jump to navigation

Rahu liigub üle maa 20. oktoober 2009

Posted by toimetus in tegemistest.
Tags: ,
comments closed

GAZA STRIP IN PRAGUE

25. ja 26. oktoobril külastab Eestit ülemaailmse rahumarsi World March for Peace and Nonviolence 12-liikmeline tuumikgrupp eesotsas Rafael de la Rubiaga, kes on rahumarsi rahvusvaheline eestkõneleja. (veel …)

Kaheksanda mai piknik 5. mai 2009

Posted by Manjana in II MS, tegemistest.
comments closed
8.mai 2007

8.mai 2007

Aktiivsemad külalised ja liigutajad vast mäletavad, et kahel eelmisel aastal oleme 8. mail kogunenud Tallinnas Kadrioru parki, et sõprade seltsis end hästi tunda ja tähistada sõjategevuse lõppu Euroopas mais 1945. See kevad ei tule teisiti! Kõik sõbrad on oodatud reedel kell 18.00 Kadrioru pargi luigetiigi ja Kreutzwaldi kuju kõrval  asetsevale muruplatsile piknik-koosolekule. Kaasa võib võtta akustilisi muusikavahendeid ja piknikutarbeid. Kapol ja teistel “huvitatutel” palume maskeeruda patsifistideks.

Meeldetuletuseks:

Osalusühiskond tegutseb: päästke Eesti metsad! 8. Mai 2008

Sõja lõpu tähistamise piknik, rongkäik ja akadeemiline arutelu 9. Mai 2007

Meiega koos on ka sel korral punamustad ning metsade päästmise idee kõlbab sel aastal sama hästi kui eelmisel. Vihmasema ilma puhul päästame end kollektiivselt. Arutlusele tulevate teemade ring selgub ilmselt kohapeal, miks mitte kõnelda ka näiteks G8 rollist muutuvas maailmas või sellest, kuidas teha prügikottidest suuri täispuhutavaid ämblikke.

Pildistame KAPOt 10. oktoober 2008

Posted by Manjana in tegemistest.
comments closed
Büroohoone

Büroohoone

11. oktoobril kell 14:00 toimub rahvusvahelise jälgimisühiskonna vastase päeva raames Tallinnas Kaitsepolitsei peahoone pildistamine. Hoone asub Rahvusraamatukogu vastas Toompuiestee 3.

Osalema on oodatud kõik, kes pidevalt intensiivsemaks muutuva riigipoolse jälgimise suhtes kriitilised on. Aktsiooniga protesteeritakse riigi ürituse vastu saada aina suurem ja suurem kontroll oma kodanike üle. See peegeldaks päris ilmekalt ka praegust olukorda, kus mõned organid rahvast jälgivad, ise reeglina märkamatuks jäädes. Inimeste privaatsus on järk-järgult vähenemas.

Kaasa võiks võtta fotoka, mis ei pea töökorras olema. Pildistavad telefonid jms sobib samuti.

PS! Tegemist ei ole 8. Mai Liikumise organiseeritud üritusega, olen vaid sõnumitooja. Kui panete kommentaaridesse linke oma vastavateemalisele 11. oktoobril pildistatud hoonele, saame sealt koos parimaid kaadreid välja valida.

Osalusühiskond tegutseb: päästke Eesti metsad! 8. mai 2008

Posted by Manjana in poliitika, roheline, tegemistest.
Tags:
comments closed

UrvadSel aastal otsustas kodanikuliikumine “Päästke Eesti metsad” korraldada 8. mail kell 18.00 maailmas nimega flashmob tuntud aktsiooni. See on plaanitud kolmeteistkümnesse Eesti linna kohtadesse, kus on kõige aktiivsem inimeste liikumine. Lähemalt loe siit.

Eestis toimuva flashmobi idee on lihtne:

  • Võta kaasa midagi, millest algab elu – käbi, kastan, tammetõru, kartul.
  • Kell 18:00 kükitame kõik 15 sekundiks ja asetame maha kaasa toodud elu alge. Seejärel tõuseme püsti ning läheme oma teed.
  • Kaheksanda Mai Liikumise aktivistid ja meie sõbrad otsustasid sama ürituse korraldada koos ja keskkonnas, kus “elu algel” on ka lootust tõelisele elule ärgata – kuna me tähistame ka sel aastal Kadrioru pargis piknikuga Teise Maailmasõja lõppu Euroopas. Linnainimesele ongi ju metsa asendajaks park. Kuid metsad on meile kõigile ühtviisi olulised. Päästke Eesti metsad organiseerus seoses Valitsuse metsaseaduse muutmise plaanidega.

    Kaheksanda Mai Liikumine toetab erinevaid kodanikealgatusi, mis aitavad nii meil endil kui ka kõigil teistel eestimaalastel elada riigis, kus on austatud nii inimõigused kui ka osalusühiskonna printsiibid. Kui põlise maainimesena tuntud eestlased ei väärtusta looduskeskkonda on vähe lootust ka inimühiskonna väärtustamisele.

    Ootame piknikule meie sõpru, kelledega koos osaleda “päästke Eesti metsad” aktsioonil ja sellele järgneval arutelul ühiskonnaarengu teemadel.

    PS! Tegemist ei ole avaliku koosolekuga Avaliku koosoleku seaduse mõistes.

    Täiendatud kell: 21.29

    Foto tänaõhtusest piknikust, kus Kadriorgu parki sai istutatud mõned küüslaugud.

    Küüslauku istutamas

    Kingad katki, aga tulema peab! 2. mai 2008

    Posted by Oudekki in II MS, poliitika, tegemistest.
    comments closed

    8. mai piknik KadriorusKallid lugejad, kommenteerijad ja kõik teised! Kaheksas mai, päev, millega saab seostada sõjategevuse lõppu Euroopas Teise maailmasõja ajal on taas kätte jõudmas! Seega: kutsume sind Tallinna piknikule, nii nagu aasta tagasigi.

