jump to navigation

Kas Savisaar ahistab pensionäre? 1. detsember 2007

Posted by Oudekki in poliitika.
Tags: ,
comments closed

Tädid arutavad maamaksu küsimusiTõepoolest on tsipa absurdne kui Tallinnas, kus sissetulekud on keskmiselt kõrgemad kui mujal Eestis, on maamaks üks odavamaid. Teiseks, arvestades, et maamaks on täielikult kohalik maks – laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse – siis võiks Tallinnas selle tõstmine tõesti mõistlik olla, et parandada avalikke teenuseid – alates mainitud kanalisatsiooni ehitamisest, kuni võimalike muude omavalitsuse kompetentsis olevatele küsimustele (tänavate korrashoid, kas mitte ka lasteaiakohad?)

Samas, Tallinnas on kindlasti oluline, et rakendataks Maamaksuseaduse järgmisi sätteid:
§ 5. lg (2)
Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes käesoleva paragrahvi 1. lõikes või käesoleva seaduse paragrahvi 11 1. lõikes nimetatud vahemikus.

§ 11. lg (2)
Kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226) alusel pensioni saaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,1 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Esimene on oluline seetõttu, et maa väärtus Tallinnas erineb väga suures ulatustes, seega oleks õiglane, kui maamaks peegeldaks samuti maa reaalset väärtust ja kasutusvõimalusi (kui sa saad maad müüa kallimalt, siis ta on ka kõrgemalt maksustatud). Ma arvan tegelikult, et elamumaa ja tootmismaa peaksid olema maksustatud erinevalt, sest tootmine loob selle kasutajale kasumit. Kuna riik loob tootjale keskkonna selleks, et ta üldse toota ja kaubelda saaks, siis on ka mõistlik, et ta selle eest lõivu võtab. Samas elamumaa kasum on märgatavalt väiksem, seega oleks ka õiglane väiksem maksumäär. Kuid samas, praegusel juhul ka see hinnatsoonide lõikes maamaksu arvestamine võib niisugust põhimõtet mõnevõrra tagada.

Teine punkt on eriti oluline seetõttu, et inimesed, kes enam ei teeni, saaksid rahulikult oma vanaduspäevi veeta ja puhata, maksusüsteem ei tohi muutuda koormaks ühiskonna nõrgematele liikmetele. Tõepoolest, on absurdne, kui omavalitsus tahab teenida tulu infarkti üle elanud pensionärilt, kes elab oma emalt päranduseks saadud majaosas suurel krundil linna servas (vt. Sofie kommentaar Sirje blogis). Seetõttu arvan ma ka, et maamaksuseadust võiks niiviisi muuta, et see võimaldaks teha maksusoodustusi ka paljulapselistele peredele – see oleks märgatavalt mõistlikum nende toetamise viis, kui nendepoolse laenuvõtmise toetamise, mis on ka Eestis korraks välja pakutud.

Juta rääkis oma ajaveebis, et “Eriti inetu on siinjuures jälle rõhuda mingitele hämaratele ühishuvidele”. Igasugused riigimaksud ikka ju täidavad seda eesmärki, et meil oleks ühiste huvide täitmiseks ühiskassa. Kui keegi kavatseb maksu tõsta, et sellest rahastada oma erahuvisid, siis seda nimetatakse tavaliselt korruptsiooniks.

Aga Jutal on õigus selles suhtes, et maamaksu põhjendamine jääb tõepoolest hämaraks: teave, mis selle plaanitava umbes 200 miljoni krooni lisandumisega Tallinna eelarvesse ikkagi teha plaanitakse, on segane. Linnavõim peaks avalikkusele esitama kalkulatsioonid, kui palju Nõmme tee kanalisatsioon ikkagi sellest lisaraha saab (räägitud on ka Piritast ja Kristiinest) ning kas on planeeritud veel mingisuguseid kulutusi (200 miljonit ei ole kummist). Sellisel puhul saame me kontrollida, kas linnavõim tõesti tegi seda, mida ta lubas ja millises ulatuses.

Seega: nõudkem linnavõimult pensionäridele maamaksusoodustust, nõudkem tsoonitiarvutamist ning kulude täpset avalikku kalkuleerimist!