamatutes, neid lihtsalt enam pole ja see muutus on toimunud väga kiirelt. Me võime ju loota, et kuna meie põllumajandusega on enam-vähem ühel pool, siis edasine taandareng on aeglasem. Aga kas on, seda me ju ei tea. Näiteks autosid on meil ju nüüd mitukümmend korda rohkem kui 20 aastat tagasi ja ka Hollandi laevade pilsivee küsimusega me veel paar aastat tagasi kokku ei puutunud. Kas Sina ja mina peaksime sellele mõtlema ja ka midagi ette võtma?