    Kohtumispaik luigetiigi kõrval olev muruplats Kreutzwaldi juures ja pikniku algusaeg 8. mai, kell 18.00. Kokkusaamist alustame flashmobiga Eesti metsade kaitseks, seega võta kaasa midagi, millest algab elu – käbi, kastan, tammetõru, kartul. Kell 18.00 kükitame kõik 15 sekundiks ja asetame maha kaasa toodud elu alge. Seejärel jätkame piknikuga.

    Segaduste ärahoidmiseks – tegemist ei ole meeleavaldusega või avaliku üritusega, vaid arutelu toomisega veebikommentaariumist kevadõhku. Aruteluteemadeks, päevakohaselt, neofašism, rahuliikumised ja mittevägivaldne protest. Oleks armas, kui sa annaksid oma tulekust ette teada oudekki-at-gmail.com, siis on meil ettekujutust, kui palju inimesi kohale jõuab, aga kohapeal me registreerunute nimekirja ei kontrolli :)

    Võta kaasa toitu ja jooke (alkohol keelatud!), mida teistelegi jagada – ning rahumeelne mõtteviis.

    Saju korral liigume eeldatavasti edasi Tallinna Ülikooli ruumesse.

    Ei politseiriigile 16. veebruar 2008

    Posted by Manjana in diskrimineerimine, kodanikeühiskond, meeleavaldused, poliitika, tegemistest.
    comments closed

    Kaheksanda Mai Liikumine toetab ja osaleb järgmisel reedel Tallinnas toimuvad demonstratsioonil, mis on suunatud Valitsuse seadustemuudatuste vastu. Rohkem infot leiab leheküljelt: Ei politseiriigile! Samal leheküljel saab anda ka oma allkirja seadustemuudatuste vastu. Allkirjad koos järgmise kirja ja põhjenduste loeteluga esitatakse Riigikogule ja Valitsusele.

    Sa võid ju lihtsalt pealt vaadata kuidas sinu kodanikeõiguseid kärbitakse, aga sa võid ka proovida, kas Eesti on teel täiusliku demokraatia poole ja hoolib kodanike arvamusest ning osaleda demonstratsioonil.

    Ei politseiriigile!

    Loe lisaks ka arvamusavaldusi ajakirjanduses:

    Postimees: Oudekki Loone: keelame rääkimise? 6. veebruar 2008
    Päevaleht: Roy Strider: Eestist saab politseiriik 3. veebruar 2008
    Sirp: Hasso Krull: Eesti kui õudusunenägu 1. veebruar 2008
    Pihl: jõuline politsei tagab Eestis demokraatia 8. jaanuar2008
    Pronksöö kordumist pärssiv eelnõu kompab isikuvabaduste piire 8. jaanuar 2008 Vahur Koorits

    Aasta 2007 25. detsember 2007

    Posted by Manjana in mõtisklused, poliitika, tegemistest.
    comments closed

    Sauna tänav

    Detsember on kokkuvõtete tegemise aeg. Üritan ka siin väikese aasta kokkuvõtte teha. Kaheksanda Mai Liikumine sai alguse sel aastal. Kuidas täpselt, lugege siit: Kuidas kõik alguse sai. See blogi siin sisaldab kokku 84 postitust ja kõige kuumem päev külastatavuses oli 29 märts, kui kokku oli 4264 külastajat. Kommentaare on praeguseks kokku mõnisada rohkem kui külastajaid tol päeval. Aga see on numbrite statistika, päriselu kuumemad punktid jäid kindlasti tollesse aega, kui pronksöö kõik serverid umbe ajas ja emotsioonidest üles köetud elu käis kommentaariumis. Kõikide närvid vastu ei pidanudki.

    Huvitav oli ka too aeg, kui kommentaarides pidevaks löömaks kiskus ja verbaalse poriloopimise initsiaatorid välja tuli lüüa ja tekkis peegelblogi, mille eluiga siiski lühikeseks jäi. Kuskilt sealt kandist pärineb ka ütlus, et Eestis on olemas komplekt vasakpoolsust: mõttekeskus, aktsioonirühm ja partei. Ma ei kujuta ette kui palju me oleme suutnud seda mõttekeskuse rolli täita, aga minu enda jaoks on see mõnes mõttes täitnud küll. Meie kommentaatorid, keda vähemalt mina isiklikult ei tunne, on siin arendanud erinevaid põnevaid arutelusid ühiskondlikult tundlikel teemadel. Esialgne robustsus ja näkku lajatamine on sujuvalt kasvanud argumenteeritud aruteluks, kus inimesed toovad välja uusi argumente ja lükkavad ümber neid, mis loogikasse ei sobi. Mul on tunne, et arutelud siin on olnud tundlikumad ja argumenteeritumad ja sisulisemad kui need, mida massimeedia mõnedel teemadel on pakkunud. Paljud teemad on siin arutelu all püsinud rohkem kui nädal aega järjest. Aga räägiks nüüd laiemalt ka kui endast.

    Poliitikaaasta 2007

    Raske on üllatada lausega, et 2007 aasta märtsi algul toimunud Riigikogu valimised ja enne seda toimunud valimiskampaania kulgesid dikteeritud rütmis, kus võitjad olid ette teada ja seepärast ei vaevunudki nad erilisi pingutusi tegema. Eelnenud 15 vabadusaasta jooksul oli kontrollitud tõde, et kui valijad lihtsalt ja massiliselt omanimelise reklaamiga üle valada, sinna vahele puistata piisavas koguses tuntud ja armastatud nägusid, kel ka piisavalt eetriaega oma armastust ja asjatundlikust näidata, siis valimistulemus on kulutatud summaga võrdeline. Valitsuse moodustamine on juba ammu kinnise ringi mäng ja rohelisi kollanokki lollitati vaid niikaua kui selgus, et ega nad vanakooli reeglite järgi ikka mängida ei oska.

