jump to navigation

Kuhu edasi? 13. jaanuar 2009

Posted by toimetus in Ameerika, majandus, poliitika, tõlkelood.
trackback

Kirjutas: Bernie Sanders, USA Vermonti osariigi senaator.

Kui Barack Obama 20. jaanuaril Ameerika Ühendriikide presidendiks vannutatakse, siis saab ta pärandina kaasa rea probleeme, mis on tõsisemad kui kunagi pärast Suurt Depressiooni on olnud. Siinkohal ainult mõned teemad, mis temal, Kongressil ja kõikidel ameeriklastel ees seisavad:

Keskklassi olukorra järsk halvenemine jätkub tööpuuduse kasvades ja miljonitel inimestel on oht kaotada oma kodud, säästud ja tervisekindlustus. Paljude töölisperede unistus kolledžiharidusest haihtub, kui kolledžiharidus muutub kallimaks ning sissetulekud samal ajal vähenevad. Algava majandusliku surutise, Wall Street’i raskustest välja aitamise, väga rikastele tehtavate maksualanduste jätkumise ja Iraagi sõja tõttu on meie riigil sel aastal rekordiline eelarvedefitsiit ja tohutu, 10,4 triljoni dollarini ulatuv riigivõlg.

Wall Street’i ahnuse, hoolimatuse ja ebaaususe tulemusel on kogu meie finantssüsteemil oht kokku variseda. Selle maa maksumaksjad on näinud, kuidas triljonid dollarid nende raha pannakse kaalule maailma ajaloo kõige suuremas raskustest välja aitamise aktsioonis.

Meie tervishoiusüsteem on lagunemas. Hoolimata sellest, et me kasutame per capita kaugelt rohkem kui ükskõik milline teine maa, ei ole 47 miljonil ameeriklasel tervisekindlustust, veelgi suurem hulk inimesi on alakindlustatud ning me maksame retseptiravimite eest maailma kõige kõrgemaid hindu.

Praegusel ajal oleme seotud sõdadega Iraagis ja Afganistanis, mis lähevad meile maksma mitte ainult meie sõdurite elusid ja heaolu, vaid ka rohkem kui 10 miljardit dollarit kuus. Samuti on need sõjad seadnud suure pinge alla Armee ja Rahvuskaardi ning viinud need taluvuse piirini.

Hoolimata globaalse soojenemise reaalsusest ei ole me murdnud oma sõltuvust fosiilsetest kütustest ja välismaisest naftast ning me oleme teinud ainult väikeseid edusamme liikumisel efektiivse energiakasutuse ja järkusuutliku ergeetika suunas.

Need on vaid mõned probleemid. Neile on olemas lahendused. Kuhu me edasi läheme?

Väga hea on uudis, et lõpuks näeme me selle maa uuema ajaloo kõige ebakompetentsema ja reaktsioonilisema administratsiooni lõppu. Minu lootus ja ootus on, et president Obama hakkab kõige kiiremas korras liigutama seda maad sootuks teises suunas, kui see, kuhu Bush meid on viinud, ning ma ootan rõõmuga, et ma saaksin temaga selles jõupingutuses koostööd teha. USA valitsus oleks juba kaua aega tagasi pidanud hakkama esindama meie keskklassi ja töölisklasssi peresid ning mitte ainult ahneid, jõukaid ja võimsaid.

Siin on mõned initsiatiivid, mille eest ma hakkan võitlema, kohe kui uus Kongress jaanuaris uuesti kokku tuleb:

• Suur majanduse toibutamise programm, mis investeerib järgmise kahe aasta jooksul vähemalt 400 miljardit dollarit aastas miljonite hästi makstud töökohtade loomisesse, et rekonstrueerida infrastruktuurid ja viia meid energeetilise sõltumatuse, jätkusuutliku energeetika ja efektiivse energiakasutuse suunas. Vermontis ja üle kogu maa on meie maanteed ja sillad koost lagunemas, meie veesüsteemid ja roiskveeseadmed nõuavad põhjalikku remonti ning vanemad koolid vajavad kaasajastamist. Miljonid majad ja ehitised raiskavad tohutus koguses energiat ning need tuleb korralikult ilmastikukindlaks teha, samuti peame me jõuliselt täiustama ja laiendama oma ühiskondlikku transporti. Lisaks on nüüd võimalus luua palju uusi töökohti, et arendada selliseid taastuvtehnoloogiaid, mis kasutavad tuult, päikeseenergiat, biomassi ja geotermaalenergiat.
• Tuleb korraldada uurimine, kuidas Wall Street’i rahandustegelaste ahnus ja hoolimatus põhjustas suurima finantskollapsi pärast 1920nendaid. Need, kes on selle kokkuvarisemise eest vastutavad, tuleb vastutusele võtta ja mitte lubada neil suurte varandustega minema jalutada, samal ajal kui keskklass neid raskustest välja aitab. Ja mis veelgi tähtsam, peame ehitama üles uue finantssüsteemi, mis välistab lühiajalise ja hoolimatu liigkasu saamise ning seab uuesti sisse korralikud valituse poolsed ettevaatusabinõud ja regulatsioonid.
• Seadused, mis tagavad tervishoiuteenuse igale mehele, naisele ja lapsele kodanikuõigusena. Lisaks on meil vaja suuresti laiendada oma esmase tervishoiuusüsteemi võimsusi, õpetades välja rohkem arste, õdesid, hambaarste ja teisi tervishoiutöötajaid ning suunates neid maapiirkondadesse ja teistesse meie maa puuduliku meditsiiniteenindusega osadesse.
• Tegevuskava, et tuua meie väed Iraagist koju nii kiiresti kui võimalik. Samuti vajame me üldrahvalikku arutelu selle suhtes, kuidas Afganistanis kõige paremini edasi toimida.

Vermonti inimesed küsivad minult sageli, kas ma olen meie maa tuleviku suhtes pessimistlik. Minu aus vastus on, et ma ei ole. Rasked ajad toovad sageli esile inimeste parimad küljed. Nüüd, selle suure üldrahvaliku kriisi ajal, olen ma veendunud, et koos riigi uue juhtkonnaga ja tugeva rohujuure tasandil osalemisega suudame me kokku tulla ja luua seda sorti riigi, nagu me kõik teame, et Ameerika võib olla.

***
Bernie Sanders. Where Do We Go From Here? Avaldatud 29. detsembril 2008.