jump to navigation

Korista ise oma sodi! 7. aprill 2008

Posted by Oudekki in kodanikeühiskond, roheline.
Tags:
comments closed

Napoli prügi
Mina küll ei kavatse koristama minna,
leidis üks mu sõber “Teeme Ära 2008″ kampaania kohta Miks ma peaksin andma sellega signaali, et visake jah prügi maha, küll keegi tuleb ja selle tasuta ära koristab?

Umbes 10 000 inimest tema pessimismi ei jaga ja on 3. mai koristuspäevale juba praegu registreerunud. Kuna ka kõik ebaseaduslikud prügikuhilad on kenasti kaardistatud, siis võib arvata, et need koristatakse ära ka. Eestimaa puhas ja võib prügi uuesti maha visata?

Sel juhul kui projekt lõpebki 2008. aastaga (koristasime ära, pidasime pidu, kõik on puhas, lähme samamoodi edasi) või hakkab igal aastal samamoodi korduma (vabatahtlikud panustavad projekti isiklikku raha ja aega ning need, kes prügivedamise eest maksta ei taha naeravad pihku), siis ma kardan, et tegemist ongi prügiviskamise soodustamisega.

Kuid niisugune mõttekäik jätab arvestamata ühe asjaolu. “Teeme Ära 2008” näitab, et prügihunnikute leidmine ning kaardistamine teostatav ja mitte väga keeruline – isegi olukorras, kus tuli otsida aastate jooksul kuhjunud prügi, suudeti see kenasti ära teha. Seega: omavalitsused, kelle valdkonda kuulub prügimajanduse korraldamine ja kes saavad selle tarbeks prügimaksu, oma tööd efektiivselt. Niisugust järeldust kinnitab ka näiteks Sangaste abivallavanema Saarmani kommentaar sellest, miks “hästikorraldatud prügiveoga vallas” ikka suured rämpsuhunnikud tekivad: “Eks see ole selline nurgatagune koht; lihtsalt mööda sõites kiviaia taha ei näegi”. Seega – vald ei soovi mitte prügi koristamist korraldada, vaid teha mingi toiming, millele saab panna sildi “prügikorraldus” ning kas see reaalselt aitab puhtuseks kaasa, pole enam oluline (kui möödasõites ei näe aiatagust külmkappi, siis pole justkui nende asi).

Seega, “Teeme Ära”-kampaania näitab, et praegune prügikoristussüsteem on absoluutselt ebaefektiivne, kuid leidub mõistuspärane alternatiiv: ümbruskonna monitoorimine (eriti neis kohtades, mis on “Teeme Ära 2008” käigus kaardistatud), pidev koristamine (kord kuus?) ja loomulikult trahv – soolane – prügi vales kohas ladustajale. Kui prügi tuleb koristada valedest kohtadest, siis toob see muidugi kaasa kõrgema üldise prügimaksu, kuid viimane tekitab ka naabrivalve situatsiooni: keegi ei taha selle pärast maksta kõrgemat maksu, et naaber viis külmkapi metsa.

Kui igaüks neist kümnetest tuhandetest koristajatest pöördub pärast kampaaniat omaenda omavalitsuse poole ja nõuab uut prügikorraldussüsteemi (näete, tegime ära, see on võimalik, korraldage nüüd edaspidi ka nii), siis võib see isegi reaalsuseks saada. Sellisel juhul saame ka ütelda, et “Teeme Ära 2008” muutis tegelikult ka meie ühist toimimissüsteemi ja oli seega funktsionaalne.