    Lubadused maksuvabadest reedetest ja viie rikkama riigi hulka jõudmisest olid vaid visuaalne kujutis, mis sündinud reklaamifirmade kopivraiterite peades. Kuna visuaal on parim õppematerjal, siis valimislubadustest täidegi see, mida käega katsuda saab: tõmmati maha pronkssõdur ja lasti rahvas tänavale möllama. Need ööd ei unune niipea ja mul on siiani silme ees pilt, kus Toompuiesteel grupp täisrelvis loomahäälega röökivaid sõdureid me poole jookseb just pärast seda, kui venelased oli me rahvusvahelisele seltskonnale soovitanud, et ärge kesklinna minge, seal politsei tulistab. Kuigi rahva seisukohast vaadates võiks öelda, et valitsus täitis oma valijatele antud lubaduse. Pisut kurb vaid, et kõige olulisemaks valijategrupiks on Eestis äärmusrahvuslased.

    Tendents, et rahvas silmis “elukutseliste poliitikute” maine aina langeb, on kogu maailmas juba päris pikaajaline. Erilisi ravimeid selle nähtuse raviks pole leiutatud. Ei saa öelda, et poliitikud, tehke nii nagu rahvas nõuab ja meil kõigil hakkab parem. Rahvas oskab tihtipeale küsida nii nagu ajakirjandus neile kaardid on kätte mänginud. Tegelikult on neid probleeme palju, kus võiks rahva arvamusest hoolida. Näiteks neis küsimustes, kus on tegemist valikuga vägivalla poolt või vastu, võiks hoolida neist, kes vägivalda ei poolda, sest me avalik elu kipub liigagi verine olema. Miks ei tunne valitsus huvi selle vastu, et erinevate küsitluste tulemusel ei poolda meie rahvas Lähis-Ida okupeerivates sõdades osalemist? Isegi nondes riikides tehtud kohaliku rahva küsitlused ei poolda seda. Samas on prominentsed poliitikud valmis alati rääkima, et “okupatsioon Eestis oli halb.”

    Sarnane näide on ka selle aasta viimase kuu teema: “Kas Keskerakond ja Reformikad ei tahtnud Jõksi seepärast, et too nende rahakotti ja siseasju uuris?” Kas keegi on kuulnud vastust tollele küsimusele? Aga kas keegi on kuulnud sellist küsimust?

    Millist muudatust veel oleks oodanud, aga mida ei tulnud?

    Oleks oodanud, et nüüd, kui oleme juba jupikese aega Euroopa Liidus olnud, hakkab ajakirjandus ja juhtivad arvamusliidrid rohkem huvi tundma selle vastu, mis toimub meist Läänes. Lootus, et toimub rohkem arutelusid kõiki Euroopa riike puudutavate küsimuste teemadel ja me räägiksime rohkem, mis toimub Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias. Aga tühjagi. Need vähesed reporterid, kes meil mujal on, on kas asjatudmatud või igavad. Süvaanalüüse ilmub ainult Venemaaga seotud teemadel. Kui meil oleks mõni inimene, kes pühendaks nii palju vaimujõudu näiteks Saksamaa siseelusse süüvimisel, kui M. Mihkelson Venemaa omasse, oleks juba täitsa piisav. Või oleks meil sellised analüüsid Eesti poliitikaelu tagamaade teemadel, nagu meil päevast päeva Venemaast räägitakse, siis oleks juba täitsa demokraatliku riigi moodi.

    Mis oli hästi?

    Kui vaadata kodanikeühiskonna tasandilt, siis oli kõige õnnestunum sündmus igasuvine Pride paraad, millest võttis osa hulk erinevate seksuaalse orientatsiooniga inimesi, kellele on inimõigused olulised. Pride tähtsus Eesti kontekstis seisneb paljuski tema juurtes, mis on vabatahtlike ühenduste juures, mitte mõne partei kontoris, kus Eesti “meeleavaldused” tavaliselt alguse saavad. Kuna teema on delikaatsem kui näiteks Sakala lammutamine (mis oli samuti aasta oluline sündmus näidates rahamaailma võimu), siis ei julgenud ka ükski partei Pride “ära kodustada”, nagu meil tihtipeale kodanikealgatustega juhtunud on.

    Tegelikult on hästi ka see, et majanduses on alanud jahenemine, sest selline olukord paneb valitsuse rohkem mõtlema, mitte vaid lahkeid lubadusi jaotama. Kaua neil enam ei ole võimalik rääkida, et majanduse tõus pole aeglustunud või, et kõik see on ainult Savisaare ja Venemaa provokatsioon või väljamõeldis. Olukorras, kus töötajate puudusest saab jälle tööpuudus ning kinnisvarabuumist saab laenu katteks ära võetud kinnisvara turg, on parempoolsetel võimalik juukseid katkuda ja vähestel vasakpoolsetel ridasid koondada.

    Rõõmsat aastavahetust Teile kõigile!

    Toetame kuulmispuudega inimesi! 28. september 2007

    Posted by Manjana in diskrimineerimine, meeleavaldused, tegemistest.
    comments closed

    Mustsärkide marssIlmselt on paljud juba lugenud üleskutset osaleda mustsärkide marsil. Selle marsiga tähistatakse rahvusvahelist kurtide päeva. Samasuguseid marsse samal päeval ja kellaajal korraldatakse üle maailma. Marsi eesmärgiks on juhtida tähelepanu kurtide olemasolule, nende kultuurile ja tahetakse teadvustada viipekeele tähtsust.

    Seega: 29. septembril (sel laupäeval) paluks kõigil mustad särgid selga panna ja veidi enne kell 14.00 Tallinna Jaani kiriku ette koguneda. Soovi korral võib kaasa võtta ka valge küünla. Täpselt kell 14.00 hakkame siis K-grupi turvaauto järel marssima. Marsruut kulgeb mööda Harju ja Viru tänavat Tammsaare parki. Seal peame veidi kõnesid ja vaatame väikest kontserti. Kell 16.00 võib musta särgi maha ajada ja afterpartyle siirduda.

    KKK mustsärkide marsi kohta
    Mis on konkreetsed probleemid Eestis

    Tekstid pärinevad Kukupai ajaveebist

    7 fakti Kaheksanda Mai Liikumise kohta 6. juuli 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    Ramloff pakkus välja mõtte, et me võiksime ka enda kohta need 7 fakti kirja panna. Tundus hea mõte vahekokkuvõtte tegemise jaoks.

    1. WordPressi andmetel on meie ajaveebi kokku vaadatud 67 611 korda ja parim päev oli 4 264 külalist. Siin on kokku 59 postitust ja 3312 kommentaari;
    2. Meil on venekeelne ajaveeb ka, aga see ei ole eriti aktiivselt kasutuses;
    3. Otsuseid võtame vastu konsensuse alusel;
    4. Erakondliku kuuluvusega on meie liikmete hulgas kõige rohkem inimesi SDEst;
    5. Meil on ainult üks bännitud kommenteerija;
    6. Meil on juutuubis video kus Oudekki räägib, kes me oleme;
    7. Me pole isegi arutanud, et sooviksime Eestis võimu haarata, sest meie eesmärk on konkreetsete probleemidega tegeleda, mitte võimu kui niisugust omada

    Autasustamine ja asjad 22. mai 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    Costello ja Oudekki kruusidega

    Teisipäeva õhtul said Kadunud kontinendis kokku mina, Andreas, Oudekki, Priit, Peep ja Martin. Menüü varieerus õlust piima ja praadideni. Sarnaselt lai oli ka teemade valik, millest me kahe tunni jooksul rääkida jõudsime. Alguses oli pidulik osa, kuna meie ajaveeb saavutas ajaveebide võistlusel poliitblogide kategoorias esikoha ja auhinnad vajasid jagamist. Kolm enim postitanud liiget oleme mina, Oudekki Sirje pusagaja Costello. Oudekki ütles, et pusa värv pole tema värv ja seepärast sain selle mina, Oudekki ja Costello said kruusid.

    Asjalikest asjadest oli juttu meie sõduritest välismaal ja nende kangelastegudest. Rääkisime kuulsatest kirjanikest ja kirjandusõpetajatest, transporditöötajate raskest elust. Poliitikutest oli juttu vaid pisut ja seda tasakaalustatult nii heast kui halvast küljest. Me isegi helistasime ühele, et Riigikogu siseelust täpsemat teavet saada. Nii see aeg läbi saigi ja plaanid peetud.

    Ilmselt on võimalik meid sel aastal nii tänavatel lippudega liikumas näha, kui ka kirjutamas ja kaebamas, kus elu kaeblemist vajab. Ajaveebile teeme ka uue kujunduse, ilmselt saavad siin olema linnud, aga päris kindel pole, kas pildid läbivad hea maitse komisjoni või ei.

    Sõja lõpu tähistamise piknik, rongkäik ja akadeemiline arutelu 9. mai 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    8. mai piknik Kadriorus Teisipäeva õhtul kella kuue paiku toimus Kaheksanda Mai Liikumise korraldatud piknik Kadriorus. Kohale tuli meid umbes kolmekümne ringis: nii meie inimesi kui igasuguseid teisi sõpru. Peale Tallinna inimeste oli veel ka mõned Tartust, Helsingist ja Itaaliast. Meile kõigile tänu tulemast!

    Natuke peale seda, kui me olime oma joogid-söögid ja propagandakirjanduse murule maha laotanud, saatis Valitsus lennuki vihmapilve ja hakkas sadama. Kuigi kitarriga poiss ütles, et tema üldse vihma ei karda ja on valmis igasuguse ilmaga pilli mängima, oli mul kuri kartus, et äkki ma ikkagi olen valmistatud suhkrust ja maasikavahust ning me otsustasime ette võtta rongkäigu Tallinna Ülikooli kaitsvate müüride vahele. Rongkäik tuli täitsa hästi välja. Polegi peale Bushi külaskäiku Tallinna näinud, et nii palju toredaid inimesi tänaval riburadapidi kõnniks. Marsisammu peaks veel harjutama, aga muidu oli nagu päris.

    Tallinna Ülikoolis jätkus asi pisut akadeemilisemas õhkkonnas ja jutukamad meist said peale tutvustavat ringi südamelt ära rääkida, mis neile meie riigis ei meeldi ja kuidas oleks hoopis parem. Kuigi jah, konsensust maailmarevolutsiooni osas ei saabunud, aga see ei olnud ka kellegi eesmärk. Igatsus sooja maa järgi puges aga hinge ja kuna vahepeal oli päike välja ilmunud, siis jätkus töö sektsioonides ja linna eri osades.

    PS! Kokkupõrkeid kohutavate fašistidega ei toimunud, nulltolerantsi keegi meie peal rakendada ei üritanud. Mis toimub?

    Reedene mõttevahetus 5. mai 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    Costello ja MihhailReedel, peale kuuma töönädalat, toimus Kaheksanda Mai Liikumise töökoosolek. Seekord oli kohutumispaigaks “Kadunud kontinendi” nimeline koht. Meie liikumise nimepäev on ligidal ja tuli välja mõelda, mis sellest päevast saab. Nagu kõik teavad, siis põhja politseiperfekt R. Küüt tegi esildise, mis keelab avalikud koosolekud Tallinnas ja Harjumaal ja ühtlasi tühistab ajutiselt ka Eesti põhiseaduse  § 47. Meile, kui seaduskuulekatele inimestele, on oluline täita kehtivaid reegleid ja seega tühistame meie eelmiste koosolekute otsused korraldada protestiüritus Tallinna kesklinnas.

    Kuna Küüt on öelnud: “Põhiseaduslik õigus koguneda ja koosolekuid pidada kehtib tingimusel, et seda tehakse rahumeelselt,” siis leidsime, et korraldame alkoholivaba pikniku võileibade ja limonaadiga. Selleks, et keegi ei peaks pärast kurtma, et tal on püksid mustad, palume peale võileibade kaasa võtta ka mingi lina või muu abivahendi, mille peal saab murul istuda. Parim koht (peale Tammsaare pargi ja Harjumäe muidugi) on Kadrioru park, mis asub linnakärast eemal, aga samas pole vaja kaugele kõndida. Aja jätame samaks: 8. mai, kell 18.00 ja kohtumispaigaks luigetiigi kõrval olev muruplats Kreutzwaldi juures.

    Kohale tulijatel on keelatud rääkida protestimisest, antifašismist, relvadest, sõjast ja muust sellisest. Samas on hea, kui me võiksime koos näiteks laulda. Protesti- ja meelsuslaulud keelatud!

    8. mai hommikul paneme siia lugejatele ülesse ka tolle video, millele on salvestatud meile antud intervjuu Kaplinskiga ja mida meil oli plaanis kasutada tollel üritusel, mis ära jäi.

    Veel on meil üks hea idee, mida teha tolle muruplatsiga, mille haljastamisega tegeleb Kaitseministeerium. Kuid sellest räägime järgmise nädala teisel poolel.

    PS! Kui teisipäeva õhtul sadama hakkab, läheme edasi Tallinna Ülikooli ruumidesse

    Kuidas me toimime 28. aprill 2007

    Posted by mr.Costello in tegemistest.
    comments closed

    Seoses eile ja üleeile tehtud väljaastumisavaldustega (Arni Alandi, Katrin Kurik, N. K) Kaheksanda Mai Liikumisest otsustasime oma eilsel koosolekul, et on vajalik veelkord selgitada meie toimimispõhimõtteid.

    Kaheksanda Mai Liikumine on spontaanselt tekkinud kodanike ühendus, keda seob ühine soov näha Eesti tulevikku euroopalikest väärtushinnangutest lähtuva demokraatliku riigina. Meie liikumine ei ole poliitiline partei ega ka registreeritud juriidiline ühing.

    Juba esimestel koosistumistel leppisime kokku, et me ei moodusta ühtegi juhtorganit, vaid toimime põhimõttel, kus otsuseid langetavad aktiivsed, kohaletulnud liikmed. Kõik otsused langetatakse konsensuslikust põhimõttest lähtuvalt, see tähendab, et ei võeta vastu ühtegi otsust ega avaldust, millega kõik kohalolijad nõus pole.

    Kaheksanda Mai Liikumisega saavad liikuda kõik, kes nõustuvad meie manifestiga ning kelle liikmeks võtmise suhtes pole põhjendatud vastuväiteid ühelgi koosolekul osaleval liikmel. Samamoodi on kõikidel meie liikmetel vaba voli igal ajal liikumisest lahkuda, olgu põhjused selleks missugused tahes.

    Täname Arni Alandit, Katrin Kurikut ja N. K-d meie liikumise heaks tehtud töö eest ning lubaduste eest meid edaspidigi toetada. Samuti tervitame kõiki, kes soovivad nende alustatud üritust jätkata ning soovivad meiega liituda. Ja aitäh kõigile selle blogi külastajatele meie mõtete vastu jätkuva huvitundmise eest!

    Tere tulemast!

    Seonduvad lingid:

    Pannkoogikolmapäev 25. aprill 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    Costello ja ArniTäna toimus meie neljas kokkusaamine. Kuna kohtumispaika tuleb muuta, siis seekord saime kokku Vase tänava pannkooklas. Teadmiseks – nad pakuvad seal pannkooke küll, aga keeruliste nimedega galett ja crepe. Kuna kokkusaamine oli keskpäeval ja pealegi on pool meie liikmetest Tartus, siis oli kohal jälle püsiviisik – mina, Oudekki, Pusa, Arni ja Costello.

    Vaatasime läbi oma vanad memod ja tuli välja, et suurema osa lubadustest oleme ka täitnud. Oleme suutnud ära rääkida mõned prominendid, oleme saanud “ei” nendelt, keda me selles juba eelnevalt kahtlustasime, oleme saanud hakkama tekstidega, millele tuleb anda viimane kunstiline vormistus ja siis saab need ringlusse lasta. Kleepetööde tegijad on endast märku andnud. Aktiivsemad kodanikerühmad on oma esialgse jah-sõna ära öelnud. Mõned, kes enne kahe silma vahele jäänud, nendega tuleks veel suhelda. Muusikalise osaga on vaja veel täpsustusi saada. Ekraan on suht-koht kindel ja päikest meil vaiksemaks ilmselt keerata ei õnnestu. Videotervitused eri maailma nurkadest on vormistusjärgus. Lipud on trükkimisel, ülejäänud näidismaterjal tundub, et valmib käsitööna.

    Kuna EW valitsus on otsutanud meile kaarte kätte mängima hakata, siis on võimalik, et pärgade tseremoonia tuleb asendada häppeningiga, aga seda me pole veel asjatundjatega kokku rääkinud. Peale selle on ka pildiliselt huvitav idee, mille jaoks läheb vaja “Hullud päevad” kilekotte.

    Ajaveebist oli ka juttu. Otsustasime, et segaduste vältimiseks paneme manifesti leheküljele üles selle inimeste nimekirja, kes meiega päriselt liitunud on. Hea tava järgi pole mõtet ka osalise demokraatiaga riigis salaühinguid pidada.

    Töine kolmapäev 19. aprill 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    Eile õhtul oli meil järjekordne töögrupi kohtumine. Seekord toimus see akadeemilises õhkkonnas Narva maantee auditooriumis. Kohale oli seekord tulnud: mina, Arni, Kati, Oudekki, Pusa ja mr. Costello. Menüü koosnes banaanidest, küpsistest ja kollasest pudelist. Kuna mul õnnestus oma topsik kohe alguses ümber ajada, siis oli mu keelel muudki tegemist peale pideva vahele rääkimise ja kui Costello võttis modereerimise töö enda õlgadele, saime oma plaanid pooleteist tunniga paika pandud.

    Nagu juba eelmine kord jutuks oli, toimub pikem osa kogu üritusest Kaarli puiesteel puude vahel. Mõned rääkivatest prominentidest on paigas, mõnedelt tuleb veel vastust oodata. Ekraanile näitamiseks on paar ettepanekut – üks kohalikest “sõnameistritelt” ja teine välismaisest kujude õhkamisest. Muusikud on ilmselt reggaest rockini. Põhiline tegevus toimub peale tööpäeva. Rongkäik Tõnismäele ilmselt ka, aga selle aeg pole veel täpselt paigas.

    Visuaalse materjaliga tegelemise jätsin enda õlule, Costello ja Martin loodetavasti aitavad. Lipud, lendlehed, plakatid ja muu siuke tavapärane ja juurdekuuluv. Loosung on: “Parema maailma poole.”

    Positiivne uudis tuli Oudekkilt, kes rääkis ühest varsti väljatulevast toetusavaldusest, millele vastu vaidlemine seab kahtluse alla vaidleja isiku. Selle sisu jääb saladuseks kuni avalikustamiseni. Seega, kõik kes arvavad, et Kaheksanda Mai Liikumine tegeleb õige asjaga, on 8. mail oodatud. Kes nii ei arva, on ka oodatud, kui nad kaklema ei kipu.

    Asjalik laupäev 1. aprill 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    Laupäev oli Kaheksanda Mai Liikumise tegelastele äärmiselt aktiivne ja asjalik. Esiteks saatsime ühe osa oma liikmetest Tartusse, kus nad osalesid ühe teise liikumise tegelaste koosistumisel ja üritasid noid veenda, et me ei ole stalinistid ja autoritaarse korra kummardajad. Pühapäevase info põhjal läks veenmisüritus korda ja ilmselt saame loota ka selle grupi toetusele.

    Arni, Kati, Martin, Andreas ja mina läksime seekord nõu pidama Oudekki kodusele pinnale. Lahendades ära üliraske küsimuse, et kas veini peaks jooma puhtalt või pikema kestvuse saavutamiseks, segatuna, võisime asuda meid kõiki huvitavate küsimuste lahkamise kallale.

    Esiteks võtsime läbi oma blogi kommentaatorid: põhjalikult ja pulkadeni. Kuna Eesti on väike, siis varjule ei jäänud midagi ja kommentaatorite edasise käitlemise plaan on meil nüüd olemas. Kartmiseks pole põhjust, toorest liha me ei söö.

    8. mail toimuva kellaajaline paikapanemine sai enam-vähem oma piirjooned ja rõhuasetused kätte. Ilmselt on meil mõistlik korraldada häälekam osa pisut tulipunktist eemal ja siis korraldada pisike marss Tõnismäele ja tagasi. Sel juhul ei ole meil vaja ka eraldi plaan B-d, et mis saab siis, kui Punane Kraana on oma plangu juba kohale tõstnud.

    Eraldi pikk arutelu oli teemal, et mida teha hulludega, kes oma letargiast kogemata valel hetkel väljuda võivad. Selle tarbeks leidsime, et neile on abiks peale saata väike armas blond Kati, keda nähes võiks inimene saada aru, et elus on muudki peale vägivalla ja kui see ei mõju, siis Kati selja taga võiks olla pisut kogukam Arni, keda nähes iga vähegi oidu omav nats kohe ära jookseb.

    Umbes koosistumise keskpaiku viisime läbi kohustusliku programmi. Ei, me ei vaielnud, milline internatsionaali tõlge on eesti keeles parim, me vaatasime venekeelset Aktuaaset Kaamerat, sest seal rääkisime me jällegi meist. Kui kaameramehe ebaprofessionaalsus välja arvata, oli meeldiv uudisejupp.

    Kohe pärast seda, kui päike loojus, avasime vestlusringi teemal, et millised on Kaheksanda Mai Liikumise laiemad eesmärgid. Otsustasime, et peaksime oma blogi lugejatele andma ülevaate, mis meil tulevikus plaanis on või mida me tähistame. Igatahes saate te ilmselt järgmisel nädalal siin ajaveebis näha kalendrit, kus on kirjas kuupäevad, millistel on oodata, et me teile konnasilmadele talluma tuleme :-)

    Kena laupäevase ühise koosviibimise lõpetasime isetehtud limoncelloga. Pärast seda meeliviivat jooki käsitlusel olnud teemad kahjuks enam meie ajaveebi teemaderingi ei mahu.
    OudekkiArni ja AndreasKati

    Oudekki               Arni       Andreas          Kati

    Tõde kõneleb 28. märts 2007

    Posted by Punane Hanrahan in tegemistest.
    comments closed

    Leidsin tõetera Postimehe kommentaaridest:

    “Kuju tuleb teisaldada, kas või selleks, et Venemaale koht kätte näidata – me oleme iseseisev riik.

    Nujahh, pubekas ka ei pese ennast, ei korista tuba, ei õpi, suitsetab ja laiab ka selleks, et vanematele ja õpsidele koht kätte näidata. ”

    Täpselt sellised mõtted mõlguvad ka minu peas, kui keegi jälle seletama tuleb, et me peame midagi ilmtingimata ette võtma ainult selleks, et “Venemaale koht kätte näidata””.

    Selline “koha kättenäitamine” on kõige kindlam tõend, et me iseseisva riigina käituda ei oska.

    Asjade seisust 28. märts 2007

    Posted by Punane Hanrahan in tegemistest.
    comments closed

    Peaminister Andrus Ansip lubas teleuudisis, et 9.maiks on monumendil juba tara ümber ja käivad kaevetöid. Ma parem ei mõtle sellele, kuidas ta kavatseb oma teguviisi selgitada Eesti partnereile Läänes. Ma kardan põhjendatult, et ei Lääne-Euroopa riigid ega USA saa sellest aru ning Eesti välispoliitiline maine on seega hävitatud.

    Aga lugejaile olgu öeldud, et kindlasti ei jää seepärast ära natsismi üle saavutatud võidu tähistamine. Ning samuti ei katkesta ega lõpeta oma tegevust 8.Mai Liikumine, sest meie eesmärgid on ju laiemad.

    Diskrimineerimisest. Näidetega. 28. märts 2007

    Posted by Kati in diskrimineerimine, tegemistest.
    comments closed

    Jasmiin palus konkreetseid ja pronkssõduriga seondumatuid diskrimineerimisnäiteid rahvuse alusel.

    Mõned, nagu mina neid tean, siis siin:

    I

    Mu venelannast ülikoolikaaslane on tark ja tubli tüdruk, teda peeti akadeemilselt üheks andekamaks meist. Ta eesti keel oli ja on väga hea. Ta tahtis väga saada tööle ühte meie ministeeriumi. Teda, ehkki ta oli muudest kandidaatidest peajagu üle, ei tahetud tükk aega tööle võtta, sest ta on ju venelane ja tal on Venemaal sugulased. Äkki ta siis on meie riigile potentsiaalselt ohtlik.

    II

    Kortermaja, kus elavad eestlased ja venelased. Korteriühistu esimees teatab, et venkudega tema maja kütteplaane üldse ei aruta, sest need on nii ehk naa harjunud oma kodus vatijopedega istuma.

    III

    Väikelinna vene poisid (vabandust, tegelikult ukraina poisid) teevad enesele maja ees ühe nurgakese korda. panevad pingi püsti, istutavad lilligi. Naabrinaine kommenteerib. “Nüüd tegid endale joomakoha, ega need venelased muud ei oska ju, kui lagastada.”

    IV

    Veel üks väikelinn, seekord konkreetselt Paldiski. Peatub minu ja Arni ees auto ja seal olijad küsivad vene keeles kohalike vaatamisväärsuste kohta. Kui me omavahel eesti keeles paar lauset vahetame, avastakse silmad imestusest: “Oih, te räägite siis eesti keelt vä?” Ei ole ilus arvata, et seal linnas on inimesed umbvenekeelsed. Sest nad pole. Venelased ka mitte.

    Ehk siis, ma ei arva, et Eesti riik massiliselt kedagi diskrimineerib aga mõned eestlased oma suhtumisega kaude küll, nagu eelnevast ka näha.

    Ja tegelikult, kui juba diskrimineerimisest jutt, siis venelased venelasteks, rahvused rahvusteks, aga kui mu kolleeg, muidu tark inimene, tõsiselt kuulutab, et pärilike haigustega inimesed ei peaks lapsi saama. Näiteks tugevate miinusprillidega inimestel peaks küll riik poegimise keelama. Siis…

    … ma “tänan”, ta keelas just praegu minu tulevased lapsed.

    Ka sedasorti mõtted on diskrimineerivad ja andke andeks, üsna sinna natsi-ideoloogide kanti, või mis?

    Kanal2 intervjuu täisversioon 27. märts 2007

    Posted by Manjana in meedia, tegemistest.
    comments closed

    Eilses Reporteri saates näidati Oudekki intervjuust vaid pisike mittemidagiütlev lõik. Nüüd saate vaadata tervet intervjuud. Materjali eest suur tänu Erki Berendsile!

    (aitäh, Costello)

    Vaata meid 26. märts 2007

    Posted by Kati in tegemistest.
    comments closed

    Miskipärast on meedia hakanud meid varakult armastama.

    Täna õhtul näidatakse Kanal 2 “Reporteris” Oudekkit, kes räägib loomulikult Kaheksanda mai liikumisest.

    Lootkem siis, et teda väga palju ei lõigata ega kleebita. (:

    Miks me seda teeme 26. märts 2007

    Posted by Kati in mõtisklused, tegemistest.
    comments closed

    Eelmises sissekandes kirjutab Sirje, kuidas me kõik kokku saime.

    Mina tahan nüüd kirjutada, miks me seda kõike ikkagi teeme, miks me ei püsi viisakalt kodus ahju taga, vaid algatame hoopis “kahtlasi” liikumisi.

    Või, noh, ma saan öelda, miks mina seda kõike teen, sest teiste mõtteid, diktofon pihus, üles kirjutanud ma ju pole. Aga usun küll, et teised meie hulgast arvavad üsna samuti. (:

    Alustagem sellest, et Euroopa jaoks lõppes Teine maailmasõda 1945. aasta mais, kui Saksamaa liitlasriikide ees kapituleerus.

    Ühes sellega lõpetas oma võidukäigu ka natsionaalsotsialism, üks võikamaid ideoloogiaid maailmas, mis jagas inimesed headeks ja halbadeks, neiks kellel on eluõigus, ja neiks, kel pole. Viimaseid ei häbenetud piinata või tappa.

    Sellest ajast saadik on kõik Euroopa rahvad teinud koostööd selle nimel, et natsid enam pead ei tõstaks ja naabrid enam sõjajalal poleks. Vanad vaenlased, sakslased ja prantslasedki on üksteisele leppimiseks käe ulatanud.

    Meie, eestlased oleme ju samuti uhkusega eurooplased. Me peaksime justkui jagama sama mõtteviisi.

    Paraku on aga nii, et Eestis võib ikka veel saada mõnituste ja teinekord ka füüsilise vägivalla ohvriks tumedama nahavärvi pärast.

    Ikka veel on mõnes seltskonnas hea toon öelda: “juudid ahju” ja patseerida ringi natsisümboolikaga varustatult.

    Ikka veel on kombeks rääkida, et kui natsid olidki pahad, siis paremad ikka, kui “punased” ja “tiblad” ning see “punane” ja “tibla” tähendab omakorda päris sageli iga viimast kui venelast. Ka neid, kes on sündinud ammu pärast sõda, ja neid, kes tegelikult on ammuks head Eesti Vabariigi kodanikud.

    8. mai, päev mida Euroopa ja USA tähistavad kui Teises maailmasõjas hukkunute mälestamise ja leppimise päeva, kaob meil ära infomürasse, mis kõneleb äärmuslaste kemplemistest Tõnismäel.

    Mind teeb see kurvaks. Aga ma ei taha niisama virisedes pealtvaatajaks jääda. Ma tahan hoopis maailma omalt poolt, kasvõi kukesammu jagu paremaks teha.

    Ma tahan meenutada minevikku, kõnelda, miks oli natsism halb Euroopale ja Eestile. Ja ma tahan vaadata ka tulevikku ja leida võimalusi, kuidas minna koos edasi ilma kellegi väärikust riivamata.

    Ma küsin, kuidas saaks nõnda, et keegi ei saaks keele või nahavärvi pärast tänaval peksa ja venelane ei saaks igal juhul “tiblaks” sõimatud vms? Kuidas saaks nii, et ei oleks enam hea toon arutada, et Hitler oligi tore mees? Kuidas saaks kasvõi selle õnnetu pronkspoisi loo lahendatud nõnda, et kõik (natukenegi) rahul oleksid?

    Muidugi on need eestlaste jaoks hästi valusad teemad, sest meil ei lõppenud sõda ju päris siis, kui teiste jaoks. Me pidime veel aastakümneid nõukogude režiimi taluma ja seepärast tundub meile teinekord, et meie selles sõjas ainsana või vähemalt kõige enam kannatasimegim, ja et Saksamaa oli äkki hoopis meie poolt jne.

    Aga ma usun, et Eesti on praeguseks juba tükk aega olnud vaba ja väärikas riik ning et me ei pea eneseväärikuse säilitamiseks teiste saavutusi pisendama või sootuks unustama.

    Ma arvan, et võit Hitleri ja natsismi üle oli väga oluline sündmus hoolimata sellest, et Eesti elu sellest kohe ei paranenud, ning ma olen nõus ulatama leppimiseks käe kõigile neile, kes natsiriigi vastu sõdisid, ka siis, kui nad hiljem osutusid meie, eestlaste vastasteks.

    Miks nii? Aga sellepärast, et leppimine ja suuremeelsus on vabade ja väärikate eesõigus. Seepärast olen mina otsustanud selles liikumises ja ka selles blogis jõudumööda toimetada.

    PS. kui sa tahad meie kohta ametlikumat juttu lugeda, vajuta nuppu “Meie”.

    Kuidas kõik alguse sai 25. märts 2007

    Posted by Manjana in tegemistest.
    comments closed

    Kõik sai alguse sellest, et Oudekki saatis 13. märtsil välja emaili pealkirjaga “mõte”. Nagu ennegi väikeste mõtetega juhtunud, läks ka seekord – mõte veeres edasi ja hakkas konkreetseid piirjooni võtma. Viimane piisk langes virtuaalruumis seikleva idee peale 22. märtsil, kui edasi-tagasi liikuv virtuaal otsustati pärisruumi tuua ja selleks valiti vanalinna südames asuv Kehrwiederi kohvik.

    Hoolimata neljapäeva seitsmendast õhtutunnist kubises kohvik asjalikest lobisevatest seltskondadest. Meid oli kokku kuus: Arni, Kati, Ethel, Martin, Oudekki ja mina. Leidsime endale laua klaveri kõrval ja esimese õhtu hitiks kujunes kuum šokolaad, mida mina, hoolimata oma kõrgest vanusest, kunagi enne sel viisil serveerituna proovinud ei olnud.

    Samas polnud see pelgalt šokolaad, mis meeli erksaks küttis. Oudekki temperamendist ja lennukatest ideedest tõusis meie saalinurgas temperatuur mitmeid kraade keskmisest kõrgemaks, ja kõrvallauas olevaid mehi näis meie arutelu kohati rohkemgi köitvat kui nende endi vestlus. Kuna mind nende härraste jutt ei huvitanud, pole mul aimugi, millest nad rääkisid, aga meil oli vaja päästa Eesti kodanikeliikumiste kohta käivad matusejutud ja seda me tegimegi.

    Millegipärast kulges vestlus lausa kahtlaselt soodsas rütmis – ei mingeid kuumi vaidlusi ega põrkuvaid eriarvamusi. Ju siis sattus tähtede seis olema positiivne, sest diskussioonisujuvus pole Eestis kaugeltki tavaks, kui jutt käib ühiskonnas toimuvast. Eriti häälekaks osutus nõusolek, kui Martin tituleeris meie kirju kamba “Kaheksanda Mai Liikumiseks” – ‘El Movimiento 26 de Julio’, mõtles Martin ise, aga kõvasti seda kellelegi ei öelnud. Ent uuesti – mitte üht vastupiuksu. Kati, korralik inimene pani kõik kenasti kirja ka. Aga ega iga sünd ei peagi valudega olema, mõnikord võib laps ju ka vuhinal orbiidile tulla, eks ole?! Igatahes olime me kella üheksaks terve hulga asju selgeks rääkinud ja inimesed kadusid pimeda linna erinevatesse nurkadesse, et sündinud beebi kognitiivsuse üle järele mõelda.

    Maailm oli juba jõudnud muutuda kriipsu võrra paremaks.